Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik C.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andrus Post Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (isikukood 36209014213, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada C.C maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja C.C (isikukood XXX) pankrot 21. september 2026 kell 12.45 ja algatada kohustusest vabastamise menetlus.
3.Nimetada C.C pankrotihalduriks Andrus Õnnik (isikukood 36209014213, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. oktoober 2026 kell 11.00. Koosolek toimub Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas, saal nr 1, asukohaga Tallinna 18, Paide ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada C.C-d ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 14. oktoober 2026 kell 10.55.
6.Kohus hoiatab C.C-d , et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 30. septembril 2027.
10.Jätta menetluskulud võlgniku C.C kanda.
11.Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasu suuruseks 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu 227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
13.Mõista võlgnikult C.C välja usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
ASJAOLUD
1.C.C (avaldaja või võlgnik) esitas 02.07.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, alternatiivselt jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuste kogusummas ca 41 392 eurot. Alates septembrist on võlgniku netosissetulek maksimaalselt 2200 eurot. Isegi kui võlgnik mõnevõrra oma sissetulekuid suurendab, ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puudub ka töövõime, kuid on siiski leidnud endale töökoha ja teenib hetkel tulu. Kokkuvõtlikult on maksejõuetuse põhjuseks erinevatel aegadel tehtud valed otsused, eelkõige üle jõu käivate kohustuste võtmine eelnevate võlgade tasumiseks. Võlgnik ei hinnanud kiirlaenude võtmisel õigesti oma maksevõimet, st ei mõelnud põhjalikumalt läbi, kas ta suudab olemasoleva sissetuleku baasil kõiki laene korrektselt teenindada. Võlgnik leiab, et on täielikult maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga.
2.Kohus võttis C.C maksejõuetusavalduse 17.08.2026 menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Andrus Õnniku keda kohustas esitama võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisad.
3.Usaldusisik esitas 16.09.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Esitatu kohaselt koosneb võlgniku sissetulek töövõimetoetusest, sotsiaaltoetusest ja töötasust, kokku u 1440 eurot kuus. Võlgnikul igasugune vara puudub. Kohustusi on usaldusisik tuvastanud kogusummas maksimaalselt 23 225,44 eurot, kui selgub, et B2 Impact OÜ poolt Multitude Bank p.l.c.-lt omandatud nõude puhul kohaldub alternatiivnõue, siis on praegu teadaolevate nõuete kogusumma 20 315,02 eurot. Eraisikust võlausaldaja teatas usaldusisikule, et ei ole võlgnevust täpselt arvestanud ja ei kavatse nõuet esitada. Harju Maakohtu 21.04.2016 kohtumäärusega ts asjas 2-15-6543 lõpetati C.C pankrotimenetlus ja algatati kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Pankrotimenetluses jäi raha saamata 10-l võlausaldajal kokku summas 4 978,48 eurot. Harju Maakohtu 31.03.2022 määrusega ts asjas 2-15-6543 keeldus kohus C.C kohustustest vabastamisest ja lõpetati kohustuste vabastamise menetlus. Kohtumääruse kohaselt võlgnik kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele väljamakseid ei teinud. Tsiviilasja 2-156543 võlausaldajatest: - RTK asemel esindab riiki MTA, kes on teatanud oma nõudest, summas 477,08€; - ERA Liisingu Inkassoteenused AS on teatanud, et neil nõuded puuduvad; - Kohtutäitur Urmas Tärno toimikud on üle antud kohtutäitur Kaire Põltsile; - Telia Eesti AS on teatanud, et neil nõuded puuduvad. Seega võivad tsiviilasjast 2-15-6543 tulenevad täiendavad nõuded ulatuda maksimaalselt 1879,95 euroni.
4.Võlgnik on usaldusisikule teatanud: -Talle ei kuulu praegu, ega ole ka viimase 5 aasta jooksul kuulunud kinnisasju, transpordivahendeid ega äriühingute osalusi. - Talle kuulub IPhone 13 mini, ekraan mõraga, turuväärtus maksimaalselt 100 eurot. - Tema nimel ei ole sõlmitud mingeid lepinguid, kuid tasub ca 50% majapidamiskuludest. Talvisel perioodil on kulu kokku kuni 750€. - Praegu järelmaksulepinguid ei ole. Varasemalt järelmaksuga ostetud asjad on juba ammu maha müüdud. - Tema käes ei ole teiste isikute vara ja teiste käes pole tema vara. - Ei ole ise eraisikutele viimase kolme aasta jooksul laene andnud. - Ta elab koos elukaaslase, nende ühise lapse, elukaaslase kahe lapse ja valla lepinguga järelhooldusel oleva võlgniku õe pojaga. - Elamispind kuulub elukaaslase alaealisele tütrele. - Elamispinnaga seotud võlgnevused puuduvad.
- TVT on määratud seoses psüühikahäirega. Tal on raske uusi asju õppida ja juhenditest aru saada. Tervisega seotud kulud on 50-60€/kuus. - Raske tööõnnetus oli tal juulis 2025, kui jalg jäi seina ja laaduri vahele. Jalg paranes raskelt, käis operatsioonil, siirdati nahka jms. Praegu peab jalga igapäevaselt kreemitama. Peab valima jalanõusid, kuna jäigad ei sobi. - Tal olid II pensionisamba osakud, aga võttis need välja kohe 2021-l aastal, ca 2500€ ja ilmselt kasutas igapäevakuludeks. Täpselt enam ei mäleta. - Wise pangakonto väljavõtet ei saa esitada, kuna konto on suletud panga poolt ja puudub ligipääs. - Usaldusisikule on lisaks avalduses välja toodule täiendavalt selgitanud, et esimesed laenud võttis ca 4 aastat tagasi igapäevakulutusteks ja hiljem ka õepoja enda juurde kolimiseks ja talle vajalike asjade soetamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks peab üle laenamist ja töökoha kaotust. Umbes aasta tagasi tundis, et on maksejõuetu.
5.Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: - Rahvastikuregistri andmetel on C.C kehtiva elukohana alates 10.01.2023 registreeritud XXX, mis on ka tema tegelik elukoht. Perekonnaseisult on ta vallaline. Võlgnikul on üks ülalpeetav – 3 aastane tütar. - Vararegistrites (kinnistusraamat, äriregister, transpordiamet) võlgniku nimele praegu, ega ka varasemalt mingit vara registreeritud ei ole. - Võlgnikul on kontod Swedbank AS-is, Bigbank AS-is ja Coop Pank AS-is. - Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on mänginud suures ulatuses hasartmänge. Usaldusisiku korraldusel on võlgnik 20.08.2026 pannud endale EMTA-s täieliku hasartmängude mängimise piirangu maksimaalseks kolmeks aastaks. - Võlgnik on varasemalt olnud kriminaalkorras karistatud, kuid käesolevaks ajaks on karistus kantud. - Võlgnik on viimase 5 aasta jooksul vahetanud korduvalt töökohti. Töösuhete lõpetamine on toimunud erinevatel põhjustel- katseajal, aga ka töötaja soovil ning töökohustuste rikkumise tõttu. Ka maksejõuetusmenetluse avalduse esitamise järgselt on vahetanud töökohta ning asunud Brandber Electronics OÜ asemel uuesti tööle Easysmoke OÜ-s. - Võlgniku suhtes on varasemalt olnud välja kuulutatud pankrot ja algatatud kohustustest vabastamise menetlus. Harju Maakohtu 22.09.2015 määrusega ts asjas 2-15-6543 kuulutati välja C.C pankrot. Harju Maakohtu 21.04.2016 määrusega lõpetati C.C pankrotimenetluses raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega algatati C.C kohustustest vabastamise menetlus, jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Harju Maakohtu 30.03.2022 määrusega keelduti C.C kohustustest vabastamisest ja lõpetati kohustustest vabastamise menetlus. Kohus asus seisukohale, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik ei olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel esitanud kohtule ühtegi usaldusisiku aruannet. 24.03.2022 toimunud ärakuulamistele võlgnik ei ilmunud. Kohtu hinnangul oli võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisnes selles, et võlgnik ei olnud võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid.
6.Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksustatav tulu alates 2023-st aastast olnud järgmine: 2023.a. Bruto 15 168€, sh neto 13 099€ keskmine kuus 1 092€ * sh 51% vanemahüvitis ja töötuskindlustushüvitis kokku 2024.a. Bruto 16 507€, sh neto 13 906€ keskmine kuus 1 159€, 2025.a. Bruto 12 532€, sh neto 10 188€ keskmine kuus
849€, 2026 7 k. bruto 5 713€, sh neto 5 315€ keskmiselt kuus 759€. Lisaks eelnevalt märgitud sissetulekule saab ta igakuiselt töövõimetoetust, praeguse suurusega ca 700€. Võlgniku vara ja sissetulekud: Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgniku sissetulekut on lubatud arestida kuni ca 100 €/kuus (sõltub iga konkreetse kuu sissetulekust). Võlgniku kohustused: C.C teadaolevate kohustuste suuruseks kuni 14-ne võlausaldaja ees on kokku ca 20 315- 23 225 € (sõltuvalt vastutustundliku laenamise rikkumise tuvastamisest). Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ei ole võlgade tasumise suutmatus ajutine. Kuna suuremad võlausaldajad on VTL põhimõtetele vastavalt juba teinud nõuete ümberarvutusi, siis nõuete summa nõuete kaitsmise käigus märkimisväärselt ei vähene. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on C.C maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud raske tööõnnetus ja pidev töökohtade vahetus. Kogutud andmete alusel saab järeldada, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2022-l aastal, kui teda ei vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning seejärel võttis ikkagi uusi laene igapäevaste kohustuste täitmiseks. C.C on maksejõuetusavalduses jätnus maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Võlgnik soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, kuna võlgnikul puudub püsiv ja piisav sissetulek võlgnevuste tasumiseks. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku eelmine pankrotimenetlus on lõppenud 10 aastat ja 5 kuud tagasi. Ta jäeti kohustustest vabastamata ca 4 aastat ja 6 kuud 6 kuud tagasi. FIMS § 45 lg 3 ei sea piiranguid pankroti väljakuulutamisele ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisele juhul, kui varasemas kohustustest vabastamise menetluses on jäetud võlgnik kohustustest vabastamata. Lisaks on käesoleval juhul vähemalt 88 % nõudeid tekkinud pärast 21.04.2016 võlgniku pankrotimenetluse lõppemist, st tegemist on võlgnevustega, mida eelmise pankrotimenetluse ajal veel olemas ei olnud. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja C.C pankrot, nimetada pankrotihaldur, kohustada võlgnikku andma kohtule võlgniku vanne ja algatada C.C kohustustest vabastamise menetlus.
7.Koos aruandega esitas usaldusisik kohtule tasutaotluse. Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine, menetlusega seonduva selgitamine 1,5 tundi; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 0,5 tundi; varasema pankrotimenetlusega seotud asjaoludega tutvumine – 1 tund; võlgniku pangakonto väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1,5 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 tundi. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul mitteolulise arestitava sissetuleku ja olulise müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest.
Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot (kokku 1545,04 eurot) millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 € (kokku 1173,04€ ) hüvitada riigi vahenditest ja 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 € (kokku 372,00 €) mõista välja võlgnikult. Tasu palub usaldusisik välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
9.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
10.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
11.Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 20 315,02 euro ulatuses. Kõik kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgniku sissetulekud ei ole piisavad, et kohustusi täita. Võlgniku suhtes on varasemalt olnud välja kuulutatud pankrot ja algatatud kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku eelmine pankrotimenetlus on lõppenud 10 aastat ja 5 kuud tagasi. Ta jäeti kohustustest vabastamata ca 4 aastat ja 6 kuud tagasi. Tsiviilasjast nr 2-15-6543 tulenevad täiendavad nõude võivad ulatuda maksimaalselt 1879,95 euroni, vähemalt 88 % nõudeid tekkinud pärast 21.04.2016 võlgniku pankrotimenetluse lõppemist, st tegemist on võlgnevustega, mida eelmise pankrotimenetluse ajal veel olemas ei olnud.
12.Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
13.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
14.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
15.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
16.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. FiMS § 45 lg 3 p 3 ütleb, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Käesoleval juhul on võlgniku eelmise pankrotimenetluse algatamisest möödunud üle 10 aasta. Harju Maakohtu 30.03.2022 määrusega keelduti C.C kohustustest vabastamisest ja lõpetati kohustustest vabastamise menetlus. Seega ei ole kohus viimase 10 aasta jooksul võlgniku kohustustest vabastamise menetlust lõpetanud otsustusega võlgnik kohustusest vabastada. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
17.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
18.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
19.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
20.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud
pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
21.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
22.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.04.2026 on tunnitasu alammäär 189,20 eurot.
23.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 1545,04 eurot (käibemaksuga).
24.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks
kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
25.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas tasu summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 1290,22 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.