nr 2-26-1676 Bondora AS hagi Q.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tsiviilasja hind 5228,03 eurot Kalev Kuningas
Hageja Hageja esindaja
Bondora AS (registrikood 11483929) vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: XXX)
Kostja
Q.K (isikukood: XXX; aadress: XXX-i; E-post: XXX)
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4416730 alusel põhinõue 396,15 eurot ja viivis 35,81 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (396,15 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
2.välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4420774 alusel põhinõue 199,27 eurot ja viivis 18,01 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (199,27 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4745412 alusel põhinõue 172,15 eurot ja viivis 15,56 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (172,15 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
4.välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4754967 alusel põhinõue 172,57 eurot ja viivis 15,60 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (172,57 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
5.välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4772042 alusel põhinõue 260,80 eurot ja viivis 23,58 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (260,80 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
6.välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4789326 alusel põhinõue 177,59 eurot ja viivis 16,05 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (177,59 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
7.välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4810767 alusel põhinõue 284,94 eurot ja viivis 25,76 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (284,94 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
8.välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4812374 alusel põhinõue 178,42 eurot ja viivis 16,13 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (178,42 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
9.välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4814882 alusel põhinõue 178,59 eurot ja viivis 16,14 eurot; välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (178,59 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 10.Seoses eelnevaga: 10.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 53% ja hageja kanda 47%; 10.2 välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks menetluskulu 424,32 eurot; 10.3 välja mõista Q.K-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 424,32 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 10.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 10.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
11.Selgitada: 11.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 11.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 11.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 11.4 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta; kohus ei anna luba edasikaebamiseks; 11.5 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 11.6 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 11.7 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
11.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja Q.K on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 10.03.2024 nr BL4416730, 12.03.2024 nr BL4420774, 17.07.2024 nr BL4745412, 19.07.2024 nr BL4754967, 25.07.2024 nr BL4772042, 30.07.2024 nr BL4789326, 05.08.2024 nr BL4810767, 05.08.2024 nr BL4812374, 06.08.2024 nr BL4814882. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 10.03.2024 summas 600 eurot (37 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 2) 12.03.2024 summas 300 eurot (18 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 3) 17.07.2024 summas 200 eurot (12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 4) 19.07.2024 summas 200 eurot (12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 5) 25.07.2024 summas 300 eurot (18 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 6) 30.07.2024 summas 200 eurot (12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 7) 05.08.2024 summas 300 eurot ( 18 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 8) 05.08.2024 summas 200 eurot (12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 9) 06.08.2024 summas 200 eurot (12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Lisaks krediidilepingule on pooled 10.03.2024 sõlminud lisateenuse lepingu (i) B Secure (dtl 201-2039, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi ekeskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu vastavalt hinnakirjale. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track (dtl 204-205), mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu vastavalt hinnakirjale. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 23.09.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused (dtl 206-214). Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3792,93 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 3073,57 eurot kokku summas 338,79 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 1047.80 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 33.65% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 374.31 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 33.65% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 214.13 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31.49% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 214.13 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31.49% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista kostjalt
hageja kasuks välja põhinõudelt 321.22 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31.49% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 216.62 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31.49% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 325.56 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31.49% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 217.07 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31.49% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 217.05 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31.49% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud kostja kanda. Märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule. Kostja on hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega kätte saanud 9.06.2026.
3.Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
6.Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
7.Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud 10.03.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4416730 (dtl 25-45, 174-176), mille alusel sai kostja laenu 600 eurot (dtl 165); 12.03.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4420774 (dtl 46-66, 177-179), mille alusel sai kostja laenu 300 eurot (dtl 166); 17.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4745412 (dtl 67-80, 180-182), mille alusel sai kostja laenu 200 eurot (dtl 167); 19.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4754967 (dtl 8194, 183-185), mille alusel sai kostja laenu 200 eurot (dtl 168); 25.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4772042 (dtl 95-108, 186-188), mille alusel sai kostja laenu 300 eurot (dtl 169); 30.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4789326 (dtl 109-122, 189-191), mille alusel sai kostja laenu 200 eurot (dtl 170); 05.08.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4810767 (dtl 123-136, 192-194), mille alusel sai kostja laenu
300 eurot (dtl 171); 05.08.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4812374 (dtl 137-150, 195-197), mille alusel sai kostja laenu 200 eurot (dtl 172); 06.08.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4814882 (dtl 151-164, 198-200), mille alusel sai kostja laenu 200 eurot (dtl 173).
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja olid oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandjad, kes andsid krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandjad ütlesid lepingud üles. Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 2500 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
10.Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Hagiavalduse kohaselt hageja on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 1371,55 eurot (neto). Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 43,51 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 450 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345,81 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades uue laenu kuumakset (25,16 eurot), teisi kohustusi (45.68 eurot), arvestuslike elamiskulusid (450 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 850,70 eurot. Seega oli kostjal piisavalt rahalisi vahendeid elamiskulude tasumiseks (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi summas ehk hageja poolt faktiliselt arvestatud elamiskulude summas) ning kostjale jäid ka täiendavad vabad rahalised vahendid. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel.
12.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandja oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel.
13.Käesolevas asjas ei ole tegemist üksiku krediidilepinguga, vaid üheksa järjestikuse tarbijakrediidilepinguga, millest seitse sõlmiti vähem kui kolme nädala jooksul perioodil 17.07.2024 kuni 06.08.2024. Kõik järgnevad krediidilepingud suurendasid kostja varasemaid kohustusi ning vähendasid tema tulevast maksevõimet. Mida suuremaks muutus kostja krediidikoormus, seda tähtsamaks saab pidada krediidiandja kohustust kontrollida kostja tegelikku maksevõimet ja hinnata, kas tarbija suudab kõiki olemasolevaid ning täiendavaid kohustusi täita.
14.Kohtu hinnangul seisneb rikkumise olulisus eelkõige selles, et krediidivõimelisuse hindamise puudulikkus ei puudutanud üksnes mõnd üksikut arvestuslikku näitajat, vaid laenuandja hinnangut kostja üldise maksevõime kohta. Konto väljavõtetest nähtusid enne vaidlusaluste laenude väljastamist olemasolevad krediidikohustused ning rahavood, mis viitasid märkimisväärsele sõltuvusele väikestest ühekordsetest laekumistest. Samuti nähtub konto väljavõtetest suhteliselt piiratud ja ebastabiilne sissetulekute struktuur. Need asjaolud olid krediidiandjale teada või vähemalt pidid olema teada konto väljavõtte kontrollimise käigus. Kohus peab oluliseks ka seda, et hageja ei ole tõendanud, millisel konkreetsel viisil arvestati iga järgneva lepingu sõlmimisel juba olemasolevaid Bondora kohustusi. Kui krediidiandja väljastab samale tarbijale lühikese ajavahemiku jooksul järjest uusi krediite, ei saa krediidivõimelisuse hindamine piirduda üksnes väliste registrite kontrollimisega. Vajalik on hinnata krediidikoormuse kumulatiivset mõju. Käesolevas asjas puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et oleks hinnatud kostja suutlikkust teenindada üheaegselt kõiki juba olemasolevaid ja uusi kohustusi.
15.Kohtule on esitatud konto väljavõte ajavahemikus 13.12.2023-5.03.2024 (dtl 559-586) ja 13.05.2024-29.05.2024 (dtl 587-630), laenud on väljastatud ajavahemikus 10.03.20246.08.2024, seega on esitamata kontode väljavõtted 17.07.2024-6.08.2024 ajavahemikus sõlmitud lepingute osas.
16.Konto väljavõttest nähtub, et 18.12.2023 on väljastatud BB Finance OÜ poolt kostjale laenu 871 eurot, lisaks kostja on teinud makseid Placet Group OÜ-le, Inbank Finance AS-le ja pidevad ülekanded eraisikutele. 10.05.2024 on kostja poolt laenu võetud Placet Group OÜ-lt 100 eurot, et tasuda samal päeval 94,06 eurot Telia Eesti AS arve eest, seega on pidevalt kostja poolt võetud laenu, et tasuda eelmiste laenude eest. Konto väljavõttest nähtub, et ajavahemikus 13.05.2024-29.05.2024 on kostja saanud laenu Placet Group OÜ-lt ja BB Finance OÜ laenu kokku 2602 eurot. Seega hageja väide, et kostja krediidivõimelisust hinnati uuesti enne iga lepingu sõlmimist ei ole usutav.
17.Rikkumise olulisust kinnitab ka hilisem sündmustik. Toimikust nähtub, et kostja suutis täita kohustusi üksnes piiratud aja jooksul ning enamik laenulepingutest muutus maksehäirete tõttu ülesütlemise aluseks vähem kui aasta jooksul pärast viimaste laenude väljastamist. Hageja ise on märkinud, et 22.08.2025 seisuga oli kostja vähemalt kolme järjestikuse maksega viivituses ning kõigi üheksa lepingu suhtes alustati ülesütlemismenetlust. Selline areng kinnitab, et kostja tegelik maksevõime ei vastanud mahule, mida krediidiandja positiivse krediidiotsuse tegemisel eeldas.
18.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
19.Hageja ütles lepingu üles alates 23.09.2025. Lepingute ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil lepingute 2025. aasta juuni-, juuli-, augustikuu ning septembrikuu osamaksed. Laenulepingute ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 22.08.2025. Seega vastab lepingute ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ka uuesti määratud maksete korral oleks kostja seisuga 23.09.2025, mil hageja edastas kostjale ülesütlemise avalduse, lepingute puhul võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuu osamaksega ja seega hageja oli õigustatud lepingud üles ütlema 23.09.2025.
20.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.
21.Laenulepingu nr BL4416730 alusel väljastati kostjale laenu 600 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 203,85 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 396,15 eurot. Laenulepingu nr BL4420774 alusel väljastati kostjale laenu summas 300 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 100,73 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 199,27 eurot. Lepingu nr BL4745412 alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 27,85 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 172,15 eurot. Laenulepingu nr BL4754967 alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 27,43 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 172,57 eurot.
Laenulepingu nr BL4772042 alusel väljastati kostjale laenu summas 300 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 39,20 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 260,80 eurot. Laenulepingu nr BL4789326 alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 22,41 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 177,59 eurot. Laenulepingu nr BL4810767 alusel väljastati kostjale laenu summas 300 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 32,40 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 284,94 eurot. Laenulepingu nr BL4812374 alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 21,58 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 178,42 eurot. Laenulepingu nr BL4814882 alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot, kostja on teostanud makseid kokku 21,41 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 178,59 eurot (dtl 410-418). 22.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
23.Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.
24.Lepingu nr BL4416730 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 396,15 eurot viivis 35,81 eurot; lepingu nr BL4420774 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 199,27 eurot viivis 18,01 eurot; lepingu nr BL4745412 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 172,15 eurot viivis 15,56 eurot; lepingu nr BL4754967 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 172,57 eurot 15,60 eurot; lepingu nr BL4772042 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 260,80 eurot viivis 23,58 eurot; lepingu nr BL4789326 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 177,59 eurot viivis 16,05 eurot; lepingu nr BL4810767 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 284,94 eurot 25,76 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. lepingu nr BL4812374 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 178,42 eurot 16,13 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista; lepingu nr BL4814882 seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 24.09.2025– 13.08.2026 eest on kostjal põhinõudelt 178,59 eurot 16,14 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks lepingu nr BL4416730 alusel põhivõlgnevus 396,15 eurot ja viivis 35,81 eurot; lepingu nr BL4420774 põhivõlgnevus 199,27 eurot ja viivis 18,01 eurot; lepingu nr BL4745412 alusel põhivõlgnevus 172,15 eurot ja viivis 15,56 eurot; lepingu nr BL4754967 alusel põhivõlgnevus 172,57 eurot ja viivis 15,60 eurot; lepingu nr BL4772042 alusel põhivõlgnevus 260,80 eurot ja viivis 23,58 eurot; lepingu nr BL4789326 alusel põhivõlgnevus 177,59 eurot ja viivis 16,05 eurot; lepingu nr BL4810767 alusel põhivõlgnevus 284,94 eurot ja viivis 25,76
eurot; lepingu nr BL4812374 alusel põhivõlgnevus 178,42 eurot ja viivis 16,13 eurot ja lepingu nr BL4814882 alusel põhivõlgnevus 178,59 eurot ja viivis 16,14 eurot ning viivis alates 14.08.2026 kuni põhinõuete tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
26.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
28.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot ning õigusabikuludest summas 549,60 eurot, kokku 1144,60 eurot.
31.Kohus leiab, et kohtunõudele vastamise kulu (7 h 10 min/ 344 eurot) ei ole põhjendatud kulu, mida saab teiselt poolelt välja mõista. Hagejale anti tähtaeg hagiavalduses puuduste kõrvaldamise tõttu ning nende kõrvaldamiseks tehtud kulud ei ole kulud, mida saaks teiselt poolelt välja mõista. Seega jätab kohus selles osa menetluskulude nõude rahuldamata. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 595 eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 205,60 eurot, kokku 800,60 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
32.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 53% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja 53%, so 424,32 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (424,32 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.