korteriühistu esialgse õiguskaitse taotlus Taotleja: Tallinn, Kotzebue tn 20 korteriühistu, esindaja vandeadvokaat Kent Märjamaa Haldusorgan, kelle otsust vaidemenetluses vaidlustatakse: Tallinna linn, esindaja Sten-Erik Simmo Kolmas isik: INTH Vara OÜ (registrikood 11638912), esindaja vandeadvokaat Kevin Siivelt Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.08.2026 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 08.07.2026 ehitusloa nr 2612271/03967. Muu hulgas anti viidatud ehitusloaga ehitusõigus kaugkütte torustikule (ehitisregistri kood 221502752). Kaugkütte torustiku osas näeb ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt ette olemasoleva kaugkütte torustiku ümberpaigutamise Kotzebue tn 20 kinnistule (katastritunnus 78408:801:0003).
2.Tallinn, Kotzebue tn 20 korteriühistu ning KÜ seaduslik esindaja X.X kui korteriomanik esitasid 06.08.2026 Tallinna linnale vaide asjaomase ehitusloa osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Kuivõrd Tallinna linna hinnangul oli vaie puudustega, esitas Tallinn, Kotzebue tn 20 KÜ 17.08.2026 vaide täienduse.
1(7)
3.Tallinn, Kotzebue tn 20 KÜ (taotleja) esitas 26.08.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
3.1.Kotzebue tn 20 kinnistule ei ole seatud ühtegi asjaõigust ega antud ühelegi isikule muud nõusolekut uue soojustrassi rajamiseks ega olemasoleva trassi ümberpaigutamiseks.
3.2.Kotzebue 20 KÜ on 19.08.2026 teavitanud Kotzebue tn 22/24 kinnistu omanikku ja ehitustöid teostavat ettevõtet asjaolust, et ei nõustu enda kinnistu mistahes moel kasutamisega ehitustegevuseks. Ehitusloast õigustatud isik on seda kirja eiranud ning on ehitustegevuse käigus omavoliliselt lammutanud Kotzebue tn 20 kinnistul asuva müüritise. Seega on ehitustegevus laienenud ilma loata taotleja kinnistule, mh on kinnistule omavoliliselt paigaldatud ehitusaed.
3.3.Esialgset õiguskaitset kohaldamata muutub taotluse esitaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks, sest Kotzebue tn 20 kinnistul võib iga hetk alata ehitustegevus soojatrassi ehituseks ilma kinnistuomanike loata. Kaugkütte torustiku osas ei ole ehitamise alustamise teatist veel esitatud, kuid esineb oht, et ka selles osas alustatakse ehitustegevusega taotluse esitaja õigusi rikkuval viisil enne vaide- ja võimaliku kohtumenetluse lõppu.
4.Tallinna Halduskohus kaasas 26.08.2026 määrusega kolmanda isikuna menetlusse INTH Vara OÜ ning peatas esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.07.2026 ehitusloa nr 2612271/03967 kehtivus osaliselt (s.o osas, milles see puudutab või nõuab ehitamist Kotzebue tn 20 kinnistul) kuni 14.09.2026 (k.a).
5.Tallinna linn palus 04.09.2026 seisukohas jätta EÕK taotlus rahuldamata.
5.1.Taotlejal puudub õiguskaitsevajadus. Ehitusluba ei anna õigust ilma vastava tsiviilõigusliku kokkuleppeta võõrale kinnistul ehitada. Taotleja kinnistul teostatav ehitustegevus ei ole lubatud, kui selle jaoks pole tsiviilõiguslikku kokkulepet. See nähtub ka ehitusloa märkustest (digitaalse toimiku leht (dtl) 47). Ehitusloa kehtivuse peatamisega ei saavuta taotletud eesmärki, sest ilma vastava tsiviilõigusliku kokkuleppeta ei tohi niikuinii ehitada. Seega ei ole ehitusloa peatamine õige meede ning taotleja peaks pöörduma Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole.
5.2.Vastustaja ei kontrolli ehitusloa menetluse käigus, kas ehitusloa taotleja on eelnevalt (enne ehitusloa taotluse esitamist) pöördunud naaberkinnistute omanike poole ja tutvustanud projekti. Vastustaja ei kontrolli ka seda, kas taotlejal on olemas tsiviilõiguslik kokkulepe tööde teostamiseks naaberkinnistul või mitte. Vastustaja võtab vastavalt ehitusseadustikus sätestatule ehitusloa taotluse menetlusse ning kaasab vajadusel naabrid ehitusloa menetlusse.
5.3.Tsiviilõigusliku kokkuleppe puudumine ei ole EhS § 44 kohaselt aluseks ehitusloa andmisest keeldumiseks. Kinnistu senisest rohkemaks koormamiseks, sillutise lammutamiseks ja kaevetööde tegemiseks on vaja Kotzebue tn 20 kinnistu omanike nõusolekut. Seega ei ole antud juhul küsimus ehitusloa kehtivusest, vaid naabrite vahelise kokkuleppe puudumisest. Ehitusloas endas ei ole Kotzebue tn 20 kinnistul ehitamine õigusvastaselt sätestatud ning seetõttu ei ole põhjust ka antud olukorras ehitusluba kehtetuks tunnistada.
5.4.Ehitusluba on välja antud õiguspäraselt ning puudub alus selle kehtetuks tunnistamiseks. EhS § 42 lõige 7 punkt 2 sätestab, et pädev asutus esitab ehitusloa taotluse vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib 2(7)
ehitis või ehitamine puudutada. Käesoleval juhul kaasas vastustaja Tallinn, Kotzebue tn 20 korteriühistu ehitusloa taotluse menetlusse. Lähtuvalt EhS-is sätestatust andis amet kaasatud isikule aega 10 päeva arvamuse avaldamiseks. Tallinn, Kotzebue tn 20 korteriühistu juhatus või korteriühistu liikmed arvamust ei avaldanud. Seega on vastustaja taotleja korrektselt ehitusloa menetlusse kaasanud.
5.5.Vastustaja ei nõustu taotleja väitega justkui oleks ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga. Tallinna Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 11 kehtestatud Valgevase tn 11, 11a ja Kotzebue tn 22c kruntide ning lähiala detailplaneeringu (DP) koondplaanilt (dtl 86) on näha, et planeeritud soojatoru (koondplaanil tähistatud punase tähisega T1) saab alguse Kotzebue tn 27 eest kõnniteelt (Tallinna linnale kuuluvalt maalt). Soojatoru on koondpaani kohaselt ühendatud varem projekteeritud soojatoruga (koondplaanil tähistatud musta tähisega T1). Võrreldes koondplaanil toodut Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardiga (dtl 87) on näha, et soojatoru (koondplaanil tähistatud musta tähisega T1) ei ole ehitatud välja vastavalt detailplaneeringus näidatule. Seega puudus ehitusloa taotlejal võimalus ehitada soojatoru Kotzebue tn 20 kinnistule välja vastavalt DP-le.
5.6.Ehitamise aluseks on projekt ja käesoleval juhul on kaugküttetorustiku asendiplaanil (dtl 90) selgelt näidatud kavandatava kaugküttetorustiku paiknemine. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on ehitusloa taotluse kooskõlastanud.
5.7.Kuivõrd taotleja on olnud ehitusloa menetlusse kaasatud ning ehitusluba vastab DPle, ei ole alust ehitusluba kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus kaebuse perspektiivikus on kahtluse all, ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset.
6.INTH Vara OÜ leidis 04.09.2026 seisukohas, et ehitusloa kehtivuse (osaline) peatamine ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna ehitusluba iseenesest ei anna õigust taotleja kinnisasjal ehitada.
6.1.Taotlusest nähtuvalt on taotleja eesmärgiks vältida olukorda, kus Kotzebue tn 22/24 kinnisasjal toimuv ehitustegevus võiks laieneda naaberkinnisasjale ilma naaberkinnisasja omanike loata. Kolmas isik leiab, et tegemist on nõudega näiteks asjaõigusseaduse § 89 alusel, mitte aga ehitusloa vaidlusega.
6.2.Ehitusseadustiku § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitusloa aluseks oleva projekti kohaselt. See on aga eelkõige avalik-õiguslik luba, millega omavalitsus kinnitab, et kavandatav ehitamine on ehitusõiguslikult lubatav.
6.3.Võõral kinnisasjal reaalselt ehitamiseks peab lisaks olema eraõiguslik või muu seadusest tulenev õigus seda maad kasutada.
6.4.Lisaks puudub sisuline vajadus esialgse õiguskaitse järgi, kuivõrd ehitustegevust ei plaanita laiendada Kotzebue tn 20 kinnisasjale ilma selle omanike nõusolekuta. Kuivõrd käesolevaks ajaks on selgunud, et sellist nõusolekut ei anta, on kolmas isik juba asunud koostama muudatusprojekti, mille kohaselt vajadus soojatrasse Kotzebue tn 20 kinnisasjal ümber paigutada täielikult kaob ja planeeritavad trassitööd jäävad üksnes Kotzebue 22/24 kinnisasja piiridesse.
6.5.Kolmas isik ja taotleja on pidanud läbirääkimisi ka seoses ehitusaedade paigutuse ja ekslikult naaberkinnisasjalt lammutatud müüritise osaga ning leidnud nendes küsimustes ühise arusaamise. Ka soojatrasside osas on pooled pidamas kompromissläbirääkimisi, mis eelduslikult lõpevad lähiajal vaidest loobumisega taotleja poolt. 3(7)
7.Taotleja esitas 11.09.2026 täiendava seisukoha, milles leidis, et EÕK jätkuv rakendamine on vajalik ja põhjendatud.
7.1.Tallinna linna seisukoht on vastuoluline. Ühelt poolt väidab vastustaja, et ehitusluba on antud õiguspäraselt ja vastab DP-le ning kaebus on perspektiivitu. Teiselt poolt tunnistab vastustaja ise, et koondplaanil kujutatud varem projekteeritud kaugkütte torustik ei ole DP-le vastavalt välja ehitatud ning et sellest tulenevalt puudus ehitusloa taotlejal võimalus ehitada soojatoru Kotzebue tn 20 kinnistule välja vastavalt DP-le. Seega on Tallinna linn ise kinnitanud, et ehitusloaga lubatud lahendus kaldub DP-st kõrvale ning et see kõrvalekalle on tingitud sellest, et DP-s ette nähtud soojatoru ei ole reaalsuses vastavalt planeeringule välja ehitatud. Vastustaja ei saa samal ajal väita, et ehitusluba vastab DP-le, ja tunnistada, et DP kohast lahendust ei ole võimalik realiseerida. Kui DP kohast lahendust ei ole võimalik ellu viia, ei anna see vastustajale õigust asendada see uue, senisest oluliselt koormavama lahendusega Kotzebue tn 20 kinnistu arvel ilma selleks vajaliku nõusolekuta. Ehitusloa andmisel oleks tulnud kaaluda alternatiive, mis ei koorma naaberkinnistut, ja põhjendada, miks selline lahendus valiti. Sellist kaalumist ega põhjendust ehitusluba ei sisalda.
7.2.Isik saab eeldada, et naabrusõigusi puudutavad konfliktid, sh asjakohane kaalumine toimub DP tasandil ning ehitusluba väljastatakse viisil, mis on DP-ga kooskõlas. Hea halduse tava ja kaasamiskohustusega ei ole kooskõlas see, et isik peab asuma EHR-is läbi töötama ehitusprojekti jooniseid (mille lugemise oskust ei saa KÜ juhatuselt eeldada) ega juhuslikult ei ole naaberkinnistu omanik salamahti kavandanud oma tegevust võõrale kinnisasjale.
7.3.Kaasamise käigus seisukoha andmata jätmine ei võta isikult võimalust tähtaegselt haldusakti vaidlustada ja vastuolule ka tugineda – sellises olukorras on ainuvõimalik ehitusloa tühistamine vastavas osas.
7.4.Vastustaja lähenemine, et tal puudub mis tahes kohustus kontrollida ehitusloa menetluses seda, kas projektis toodud lahendus võiks mõjutada naaberkinnistu omaniku õigusi, on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kuigi ehitusluba ei anna õigust ehitada võõral kinnistul, ei välista see haldusorgani kohustust selgitada seonduvat mõju ning ohte ja kaaluda huvisid. EhS § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba üksnes siis. kui see vastab õigusaktides sätestatud nõuetele. Õigusaktiks on muuhulgas ka AÕS § 68 ja § 148.
7.5.Ka kolmanda isiku seisukoht kinnitab vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatust. Kolmas isik tunnistab, et ehitustegevust ei plaanita laiendada Kotzebue tn 20 kinnistule ilma selle omanike nõusolekuta ning et kuna sellist nõusolekut ei anta, on kolmas isik juba asunud koostama muudatusprojekti, mille kohaselt kavandatavad trassitööd jäävad üksnes Kotzebue tn 22/24 kinnistu piiridesse. Sellega möönab kolmas isik sisuliselt, et taotleja vaie on põhjendatud – kaugkütte torustikku ei olegi vaja ega saa õiguspäraselt rajada Kotzebue tn 20 kinnistule ilma selle omanike nõusolekuta ning et Kotzebue tn 22/24 kinnistu teenindamiseks on olemas lahendus, mis ei eelda naaberkinnistu koormamist. Seega oli ehitusluba vastuolus EhS § 44 p 1 ja 4-ga.
7.6.Kolmanda isiku viide käimasolevatele kompromissiläbirääkimistele ei muuda seda hinnangut ega kaota esialgse õiguskaitse vajadust. Seni kuni pooled ei ole sõlminud kokkulepet ega ole ehitusluba vaidlustatud osas kehtetuks tunnistatud või
4(7)
vaidemenetlust kokkuleppel lõpetanud, säilib oht, et Kotzebue tn 20 kinnistul realiseeritakse ehitusluba vaide esitaja ja kinnistuomanike nõusolekuta.
7.7.Vaatamata kehtivale esialgse õiguskaitse määrusele alustas Perton (INTH Vara OÜ) Kotzebue tn 20 kinnistule ulatuvaid kaevetöid. 03.09.2026 kaevati kinnistu piiri lähedale ilma mis tahes toestuseta (sulundseinata) süvend, mis ulatus faktiliselt Kotzebue 20 kinnistule, rikkus AÕS § 146 nõudeid (maapõue toestamine ja varing) ning millele vaide esitaja pidi reageerima. Taotlejal puudub seni ka teadmine, millise ehitusprojekti alusel ehitatakse soojatrassi.
KOHTU PÕHJENDUSED
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
8.Taotleja soovib, et kohus peataks Tallinna linna 08.07.2026 ehitusloa nr 2612271/03967 kehtivuse osaliselt, s.o kaugkütte torustiku (EHR kood 221502752) osas ja keelaks 08.07.2026 ehitusloa nr 2612271/03967 alusel mistahes vormis ehitamise Kotzebue tn 20 kinnistul.
9.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20605, p 11). Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks tingimuseks on see, et kaebajat peab ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks kas võimatu või vähemasti ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15).
10.Kohus leiab, et Tallinna Halduskohtu 26.08.2026 määrusega kohaldatud ajutine esialgse õiguskaitse abinõu tuleb tühistada ning EÕK taotlus jätta rahuldamata.
11.Kohus ei nõustu Tallinna linna ega kolmanda isiku seisukohaga sellest, et taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist saaks järeldada pelgalt sellest, et asjaomane ehitusluba ei anna õigust ehitada taotleja nõusolekuta. Seda, et sellises olukorras ei saa eeldada EÕK vajaduse puudumist, on ka kohtud korduvalt rõhutanud (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1383, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024 määrus asjas nr 3-23-3018, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2247, p 11). Asja materjalist nähtuvalt on asjaomasele ehitusloale muu hulgas lisatud märkus „EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISEL EI TOHI RIKKUDA TEISTELE ISIKUTELE KUULUVAID ASJAÕIGUSI. EHITUSLUBA EI ANNA ÕIGUST EHITUSLOALE MÄRGITUD MAAÜKSUSE VÕI EHITISE OMANIKU LOATA EHITADA“ (dtl 47). Kohtud on selgitanud, et „sellekohane märkus, mille aluseks on ilmselt EhS § 12 lg 3 (ja osaliselt kordab kuni 30.60.2015 kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 2 viimast lauset), ei ole käsitatav ehitusloa kõrvaltingimusena (vt EhS § 42 lg 3; HMS § 53 lg 1), sest ehitusluba ei reguleeri isikute vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid, vaid ehitamisele esitatavaid 5(7)
avalikõiguslikke nõudeid (vt ka Riigikogu XII koosseisu 555 SE seletuskiri, lk 27). Olenemata sellest, et kaebaja kinnistutel ehitustööde tegemiseks on ilmselt vajalik kolmanda isiku kasuks sundvalduse seadmine (vt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 2 lg 2, § 4 lg 1 p 5, § 39 lg-d 1 ja 2, § 40 lg-d 1 ja 2), oleksid ehitustööde aluseks siiski vaidlusalused ehitusload“ (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2023 määrus asjas nr 3-232247, p 11).
12.Kuigi eeltoodut arvestades ei saa esialgse õiguskaitse vajadust üksnes ehitusloal oleva märke tõttu välistada, nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isiku lõppjäreldusega, et taotlejal puudub EÕK vajadus.
13.Isegi kui kolmas isik alustaks vastupidiselt 04.09.2026 seisukohas (dtl 34-35) esitatud kinnitusele1 ning taotlejaga eraõiguslikku kokkulepet saavutamata taotleja kinnistu loodenurgas väiksel alal kaevetöid, ei oleks see käsitatav sellise tagajärjena, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga oleks kas võimatu või ebamõistlikult raske.
14.Kuigi taotleja esitatud tõendid (vt esialgse taotluses sisalduv ning 11.09.2026 täiendavas seisukohas märgitu) ning kolmanda isiku märgitu („Kolmas isik ja taotleja on pidanud läbirääkimisi ka seoses ehitusaedade paigutuse ja ekslikult naaberkinnisasjalt lammutatud müüritise osaga ning leidnud nendes küsimustes ühise arusaamise.“, dtl 35) viitavad sellele, et ehitustegevus on tõenäoliselt ulatunud kolmanda isiku kinnistust väljapoole ning ilma vastava loata on tehtud kaevetöid ka taotleja kinnistul, ei anna ka see alust EÕK kohaldamiseks.
15.Kõrvutades DP tehnovõrkude asendiplaani (dtl 86), Kotzebue tn 22//24 kaugküttetorustiku lisaks olevat kaugküttetorustiku asendiplaani (dtl 111), katastrikaarti2 ning taotleja esitatud tõendeid (dtl 116-117), ei nähtu kohtule, et juba tehtavad kaevetööd oleksid seotud kavandatava kaugküttetorustikuga, kuna sellega seotud tööd eeldaksid (vähemalt kohtu esialgsel hinnangul) teises asukohas kaevamist. Täiendavalt toetab seda järeldust ka see, et ehitisregistri andmetel ei ole 14.09.2026 seisuga kaugküttetorustiku osas ehitamise alustamise teatist esitatud. Arvestades, et ükski teine Kotzebue tn 22//24 kinnisasjaga seotud ehitusluba taotleja kinnisasjal ehitamist ette ei näe, ei saa nendega kooskõlas toimuva ehitamisega taotlejale pöördumatuid tagajärgi kaasneda. Olukorras, kus kas ekslikult või pahatahtlikult tehakse kaevetöid vastupidiselt haldusorgani antud loale ka lubatud alast väljaspool, ei aitaks ka asjaomaste haldusaktide täitmise või kehtivuse peatamine sellist tegevust ära hoida. Kui kolmas isik ei järgi ehitamisel ehitusprojekti, mille alusel on vastustaja ehitamist lubanud, siis on taotlejal võimalik pöörduda vastustaja poole taotlusega ehitusjärelevalve tegemiseks ja vajalike meetmete võtmiseks (vt EhS § 130 lg 2 p 1).
16.Kuivõrd vaidlustatud ehitusloa alusel rajatav torustik kulgeks praegu kavandatu kohaselt ka taotleja kinnistul, saaks sisuline vaidlus puudutada seda, kas vaidlustatud ehitusloa realiseerimise tagajärjel tekib taotleja kinnistul täiendav kitsendustega ala ning kas see rikub taotleja õigusi. Arvestades küttetorustiku kavandatavat paiknemist, ei ole välistatud, et taotleja kinnistu loodenurka tekib täiendav kitsendustega ala (sõltudes muu hulgas ka sellest, kas kaugküttetorustikuga kaasnevad piirangud kattuvad juba 1 „[...] kuivõrd ehitustegevust ei plaanita laiendada Kotzebue tn 20 kinnisasjale ilma selle omanike nõusolekuta. Kuivõrd käesolevaks ajaks on selgunud, et sellist nõusolekut ei anta, on kolmas isik juba asunud koostama muudatusprojekti, mille kohaselt vajadus soojatrasse Kotzebue tn 20 kinnisasjal ümber paigutada täielikult kaob ja planeeritavad trassitööd jäävad üksnes Kotzebue 22/24 kinnisasja piiridesse.“ 2 Leitav arvutivõrgus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo
6(7)
olemasolevate ühenduste kaitsevöönditega). Täpsemalt tuleb neid küsimusi analüüsida vaide- või vajadusel sellele järgnevas kohtumenetluses, kuid üksnes võimaliku riive oht ei anna alust EÕK kohaldamiseks.
17.Täiendavalt selgitab kohus, et kohtumenetluse ajal ehitamine on kolmanda isiku risk ning hoolimata EÕK kohaldamata jätmisest ei ole lõpptulemusena (s.o juhul, kui taotleja peaks kaebusega kohtusse pöörduma) välistatud ka ehitusloa tühistamine.
18.HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus ei määra teisiti.
määrus
selle
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.