X-i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses elektri puudumisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1 ja riigi õigusabi seadus (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
1.Viru Vangla jättis 10. septembri 2026. a otsusega nr 1-9/3-26/112-2 rahuldamata X-i (kaebaja) taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kahjunõue puudutas ajavahemikul 17. kuni 18. juuni 2026 elektriühenduse puudumist kambris, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik vaadata televiisorit, mille eest ta elektriarveid maksab. Elektrikatkestus oli tingitud hooneautomaatika rekonstrueerimistöödest. Vanglal on kohustus tagada automaatikasüsteemide korrashoid, mis on vajalik muude seadustest tulenevate kohustuste täitmiseks, nt vajaliku õhuhulga tagamine, piisav temperatuur vanglas jms. Tingimuste tagamiseks on vajalik töökorras ja nõuetele vastavad tehnosüsteemid. Toimiv hooneautomaatika on oluline kogu vangla julgeoleku tagamiseks. Olukorda tuleb hinnata tervikuna. Ühelt poolt tuleb hinnata kaebaja ajutist ebamugavust (teleri vaatamise võimatus) ning teiselt poolt hooldustöid, mille eesmärgiks oli tagada hoone oluliste süsteemide toimimine ning vangla üldine julgeolek. Kaebaja ajutine ebamugavus ei kaalu üles eesmärki tagada kinnipeetavatele kõik vajalikud tingimused. Hooldustöödega kaasnevad ebamugavused on ettenähtavad ning nende vältimine ei oleks mõistlikult võimalik. Vangla ei ole rikkunud käibes vajalikku hoolsust ega ole süüliselt oma kohustusi rikkunud. Mittevaralise kahju hüvitamiseks puudub alus.
3-26-2861
2.X esitas 14. septembril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses kambris elektri puudumisega 17. ja 18. juunil 2026. Kaebajal puudus alates 17. juuni 2026. a kella 16.30 kuni 18. juuni 2026. a kella 12.30 kambris elektriühendus. Vangla suhtus hooletult kinnipeetavate kambritingimustesse kui tagas elektri sektori avatud alal, kuid mitte kambris. Kaebaja peab tasuma kambris kasutatud elektri eest, mistõttu ei ole õige jätta kambrit ilma elektrita. Hooldus- ja rekonstrueerimistööd ei ole erakorraline sündmus, mis õigustaks elektrikatkestust. Kaebaja esitas taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot seoses 17. ja 18. juunil 2026 kambris elektri puudumisega.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eelnimetatud alusel tagastamisele.
5.Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Kaebaja on pidanud enda õigusi riivatuks seetõttu, et tal ei olnud võimalik elektrikatkestuse ajal vaadata kambris televiisorit. Kui kaebajale on kambrisse lubatud televiisor, on tal ka õigus selle kasutamisele (vangistusseadus (VangS) § 31 lg 2 ning Viru Vangla kodukord p-d 8.4.1 ja 8.4.2). Kohus möönab, et televiisor kasutamise võimatus võib halvendada kaebajale vanglavälise info ning päevakajaliste uudiste kättesaadavust. Sellest hoolimata ei riku lühiajaline vähem kui ööpäev kestnud kambri elektrikatkestus ja televiisori kasutamise raskused kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajale on tagatud päevakajalise teabe kättesaadavus näiteks ajalehtede kaudu ning kinnipeetavatel on võimalus lugeda ka rahvusringhäälingu uudisteportaali. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebajal oli eelduslikult sektori avatud alal viibides võimalik vaadata ühiskasutatavast televiisorist telesaateid, sest ta on ise kaebuses märkinud, et avatud alal elektrikatkestust samal ajal ei esinenud. Kaebajal ei ole tekkinud sedavõrd suuri takistusi oma õiguste teostamisel, et jaatada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebaja viitab ka asjaolule, et tal on kohustus tasuda elektri eest juhul, kui elektrit ei olnud. Lähtuvalt HKMS § 133 lg-st 1 saab kambris elektri kasutamise eest tasumise kohustuse riivet kaebaja omandipõhiõigusele pidada väheintensiivseks, kuna kaebaja elektrikulu ühes kuus on 2,50 eurot, millest järeldub arvestuslik ühe päeva kulu 0,08 eurot.
6.Kohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated vähesed. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et praegusel juhul ei esine vangla süülist kohustuse rikkumist ning ei pea vajalikuks korrata vangla otsuse põhjendusi. Kohus märgib täiendavalt, et elektrisüsteemide ja -seadmete hooldus- ja remonttöödega kaasneb paratamatult isikutele ebamugavusi ning elektrit kasutavate seadmete kasutamise piiranguid. Kaebajal lasub selliste ebamugavuste talumiskohustus, mis ei erine oluliselt väljaspool vanglat olevate isikute talumiskohustusest. Ühe päeva pikkust katkestus ei saa pidada ebamõistlikult pikaks elektrikatkestuseks, mis
3-26-2861 ületaks kaebajal lasuvat talumiskohustust. Lühiajalisest elektrikatkestusest tulenevat ebamugavust saab pidada vangistusega kaasnevaks paratamatuseks VangS § 41 lg 1 mõttes. Isegi juhul kui pidada vangla tegevust ja elektri katkestust õigusvastaseks, siis ei ole kaebajal tekkinud kahju, mida tuleks hüvitada rahas. Üks päev ilma elektrita ei saa kaebajale põhjustada sedavõrd negatiivseid tagajärgi või olulisi üleelamisi, mida pidada inimväärikust alandavaks. Kaebaja võis tunda teatud ebamugavust ning olla häiritud tekkinud piirangust televiisori kasutamisel, kuid see ei too kaasa kaebaja inimväärikuse alandamist ning veel vähem rahaliselt hüvitatavat kahju. Seetõttu puuduks alus kaebajale hüvitise väljamõistmiseks.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel X-i kaebuse. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse, mille kohus järgenvalt lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
10.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest on kohtule arusaadav kaebuse eesmärk ning vaidluse aluseks olevad asjaolud. Kaebaja on varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Arvestades kaebaja aastatepikkust halduskohtumenetluse kogemust, on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. Kaebaja ei ole taotluses esile toonud ühtegi asjaolu, mis takistaks tal praeguses kohtumenetluses osalemist. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
11.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.