Muud

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

kohtumäärust

pankrotihaldur

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik X.N esitas kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul on põhiharidus ning tööl käinud ei ole. Võlgnik on töövõimetu. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga kannab karistust kinnipidamisasutuses. Vara puudub. Kohustuste suurus on ligikaudu 7500 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Tasutud on riigilõiv on 10 eurot. Jaanus Mäe on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik X.N maksejõuetusmenetluses. Jaanus Mäe kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest.

20.07.2026 määrusega võttis kohus X.N Nuudi maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Jaanus Mäe. Usaldusisik esitas 13.08.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande. Esitatust nähtub, et võlgnikul puudub olulise väärtusega realiseeritav vara. Võlgnikul on avatud II pensionisammas, mille osakute väärtus on 58,57 eurot. Võlgniku nimel on neli pangakontot: Coop Pangas, LHV Pangas, SEB Pangas ja Revolut Pangas. Pangakontodel raha kokku 0,06 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Kohustusi on võlgnikul kindlaks tehtud kokku summas 7505,30 eurot. Võlausaldajad on Maksu- ja Tolliamet, nõude sisuks menetluskulud kriminaalasjas. Võlausaldajad on ka B2 Impact OÜ, Bondora AS, Aktiva Finance Group OÜ tarbijakrediidinõuetega, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahendid, ja Elisa Eesti AS võlanõudega. Kõigi nõuete kohta, v.a. Elisa Eesti AS nõue on algatatud täitemenetlused. Võlgniku väljaminekud on 10 eurot. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses Tallinna Vanglas. Enne vanglasse sattumist oli X.N sissetulekuks puuduva töövõime toetus ja puudega isiku sotsiaaltoetus. Tallinna Vangla info kohaselt on võlgnik kinnipidamisasutuses teinud ebaregulaarselt erinevaid töid vastavalt vangla vajadustele ja saanud selle eest ka tasu. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et avaldaja on arveldanud igapäevaste väikeste summadega ning kontode jäägid on minimaalsed. Kontodele laekuvad summad on üldjuhul samal või lähiajal kasutatud enamjaolt igapäevaste katteks. Samuti on kandeid tehtud teiste isikute kontodele ning eraisikutelt on varasemalt ka laene võetud. Kontode rahalised liikumised kinnitavad avaldaja väiteid majandusliku toimetuleku raskuste kohta. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma ei avalduse esitamise ajal ega ka lähitulevikus, s.h. ka pärast vanglast vabanemist. Oma maksejõuetuse põhjustena on võlgnik selgitanud, et teda on tuttavad rahaliselt ära kasutanud ja jätnud kohustused tema kanda. Selle tõttu on ta pöördunud ka politsei poole. Võlgniku töövõimet ja sissetulekute teenimise võimalusi on mõjutanud ka võlgniku terviseprobleemid. Võlgnik kannab karistust Tallinna Vanglas, kust peaks karistuse kandmiselt vabanema aastal 2032. X.N loodab ennetähtaegselt vabaneda juba aastal 2028. Võlgnik on lubanud usaldusisikule, et pärast vanglast vabanemist hakkab ta seaduskuulekat elu elama. Maksejõuetusavalduses on ta kinnitanud valmisolekut teha menetluses koostööd. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiv ning tema sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Usaldusisik peab põhjendatuks võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu seisukoht Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 kohaselt reguleerib füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetluse läbiviimist pankrotiseadus (PankrS). Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik X.N on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi kokku 7505,30 eurot, mis kõik on põhinõuded. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Talle kuulub II pensionisambasse kogutud raha 58,57 eurot. Võlgniku kohta on avatud kaheksa täitetoimikut viie kohtutäituri juures. Avatud täitemenetlustest neli on lõpetatud.

Võlgnik viibib maksejõuetusavalduse esitamise ajal kinnipidamiskohas Tallinna Vanglas. Regulaarne sissetulek puudub: kahe kuu jooksul on ta saanud kinnipidamiskohas töötamisest sissetulekut 76,24 eurot. Sellest on tehtud kinnipidamisi vabanemisfondi, nõuete fondi. Pangakonto lõppjääk on maksejõuetusmenetluse algatamise aja seisuga 0,01 eurot. Seega ei jää võlgnikul sissetulekust vahendeid olemasolevate kohustuste arvestatavaks täitmiseks. Usaldusisiku aruande esitamise seisuga on võlgnikul vangla vabakasutuskontol raha 16,84 eurot. Arvestades kohustuste kogumahtu, realiseeritava vara puudumist ning võlgniku sissetuleku ja vältimatute kulude suhet, ei ole tal võimalik olemasolevaid kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Võlgnik viibib kinnipidamiskohas alates 11.12.2024 (kahtlustatavana kinnipidamise aeg) ning puuduvad asjaolud, mis annaksid alust eeldada tema maksevõime taastumist lähitulevikus. Võlgniku karistuse kandmiselt vabanemise aeg saabub aastal 2032. Seetõttu ei ole võlgniku makseraskused ajutised ning võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja X.N Nuudi pankroti ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavate registrite andmeid ega ole tuvastanud FIMS § 45 lg-tes 1 ja 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on karistatud kriminaalkorras küll korduvalt ja erinevate süütegude eest, kuid tegemist ei ole kvalifikatsioonidega, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kuna menetluse algatamist välistavaid asjaolusid ei esine, algatab kohus FIMS § 45 lg 2 alusel X.N kohustustest vabastamise menetluse, mis algab samaaegselt pankroti väljakuulutamisega. Kohus nimetab X.N pankrotihalduriks Erik Savi, kes on andnud nõusoleku pankrotihaldurina tegutsemiseks. FIMS § 46 lg 1 kohaselt täidab pankrotimenetluse lõpuni kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige nõustab ta võlgnikku ja teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1 ja 2). Kohus selgitab, et TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 36 lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul ning halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest võlgnikku ei vabastata (FIMS § 44). Kohus kohustab võlgnikku X.N-i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 09.oktoobril 2026. Osalemisvõimalus on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas või virtuaalsete kanalite vahendusel. Osalemise võimalus on videokonverentsi teel Tallinna Vanglast. FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel seda otsima. Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule elu- ja tegevuskoha vahetusest, avaldama oma tulud ja vara ning andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või töö otsimise, sissetulekute ja vara kohta.

FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus võib menetlust FIMS § 49 lg-s 9 sätestatud tingimustel pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, kuid menetluse kestus ei või kokku ületada nelja aastat menetluse algatamisest. Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 2). Usaldusisik Jaanus Mäe taotleb talle maksejõuetusmenetluses tehtud töö eest tasu määramist 8,5 tunni eest tunnitasuga 150 eurot, kokku 1275 eurot, lisandub käibemaks 306 eurot, kokku 1581 eurot. Kuna usaldusisiku tasu ei ole võimalik kanda pankrotivara arvel, palub usaldusisik hüvitada tema tasu menetlusabi korras riigi vahenditest summas 544,50 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot (aluseks FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51, TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Tasu arvutuskäik – 16,5 pooltundi x 33 eurot = 544,50 eurot + käibemaks 130,68 eurot (kokku 675,18 eurot). Jaanus Mäe (IK 38704194236) tegutseb usaldusisikuna JMAE osaühingu kaudu, osaühing on käibemaksukohustuslane. Usaldusisiku esitatud töömahu arvestuse kohaselt hõlmas tema tegevus kohtu määrusega tutvumist ja tegevuse kavandamist 0,5 tundi, päringute koostamist ja esitamist krediidiasutustele, vanglale, Maksu- ja Tolliametile, Transpordiametile, täitemenetluste kontrollimist- 1,5 tundi, maksejõuetusavalduse ja lisade ülevaatamist, vastustega tutvumist, informatsiooni kogumist registritest, päringutele saadud vastuste ja dokumentide analüüsimist, suhtlust vangla esindaja ja võlgnikuga, vara seisundi hindamist ja usaldusisiku aruande koostamist- 6,5 tundi. Kokku ajakulu 8,5 tundi. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta sätestatu kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus määrata tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhul määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste kandmise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 1. aprillist 2026 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot. PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri või pankrotihalduri tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse nimetatud tasumäära üksnes juhul, kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, ja ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Kohus peab usaldusisiku ajakulu arvestades menetluse minimaalset mahtu ja tehtud töö sisu ülemääraseks. Võlgnikul puuduvad töösuhted väljaspool kinnipidamisasutust, s.t. tema sissetulekute päringute tegemine sai piirduda üksnes vanglaga. Ka pangakontode kohta on andmed olemas vaid ühest krediidiasutusest, kontoväljavõte on napp. Seega on ka selliste andmetega tutvumise ja analüüsi aeg saanud olla vähene. Kokkuvõttes on päringutega saadud andmetega tutvumise ja analüüsi aeg 6,5 tundi ülemäärane ja kohus loeb põhjendatuks 5 tundi. Kokku vajalik ja põhjendatud aeg 7 tundi. Justiitsministri määruses sätestatud tasumäära 33 eurot poole tunni kohta kohaldades on usaldusisiku tasu 462 eurot (14 × 33 eurot). Usaldusisiku tasule lisandub käibemaks 110,88 eurot. Kokku usaldusisiku tasu koos käibemaksuga 572,88 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ning tema igakuine töötasu on vähem kui 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 572,88 eurot ning määrab tasu hüvitamise riigi vahenditest. Tasu makstakse välja JMAE osaühingu (registrikood 16411892) arvelduskontole EE E894204278621999700 Coop Pangas. FIMS § 54 lg 11 kohaselt võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.