Q.Wi kaebus Eesti Töötukassa 17.12.2025 otsuse nr TVH/25/043231 ja 28.01.2026 vaideotsuse nr VO/25/3319 tühistamiseks ja kohustamisnõue
Menetlusosalised
Kaebaja – Q.W, esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kaire Liiv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.10.2026, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Tallinna Halduskohtule saabus 26.02.2026 Q.Wi (kaebaja) kaebus Eesti Töötukassa (töötukassa) 17.12.2025 otsusele nr TVH/25/043231 ja 18.12.2025 otsusele nr TVH/25/0060176 ning 28.01.2026 vaideotsusele nr VO/25/3319.
2.Kaebusest ja esitatud dokumentidest nähtub järgnev:
2.1.Varasemalt oli töötukassa 14.01.2021 otsusega nr TVH/21/002485 hinnanud kaebajal osalise töövõime viieks aastaks (30.01.2021 - 29.01.2026).
2.2.Kaebaja esitas 17.11.2025 töötukassale töövõime hindamise taotluse.
3-26-543
2.3.Eesti Töötukassa 17.12.2025 otsusega nr TVH/25/043231 leidis töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
2.4.Eesti Töötukassa 18.12.2025 otsusega TVH/25/0060176 otsustati kaebajale töövõimetoetust mitte määrata.
2.5.Kaebaja esitas 18.12.2025 töötukassale vaide töötukassa 17.12.2025 otsusele nr TVH/25/043231 ja 18.12.2025 otsusele nr TVT/25/060176.
2.6.Töötukassa jättis 28.01.2026 vaideotsusega nr VO/25/3319 kaebaja vaide rahuldamata.
3.Kohus võttis 02.03.2026 kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa.
4.Vastustaja vastas kaebusele 01.04.2026.
5.Kaebaja ja vastustaja esitasid täiendavad seisukohad 13.08.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja ei ole nõus sellega, et tema töövõime ei ole vähenenud. Vastustaja on taotluse läbi vaatamisel rikkunud uurimiskohustust ning otsus ja vaideotsus on rajatud puudulikule teabele, jättes arvestamata digiloost nähtuvad korduvad ravipöördumised ja töötervishoiuarstide hinnangud. Kaebaja töövõime hindamisel ei ole terviklikult arvestatud kaebaja terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Varasematel kordadel tuvastatud piiranguid ei ole põhjendatult ümber hinnatud.
7.Kaebaja varasem osalise töövõime tuvastamine.
7.1.Eesti Töötukassa 14.02.2020 otsusega nr TVT/20/006605 tuvastati Q.Wil osaline töövõime perioodiks 30.01.2020–29.01.2021 (dtl 69-71, eksperthinnang dtl 57-65).
7.2.Eesti Töötukassa 14.01.2021 otsusega nr TVT/21/002485 pikendati töövõime vähenemise kestust kuni 29.01.2026. Otsustes leiti, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas (artroosid ja liigeste ning pehmete kudede haigusseisundid) ning kerged piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades (psüühika- ja käitumishäired). 2021. aasta otsuses märgiti, et kaebaja töövõime on viie aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv (dtl 66-68).
8.Kaebaja väitel ei ole tema terviseseisund võrreldes varasemaga paranenud. 05.01.2021 eksperthinnangus (dtl 44-56) olid diagnoosid: muude liigeste esmane artroos (M19.0), liigesevalu (M25.5), plõksuv sõrm (M65.3) ja lateraalne epikondüliit (M77.0); käelise tegevuse piirangu raskusaste hinnati 2 punktiga (mõõdukas). Töötukassa ei ole põhjendanud tema piirangute raskusastme muutumist võrreldes varasemaga.
9.13.12.2025 eksperthinnangus (dtl 22-43) on diagnoosid endiselt artroos (M19.0) ja liigesevalu (M25.5), kuid piirangu raskusastet hinnati 1 punktiga (kerge). Kaebaja leiab, et piirangu vähendamist ei ole põhjendatud tegelike asjaolude muutumisega, sest tal on jätkuvalt käelise koormuse korral valud ja funktsioonihäired, ta on korduvalt pöördunud raviasutustesse, töötervishoiuarstid on piiranguid kinnitanud ning ta tarvitab valuvaigisteid ja peab vältima liigset koormust. Töötukassa põhjendus, et regulaarset ravi pole kaebaja vajanud ja seisund on stabiilne, on vastuolus digiloos kajastuva korduva ravikasutuse, valude tõttu ravimite tarvitamise ja töökoormuse piirangutega.
10.2021. aasta otsuses prognoositi töövõime vähemuutuvust viie aasta lõikes, kaebaja töökoht ja -kohustused ei ole muutunud ning terviseseisund ei ole paranenud. Seetõttu oleks töövõime vähenemise puudumiseni jõudmine 2025. a vajanud eriti põhjalikku põhjendust ja täiendavat uurimist. 2(8)
3-26-543
11.Töötukassa järeldused seisundi „kompenseerituse“ kohta ei ole kooskõlas meditsiiniandmetega ning otsustes puudub veenev selgitus, miks varasem mõõdukas piirang on muutunud kergeks ja miks töövõime vähenemist enam ei tuvastata.
12.1.Kaebaja nõustub vastustajaga selles, et varasem hinnang tema töövõimele ei saa automaatselt üle kanduda praegusesse aega, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebaja on käesoleval ajal täielikult töövõimeline.
13.Kaebaja esitaski kaebuse põhjusel, et vastustaja ei ole analüüsinud väidetavaid muutusi tema tervislikuks seisundis ning ei ole arusaadavalt põhjendanud, millised asjaolud on muutunud sedavõrd suures ulatuses, et see on toonud kaasa kaebaja töövõime märgatava paranemise. 2021. aastal toimunud kaebaja töövõime hindamise tulemuste kohaselt tuvastati tal osaline töövõime, seejuures märkis vastustaja, et kaebaja töövõime on viie aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Selline hinnang põhines samuti ekspertarsti arvamusel, milles sel ajal ei kahelnud ei Eesti Töötukassa ega kaebaja. 2025. aastal läbi viidud kaebaja töövõime hindamise käigus on eeltoodul vaatamata jõutud järeldusele, et kaebaja töövõime on taastunud. Samas ei selgu vaidlustavast haldusaktist ega ka vastustaja vastusest, millised konkreetsed asjaolud on sedavõrd oluliselt muutunud, et kaebaja töövõimet tuleb hinnata varasemast kardinaalselt erinevalt. Vastustaja seisukohad
14.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 17.12.2025 otsus nr TVH/25/043231 ja 28.01.2026 vaideotsus nr VO/25/3319 on õiguspärased.
15.Confido ekspertarst X.X (edaspidi TTO ekspertarst) koostas 13.12.2025 eksperdiarvamuse (dtl 22-43) kaebaja enesehinnangute ja viimase viie aasta TIS-i andmete põhjal, hinnang võeti aluseks 17.12.2025 otsusel. Vaidemenetluses koostas sama ekspertarst 04.01.2026 täiendava arvamuse (293-320). Lisaks on kohtumenetluse raames 01.04.2026 andnud kokkuvõtliku seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Y.Y kokkuvõtliku seisukoha (dtl 321330). Ekspertarvamuste järgi esineb kaebajal kerge piirang käelise tegevuse valdkonnas (liigeste haigus) ning kerged piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas (psüühika- ja käitumishäire), kuid mõõdukaid ega raskeid piiranguid ei tuvastatud. Võtmetegevuste raskusastmed jäid arvväärtusele 0–1; liidetavate arvväärtuste summa oli 0, mistõttu loeti kaebaja töövõimeliseks.
16.Töötukassa kinnitusel vaadati läbi kõik hindamise hetkel TIS-is olnud andmed, sh kaebuse lisades 9 ja 9a (dtl 72-76 ja 77-79) esitatud dokumendid: 30.06.2025 perearst T.T epikriis ning töötervishoiuarsti N.N 04.09.–15.09.2025 epikriis ja 10.–11.12.2025 töötervishoiualase läbivaatuse kokkuvõte. Samuti arvestati 2025. a pere- ja eriarstide (ortopeed, kõrva-ninakurguarst, psühhiaater) külastusi (vt dtl 109-287). Vaidemenetluses lisandus psühhiaatri 09.01.2026 epikriis, lisaks kajastusid TIS-is 16.12.2025 perearsti, 21.01.2026 pereõe ja 16.01.2026 üldkirurgi kanded. Töötukassa hinnangul olid andmed mahukad, piisavad ja vastuoludeta ning täiendavate päringute järele puudus vajadus. Töötukassa möönab, et kaebaja enesehinnangud on olulised, kuid need peavad leidma kinnitust objektiivsetest terviseandmetest. Antud juhul ei kinnitanud TIS-i leiud mõõdukaid või raskeid piiranguid, ka psühhiaatri andmetel olulisi vaimse tervise piiranguid töövõimele ei esine.
17.Töövõimet hinnatakse iga taotluse korral hinnangu andmise hetke seisundist lähtudes, kasutades sel hetkel TIS-is olevaid andmeid ja metoodikat. Varasem töövõime tulemus ei seo järgmist hindamist ega loo õiguspärast ootust sama tulemuse kordumiseks, sest tervislik seisund ja tegutsemisvõime on ajas muutuvad. Töötukassa ekspertarsti hinnangul ei anna praegused objektiivsed terviseandmed alust osalise töövõime tuvastamiseks, kaebaja piirangud on kerged ja adekvaatse raviga kompenseeritud, üldine igapäevategevus ei ole märkimisväärselt takistatud ning tööturul osalemist välistavaid piiranguid ei tuvastatud. Samas tuleb karjäärivalikutel vältida 3(8)
3-26-543 füüsilist, eeskätt käeliselt rasket ja peenmotoorikat eeldavat tööd. Seega ei ole varasem hinnang aluseks uueks otsuseks ja praeguse hindamise tulemus põhineb uuematel ja piisavatel andmetel.
18.Vastuseks kaebaja 13.08.2026 esitatud täiendavatele seisukohtadele ja tõenditele selgitab vastustaja, et
18.1.Eesti Töötukassa palub jätta tähelepanuta ja kaebajale tagastada terviseandmed, mis on lisatud pärast vaidlusaluste otsuste tegemist, kuna HKMS § 158 lõige 2 kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning arvesse saab võtta üksnes andmeid kuni 28.01.2026. Ka juhil, kui hilisemad epikriisid arvesse võtta, ei muuda need töövõime hindamise lõppjäreldust, sest epikriisidest ei nähtu objektiviseeritud andmeid, mis kinnitaksid mõõdukaid või raskeid tegutsemispiiranguid.
18.2.Psühhiaatri dr K.K 04.06.2026 kaugvastuvõtu kokkuvõtte järgi töötab kaebaja Eesti Postis kullerina, saab tööga üldiselt hakkama ja peab seda endale sobivaks; ärevus esineb peamiselt suhtetülide kontekstis. Kaebaja tarvitab regulaarselt venlafaksiini 150 mg ning kõrvaltoimeid ei ole kirjeldatud. Objektiivseid andmeid, mis kinnitaksid enamat kui kerget piirangut õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas, ei ole. Seisund on ravi foonil kompenseeritud.
18.3.Perearst dr L.L 04.05.2026–06.06.2026 kontaktide põhjal on kaebaja esitanud enesehinnangulisi kaebusi käevaevuste kohta, kuid perearsti kirjeldustes ei ole olulisi objektiivseid leide käelise tegevuse piirangutest. Holteri uuring oli normis ning analüüside alusel määratud ravi hoiab näidud kontrolli all. Objektiivseid andmeid, mis kinnitaksid enamat kui kerget piirangut käelises tegevuses, ei ole.
18.4.Perearsti 12.08.2026 saatekirjas ortopeedile on märgitud diagnoosi täpsustamise ja edasise ravi vajadus ning kaebaja rahulolematus töövõime hindamise tulemusega, kuid saatekiri ei sisalda uusi objektiviseeritud terviseandmeid, mis viitaksid raskemale seisundile.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2.Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Samuti ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu ning seda, kas kaebajal peale otsuse tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada kaebaja töövõimet kaebuse läbiviimise hetkel.
3.Töötukassa hindab inimese töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole terviseseisundist tulenevalt takistatud (TVTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) TIS-i kantud isiku terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Eksperdiarvamuse aluseks olev hinnangu
4(8)
3-26-543 koostamise menetlus ja eksperdiarvamusele seatud nõuded on täpsemalt sätestatud määruse nr 39 §-des 6 ja 7.
4.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et inimesel on diagnoositud teatud tervisehädad. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud.
5.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest.
6.Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
7.Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud, ekspertarstid on hinnangute andmisel lähtunud TIS-i kantud andmetest. Seega võttis vastustaja kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed.
8.Confido ekspertarst X.X (edaspidi TTO ekspertarst) koostas 13.12.2025 eksperdiarvamuse (dtl 22-43) kaebaja enesehinnangute ja viimase viie aasta TIS-i andmete põhjal, hinnang võeti aluseks 17.12.2025 otsusel. Vaidemenetluses koostas sama ekspertarst 04.01.2026 täiendava arvamuse (293-320). Lisaks on kohtumenetluse raames 01.04.2026 andnud kokkuvõtliku seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Y.Y kokkuvõtliku seisukoha (dtl 321330). Kohus ei korda neid hinnanguid siinkohal üksipulgi, kuid toob välja olulisema:
9.Vastustaja on kaebaja terviseandmeid analüüsides leidnud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
9.1.Liikumine. Kaebaja viitas liikumispiirangutele (sh valu ja „puusa paigast ära“ tunnet). Ekspertarstid leidsid, et püsivaid liikumispiiranguid TIS-i andmetel ei tuvastatud. Perearsti ja radioloogiliste uuringute (puusaliigeste röntgen, vaagna KT) leid ei kinnita püsihäiret, liigesvahemikud on ühtlased, kubemesonga ega reiesonga ei leitud, ravi vajadus puudub. 5(8)
3-26-543 Kaebaja töö iseloom eeldab igapäevast liikumist, millega ta on toime tulnud. Seetõttu piiranguid liikumise võtmetegevustes ei tuvastatud (arvväärtused ei määratud).
9.2.Käeline tegevus. Kaebaja hinnang: korduvad, jõudu ja täpsust nõudvad käelised tegevused põhjustavad valu, jäikust ja väsimist; töö kestus ja täpsus langevad, vaja on sagedasi puhkepause. Ekspertarstid tuvastasid kerge tegutsemispiirangu liigeste haiguse foonil, kuid üldist töövõimet see ei vähenda. Objektiivsed leiud: karpaalkanali testid negatiivsed, käe jõunäitajad normilähedased (dünamomeeter dx 37 kg, sin 30 kg), esineb lateraalne epikondüliit ja labakäte/randmete mõõdukad OA-tüüpi muutused. Varasemad operatsioonid (karpaalkanali vabastus, plõksuva sõrme op) on andnud hea tulemuse; viimastel aastatel regulaarset ravi ega ägenemisi pole olnud. Kaebaja on töötanud alates 2020. aastast täiskoormusel ega ole vajanud töövõimetuslehti käelise probleemi tõttu. Ebasobiv on eeskätt käeliselt väga koormav töö (raskuste kandmine, korduvliigutused, täppistööd), kuid üldisel tööturul saab sobimatuid töötingimusi vältida. Määratud võtmetegevuste arvväärtused: käte sirutamine 1; asjade liigutamine 1; käteosavus 1; muud 0. Arvesse minevaid (2–4) väärtusi ei esine.
9.3.Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine. Kaebaja viitas piirangutele selles valdkonnas. Ekspertarstid leidsid, et kaebaja kuulmiskahjustus ilmneb üksnes kõrgetel sagedustel (6000– 8000 Hz), kuid kõnesagedustel on kuulmine hea, mistõttu töövõimet ega suulise kõne mõistmist see ei mõjuta. Piiranguid valdkonnas ei tuvastatud (arvväärtusi ei määratud).
9.4.Teadvusel püsimine ja enesehooldus. Kaebaja viitas piirangutele (sh teadvusel püsimine). Ekspertarstid leidsid, et TIS andmetel teadvushäireid või enesehoolduse püsihäireid ei ole kirjeldatud. Piiranguid valdkonnas ei tuvastatud (arvväärtusi ei määratud).
9.5.Õppimine ja tegevuste sooritamine. Kaebaja leidis, et uute juhiste ja tööprotsesside omandamine võtab kauem aega, vajab korduvaid selgitusi; tähelepanu püsimine on häiritud ning see suurendab eksimis- ja ohuriski. Ekspertarstide seisukohalt kognitiivseid, intellektuaalseid või mäluhäireid TIS-i andmetel ei ole. Kaebaja on stabiilses ravis (venlafaksiin/vortioksetiin), erakorralisi visiite ega ravi eskaleerimist pole; tööga toimetulek on hinnatud heaks. Psühhiaatri andmetel on meeleolu stabiilne, ärrituvus vähenenud; igapäevane tegutsemine on tavapärane. Seega esineb vaid kerge piirang. Määratud võtmetegevuste arvväärtused: tegevuste õppimine 0; tegevuste alustamine ja lõpetamine 1; muud 0.
9.6.Muutustega kohanemine ja ohu tajumine. Kaebaja selgitas, et töökorralduse ja keskkonna muutused põhjustavad stressi ja ärevust; pingelistes olukordades langeb töövõime ja soorituse stabiilsus. Ekspertarstide seisukoht on, et vaimse tervise häire on ravifoonil kompenseeritud; tööga toimetulek on üldiselt hea. Kaebaja liigub igapäevaselt iseseisvalt töökeskkonnas (kulleritöö), mis ei viita väljaskäimise ega ohutaju häirele. TIS-i andmetel on piirangud kerged. – Määratud võtmetegevuste arvväärtused: väljaskäimine 0; riski või ohu tajumine 0; toimetulek muutustega 1; muud 0.
9.7.Suhtlemise valdkond. Kaebaja leidis, et pingelistes või ootamatutes olukordades on tal suhtlemine raskendatud, mis mõjutab meeskonnatööd ja kokkulepete täitmist. Ekspertarstid TIS andmetel olulisi suhtlemispiiranguid ei leidnud. Kaebaja on suhtluses iseseisev. Psühhiaatri viimaste visiitide põhjal on emotsionaalne stabiilsus paranenud, ärrituvus vähenenud. Seega esineb vaid kerge piirang. Määratud võtmetegevuste arvväärtused: suhtlemisega hakkamasaamine 1; kohane käitumine 0; muud 0.
9.8.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed. Kaebaja Viitas ravimite kõrvaltoimetele (peapööritus jms). Ekspertarstide seisukoht on, et TIS-i andmed ei kinnita püsivaid töövõimet mõjutavaid kõrvaltoimeid. Alkoholi kuritarvitamist ega sellest tingitud tervisehäireid ei ole kirjeldatud. 2024. aastal esines venlafaksiiniga seoses mööduv nahalööve/sügelus, mis taandus ning ei mõjuta püsivalt töövõimet.
6(8)
3-26-543
9.9.Kokkuvõtvalt leidsid ekspertarstid seega, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Määruse kohaselt oli arvesse minevate piirangute raskusastmete (2–4) summa 0, sest kõik tuvastatud piirangud olid kerged (väärtus 1) või puudusid (0). TIS objektiivsed andmed ei kinnita kaebaja kirjeldatud piiranguid töövõimet vähendavas ulatuses. Käelised vaevused on kerged ja stabiilsed; vaimne seisund on ravifoonil kompenseeritud; liikumise, teabe edasiandmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse osas püsipiiranguid ei tuvastatud.
10.Kokkuvõtlikult on vastustaja ekspertarstide hinnanguid kirjeldanud ka vaideotsuses (dtl 1021 ja kohtule 01.04.2026 esitatud seisukohas (dtl 88-89). Olemasolevate andmete põhjal ei esine kaebajal seisundit, mis põhjustaks mõõdukaid või raskeid tegutsemispiiranguid või üldise töövõime osalist või täielikku puudumist. Kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult ega märkimisväärselt takistatud ning tal on võimalik tööturul osaleda. Tavapärane töötamine ei halvenda tema seisundit, kuid ebasobivad on füüsiliselt, eriti käeliselt rasked ning peenmotoorikat nõudvad tööd.
11.Eeltoodut arvesse võttes ei nähtu mulle, et vastustaja ja ekspertarstid oleksid kaebaja töövõime hindamisel jätnud täielikult või osaliselt analüüsimata terviseinfosüsteemis kajastatud andmed. Selgitan kaebajale veelkord, et töövõime hindamise otsuse õigsuse kontrollimisel ei asu kohus eksperdiarvamuse andja asemele ega prognoosi kaebaja tervisliku seisundi kulgu (RKHKo 3-20-2474, p 20). Praegusel juhul on TIS-is olevate andmete alusel hinnangu andnud vastustaja kaks erinevat ekspertarsti kahel korral ning asja materjalidest ei nähtu, et ekspertarstid ei oleks kaebaja töövõime hindamisel jätnud olulised andmed analüüsimata.
12.Vastustaja on õigesti selgitanud, et varasem töövõime tulemus ei seo järgmist hindamist ega loo õiguspärast ootust sama tulemuse kordumiseks, sest tervislik seisund ja tegutsemisvõime on ajas muutuvad. Töötukassa ekspertarstid on leidnud, et kaebaja on olemasolevate piirangutega kohanenud, töötab täiskohaga kuid peaks karjäärivalikutel vältima füüsilist, eeskätt käeliselt rasket ja peenmotoorikat eeldavat tööd. Vaideotsuses on vastustaja viidanud ekspertarsti selgitustele, mille kohaselt oli 2020. aastal kaebajal hinnatud osaline töövõime koormuspõhise valu tõttu käelise tegevuse valdkonna kahes võtmetegevuses, mis töökoha vahetuse järgselt on oluliselt vähenenud. Ravivajadust ei ole viimasel kahel aastal esinenud. Lisandunud piirangud vaimse võimekuse valdkondades on ravi foonil samuti oluliselt töövõimet mittemõjutavad. Objektiivsete terviseandmete põhjal on kaebaja oma seisundiga kohanenud ning seisund on stabiilne. Seega on vastustaja õigesti viidanud, et varasem hinnang ei ole aluseks uueks otsuseks ning praeguse hindamise tulemus põhineb uuematel ja piisavatel andmetel. Möönan, et töötukassa 17.12.2025 otsuses küll sellekohased põhjendused puudusid, kui vastustaja on need põhjendamispuudused kõrvaldanud vaidemenetluses.
13.Lisaks on vastustaja analüüsinud ka kaebaja poolt 13.08.2026 esitatud seisukohale lisatud tõendeid (tõendid dtl 340-346, vastustaja hinnang dtl 348-350). Vastustaja on seejuures õigesti viidanud, et nimetatud dokumente ei saa kohus arvesse võtta vaidlustatud otsuste õiguspärasuse hindamisel, sest kaebaja kirjeldatud arstivisiidid on aset leidnud peale töötukassa otsuse tegemist. Selgitan kaebajale, et kui hilisemate uuringute käigus leiab kinnitust, et kaebaja tervis on vahepeal halvenenud, on kaebajal võimalik esitatud uus taotlus töövõime hindamiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel arvestanud kohaseid andmeid ning kaebaja töövõime hindamisel analüüsinud kõiki kaebaja poolt kirjeldatud tervisehädasid ning kõrvutanud neid TIS-is leiduvate andmetega. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on seega õiguspärased. Kuna kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
7(8)
3-26-543
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
16.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.