Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

köögipoolne osa on 1,8 meetrise vesiloodiga vaadeldes 2 cm sissepoole kaldu. Ahi ajas kütmise ajal slepe kohalt ja tagaseinast vahetevahel suitsu sisse ja seetõttu oli hageja sunnitud

vastavalt tegemist vajavatele töödele hinnanud korterite 3 ja 3a kahjustuste kõrvaldamise hinnanguliseks kuluks kokku 11 925≈12,0 tuhat eurot. Hageja on esitanud korterites 3 ja 3a kahjustuste kõrvaldamise nõude 11 167 eurot 80 senti, seega kinnitab eksperdiarvamus hageja nõude rahalise suuruse põhjendatust. Hageja leiab, et kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud saamata jäänud üüritulu nõude suurust summas 4320 eurot ega kalkulatsiooni kulu summas 60 eurot, samuti viivisenõude suurust.

ulatuses kahju põhjustasid kostja läbi viidud remonttööd enda korteris ja kui suures ulatuses hageja enda veelekked. Hageja ei ole tõendanud, et ainult kostja tegevus tõi kaasa kahju tekkimise ehk oli sellega põhjuslikus seoses. Tõendamist on leidnud korduvad veelekked, seega ka hageja panus alternatiivse või kumulatiivse põhjusliku seose ahelasse. Adekvaatsusteooria kohaselt peab tegu olema tagajärjega adekvaatne, antud juhul sisaldab kahjunõue kostja vastu ka hageja enese kahjustamist ja see ei ole adekvaatne. Täiesti asjaoludest kõrvale ja tõendamata on jäetud naturalistlik kausaalsus ehk tegemist oli vana majaga, mis on ajalooliselt juba vajunud ja milles eksisteerisid mõrad juba enne korteri soetamist kostja poolt ja mis on tõendatud mõradega maja välises viimistluskihis. Seega välistatud ei ole, et kostja remonttööd oma korteris aitasid kaasa võimaliku kahju tekkimisele, suurenemisele hageja korterites, kuid ei ole tuvastatud, kui suures määras, mida oleks võimalik näiteks tuvastada protsentuaalselt. Kui hüpoteetiliselt kostja panus kahju tekkimises on näiteks 70% ja hageja panus kahjustusse 30% ulatuses, siis ei oleks võimalik hagi täielikult rahuldada.

MAAKOHTU LAHEND

eitanud ka hageja. Kindlasti on kostja ehituse käigus soovinud kõiki läbijooksuga kahjustatud materjale asendada ja ka oma elamispinna ruumilahendust muuta. Keskne küsimus on toestus ja eelkõige kostja professionaalne oskus seda teha. Kohtuistungil on selgunud, et tunnistaja, omaniku elukaaslane, omamata ehituslikku haridust, on kellegi juhendamisel korteri alumise korruse ruumilahendust muutnud. Kostja tunnistaja A. on ise kohtuistungil kinnitanud, et on hobiehitaja ja uurib enne väga palju erinevaid õpetusi. Ise tegemine on alati seotud riskidega ja seda eriti siis, kui tegu on ilma projekti ja vastava tehniliste lahendusteta, ehitusjärelevalveta hobikorras ehitamisega. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et korterites 3 ja 3a ahjudega piirnevail aladel veevarustus ja lekked puuduvad. Korterite põrandate kalded on korteris 1 eemaldatud/muudetud siseseinte suunalised. Fotomaterjalide andmeil on veekahjud nähtavad duširuumi asukohas varasemalt olemas olnud siseseina ja duširuumi elamu koridorist eraldava siseseina ülaosa liites ja samas mustlaudise kohatised veekahjud. Liide ei ole remonditud asjakohaselt. Vöö ja laudis on remontimata. Ekspert on leidnud, et endise siseseina ülaosa ühe otsa ja kohatine laudise veekahjustus ei saa olla kogu köögi põranda kalde tekkepõhjuseks. Põrandatalastik toetub ümberehitustööde käigus eemaldatud seinaosa asendavale talale. Eksperdi arvamusest nähtub ka see, et ükski dokument ei kinnita asjakohase toestuse olemasolu. Maakohus ei seadnud kahtluse alla eksperdi selgitusi selle kohta, et alles 9. paikvaatlusel hakkas tööde tegija selgitama katse-eksituse meetodil vahelae talastiku paiknemist. Ekspert on kirjeldanud, et vahelage on võimalik toestada vahelae talade paiknemise kohast ehk kandekonstruktsiooni toestamisega, mitte aga krohvi ja krohvimatte kandvast laudisest. Tegelikkuses on ehitustööde käigus olnud eemaldatud elementide kaupa kogu sisesein ja siseseina toeelemendid alates korteri välisseinast kuni korteris oleva ahjuni. Piirnevate konstruktsioonide ümberehitustööde aegne mitte toestamine ja ebasobivais mõõtmeis ja ehitusnõudeid eiravate toekonstruktsioonide rajamine endise siseseina asukohta on vahelae/põranda vajumise põhjuseks. Veekahjustuse olemasolu on ekspertiisi ja fotomaterjalidega tõendatud ja seetõttu kuulub hagi osalisele rahuldamisele 90% ulatuses. Hagi eseme seisukohast omavad olulist tähtsust ka eksperdi vastused küsimustele, milliseid töid on vajalik teha korterites 3 ja 3a korteris nr 1 tehtud ehitustööde tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks (eksperdiarvamuse p 3.2, vastus küsimusele nr 3, lk 109) ning milline võiks olla eelnevas punktis nimetatud tööde hind ja vajamineva materjali maksumus ekspertiisi tegemise ajal (eksperdiarvamuse p 3.2, vastus küsimusele nr 4, lk 109). Ekspert on vastavalt tegemist vajavatele töödele hinnanud korterite 3 ja 3a kahjustuste kõrvaldamise hinnanguliseks kuluks kokku 11 925≈12,0 tuhat eurot. Hageja on esitanud korterite 3 ja 3a kahjustuste kõrvaldamise nõude summas 11 167 eurot 80 senti, seega kinnitab eksperdiarvamus hageja nõude rahalise suuruse põhjendatust. Ekslik on kostja arusaam, justkui oleks kahju suurus eksperdi arvamuses 2023. a kehtivate hindadega korterite 3 ja 3a puuduste kõrvaldamise kulu 8200 eurot. Tabeli lõpus on ekspert kahju hinnanud 11 925≈12,0 tuhat eurot. Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud: 1) kostja käitumises esineb kaasomanike vahelisest võlasuhtest tuleneva kohustuse (asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1, § 72 lg 5) rikkumine VÕS § 100 mõttes; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest, st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud kahju korterite 3 ja 3a taastamistööde ja saamata jäänud üüritulu näol (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128); 4) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Maakohus arvestas veelekete osas VÕS § 139 alusel kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel ja piiras VÕS § 140 lg 1 alusel kahju hüvitamist 10% ulatuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele 90% ulatuses. Ekspert on leidnud, et kahju on materjalide ja tööde tegemisega ca 12 000 eurot. Hageja leiab, et korteris 3a kostja tegevuse tagajärjel tekkinud puuduste likvideerimiseks kulub 10 371 eurot. Saamata jäänud üüritulu 24 kuu eest on 4320 eurot.

Korteris 3 uue dušikabiini paigaldamisele kulub 436 eurot 80 senti. Ekspertiisi maksumus oli 60 eurot. Kokku on seega hageja kandnud kahju 15 547 eurot 8 senti, millest maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 13 992 eurot 37 senti (90% 15 547 eurot 8 sendist). Kostja ei ole viivise arvestuse (sh viivise arvestamise alguskuupäeva) osas vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel on põhjendatud hageja nõue seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates sellest, kui hageja kostjale oma nõudest teatas kuni hagi esitamiseni. Arvestades põhinõude rahuldamist 90% ulatuses, kuulub ka viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Maakohus vähendas viivise arvestamise aluseks olnud võlasummasid ja seega ka hageja viivisenõuet 10% võrra. Seega maakohus rahuldas hageja viivisenõude 808 euro 89 sendi ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jättis maakohus 90% poolte menetluskuludest kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus TsMS § 167 lg-te 1 ja 2 alusel 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses tema enda kanda. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 11 008 eurot 80 senti (90% 12 232 eurost). Hagejalt tuleks mõista kostja kasuks välja menetluskulud 130 eurot 7 senti (10% 1300 eurost 70 sendist). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis tegi maakohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistis lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 10 878 eurot 73 senti (11 008 eurot 80 senti – 130 eurot 7 senti). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistis maakohus kostjalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1404 eurot (90% 1560 eurost). TsMS § 177 lg 4 alusel märkis maakohus hageja ja kolmanda isiku taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

toetas riikliku eksperdi arvamust, tuvastades, et probleemid on tekkinud põranda vajumise tulemusel ja põranda vajumise on tinginud kandvate postide vahetamine korteris 1. Kohtuotsuse p-s 12 on maakohus eksperdiarvamusele tuginedes jõudnud järeldusele, et piirnevate konstruktsioonide ümberehitustööde aegne mitte toestamine ja ebasobivais mõõtmeis ja ehitusnõudeid eiravate toekonstruktsioonide rajamine endise siseseina asukohta on vahelae/põranda vajumise põhjuseks. Selle järelduse põhjal kuulus hagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtuotsuse järgmises punktis (p 13) on aga maakohus asunud seisukohale, et veekahjustuse olemasolu on ekspertiisi ja fotomaterjalidega tõendatud ja seetõttu kuulub hagi osalisele rahuldamisele 90% ulatuses. Seega on kohtuotsuse põhjendustes sisalduvad järeldused vastuolulised. Maakohtu selline otsustus on hagejale ka üllatuslik, kuna pooltega ei ole kogu menetluse vältel mingit kahju protsentuaalset jagamist arutatud ega hageja seisukohta küsitud. Ainuüksi veekahjustuse olemasolu tõendatus ei tõenda veekahjustuse põhjuslikku seost vajumisega. Lisaks oli kostja veekahjustusest teadlik juba korterit ostes, kuid ei võtnud veekahjustuse likvideerimiseks midagi ette, asudes eemaldama hageja korteri põrandat kandvaid konstruktsioone. Põranda vajumine on aga põhjuslikus seoses kostja puitkonstruktsiooni eemaldamisega, eeltoodut on ekspert kinnitanud nii ekspertiisiaktis kui ka kohtuistungil antud selgitustes. Hageja vaidlustab maakohtu otsustused menetluskulude jaotuse ning menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus on pidanud põhjendatuks vandeadvokaat Andi Tubina kulu 16 tunni ulatuses (kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli lepingulise esindaja kulu 26 tundi ja 12 minutit). Samas ei ole maakohus toonud välja, milliseid toiminguid ja millises mahus ei pidanud kohus põhjendatuks. Maakohus ja kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja lepinguline esindaja on korduvalt osalenud ekspertiisi läbiviimisel. Samas on kohus täies ulatuses rahuldanud kostja menetluskulude nõude, ilma et kostja oleks kinnitanud kohtule esitatud menetluskulude kandmist tsiviilasjas nr 2-19-6643.

veekahjustusest tekkinud mädanikku. Ekspert pole kõiki enda tuvastatud fakte veekahjustuste osas hinnanud erapooletult ning küsimusele nr 6 ei ole antud tõest vastust. Tegemist on olulise minetusega eksperdi poolt, sest kostja üks vastuargumentidest hagile seisneb selles, et hageja põhjustas ise endale kahjustusi (tema korterite põrandate vajumist) erinevate tema korterist korduvalt tulenenud veelekete tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt on igati mõistlik, et ka halduskohus rahuldas hageja kaebuse osaliselt. Hageja on aastaid vastutustundetult lasknud tekkida veeleketel nii korteris 3 kui 3a. Muu hulgas on veeleketest esimesena teavitanud alati korteri 1 omanik, kuigi notariaalse kasutuskorra järgi lasub kahju tekitajal endal kohustus viivitamatult kaasomanikke teavitada. Sellest ka nähtub, et hageja pole veelekete osas osanud ega tahtnud olukorda parandada ning väärikat ja vana maja kahjustustest hoida. Kahju hüvitise vähendamine ehk 10% määra tuvastamine on kohtu diskretsiooniline otsus, millesse kõrgemal kohtul sekkumise võimalused on tavapärasest piiratumad. Vastustaja hinnangul ei ole maakohus diskretsioonilisi reegleid ebaproportsionaalselt eiranud määral, mis iseenesest tooks kaasa täielikult sisuliselt vale otsustuse. Vaielda võib protsendi määra üle, see määr võiks olla ca 30%, mitte 10%, kuid see ei tähenda, et sisuliselt oleks kohtuotsus sedavõrd vale, et see tuleks kõrgemas kohtuastmes 10% osas hagi rahuldamata jätmise osas tühistada. Asjas materjalidega tutvudes on piisavalt tõendeid veekahjustuse olemasolu ja selle seose kohta tekkinud kahjuga. Maakohtu otsus pole vastuoluline, vaid maakohus on lisaks ekspertarvamusele ja eksperdi istungil antud ütlustele käsitlenud ja hinnanud asjas ka muid tõendeid ehk tõendeid kogumis ja jõudnud äratundmisele, et hagi kuulub rahuldamisele 90% ulatuses. Lõppjäreldustes on kohus õigesti leidnud, et veekahjustuse olemasolu on tõendatud ja seetõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hagi rahuldamise protsent ei ole aga õiglane. Maakohus on jätnud hindamata naturalistliku kausaalsuse, mis kindlasti kallutaks protsendi määra kostjale kasulikumas suunas. Ka saamata jäänud tulu osas on nõude rahuldamine küsitavusi tekitav. Menetluskulude käsitlus apellatsioonkaebuses ei vääri mitte mingisugust kriitikat. Hagejal võiks olla piinlik isegi sellekohast väidet kaebuses esitada, mis puudutab menetluskulusid, arvestades nende suhet (hageja kulutused ca 16 000 eurot ja kostjal ca 1600 eurot). Ilmselgelt on hageja kulutused vaatamata advokaadi olemasolule üle paisutatud, kostja puhul aga alaesitatud. Kostja palub ka selles osas jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsiooniastme kulutused kogu ulatuses hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

nimetatule ka ringkonnakohtu istungil tähelepanu juhtinud (dtl 930). Tulenevalt TsMS § 214 lg-st 2 on iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Ringkonnakohus leiab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukohad, mis on vastuolus hageja seisukohtadega, tuleb jätta eeltoodust tulenevalt arvestamata. Sellele vaatamata ei ole alust maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas muuta.

toestamisele, saab eksperdi vastusest küsimusele 6 eksperdiarvamuses ja selgitustest maakohtu 29. novembri 2023. a istungil järeldada ka seda, et kuigi mädanikukolle eraldi võttes ei saanud vajumist mõjutada, tegemist polnud algpõhjusega, võis see siiski omada mõju olukorras, kus kostja vajaliku kandekonstruktsiooni eemaldas. Sellele viitavad eksperdiarvamuses märgitu, et „Endise siseseina ülaosa ühe otsa ja kohatine laudise veekahjustus ei saa olla kogu köögi põranda kalde tekkepõhjuseks“, samuti selgitused: „See mädaniku kolle konstruktsiooni muutmata mõjuda ei saa. Küll aga eemaldades kõik palktarindid, pannes siia ühe posti. Teisele poole soojamüüri kivimüüripeale montaaživahust padjad. Tekib see efekt, et puitkonstruktsiooni osa, mis siin peal on, see ei saanud mitte mingil moel mõjutada vajumisi, hakkab toimima talana. Kui võtate ära kogu toekonstruktsiooni, siis muutuvad kõik säilitatava puitkonstruktsiooni omadused.“ ja „Miks ei ole oluline? Siin all on tugev puitkonstruktsioon. Mädanikukolle ei ole oluline selle läbipainde kohast.“ Seda, et peamine põhjus kahju tekkimisel oli kostja tegevus, ei ole maakohus vaidluse alla seadnud. Sellele ei tugine apellatsiooniastmes ka kostja ise. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eksperdi vastust ja selgitusi küsimuse 6 (ehk veekahjustuse mõju) kohta hinnates arvestada ka küsimust, millele ekspert vastas. Eksperdilt on küsitud: „Kas korteri 3a põranda ja ahju vajumise algpõhjuseks võib olla aastaid (ca 10) kestnud (viimane leke oktoober 2021) veeleke teise korruse torustikest, dušinurkadest ja WC poti torustikust?“ Kuna küsitud on algpõhjuse järele, on ka arusaadav, et ekspert tõi nii vastuses kui ka selgitustes esile selle, et hageja kasutuses olevast teise korruse korterist lähtuv veekahjustus ei olnud põranda kalde tekke algpõhjuseks, vaid selleks oli kostja tegevus. Samas, nagu eelnevalt juba märgitud, ei saa eksperdi vastusest eksperdiarvamuses ja selgitustest istungil järeldada, nagu ei oleks veekahjustus saanud vajumist üldse mõjutada. Arvesse võtta tuleb ka seda, et maakohus on viidanud, et tõendatud on, et majas olid välisseinas praod ja sellele juhiti ka tähelepanu. Nimetatu nähtub Tartu Linnavalitsuse vastusest R. Jakapi pöördumisele, kus on viidatud, et hoone otsaseina praod olid olemas juba 2014. a juulikuus (dtl 55). Samast linnavalitsuse vastusest nähtub, et korteri nr 1 ülevaatuse käigus juhiti 2015. a tähelepanu köögi ja toa vahelise vaheseina ülemises osas osaliselt pehastunud seinaosale (dtl 55). Mh nähtub asja materjalidest ja maakohtu otsusest, et kostja on soovinud läbijooksuga kahjustatud materjale ehituse käigus asendada. Asja materjalidest tulenevalt esinesid vee läbijooksud ja kahjustused ka juba siis, kui kostja veel kinnisasja kaasomanik polnud, mis on mh tõendatud tunnistaja B.B. ütlustega (dtl 166). Veekahjustused on tõendatud ka asjas esitatud fotodega (mh dtl 57–61), veekahjustuse olemasolu teatud osas nähtub ka A. Luhse koostatud ekspertiisiaktist ja sellele lisatud fotodest. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et hageja on ise tuginenud veekahjustusest tingitud kahjule juba hagiavalduses. Mh on veekahjustuste rasketele tagajärgedele, et „puitkonstruktsioonides võivad areneda seenkahjustused ja arenenud peidetud mädanikud võivad viia vahelagede ja seinte raskete kahjustusteni“ juhitud tähelepanu ka hagile lisatud Mihkel Ratase 4. jaanuari 2017. a arvamuses (dtl 28), viidates samas küll sellele, et arvamuse andja väitel olid ka veekahjustused tingitud kostja tegevusest (dtl 26, 28). Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus, et hageja enda tegevus on aidanud kaasa kahju tekkimisele ja õiglane oleks kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 ja § 140 alusel, on põhjendatud. Kuivõrd peamine kahju tekitaja oli kostja, siis on maakohus ka õigesti suuremas osas kahjunõude rahuldanud. Samas oleks praeguses olukorras põhjendamatu ja ebaõiglane, kui ei arvestaks veekahjustusega seonduvat. Õige on samas see, et maakohus pole eraldi pooltega arutanud, et soovib vähendada kahjuhüvitist 10%. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-46-15 selgitanud, et kahjuhüvitise vähendamist reguleerivad VÕS §-d 139 ja 140 saavad kohalduda juhul, kui õigustatud isik

nõuab kohustatud isikult kahju hüvitamist. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Eeltoodut kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 kohaselt ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata. Lisaks annab VÕS § 140 lg 1 esimene lause kohtule võimaluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Mh on Riigikohus viidanud, et VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta. Kui pooled on kahjuhüvitise vähendamise asjaolud menetluses esitanud, on kohtul nende sätete järgi kohustus hinnata, kas kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel annab aluse hüvitist vähendada või mitte. Ka VÕS § 140 lg 1 esimese lause alusel kahjuhüvitise vähendamine ei eelda kohustatud isiku taotlust. Selle sätte kohaselt on kohtul aga õigus, mitte kohustus kahjuhüvitist vähendada, kui hüvitise vähendamise asjaolud on esile toodud. Samuti leidis Riigikohus, et kuna VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamise eeldused ei kattu, ei ole välistatud rakendada neid sätteid samal ajal. VÕS § 139 kohaldamisel arvestatakse kahjuhüvitise vähendamisel kahjustatud isiku osa, VÕS § 140 korral aga asjaoludega, mille tõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Viimasel juhul saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud pooltevahelise õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga. Kuigi kohus kohaldab seadust ise, ei tohi eeltoodud sätete kohaldamine tulla pooltele üllatuslikult. Kohus peab vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahjuhüvitist nende sätete järgi vähendada, ning andma vajadusel kahju tekitanud isikule võimaluse kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada (RKTKo 25.05.2014, 3-2-1-4615, p 12). Asjas nähtub, et kostja on juba vastuses hagile (dtl 51) viidanud VÕS §-le 139 ja et seda tuleks kahjuhüvitise puhul arvestada ning vähendada hüvitise summat. Lisaks nähtub, et kostja on ka 12. detsembri 2023. a kirjalikes teesides VÕS §-le 139 ja §-le 140 viidanud ja märkinud hüpoteetiliselt, et hageja osa kahjustusse võiks olla u 30% (dtl 830, 831). Maakohus on 19. juuni 2019. a istungil viidanud sellele, et „kas pooled on nõus, et kohus määrab sõltumatu eksperdi. Saab küsida ka veekahjustuste kohta eksperdilt, kas olnud ja kui ulatuslikud.“ (dtl 79). Ka ringkonnakohtu istungil viitas kohus, et tegelikult on kogu menetluses vaieldud põhjusliku seose üle (dtl 929). Sellega nõustus ka hageja lepinguline esindaja (dtl 929). Seega ei saanud eelnevat arvestades tulla hagejale üllatusena see, et veekahjustuse osa maakohus otsuses käsitles. Samas võib nõustuda sellega, et ei nähtu, et maakohus oleks otsesõnu selgitanud, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahjuhüvitist VÕS § 139 ja § 140 alusel vähendada. Kostja on omapoolsed selgitused kirjalikult andnud ning on ka esitanud tõendid selle kohta, mis annaks tema hinnangul alust kahju hüvitist vähendada. Kostja lepinguline esindaja kinnitas seda ka ringkonnakohtu istungil, märkides, et „meie oleme tõendanud oma seisukohti. B.B. tunnistus kirjeldab pikalt. Meie leiame, et oleme esitanud tõendeid selleks, et hüvitist vähendada.“ (dtl 929). Kuivõrd maakohus eraldi poolte tähelepanu VÕS § 139 ja § 140 kohaldamisele ei juhtinud, võib nõustuda sellega, et maakohus pole selles osas täitnud selgitamiskohustust. Samas kõrvaldas selle rikkumise ringkonnakohus, võimaldades menetlusosalistel suulisel istungil oma seisukohti VÕS § 139 ja § 140 kohta avaldada. Kuigi hageja lepinguline esindaja leidis, et ekspert oleks saanud esitada protsendi, kui oleks leidnud, et veekahjustus mängis kahju tekkimisel rolli, siis leiab ringkonnakohus, et praegustel asjaoludel, kus põhiliseks kahju tekkimise põhjuseks oli kostja tegevus ja

arvestades kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid, siis VÕS § 139 ja § 140 kohaldamist ei välista see, et tõsikindlalt ei ole tuvastatud konkreetset protsendimäära, kui suures osas täpselt on kahjule kaasa aidanud hageja enda tegevus, mis puudutab veekahjustust. VÕS § 139 ja § 140 kohaldamist ei välista ka asjaolu, et vastavat küsimust võimaliku protsendi kohta ei küsitud eksperdilt. Ringkonnakohtu hinnangul sai praeguses olukorras teha kahjuhüvitise vähendamisel diskretsiooniotsuse. Kuigi maakohtu otsuses ei ole maakohtu siseveendumuse kujunemine selgesti jälgitav, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul saab arvestada kahjuhüvitise vähendamisel asjaolusid, et veekahjustuse olemasolu on tõendatud ning hageja seda ka ei eita, maakohtu otsusest nähtub, et vähemalt osaliselt oli ka kostja remondi tegemine tingitud sellest, et esines veekahjustus, millega seonduvaid kahjustusi soovis kostja likvideerida, kohus tuvastas, et kuigi veekahjustuse olemasolu ei olnud kahju tekkimise peamiseks/oluliseks põhjuseks või algpõhjuseks, võis see aidata kaasa kahju suurenemisele. Eeltoodut arvestades on maakohtu lõppjäreldus kahjuhüvitise vähendamise kohta VÕS § 139 lg 1 ja § 140 alusel põhjendatud. Mh juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et erinevalt VÕS § 139 lg-st 1 võimaldab VÕS § 140 vähendada kahjuhüvitist asjaoludel, mille tõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Arvestades eelnevat seoses veekahjustusega, oleks kahjuhüvitise täies ulatuses väljamõistmine kostja suhtes ka mõistlikult vastuvõtmatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud seejuures hageja lepingulise esindaja väide, et „kui hüpoteetiliselt väita, et veekahjustus võis vajumisele kaasa aidata, siis võib öelda, et selle põhjusliku seose on teadlikult käima lükanud vastustaja ise. Vastustaja oli juba ostes teadlik veekahjust. Ta oleks saanud selle eemaldada ja alles siis hakata eemaldama talasid. Ei saa öelda, et hüvitist nõudes teeme vastustajale liiga, sest vastustaja enda tegevus on kõik selle põhjustanud.“ (dtl 930, 931). Leides, et ka veekahjustus, mille põhjustajaks saab lugeda hagejat (kuna kahjustus lähtus hageja kasutatavast korterist), aitas kaasa kahju tekkimisele, ei saa veekahjustuse tekkimist ette heita kostjale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.