Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-8255
Kohtuasi
X-i kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 15.05.2025 otsuse peale täiteasjas nr 022/2025/2309
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (XXX) Puudutatud isikud: Sissenõudja Y (isikukood XXX) Kohtutäitur Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
X-i
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 27.05.2025 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (edaspidi ka kohtutäitur) 15.05.2025 otsusele täiteasjas nr 022/2025/2309 (edaspidi täiteasi) taotledes tühistada kohtutäituri otsus ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 25.04.2025 kaebus uuesti läbi vaatama. Avaldaja palus menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus sissenõudja täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 14.02.2025 kohtumääruse aluse tsiviilasjas nr 2-24-3938. Täitemenetluse algatamiseks puudus kehtiv täitedokument ja selgelt täidetav resolutsioon. Kohtutäitur asus menetlust läbi viima osaliselt jõustunuks peetava lahendi alusel, kuid kogu kohtulahendi resolutsioon oli vaidlustatud. Puudus kohtulik otsus, mis kinnitas, et osaline jõustumine oli toimunud. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur põhjendas vastuväiteid vaidlustatud 15.05.2025 otsuses märgitud põhjendustega. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 14.02.2025 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-24-3938, millele oli lisatud Harju Maakohtu referendi elektrooniline jõustumismärge, mille kohaselt jõustus kohtumäärus osaliselt 27.03.2025. Harju Maakohtu kohtunik edastas 10.04.2025 tsiviilasjas 2-24-3938 esitatud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ning märkis, et määrus on vaidlustamata osas, s.o 1021,75 euro ja sellelt arvestatava viivise ulatuses osaliselt jõustunud.
4.Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohti, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis 10.06.2025 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
6.Kohtu hinnangul olid täitemenetluse üldtingimused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 järgi täidetud, sest sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ning jõustumismärkega kohtumääruse.
7.Maakohus tuvastas, et sissenõudja esitas 10.04.2025 täitmisavaldusega täitmisele Harju Maakohtu 14.02.2025 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-24-3938, millega kohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 3730 eurot ja mõistis selle summa X-ilt Y kasuks välja. Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud täitedokumendiga. Kohtumääruse resolutsioonist nähtuvalt ei ole tegemist viivitamata täidetava kohtumäärusega. Seega on määrust võimalik täita siis, kui see on osaliselt või tervikuna jõustunud.
8.Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kontrollitakse kohtumääruse jõustumist TMS § 12 lg 1 järgi ning kohtumäärus võetakse täitmisele jõustumismärke
2-25-8255 olemasolu korral. Erandiks on olukord, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil (TMS § 12 lg 3).
9.Harju Maakohtu 14.02.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-24-3938 digitaalallkirjade kinnituslehest nähtuvalt on kohtumäärusele lisatud ST digitaalallkiri ning selle juurde on märgitud järgmine roll / resolutsioon: „Harju Maakohus /referent, kohtulahend jõustus osaliselt 27.03.2025“. Maakohtu hinnangul on digitaalallkirja kinnituslehega tõendatud, et kohtumäärusele lisati TsMS § 458 lg 2 nõuetele vastav jõustumismärge.
10.Harju Maakohtu kohtunik Antero Maksing edastas 10.04.2025 Tallinna Ringkonnakohtule avaldaja määruskaebuse 14.02.2025 kohtumääruse peale ning märkis kaaskirjas, et määrus on vaidlustamata osas, s.o 1021,75 euro ja sellelt arvestatava viivise ulatuses osaliselt jõustunud. Kui kohtumäärus on määruskaebuse esitamise tõttu jõustunud osaliselt, on kohtutäituri ülesandeks välja selgitada täitedokumendiks oleva kohtumääruse jõustumise ulatus. Maakohtu hinnangul ei riku kohtutäitur formaliseerituse põhimõtet, kui ta võtab kohtumääruse jõustumise väljaselgitamisel aluseks maakohtuniku ringkonnakohtule adresseeritud kaaskirja, milles maakohtunik toob välja määruse jõustumise ulatuse. Seega ei esinenud TMS § 48 lg 1 p 7 sätestatud alust täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur jättis õigesti rahuldamata avaldaja 25.04.2025 kaebuse. Kohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 15.05.2025 otsuse peale.
11.Kuna kohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, siis jäid menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda. Kohtutäitur osales menetluses oma seadusliku esindaja kaudu ning sissenõudja isiklikult, mistõttu puudusid puudutatud isikutel lepingulise esindaja kulud. Kohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Määruskaebus
12.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja täituri 15.05.2025 otsuse. Avaldaja palub kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebus uuesti läbi vaatama. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
13.Avaldaja väitel ei olnud täitemenetluse algatamise eeldused täidetud. Kohtutäituril puudus täitemenetluse algatamiseks kehtiv täitedokument ja selgelt täidetav resolutsioon. Maakohus jättis tähelepanuta TMS §-i 12, mis sätestab, et kohtulahendit saab täita üksnes siis kui see on jõustunud. Lisaks peab täitedokumendist tulenev resolutsioon olema selge, st täita saab üksnes selge resolutsiooni kohtulahendi osa. Kuna avaldaja oli vaidlustanud määruskaebuse esitamisega maakohtu 14.02.2025 määruse, siis ei olnud maakohtu 14.02.2025 määrus jõustunud.
14.Asjaolu, et maakohtu referent selgitab e-kirjas, mis osas lahend on tema arvates jõustunud, ei oma tähtsust. Referent ei ole õigusemõistja ja tal ei ole ka õigust kirjutada ümber kohtulahendi resolutsiooni enda arusaama kohaselt. Kohtutäitur ei saanud referendi e-kirja alusel alustada täitemenetlust 800 euro sissenõudmiseks. Maakohtu 14.02.2025 määrus oli vaidlustatud kogu ulatuses. Seega ei saanud maakohtu 14.02.2025 määrus olla osaliselt jõustunud.
15.Täitur peab ja saab lähtuda üksnes täitedokumendi resolutsioonist, mis peab olema selgelt arusaadav ja täidetav. Seega ebaselge nõude korral tuleb lähtuda sellest, et sundtäitmisel olevat nõuet ei ole tekkinud. Seega ei ole nõue ka sissenõutav.
2-25-8255
16.Seega tulnuks kohtutäituril kaaluda täitemenetluse lõpetamist TMS § 12 lg 4 alusel. Seega ei ole põhjendatud ka väited nagu praegusel juhul tuleks avaldajal esitada sundtäitmise lõpetamise hagi. Tegemist ei oleks kohase õiguskaitsevahendiga. Menetlusosaliste seisukohad
17.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
20.Avaldaja vaidlustas TMS § 218 lg 1 järgse kaebuse esitamisega kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise. Avaldaja väidab, et kohus oli täitedokumendile väljastanud jõustumismärke ebaõigesti ehk täitur võttis kohtulahendi täitmisele ebaõigesti enne selle jõustumist. Maakohus tuvastas, et täitedokumendile oli väljastatud TsMS § 458 kohane jõustumismärge. Samuti seda, et kohtutäitur ei riku formaliseerituse põhimõtet, kui ta võtab kohtumääruse jõustumise väljaselgitamiseks aluseks maakohtuniku ringkonnakohtule adresseeritud kaaskirja, milles maakohtunik toob välja määruse jõustumise ulatuse. Kolleegium leiab erinevalt avaldajast, et maakohus ei ole materiaalõiguse kohaldamisel eksinud ega menetlusõiguse normi rikkunud, mistõttu maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
21.TMS § 12 lg 1 järgi võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. TsMS § 458 lg 1 sätestab, et otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. TsMS § 456 lg 4 sätestab, et kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Õiguskirjanduses on selgitatud, et miski ei välista menetlusosalise õigust taotleda ka osaliselt jõustunud lahendi kohta jõustumismärke väljastamist ja selle alusel täitemenetluse algatamist. (TsMS komm II, § 458 p 3.3.a).
22.Vaidlus puudub, et sissenõudja esitas 10.04.2025 kohtutäiturile täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 14.02.2025 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-24-3938 täitemenetluse algatamiseks nõudesummas 800 eurot (dtl 66). Puudub ka vaidlus, et täitedokumendina kohtutäiturile esitatud kohtumäärusel on Harju Maakohtu referendi digitaalselt allkirjastatud kinnitus, et kohtulahend jõustus osaliselt 27.03.2025 (dtl 74). Täitetoimikust nähtuvalt edastas sissenõudja kohtutäiturile ka kohtuniku 10.04.2025 määruskaebuse edastamise kaaskirja Tallinna Ringkonnakohtule, milles maakohus selgitas, et täitedokument on vaidlustamata osas, s,o 1021,75 eurot ja sellelt arvestatava viivise ulatuses osaliselt jõustunud (dtl 75).
2-25-8255
23.Kuigi õige on avaldaja järeldus, et pelgalt 14.02.2025 kohtumääruse resolutsioonist ei ole võimalik järeldada, mis osas määrus oli jõustunud (muutunud sissenõutavaks), nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et tuginedes eespool viidatud ja sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud dokumentaalsete tõendite alusel, oli kohtutäituril õigus täitemenetlust selliselt alustada. 14.02.2025 määrusele oli lisatud (osaline) jõustumismärge (TMS § 12 lg 1). Maakohus selgitas põhjendatult, et TsMS § 458 lg 1 esimese lause kohaselt väljastab otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Kohtute seaduse § 127 kaudu kohalduva Maa-, haldusja ringkonnakohtu kantselei kodukorra § 2 lg 1 järgi toimub jõustumismärke lisamine ja väljastamine kohtu kantselei kaudu. Sama lõike järgi kuulub kohtu kantseleisse ka referent. Täiendavat infot määruse (osalise) jõustumise osas andis maakohtuniku 10.04.2025 kaaskiri ringkonnakohtule. Toimikust nähtuvalt ei olnud kohtutäituril infot, et jõustumismärge oli väljastatud ekslikult. Seega ei esinenud TMS § 12 lg 4 tähenduses asjaolusid, mille alusel oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse lõpetama. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tsiviilasjas nr 2-24-3938 nõustus ringkonnakohus oma 11.11.2025 määruses maakohtu 10.04.2025 kaaskirjas avaldatud väidetega, et võlgnik vaidlustas maakohtu 14.02.2025 määrust osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1021,75 eurot ületavas osas. Maakohtu määrus on seega TsMS § 466 lg 3 alusel jõustunud osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1021,75 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras.
24.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
25.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis avalduse rahuldamise tõttu õigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
27.Kohtutäitur kinnitas, et tal ei ole määruskaebemenetlusega seoses menetluskulusid tekkinud. Ka sissenõudja ei esitanud määruskaebuses kantud menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtule ei nähtu ka toimikust puudutatud isiku kindlaksmääratavaid menetluskulusid määruskaebemenetluses. Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
28.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.