N.N kaebus Rae valla vastu valla tekitatud 145 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – N.N (isikukood XXX), volitatud esindaja Kristi Kool Vastustaja – Rae vald, volitatud esindajad Eve Kislov ja Anneliis Rohtsalu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 163,92 eurot (sh põhinõue 145 eurot ja viivis 18,92 eurot).
2.Vastustajal tuleb kaebajale tasuda põhinõudelt summas 145 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgnevalt alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Tagastada kaebajale otsuse jõustumisel riigilõiv 10 eurot.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 593,33 eurot. Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi ja isikukood ning lapse sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.10.2026 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.N-i esitas 11.02.2025 Rae vallale taotluse 152,50 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks (dtl 94), mis tekkis seoses tema lapsele munitsipaallasteaia koha pakkumata jätmise ja lapse käimisega erahoius, kuivõrd lastehoius pidi tasuma kõrgemat toiduraha kui munitsipaallasteaias. Ühtlasi nõudis kaebaja kuni munitsipaallasteaias koha võimaldamiseni igakuist hüvitist summas, milles lastehoius tasutav toiduraha ületab munitsipaallasteaia toiduraha. Rae vald jättis 21.02.2025 kirjaga nr 101.1/230-1 taotluse rahuldamata (dtl 12). 1(6)
2.N.N (kaebaja) esitas 07.03.2025 (täiendatud 15.07.2025, dtl 36 jj) Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae vallalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 110 eurot ning Rae valla kohustamiseks võimaldada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias ja tasuda edasiulatuvalt toiduraha vahe. Kahju tekkis seoses sellega, et kaebaja laps käis ajavahemikul 05.09.2024 kuni 11.02.2025 erahoius ning kaebaja tasus munitsipaallasteaiaga võrreldes rohkem toiduraha. Kaebaja esitas 10.06.2026 taotluse kaebuse muutmiseks, et asendada kohustamisnõude toiduraha vahe hüvitamiseks vastava kahjunõudega alates 12.02.2025 kuni 09.08.2026. Kaebaja nõue on kokku 145 eurot. Kaebaja soovib seadusjärgset viivist. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja esitas 26.07.2023 Rae vallale taotluse oma yy.yy.yyyy sündinud lapsele munitsipaallasteaias koha saamiseks alates 05.09.2024. Kaebaja soovis kohta Peetri teeninduspiirkonnas esimese eelistusena Sõnajala lasteaeda ja teise eelistusena Aruheina lasteaeda. 2) Rae vald soovitud ajaks kaebaja lapsele kohta munitsipaallasteaias ei võimaldanud, mistõttu oli kaebaja sunnitud alates 05.09.2024 hoidma last Mesimummi lastehoius. Kaebaja lapsele pakuti 24.04.2026 kohta Sõnajala lasteaeda alates 10.08.2026. Kaebaja võttis selle pakkumise vastu (dtl 84). 3) Kaebajal tekkisid lapse erahoius käimisega seoses ajavahemikul 05.09.2024-11.02.2025 suuremad kulud, kui oleks tekkinud lapse munitsipaallasteaias käimisega, kuna lastehoius oli toidupäeva maksumuseks 5 eurot. Samal ajavahemikul oli munitsipaallasteaias toidupäeva maksumus 2,50 eurot. Laps käis nimetatud ajavahemikul hoius 44 päeva ja kaebaja tasus toiduraha 110 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Perioodil 12.02.2025-09.08.2026 on kaebajale tekkinud suuremad kulud seoses 2025 augusti söögirahaga summas 35 eurot, kuivõrd laps käis hoius 14 päeva. Kui Rae vald oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, siis oleksid olnud kulutused lapse toidule väiksemad.
3.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jäta see rahuldamata: 1) Kaebaja, Mesimummi Lastehoid OÜ ja vastustaja sõlmisid 05.09.2024 lepingu nr 2024-0243 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamiseks (dtl 15-18). Lepingu kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias ning toidukulu maksumuse tasub lapsevanem. Kaebaja ei ole sõlmitud lepingust taganenud ning leping kehtib kuni eralastehoiu teenuse kasutamise lõpuni. Toidukulu päevamaksumuse otsustab lasteaia hoolekogu ning see ei sõltu kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja põhinõudeid ei ole alust ka viiviste nõude rahuldamiseks. 2) Vastustaja on oma kohustuse täitnud, kuivõrd ta on pakkunud kaebaja lapsele 09.05.2025 munitsipaallasteaia kohta Rae valla teeninduspiirkonnas Võsukese Lasteaias, kohakasutuse algusega 01.09.2025, millest kaebaja 15.05.2025 loobus. Samuti pakkus vastustaja 15.05.2025 kaebaja lapsele lasteaia kohta alates 01.09.2025 Uuesalu Lasteaias, kuid kaebaja ei võtnud ka seda kohta vastu (dtl 57, 60). 02.06.2026 vastuses kohtunõudele märkis vastustaja, et kaebaja lapsele pakuti lasteaiakoht Sõnajala lasteaeda aprillis 2026. Kaebaja võttis kohapakkumise vastu ja laps asus lasteaiakohta kasutama alates 10.08.2026, seega on kohustamisnõue täidetud (dtl 77, 79). 3) Vastustaja on kompromissi korras valmis hüvitama kaebajale põhinõude täies ulatuses summas 145 eurot ning hüvitama riigilõivu selle osas, mida kompromissi kinnitamisel kaebajale ei tagastata. Kompromissini ei ole jõutud ning nõutav menetluskulude summa ületab kordades põhinõude suurust. Vastustajal ei ole õigust kompromissi sõlmides hüvitada menetluskulusid 6-8 korda suuremas summas kui kaebaja nõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tallinna Halduskohtu 25.06.2026 määrusega lõpetati menetlus nõudes kohustada Rae valda võimaldama kaebaja lapsele lasteaiakoht, kuna kaebaja lapsele on lasteaiakohta pakutud, kaebaja on 2(6)
koha vastu võtnud ja laps asus kohta kasutama alates 10.08.2026. Seega jätab kohus tähelepanuta väited kohustamisnõude osas. Kaebaja esitas 10.06.2026 taotluse kaebuse muutmiseks ja soovis asendada kohustamisnõude toiduraha vahe hüvitamiseks vastava kahjunõudega alates 12.02.2025 kuni 09.08.2026. Kuna kaebaja kinnitusel lõppes kahju tekkimine alates septembrist 2025 ja edaspidi kahju juurde ei teki, võttis kohus menetlusse täiendava kahjunõude ajavahemiku 12.02.2025-31.08.2025 osas summas 35 eurot. Kaebaja nõuab pärast kaebuse muutmist kokku kahju hüvitist ajavahemiku 05.09.202431.08.2025 eest summas 145 eurot. Kahjunõue
5.KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002. Kaebaja ja lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga (dtl 78). Kaebaja soovis yy.yy.yyyy sündinud lapsele kohta munitsipaallasteaias alates 05.09.2024 (dtl 10). Seega on kaebaja lapsele taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Taotluse esitamise hetkel (26.07.2023) kehtinud Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ 1 § 1 lg 3 kohaselt asus kaebaja ja lapse elukoht Peetri teeninduspiirkonnas. Käesolevas asjas ei olnud laps lasteaiakohta soovitud kuupäevaks 05.09.2024 saanud.
6.Asjaolu, et kaebaja võttis lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga nr 2024-0243 (dtl 15 jj) kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha (lepingu p-d 3.1.6 ja 5.3.1), ei tähenda seda, et ta oleks loobunud võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et laps jätkas erahoius käimist, kuna vald lapsele munitsipaallasteaias kohta soovitud ajaks ei pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks Peetri teeninduspiirkonna lasteaiakohta pakutud alates hiljemalt 05.09.2024 ja kaebaja oleks sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36).
7.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
8.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja põhjuslikku seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja poolte kohtule esitatud selgitustest. Kahju ajavahemikuks on 05.09.2024-31.08.2025 (k.a).
9.Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal 58 päeva eest, mil laps käis erahoius võrreldes munitsipaallasteaiaga toiduraha lisakulu 145 eurot. Toidupäeva maksumus munitsipaallasteaias oli 2,50 eurot ja erahoius 5,00 eurot. Vastustaja ei ole toiduraha suuruse osas vastu vaielnud. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Toidupäeva maksumusena munitsipaallasteaias arvestab kohus kaebuses märgitud 2,50 eurot, mis oli kaebuses nimetatud kahjuvahemikul kohtule teadaolevalt Peetri teeninduspiirkonna kalleima munitsipaallasteaia toidupäeva maksumus. Kuu
Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Toiduraha päevatasu erahoius
Arvestatud toidupäevade arv (hoiu arvete järgi)
Tasutud toiduraha (hoiu arvete järgi)
Tõend (dtl)
Toiduraha vahe (hoiu arvestuse järgi)
September 2024
2,50
5,00 €
65,00 €
32,50 €
Oktoober 2024
2,50
5,00 €
55,00 €
27,50 €
November 2024
2,50
5,00 €
70,00 €
35,00 €
Detsember 2024
2,50
5,00 €
30,00 €
15,00 €
Jaanuar 2025
2,50
5,00 €
0,00 €
0,00 €
August 2025
2,50
5,00 €
70,00 €
35,00 €
58,00
290,00 €
145,00 €
10.Vastustaja KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustus oleks tulnud täidetuks lugeda, mis tahes Peetri teeninduspiirkonna lasteaia koha võimaldamisega. KELS § 10 lg 1 ei näinud ette, et lasteaiakoht tuleb pakkuda lasteaeda, mida vanem on soovinud, vaid et vallavalitsusel tuleb tagada võimalus lapsele käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Rae valla lasteaedade info kohaselt asuvad Peetri piirkonnas Järveküla, Uuesalu, Aruheina ja Assaku lasteaiad ning Peetri Lasteaed-Põhikool.2 Uuesalu lasteaed avati 29.08.2025 3, vastustaja pakkus 15.05.2025 kaebaja lapsele lasteaia kohta alates 01.09.2025 Uuesalu Lasteaias, kuid kaebaja seda kohta vastu ei võtnud (dtl 60). Seega on kaebaja kahju seoses ajavahemikul 05.09.2024-31.08.2025 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 145 eurot.
11.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Käesoleval juhul puuduvad RVastS § 13 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vastustust piiravad asjaolud. Samuti varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja. Kaebaja vaates oli kohustus täitmata ja laste-asutuse koht saamata. Kohtud on konkreetsele vastustajale KELS § 10 lõikest 1 tulenenud kohustust selgitanud rohkem kui 10 aasta jooksul arvukates kohtuasjades. Vastustajale ei saanud olla ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemate kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev
Peetri - Rae valla lasteaiad Lasteaiast - Rae valla lasteaiad
4(6)
alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses. Viivis
12.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (vt Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, mis ajast alates ta viivist nõuab. Arvestades RVastS § 7 lõikes 4 ja VÕS § 113 lõikes 2 sätestatut kuulub kohtuotsusega viivis väljamõistmisele 110 euro osas (ajavahemik 05.09.2024-11.02.2025) alates vastustajale kahjunõude esitamisest (11.02.2025) ning 35 euro osas (ajavahemik 12.02.2025-31.08.2025) alates kohtule vastava kahjunõude esitamisest (10.06.2026). Kohus esitab viivisenõude alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee abi.4 Kahju liik Toiduraha 05.09.202411.02.2025 Toiduraha 12.02.202531.08.2025
Kaebaja taotleb viivist alates 11.02.2026 ja 10.06.2026. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja kindla summana või osaliselt või täielikult protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1). Kokkuvõte
13.Kohus mõistab kaebajale välja kahjuhüvitise 145 eurot ja viivise 18,92 eurot. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid.
14.Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kaebuses on esitatud kohustamisnõue ja hüvitamisnõue, isoleeritult oleks mõlema nõude riigilõivu suuruseks olnud 20 eurot (RLS § 60 lg ja 2).
14.1.Kuna algselt oli kohtu menetluses kaks eraldi nõuet, tagastab kohus kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kohustamisnõude osas menetluse lõpetamise tõttu riigilõivu 10 eurot. Kahjunõude rahuldas
Viivisekalkulaator
5(6)
kohus 100% ulatuses. Seega mõistab kohus vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel välja ülejäänud riigilõivu kahjunõude osas, s.o 10 eurot.
14.2.Kaebaja on taotlenud ka lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmist summas 1108,33 eurot, kokku 6 tunni ja 20 minuti eest. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.08.2024 otsuses nr 3-22-2105, et olenemata oma oskustest ja haridusest ei pea füüsilisest isikust kaebaja kohtumenetluses vajalikke dokumente ise koostama. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kahjunõude esitamine ei ole üldjuhul sedavõrd lihtne, et suurem osa inimesi saab sellega hakkama õigusnõu saamata. Asjaolu, et kaebajatel sageli ei ole n-ö lihtsates lasteaiakohavaidlustes kohtumenetluses esindajaid, ei tähenda tingimata, et kaebajad on koostanud menetlusdokumendid omal käel õigusnõu saamata (p 8). Tegemist ei ole ka pahatahtliku käitumisega, kui kaebaja esitas enne halduskohtusse pöördumist kahju hüvitamise taotluse (vt dtl 11, e-kirja manus dtl 94) ning vastustaja jättis selle rahuldamata, pööramata sisulist tähelepanu kaebaja taotluses esitatud argumentidele (dtl 12) (p 9). Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta ka asja lahendamist HKMS § 108 lg 3, mis sätestab, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kompromissi on asutud arutama (dtl 104) alles kohtumenetluse lõpus, kui valdav osa kaebaja menetluskuludest on juba tekkinud (dtl 113) ning kaebajal võib olla sedavõrd suurem õigustatud ootus sellele, et kaebuse rahuldamise korral need talle hüvitatakse. Lisaks sellele, kas kaebaja esindaja võib olla varem analoogsete vaidlustega kursis (vt dtl 104), tuleb samalaadset kursis olekut eeldada ka vastustajalt endalt. Kokku õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 175 eurot (dtl 113) ei saa pidada ilmselgelt ülemääraseks. Küll aga mõjutab õigusabikulude jaotust kohustamisnõude osas menetluse lõpetamine 25.06.2026 määrusega (dtl 90). Vastustaja on oma kohustuse pakkuda lasteaiakohta täitnud, kui tegemist oli lasteaiakoha pakkumisega vaidlusalusel ajal teeninduspiirkonna lasteaeda. Kaebaja on ise kinnitanud, et tema lapsele pakuti 15.05.2025 lasteaiakohta Uuesalu lasteaias, mis asub Peetri teeninduspiirkonnas, s.o kaebaja elukohale vastavas teeninduspiirkonnas (dtl 37). Vastustaja tegevus lasteaiakoha tagamisel ei ole õigusvastane seetõttu, kui kaebaja on vahepeal saanud teise lapse. Hajaasustuses tulebki teatud määral arvestada sellega, et ühistranspordiühendused võivad olla harvemad, vahemaad pikemad ning bussipeatused paikneda hajusamalt. Lasteaia paiknemine 3,2 kilomeetri kaugusel kodust ei muuda lasteaiakohta kättesaamatuks. Seetõttu leiab kohus, et kohustamisnõudega seotud õigusabikulud tuleb jätta kaebaja enda kanda, kuna kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine (lasteaia koha pakkumine) ei olnud sõltuvuses kaebuse esitamisest, vaid kaebaja oli varem kohast loobunud. Nii mõistab kohus vastustajalt õigusabikulud välja üksnes 3 tunni ja 20 minuti eest summas 583,33 eurot, millele lisandub riigilõiv 10 eurot – kokku 593,33 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.