Bondora AS hagiavaldus A. K. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
5990,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA:
Bondora AS, rk 11483929, asukoht A.H. Tammsaare tee 56, Tallinn, lepinguline esindaja Keijo Lindeberg
KOSTJA:
A. K., ik XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A. K.-lt Bondora AS kasuks 24.11.2022 tarbijakrediidilepingust nr. XXX, 18.07.2024 tarbijakrediidilepingust nr. XXX ja 27.09.2024 tarbijakrediidilepingust nr. XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus 5329,46 eurot ning 03.09.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 624,83 eurot.
Välja mõista A. K.-lt Bondora AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teisest lauses sätestatud seadusejärgses määras põhivõlgnevuse (5329,46 euro) tasumata jäägilt alates 04.09.2026 kuni põhivõlgnevuse 5329,46 euro tasumiseni.
4.Jätta kõik menetluskulud A. K. kanda ning välja mõista A. K.-lt Bondora AS kasuks menetluskulude katteks 695 eurot.
5.Välja mõista A. K.-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (695 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Bondora AS esitas 29.09.2025 Viru Maakohtule hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja A. K. 24.11.2022 tarbijakrediidilepingu XXX (dtl 12 - 32; 64 – 66; 114 - 116), mille alusel oli laenusummaks 9463 eurot, lepingutasu 563 eurot ning kostjale väljastati krediidisumma 8900 eurot (dtl 61). Lepingu krediidi kulukuse määr oli 30,5%. 18.07.2024 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu XXX (dtl 33 – 46; 67 – 69; 117 120), mille alusel oli laenusummaks 4146 eurot, lepingutasu 246 eurot ning kostjale väljastati krediidisumma 3900 eurot (dtl 62). Lepingu krediidi kulukuse määr oli 46,38%. 27.09.2024 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu XXX (dtl 47 – 60; 70 – 73; 121 - 124), mille alusel oli laenusummaks 1488 eurot, lepingutasu 88 eurot ning kostjale väljastati krediidisumma 1400 eurot (dtl 63). Lepingu krediidi kulukuse määr oli 36,81%. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
2.1.Pooled on sõlminud lepingud sidevahendi abil võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotlused, millele edastas hageja vastu pakkumused. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingute dokumentatsiooni. Isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude (ja/või teabe avaldamise kohustuse osas), on lepingud
muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS § 408 lg 2 alusel, kuivõrd kostja on laenu kätte saanud ja asunud seda kasutama.
2.2.Vastutustundliku laenamisega seoses märgib hageja, et on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingute sõlmimisel olnud krediidivõimeline. Eeltoodust tulenevalt on krediidileping sõlmitud kehtivalt ja leping pole tühine (sh ka osaliselt).
2.3.Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks 10.06.2025 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et annab võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva) võlgnevuse likvideerimiseks (dtl 74 – 77). Paraku kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu oli hageja sunnitud lepingud 10.07.2025 erakorraliselt üles ütlema (dtl 78 - 81). Hageja märgib, et lepingud on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi. Antud juhul oli kostja võlgnevuses kõigi lepingute puhul enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus lepingud erakorraliselt üles öelda nii lepingute p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Hageja on lepingute ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on lepingud kehtivalt üles öeldud.
2.4.Hoolimata eeltoodust, mille kohaselt on hageja selgelt põhistanud, et krediidilepingud on sõlmitud kehtivalt ja pooltevahelised kokkulepped mh lepingulise intressi osas on kehtivad, esitab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks.
2.5.Kõigi lepingute puhul jättis kostja tasumata 08.04.2025, 08.05.2025, 09.06.2025 ja 08.07.2025 osamaksed. Kostja on tasunud 24.11.2022 laenulepingu alusel laenumakseid kokku 7497,30 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on tagastamata krediidisumma suuruseks 1402,70 eurot. 18.07.2024 lepingu alusel tasus kostja laenumakseid kokku 1145,12 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on tagastamata krediidisumma suuruseks 2754,88 eurot. 27.09.2024 epingu alusel tasus kostja laenumakseid kokku 228,12 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on tagastamata krediidisumma suuruseks 1171,88 eurot. Kokku on kostjal tagastamata krediidisummad nimetatud lepingute alusel 5329,46 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates laenulepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 11.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.09.2025 seadusjärgses viivisemääras järgmiselt: 24.11.2022 laenulepingu põhinõudelt 1402,70 eurolt arvestades on viivis 31,60 eurot (dtl 125); 18.07.2024 laenulepingu põhinõudelt 2754,88 eurolt arvestades on viivis 62,05 eurot (dtl 126) ja 27.09.2024 laenulepingu põhinõudelt 1171,88 eurolt arvestades on viivis 26,40 eurot (dtl 127). Kokku moodustavad sissenõutavaks muutunud viivised 120,05 eurot. Hageja taotleb kohtult ka nn
jooksva viivise väljamõistmist võlgnetavalt põhinõudelt 5329,46 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuse jäägilt alates hagi esitamisest kuni kohustuste kohase täitmiseni.
2.6.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 03.03.2026 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 03.03.2026. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 17.03.2026. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja A. K. kolm laenulepingut: 24.11.2022 tarbijakrediidilepingu XXX, 18.07.2024 tarbijakrediidilepingu XXX ja 27.09.2024 tarbijakrediidilepingu XXX.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on pooltevahelised võlasuhted kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepingutena VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Krediidilepingute alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel olid sõlmitud kehtivad krediidilepingud, krediidid oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediite tagasi maksnud ning kohustused on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
8.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on lepingud sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o lepingud on sõlmitud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel ning VÕS § 52 lg 1 p 1 ja § 404 lg 1 tulenevalt ei pea sidevahendi abil sõlmitud leping olema mõlema poole poolt allkirjastatud. Hageja on tõendanud, et on kostjale üle kandnud 8900 eurot 24.11.2022 (dtl 61), 3900 eurot 18.07.2024 (dtl 62) ja 1400 eurot 27.09.2024 (dtl 63).
9.24.11.2022 lepingu sõlmimise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,3% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/ p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 48,9% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 30,5% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. 18.07.2024 ja 27.09.2024 lepingute sõlmimise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65% aastas, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 49,95% aastas. 18.07.2024 lepingu krediidi kulukuse määr 46,38% aastas ja 27.09.2024 lepingu krediidi kulukuse määr 36,81% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega ei ole lepingud VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
10.Lepingujärgne 24.11.2022 laenu tagastamise tähtaeg oli 08.11.2027, 18.07.2024 laenu tagastamise tähtaeg oli 09.07.2026 ning 27.09.2024 laenu tagastamise tähtaeg oli 08.09.2031. Hageja tugineb sellele, et lepingud on erakorraliselt üles öeldud 10.07.2025. Laenulepingute p 12.1 võimaldab laenuvõtjal täita lepingust tulenevaid kohustusi osaliselt või täielikult enne kokkulepitud tähtpäeva. Seega võimaldavad lepingud arvestada kostja poolt tasutud maksed lepingute maksegraafikus põhiosamaksete katteks. Kostja tasus lepingute alusel viimasena 10.03.2025 osamaksed, seega oli kostja lepingute ülesütlemise ajal (10.07.2025) viivituses kõigi lepingute puhul vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega. Samuti on kohus tuvastanud, et hageja on 10.06.2025 saatnud kostja elukoha aadressile ja e-posti aadressile lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 74 - 77), milles on andnud täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 09.07.2025. Lepingu ülesütlemise teade (dtl 78 - 81) on kostjale saadetud 10.07.2025 kostja elukoha aadressile ja e-posti teel. Seega olid lepingute ülesütlemise eeldused täidetud ning tagastamata laenusummad on sissenõutavad.
11.Kuna hageja kui krediidiandja ei nõua lepingujärgset intressi ega lepingutasusid, ei mõjuta käesoleval juhul VÕS § 4034 lg 7 esimeses ja teises lauses sätestatud tagajärjed hageja põhinõude ulatust (vt ka RKTKm 07.08.2026, 2-25-7369, p 10, 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 24-25). Kui krediidiandja rikub tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, on leping osaliselt tühine VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ületava kokkuleppelise intressi ja muude tasude osas (VÕS § 4034 lg 7, vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24). Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt ainult väljamakstud laenusummade jäägi tagastamist ja seadusjärgset viivist, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine tarbijakrediidilepingu sõlmimisel hagi põhinõude rahuldamise eelduseks (vrd RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 25). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele vastavalt lahendi punktis 2.5 märgitule tasumata põhinõudena 5329,46 eurot.
12.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
13.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
14.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised seadusjärgses määras alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 11.07.2025 kuni 29.09.2025 tasumata põhivõlgnevustelt kokku 120,05 eurot (vt lahendi punkti 2.5). Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 teisest lausest arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis tasumata põhinõudelt 5329,46 eurolt, 30.09.2025 kuni 03.09.2026 (k.a) ehk 339 päeva eest, on 504,78 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 03.09.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 624,83 eurot (120,05 eurot + 504,78 eurot).
15.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (5329,46 eurolt) alates 04.09.2026 kuni põhivõlgnevuse 5329,46 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 4704,63 eurot (5329,46 – 624,83).
16.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 595 eurot ja esindajatasu 100 eurot ning viivise menetluskuludelt.
19.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Samuti peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks õigusabikuluna esindajakulu 100 eurot hagi koostamise eest. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 695 eurot (595 + 100).
20.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.