X kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti 13. veebruari 2025. a otsuse nr E15270-1 tühistamiseks ning avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Kaebaja X , esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tuvastada, et X töötas ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985 Narva Kroomnahavabrikus ametikohal, mis vastas Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud "Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2" osa XI „Kergetööstus“ p 5 „Naha-, ja karusnahatööstus, toorme esmatöötlus“ erialakoodis 18658 nimetatud toornaha sorteerija ametikohale.
3.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 13. veebruari 2025. a otsuse nr E15270-1 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama X soodustingimustel vanaduspensioni määramise taotlus uuesti läbi.
4.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks välja menetluskulud 1297 eurot.
5.Asendada kohtulahendi avalikustamisel kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. septembril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
3-25-631 tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 5. detsembril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel. Kaebaja taotles pensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 1“ osa XII „Tööd radioaktiivsete ainete, ioniseeriva kiirguse allikate ja haruldaste muldmetallidega“ p 4 alusel (töötajad, kes püsivalt töötavad haruldaste muldmetallide keemilisel meetodil tootmise tehnoloogiaprotsessis ja seadmete remondil) ning „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XI „Kergetööstus“ (osa XI) p 5 „Naha-, ja karusnahatööstus, toorme esmatöötlus“ (p 5) erialakoodi 15375 (äärelõikaja, kes lõikab niiskeid pooltooteid leotus-painimis, parkimis-, värvimis-, rasvatamis- ja viimistlustsehhis (jaoskonnas)), erialakoodi 17529 (materjali ja toodete vastuvõtja, kes võtab vastu ja väljastab toornahku (koos virnastuse ja ümberladumisega)) ja erialakoodi 18658 (toornaha sorteerija) alusel.
2.SKA otsustas 13. veebruari 2025. a otsusega nr E15270-1 mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse töötamine alates 23. juulist 1982 kuni 26. augustini 1982 Põlevkivikeemiatehases haruldaste muldmetallide keemilises tootmises hüdrometallurgia aparaaditöölisena, alates 28. novembrist 1985 kuni 30. septembrini 1989 Narva Kroomnahavabrikus toornaha sorteerijana, alates 12. oktoobrist 1992 kuni 1. novembrini 1994 RAS Nakro materjali ja toodete vastuvõtjana ning alates 1. novembrist 1994 kuni 7. augustini 1998 AS Nakro äärelõikajana, s.o kokku 9 aastat 9 kuud ja 5 päeva. Kaebaja soodusstaaži hulka ei arvatud Narva Kroomnahavabrikus abitöölisena töötamise aega alates 15. augustist 1985 kuni 27. novembrini 1985, s.o kokku 3 kuud ja 12 päeva. Loetelu nr 2 osa XI p-s 5 ei ole nimetatud abitöölise ametikohta.
3.Kaebaja esitas 13. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985 Narva Kroomnahavabrikus toornaha sorteerija ametikohal, millel töötamine arvestatakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka vastavalt määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XI p 5 erialakoodile 18658.
4.Tartu Halduskohus võttis 24. märtsi 2025. a määrusega menetlusse X kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti 13. veebruari 2025. a otsuse nr E15270-1 tühistamiseks ning avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Sama määrusega otsustas kohus kuulata asjas kirjalikult üle kaks tunnistajat.
5.Tartu Halduskohus esitas 2. mai 2025. a määrusega tunnistajatele küsimused, millele tunnistajad vastasid 16. mail 2025.
6.SKA esitas 2. juunil 2025 ja kaebaja 15. detsembril 2025 täiendavad seisukohad.
3-25-631
7.Tartu Halduskohus määras 6. juuli 2026. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebaja oli Narva Kroomnahavabrikus vormistatud ajavahemikul 15. veebruar 1985 kuni 28. november 1985 tööle abitöölisena viimistlustsehhis, aga tegelikult töötas ta sellel ajavahemikul toornaha sorteerijana. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et kaebaja täitis väljaõppe ajal sorteerija tööülesandeid ning sai selle raames väljaõppe ehk omandas vajalike oskusi sorteerija tööülesandeid vahetult täites. Väljaõpe toimus töökohal, mitte eraldi koolitusel või õppeasutuses. Kaebaja täitis sorteerija tööülesandeid täiskoormusega. Selle raames anti talle vajadusel tagasisidet töö kvaliteedi kohta ning juhiseid selle parandamiseks. Muud väljaõpet ettevõttes ei toimunud. Üldteada on asjaolu, et nõukogude ajal enne tööle asumist tihti eraldi väljaõpet ei tehtud, vaid oskused saadi tööülesannete täitmise raames, kus teised töökaaslased vajadusel tööülesande täitjat juhendasid. Abitöölise ametikoha tingis asjaolu, et kaebajal oli keskkooli haridus, sorteerijana töötamisel see tööülesannete mahtu ja sisu ei muutnud.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Loetelu nr 2 ei näe ette soodustingimustel vanaduspensionile õigust abitöölisele. Kaebaja tööraamatus märgitu kohaselt töötas kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul tööl abitöölise ametikohal, mitte toornaha sorteerija ametikohal. Toornaha sorteerija ametikohale viidi kaebaja 28. novembrist 1985. Kaebaja töötas viimistlustsehhis ning tema tööülesanded hõlmasid ka pargitud pooltoodete sorteerimist. Tunnistaja ütlusest nähtub, et esmalt toimus sorteerija väljaõpe ja seejärel alustas ta iseseisvalt sorteerimist. Loeteludesse ei ole lisatud vastaval ametikohal väljaõppe aega ja seda soodusstaaži hulka ei arvata. Samuti ei töötanud kaebaja sel ajal ainult toornahkade sorteerijana, vaid ta sorteeris ka valmisnahku (kogu sortimenti). Valmisnaha sorteerijat ei ole samuti loetelus nr 2 nimetatud. Vastustaja hinnangul ei saa seetõttu kaebaja töötamist ajavahemikul 15. veebruar 1985 kuni 28. november 1985 soodusstaaži hulka arvata.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on SKA 13. veebruari 2025. a otsuse nr E15270-1 õiguspärasus. Nimetatud otsusega jäeti kaebajale soodustingimustel pension määramata, sest kuigi osa kaebaja taotluses märgitud töötamise ajad saab arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka, ei ole alust kaebaja soodusstaaži hulka arvata Narva Kroomnahavabrikus abitöölisena töötamise aega ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985.
11.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli tööraamatu kohaselt vormistatud ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985 Narva Kroomnahavabrikusse tööle abitöölisena. Kaebaja ja vastustaja on erinevat meelt aga selles, kas kaebaja täitis tegelikult toornaha sorteerija tööülesandeid või mitte ja millises mahus ning kas kaebaja töötamist nimetatud ajavahemikul saab arvestada loetelu nr 2 erialakoodile nr 18658 (toornaha sorteerija) vastavaks.
12.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 näeb ette, et õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS-i 8. peatükis sätestatud pensionistaaži. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja
3-25-631 raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. SVPS 42 sätestab erandi, mille kohaselt, naisel, kellel on 2007. aasta 1. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud pensionistaaži nõuete alusel. Sellisel juhul on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik 20 aastane pensionistaaž ning sellest vähemalt 10 aastat peab olema isik töötanud loetelus nr 2 nimetatud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Nimetatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206. Loetelus märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 315-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
13.Määrusega kehtestatud loetelu nr 2 koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, seejuures ametikoha nimetus ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast. Kohtu hinnangul ei tähenda täistööajaga töötamise nõue siiski seda, et väheulatuslike muude tööülesannete täitmine tähendaks automaatselt, et isikul puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Kui põhiülesannete kõrval pidi isik tegema üksnes väikeses ulatuses ka teisi tööülesandeid, mis olid kaudselt seotud põhiülesannete täitmisega ning millel oli põhiülesannete täitmist soodustav eesmärk, siis tuleb ka nende ülesannete täitmine lugeda täistööaja hulka. Vastupidisel juhul välistaks ainuüksi mõne ajaliselt ebaolulise kõrvalülesande lisamine isiku tööülesannete hulka soodusstaaži kogumise võimaluse. See ei ühtiks soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgiga, milleks on muu hulgas raskete töötingimustega töödel töötamisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamine (vt ka Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-19-1745).
14.Määrusega nr 206 kehtestatud loetelu nr 2 näeb soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana ette osas XI „Kergetööstus“ punktis 5 „Naha-, ja karusnahatööstus, toorme
3-25-631 esmatöötlus“ erialakoodi nr 18658 alusel töötamise toornaha sorteerijana. Tunnistajate ütlustest (dtl-d 50-51 ja 56-57) nähtuvalt oli sorteerija tööülesanneteks pargitud pooltoote pealispinna visuaalne kontrollimine tootmisdefektide (toornahkade ebaühtlane parkimine, keemiliste ainete plekid, keemilised põletused, kortsud, murdumised, värvi või tiheduse erinevused ühel nahal, liigne pehmus või jäikus, karvade jäägid) ning looduslike defektide (putukahammustused, armid, lõiked, marrastused, plekid, kallused, kulumised, nahahaigused, kortsud) tuvastamiseks. Samuti mõõtis sorteerija pooltoote paksust ja kontrollis selle ühtlust kogu toornaha pinnal, kontrollis toornaha välimust ja kvaliteeti ning sorteeris pargitud toornaha vastavalt kehtestatud kvaliteedikategooriatele ja lõpp-produkti sortimendile. Töötamine toimus tervistkahjustavates tingimustes. Sorteerija töö eeldas raskuste tõstmist kogu vahetuse vältel, esines kokkupuuteid kroomisooladega, kuumade värvi- ja nitrolakkaurude sissehingamist ning töötamist keskkonnas, kus esines kahjulikke diiseltõstukite heitmeid. Ühe pargitud toornaha ühiku kaal jäi vahemikku 10–30 kg, ning nende ühikute käsitsi teisaldamine ühelt aluselt teisele kuulus tööülesannete hulka.
15.Kohtu hinnangul kinnitavad kahe tunnistaja ütlused, et kaebaja täitis ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985 Narva Kroomnahavabrikus tööülesandeid, mis vastavad loetelu nr 2 erialakoodis 18568 nimetatud toornaha sorteerija ametikohale. Sellisele järeldusele orienteerib tunnistajate ütluste sisu kaebaja tööülesannete iseloomu ning väljaõppe läbiviimise viisi kohta. Vastustaja viitab Narva Kroomnahavabriku tehasehoonete erinevusele ning seab kahtluse alla, et kaebaja tegeles täistööajaga üksnes toornaha sorteerimisega. Kohtu hinnangul eirab vastustaja tunnistajate ütluseid osas, mis puudutasid ametikohtade jaotust halduslikult ja tootmislikult. Asjaolu, et isik võis olla halduslikult ühe tsehhi koosseisu määratud ei tähendanud, et tootmislikult oleks ta tööülesandeid täitnud samas tsehhis. Seega ei ole oluline, millise administratiivse allüksusega kaebaja ametikoht personalidokumentides seotud oli. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et kaebaja töötas toornaha sorteerijana. Tunnistaja C töötas ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985 viimistlustsehhi meistrina ning vastutas ka toornaha sorteerijate osakonna töö eest. Tunnistaja C kinnitab, et kaebaja ei töötanud abitöölise, vaid sorteerijana, sest abitöölise ametikohta tehases ei olnudki (tunnistuse p 1.7, 1.10). Samuti nähtub tema tunnistusest, et ametikohtadele vormistamine ja tegelikult tehtud töö ei kattunud, sest ka nt kontrollijaks vormistatud isik võis täita tegelikult meistri tööülesandeid. Töötajate väljaõpet ametlikult ei dokumenteeritud. Väljaõpe algas esimesest tööpäevast ja kestis kaks kuud. Sisult sarnaselt on kirjeldanud kaebaja väljaõppe viisi (esimesest tööpäevast sisuliste tööülesannete täitmise juhendamise kaudu) ja täidetud tööülesandeid tunnistaja Q . Tema ütluste kohaselt teostas kaebaja sorteerimist iseseisvalt ega töötanud abitöölise rollis, kaebaja töö oli kvaliteetne. Õppeperiood algas esimesest tööpäevast ning kestis kaks kuni kolm kuud ning sellel ajal täitis kaebaja kogu aeg täiskoormusega sorteerija tööülesandeid ega töötanud abitöölisena. Õpe toimus töökohal sorteerijate brigadiri või tehnilise kontrolli osakonna inseneri järelevalve all. Seega kinnitavad mõlema tunnistaja ütlused, et kaebaja töötas täistööajaga ka väljaõppe ajal sorteerijana. Seega ei ole põhjendatud SKA hinnang, et kuna esmalt toimus sorteerija väljaõpe ja seejärel alustas ta iseseisvalt sorteerimist, siis ei täitnud kaebaja toornaha sorteerija tööülesandeid. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et kaebaja täitis tehases toornaha sorteerija tööülesandeid ning tema väljaõpe toimus kohapeal tööülesannete täitmise kontrollimise ja juhendamise kaudu. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et väljaõpe algas esimesest päevast ja see ei toimunud eraldi koolitusena, vaid tööülesannete täitmise raames ning õpe algas madalama kvaliteediga toornahkadega. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et paljud alustavad töötajad registreeriti õppeperioodi ajal tehases abitöötajaks, kuid nende tööülesanded vastasid sisult teisele ametikohale. Sealjuures ei ole vähetähtis ka tunnistajate ütlustes märgitu, et Narva Kroomnahatehas ei olnud nimetatud ajaks saavutanud täisvõimsust (sh ametikohtade arvult)
3-25-631 ning töötajaskonna komplekteerimisel ei vastanud tegelike tööülesannete sisu tihtipeale tööraamatus kajastatud ametikoha nimetusele.
16.Seega vastas kohtu hinnangul kaebaja töötamine Narva Kroomnahavabrikus ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985 abitöölise ametikohal oma tööülesannete sisu poolest toornaha sorteerija tööülesannetele. Seda järeldust ei muuda ka see, et tunnistajate ütlustest nähtuvalt võis kaebaja sorteerida mõnikord ka lõpptoodangut (valmisnahku), mida ei ole loetelu nr 2 nimekirja lisatud. Tunnistajate ütlused ei võimalda järelda, et lõpptoodangu sorteerimine oleks moodustanud valdava osa kaebaja tööülesannetest, vaid see oli üks väiksema mahuga lisaülesanne. Väheses mahus teiste nahatoodete sorteerimine ei anna alust järelduseks, et kaebaja ei töötanud täistööajaga soodustingimustel vanaduspensioni staažiks kvalifitseeruval ametikohal. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et ka väljaõppe ajal täitis kaebaja toornaha sorteerija tööülesandeid täistööajaga.
17.Eeltoodust tulenevalt on SKA jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebaja töötamist Narva Kroomnahavabrikus ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985 abitöölisena ei saa soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata. Kohus rahuldab seetõttu kaebuse. Kohus tuvastab, et X töötas ajavahemikul 15. august 1985 kuni 27. november 1985 Narva Kroomnahavabrikus ametikohal, mis vastas Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud "Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2" osa XI „Kergetööstus“ p 5 „Naha-, ja karusnahatööstus, toorme esmatöötlus“ erialakoodis 18658 nimetatud toornaha sorteerija ametikohale. Seetõttu ei ole õiguspärane ka otsus nr E15270-1, millega otsustati kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni mitte määrata. Eelnimetatud ajavahemiku soodusstaaži hulka arvamise tulemusena võib kaebajal olla õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Seetõttu tühistab kohus Sotsiaalkindlustusameti 13. veebruari 2025. a otsuse nr E15270-1, millega otsustati kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni mitte määrata ning kohustab Sotsiaalkindlustusametit vaatama X soodustingimustel vanaduspensioni määramise taotlus uuesti läbi.
18.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus oli riigilõivuvaba. Kaebaja palub SKA-lt välja mõista menetluskuluna õigusabikulud 1589,80 eurot (käibemaksuga). Kohtule esitatud menetluskulu nimekirjast nähtuvalt hõlmavad menetluskulud lisaks kohtumenetluses kantud õigusabikulude ka haldusmenetluses kantud õigusabikulu. Kaebaja esitas pärast kohtusse pöördumist ka vaide SKA-le ning sellega seotud õigusabikulu 292,80 eurot (ajakulu 2 tundi) ei ole kohtumenetlusega seotud ning selles osas ei ole menetluskulu väljamõistmiseks Sotsiaalkindlustusametilt alust. Vaidemenetluse menetluskulud ei ole kohtumenetluses välja mõistetavad (vt nt Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-20-277, p 25). Ülejäänud osas vastab taotletav õigusabikulude maht asja keerukusele ning tehtud menetlustoimingutele ning nende menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud. Kohus mõistab sellest tulenevalt Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks välja menetluskulu 1297 eurot (1589,80-292,80).
19.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.