R.J. kaebus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20. detsembri 2019. a otsuse nr O-19-0022 ja
18.veebruari 2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamiseks ning Tartu linna kohustamiseks teha riikliku järelevalve ettekirjutus
Menetlusosalised
Kaebaja – R.J., lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindaja Kadri Valdre Kolmas isik – U.K.
Asja läbivaatamine
Istungimenetlus, istung toimus 27. augustil 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.J. kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja kolmanda isiku nimed initsiaalidega ning vaidlusaluse kinnistu aadress (Xxx tn x) tähemärkidega.
4.Tagastada vastustaja poolt 24. oktoobril 2019 kohtule edastatud OÜ Ehitusseire
5.Tagastada kolmanda isiku poolt 27. oktoobril 2020 kohtule edastatud Tartu Linnavalitsuse 1. juuli 2015. a vastus nr 7-14.1/04477 (dtl 477-478).
6.Tagastada kaebaja poolt 20. oktoobril 2020 kohtule esitanud 31. märtsi 2015 üürileping nr 95 (dtl 414-416).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-19-1882
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus algatas 1. juuni 2017. a teatisega nr 7-14.1/07249 menetluse riikliku järelevalve ettekirjutuse tegemiseks Tatus, Xxx tn x kinnistu omanike suhtes (dtl 21). Menetluse algatamise aluseks on Xxx tn x korteris nr 1 teostatud omavolilised ehitustööd. Korteris nr 1 on omavoliliselt lammutatud köögi ja toa vaheline kande- ja jäigastav vahesein, mis on asendatud uue tugipostiga. Samuti on korteris wc rajamisega muudetud kanalisatsioonisüsteemi. Menetluse eesmärgiks on omavoliliselt teostatud ehitustööde võimalik seadustamine või endise olukorra taastamine.
2.R.J.(kaebaja) esitas 8. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu linna kohustamiseks anda haldusakt riikliku järelevalve ettekirjutuse tegemiseks Tartus Xxx tn x kinnistu kaasomaniku U.K. (kolmas isik) suhtes (dtl 12-15). Kaebaja põhjendas, et U.K. on teostanud omavolilisi ehitustöid. R.J. teatas Tartu linnale omavoliliselt teostatud töödest ning
1.juunil 2017 teavitas Tartu Linnavalitsus kinnistu omanikke haldusmenetluse algatamisest (haldusasja nr 3-19-1882).
3.Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond leidis 20. detsembri 2019. a otsuses nr O-19-0022, et Xxx tn x korter 1 ehitusprojekt vastab nõuetele ning esitatud ehitusteatise ehitisregistris registreerimisest keeldumiseks alused puuduvad (dtl 115-119).
4.Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2020 vaide Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna
20.detsembri 2019. a otsuse nr O-19-0022 kehtetuks tunnistamiseks (dtl 130-134).
5.Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2020 kohtule avalduse, milles palus haldusasja nr 3-19-1882 menetluse peatada kuni Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20. detsembri 2019. a otsuse jõustumiseni.
6.Tartu Linnavalitsus jättis 18. veebruari 2020. a vaideotsusega nr 153 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 140-145).
7.Tartu Halduskohus palus 18. märtsi 2020. a kohtunõudes kaebajal teatada, kas kaebaja on nõus kohtu ettepanekuga esitada haldusasjas nr 3-19-1882 kaebus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20. detsembri 2019. a otsuse nr O-19-0022 tühistamiseks ning Tartu linna kohustamiseks teha riikliku järelevalve ettekirjutus Tartus Xxx tn x kinnistu kaasomaniku U.K. suhtes.
8.Kaebaja esitas 18. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kehtetuks tunnistada Tartu Linnavalitsuse 18. veebruari 2020. a vaideotsus nr 153 (haldusasja nr 3-20510) (dtl 149-156).
9.Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 27. märtsil 2020, et nõustub kaebuse muutmisega haldusasjas nr 3-19-1882.
10.Tartu Halduskohus liitis 2. aprilli 2020. a määrusega haldusasjad nr 3-19-1882 ja 3-20-510 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-19-1882 (dtl 217-220). Kohus võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu linna ja kaasas kolmanda isikuna U.K.. 2(18)
3-19-1882
11.Tartu linn ja kolmas isik U.K. esitasid 4. mail 2020 vastuse kaebusele (dtl 237-242, 245248).
12.Tartu Halduskohus määras 13. mai 2020. a määrusega asja läbivaatamise istungil (dtl 262). Kohtuistung toimus 27. augustil 2020. Kohus otsustas istungil üle minna kirjalikule menetlusele ja andis menetlusosalistele täiendava tähtaja taotluste ja dokumentide esitamiseks (dtl 332-356).
13.Kaebaja esindaja esitas 2. septembril 2020 kohtule taotluse määrata haldusasjas nr 3-191882 ekspertiis (dtl 360-362). Tartu Linnavalitsus leidis 3. septembril 2020, et kaebaja poolt välja toodud eksperdile esitatavad küsimused ei aita mitte kuidagi kaasa haldusasja nr 3-191882 lahendamisele ning esitatud ekspertiisi määramise taotlus tuleb jätta rahuldamata (dtl 374376). Ka kolmas isik leidis 9. septembri 2020. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja poolt täiendava ekspertiisi nõudmine ei ole põhjendatud, sest köögi ja elutoa vahelise raamkonstruktsiooni kandevõime kindlakstegemiseks on juba ekspert hinnangu andnud (dtl 379-380).
14.Tartu Halduskohus otsustas 21. septembri 2020. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 385-388). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks.
15.Kaebaja esitas 20. oktoobril 2020 kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 391-400). Menetluskulude nimekirja lisas 2 oli toodud kaebaja avaldus koos tõenditega (dtl 402-408). Kaebaja avalduses ei puudutatud menetluskulude temaatikat, avalduses oli mitmeid, vastustajale adresseeritud, küsimusi.
16.Hindrek Virkus esitas 21. oktoobril 2020 kohtule täiendava ekspertarvamuse, mis oli koostatud Ehitusekspert Elmet Ein OÜ nimel ja mille olid allkirjastanud Elmet Ein ja H. Virkus (dtl 417-423).
17.Vastustaja esitas 27. oktoobril 2020 seisukoha kaebaja poolt esitatud täiendava menetlusdokumendi osas (dtl 467-472). Kolmas isik esitas 27. oktoobril 2020 seisukoha (dtl 474-476).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebaja on taotlenud Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20. detsembri 2019. a otsuse nr O-19-0022 ja 18. veebruari 2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamist ning Tartu linna kohustamist teha riikliku järelevalve ettekirjutus, väites järgmist:
18.1.Xxx tn x korteris nr 1, kus elab Xxx tn x kaasomanik U.K. on teostatud omavolilised ehitustööd. Korteris nr 1 on omavoliliselt lammutatud köögi ja toa vaheline kande- ja jäigastav vahesein, mis on asendatud uue tugipostiga. Samuti on korteris wc rajamisega muudetud kanalisatsioonisüsteemi (korterisse on rajatud 110 mm kanalisatsioonitoru). Ebaseadusliku ehitustöö tõttu on korterite nr 3 ja 3a seintes ja korteris nr 3a ahjul mõrad ning slepe on täiesti lagunenud. Ahju köögipoolne osa on 1,8 meetrise vesiloodiga vaadeldes 1,5 cm sissepoole kaldu. Ahju toapoolne osa ei ole kaldu, kuid seal on ahjupotid nihkes kogu ahju kõrguse ulatuses. Ahi ajas ka kütmise ajal vahel suitsu sisse. Korteri
3(18)
3-19-1882
kütmine on elu- ja tuleohtlik. Käeoleval ajal mingit kütmist korteris nr 3 a ei toimu. Korteris nr 3 on köögi nurgas mõrad, mis on tekkinud pärast remondi teostamist korteris nr 1.
18.2.Vastustaja töötab ebamõistlikult aeglaselt. U.K. oma ebaseadusliku ehitus- ja remondialase tegevusega on põhjustanud kaebajale kahju. U.K. ning vastustaja tegevusetuse tõttu suureneb kahju iga päevaga. Korterite nr 3 ja 3a põrandate vajumine jätkub. Korteri kasutamine on oluliselt piiratud ja eluohtlik. Asja lahendamine, arvestades kaebaja õigustega ja kahju ulatusega, on võimlaik ainult endise olukorra taastamise kaudu.
18.3.Asjaolu, et kaebaja ei saa aastate jooksul oma korterit kasutada, sest teine kaasomanik U.K. ei suuda või ei soovi (menetluse viivitamise eesmärgil) korrektset projekti esitada viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-te 2 ja 4 rikkumisele ja mittejärgimisele. Vastustaja poolt algatatud menetlus ei ole efektiivne. See on aeglane ning väga kallis ning ebameeldivusi tekitav toiming. Ülaltoodust tulenevalt on vastutaja käitumine ebaseaduslik. Haldusakti või otsuse langetamisega viivitamine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei teostanud oma kaalutlusõigust õiguspäraselt.
18.4.Antud vaidluse kontekstis teostatud tööde seadustamine arvestamata kaebaja õigustega ei ole kohane. Endise olukorra taastamine on kõige mõistlikum ja ainuke õige lahendus. Endise olukorra taastamisel hüvitaks U.K. ainult ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju ja sellega asi lõppeks, aga praegusel kujul teostatud tööde seadustamine ei lahenda probleemi, mis on seotud edaspidise kahju tekitamisega. Korterite nr 3 ja 3a põrandate vajumine jätkub. Seda vaatamata sellele, et eemaldatud sein on osaliselt asendatud puitpruss raamiga. Vastustaja väidete kohaselt on puitpruss samaväärne asendatud seinaga. Sellest tuleneb loogiline küsimus: miks põrand vajub ka pärast asendamist? Seega eemaldatud sein ei ole asendatud samaväärse ehk sama kandevõimega osaga. Kaebaja korteri kasutamine on oluliselt piiratud ja eluohtlik. Sellisel viisil teostatud tööde seadustamisel, tuleb kaebajal nõuda kahju vähemalt kord aastas. Kas seadustamine peaks arvestama ainult huvitatud isiku õigustega? Kaebaja on seisukohal, et teostatud tööde seadustamisel tuleb arvestada ka puudutatud isikute huvidega ja õigustega.
18.5.Asja lahendamisel ei saa tugineda OÜ Ehitusseire arvamusele, sest see on ühekülgne. OÜ Ehitusseire ekspert ei käinud kaebaja korteris olukorra fikseerimiseks. OÜ Ehitusseire arvamuses puuduvad järeldused teisel korrusel tekkinud kahju põhjuste kohta, aga need järeldused oleksid pidanud olema. Vaideotsuse p-s 28 viitas vastustaja, et põranda vajumine võis tuleneda dušikabiinide lekkest. Kaebaja vaidleb sellele vastu. Väide on tõendamata.
18.6.Eelneva 75 aasta jooksul pole Xxx tn x majal olnud mingeid kahjustusi. Sellele viitab ka 21. septembri 2011. a eksperthinnang, millest tuleneb, et maja seisukord on hea ning korteri nr 1 siseviimistlus ja seisukord on rahuldav. Hindamise aluseks on võetud veel kolme maja andmed.
18.7.Otsuse järeldused on vastuolus tegelikkusega. Vastustaja ei kohaldanud ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-i 4, millest tulenevalt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
19.Tartu linn palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited.
19.1.Vastustaja ei nõustu kaebaja kohustamiskaebuses esitatud seisukohtadega ning jääb seisukohale, et olukorras, kus läbi on viidud ehitusteatise menetlus, mille raames on hinnatud igakülgselt kaebaja subjektiivseid õigusi, kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud (EhS § 36 lg 5 p 4), tal on olnud võimalik esitada omapoolsed seisukohad (HMS § 40), esitatud on ekspertarvamused (seina, ahju ja pliidi osas) ning 4(18)
3-19-1882
järelevalveteenistuse ametnikud on kontrollinud esitatud projekti vastavust tegelikkusele, siis ei ole vajalik riikliku järelevalve menetluse raames ettekirjutuse koostamine kolmandale isikule.
19.2.Vaidlust ei saa olla antud juhul selle üle, et mitte igasugune ehitustöö ei ole ehitusloa ja/või teatisekohustuslik, vaid ainult tööd, mis on välja toodud ehitusseadustikus. Antud juhul on kolmanda isiku poolt olnud teatamiskohustuslikuks ehitustööks köögi ja toa vaheseina lammutamine 1,5 m, mis on asendatud uue tugipostiga ning wc rajamisega muudetud kanalisatsioonisüsteem (korterisse on rajatud 110 mm kanalisatsioonitoru). Ülejäänud ehitustööd, sh akende vahetamine, kui sellega ei ole muudetud aknaavade suurust, ei ole eraldi võttes teatamiskohustuslik ehitusseadustiku mõttes. Ehitusluba nõudvaid remontöid hoones teostatud ei ole.
19.3.Ehitusteatise menetluse jooksul on nii kaebaja, kui ka kolmanda isiku poolt esitatud ekspertarvamused, osakonna järelevalveteenistuse ametnikud on käinud korduvalt kohapeal olukorraga tutvumas, sh viimati 2019. a detsembris ning on veendunud esitatud ehitusprojekti vastavuses tegelikule olukorrale. Kolmas isik on esitanud vastustajale
8.augusti 2019. a Kuldar Käsperi (OÜ Ehitusseire) poolt koostatud ekspertarvamuse, mille kohaselt korteris nr 1 teostatud ümberehitustööd ei ole põhjustanud korterelamu kandetarandite kandevõime vähenemist, ümberehitustööd ei põhjusta ohtu korterelamus viibijatele või nende varale. Vastupidist ei tõenda ka kaebaja enda poolt vastustajale esitatud Mihkel Ratase (osaühing RE-PROJEKT) poolt 4. jaanuaril 2017. a allkirjastatud ekspertiis. Viimati nimetatud ekspertiis käsitleb peamiselt vaid võimalikke põhjusi kaebajale kuuluvates korterites tekkinud kahjude osas. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja ja kolmanda isiku vahel tekkinud kahju hüvitamise nõudes Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-19-664. Vastustajale ei ole esitatud ehitusteatise ega järelevalve menetluse raames kaebuses viidatud OÜ Haspo 26. septembril 2018. a koostatud seisukohti. Eeltoodu tõttu ei ole vastustaja saanud ka võimaliku OÜ Haspo poolt esitatud arvamusega arvestada. Kahetsusväärsel kombel ei ole OÜ Haspo arvamust lisatud ka kaebuse juurde, mistõttu vastustaja palub kaebajal täpsustada või esitada tõend väidete kohta, mille kaebaja on oma kaebuses omistanud OÜ-le Haspo.
19.4.Vastustaja on nii otsuses nr O-19-0022 kui ka korralduses nr 153 märkinud, et paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et kolmanda isiku ehitustööde tõttu tema korterite põrandate ja seinte vajumine jätkub. Vastavaid tõendeid ei ole esitatud ka koos kaebustega.
19.5.Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud teha ka ettekirjutust nt akende vahetamiseks. Ehitusteatise registreerimise otsuses on vastustaja selgitanud, et vastustaja peab mõistlikuks kolmanda isiku poolt esitatud selgitust akende vahetamise kohta koos fassaaditöödega. Paigaldatud aknad ei kujuta ohtu hoones viibivatele isikutele ning ei riku iseseisivalt kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja on ühtlasi seisukohal, et hoone fassaadi korrastamine/renoveerimine on kaasomanike ühine kohustus/õigus. Fassaadi renoveerimistööde läbiviimine sõltub eelkõige seega hoone kaasomanike koostöö valmidusest ja kokkulepetest (asjaõigusseaduse (AÕS) § 72).
19.6.Asjakohatu on kaebuses toodud väide, et kaebaja ei saa kasutada oma korterit, kuivõrd kolmas isik ei ole esitanud korrektset projekti. Kaebaja ainukasutuses ja valduses olevaid kortereid ei saa siiski kasutada korterites tekkinud kahjustuste tõttu, sh küttesüsteemi mittevastavuse tõttu tuleohutusnõuetele. Kaebajal on olnud võimalik tekkinud kahjud dokumentaalselt fikseerida ning seejärel võimalusel likvideerida ja tekkinud põhjendatud kulud (kahju) kolmandalt isikult sisse nõuda võlaõigusseaduse vastavate sätete alusel. Vastustajale teadaolevalt ei ole ka kolmas isik antud juhul välistanud, et ehitustööde käigus on tekitatud kaebaja korterile kahjustused ning pooled vaidlevad tsiviilkohtus eelkõige kahjunõude suuruse ja tekitatud kahju ulatuse üle. Riikliku järelevalvemenetluse käigus ei
5(18)
3-19-1882
ole järelevalveasutusel kohustust lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi (vt Riigikohtu
18.detsembri 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-1859, p 20).
19.7.Kaebaja on kaebuses peamiselt tuginenud väidetele, mis viitavad kolmanda isiku poolt ehitustööde käigus tekitatud kahjudele. Juba tekkinud kahjustuste olemasolu osas vaidlus puudub. Kaebaja omandis olevate korterite kahjustused on fikseeritud juba 2017. aastal tema enda poolt osaühingult RE-PROJEKT tellitud ekspertiisi alusel. Kahjude suurenemise ning põrandate ja/või maja jätkuva vajumise kohta esitatud kaebaja väited on jätkuvalt tõendamata. Vastustaja on juhtinud kaebaja tähelepanu võimalusele tellida deformatsioonide põhjuste ja ohtlikkuse astme väljaselgitamiseks audit ning tegutseda vastavalt auditile.
19.8.Vastustaja jääb ka seisukohale, et K. Käsperi (OÜ Ehitusseire) poolt antud ekspertarvamuses ei pidanud sisalduma arvamust teisel korrusel tekkinud kahjude kohta. K. Käsperi poolt koostatud ekspertarvamus oli suunatud hinnangu andmiseks Xxx tn x korteris nr 1 teostatud ehitustööde ohutusele ja vastavusele ning ka kinnitusele, et teostatud ümberehitustööd ei ole põhjustanud korterelamu kandetarandite kandevõime vähenemist ning on piisavad tagamaks hoone ohutu kasutamine.
19.9.Käesoleva vaidluse seisukohalt ei ole ühtlasi ka oluline argumenteerida selle üle, kas kaebaja korteris paiknevatest dušikabiinidest lekkis vesi või mitte. Vastustaja on viidanud korralduses nr 153 p-s 28 võimalikele veekahjustustele vaid seetõttu, et ka need võisid/võivad olla põrandate vajumise põhjuseks. Vastustaja arhitektuuri ja ehituse osakonna ehitusjärelevalve teenistuse ametnikud juhtisid kolmanda isiku tähelepanu pehastunud seinaosale köögi ja elutoa vahel juba 2015. a, mistõttu peab vastustaja usutavaks kolmanda isiku selgitusi seina rekonstrueerimise vajaduse osas.
20.Kolmas isik U.K. ei nõustu kaebusega ja leiab kokkuvõttes järgmist.
20.1.Kaebaja väide, et vajumine toimub kogu aeg on väär ning paljasõnaline. Põrandate vajumine on seal korteris toimunud juba varasemalt, enne remonttööde algust korteris nr 1. (Vajumise üks põhjus võib olla ka asjaolu, et korteris nr 3a on pliidi asemele ehitatud ahi, mis on kaalult pea poole võrra raskem). Samas kohtule esitatud väitedes antakse teada, et uks on vajunud peale remonti korteris nr 1.
20.2.Tekkinud pragudesse on paari kohta pandud segumörti. Seda põhjusel, et vaadata, kas vajumine ikka veel toimub. Segu oli ilusti tihedalt pragudes ja lisavajumist ei olnud toimunud. Seega väide, et vajumine on jätkuv, ei vasta tõele.
20.3.Paljasõnaline ja ilma tõendusteta on väide, et põrandad on viltu vajunud seetõttu, et korteris nr 1 teostati remonttöid. Tsiviilasja nr 2-19-6643 kohtuistungil on R.J. tunnistajad andnud vastakaid väiteid: Kersti Aruoja väitis, et põrand on viltu akna poole, Kristo Kreek väidab, et põrand on kaldu ahju poole ning R.J. on antud kaebuses kord maininud, et põrandad on viltu 1,5 cm ning teises lõigus juba 1,8 cm, ning et põrandad on toa keskele viltu. Selged ja ühesed tõendid aga puuduvad.
20.4.Väide, et mõrade tekkimine korteri nr 3a seintes on põhjustatud korteris nr 1 köögi ja elutoa vahelise seina asendamisega on väär. 7. aprillil 2015 toimus paikvaatlus Tartu Linnavalituse poolt (järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint, järelevalve vanemspetsialist Rein Rikas), mille käigus juhtisid ametnikud tähelepanu asjaolule, et korteri nr 1 köögi ja elutoa vahelise seina ülemine osa on pehastunud (veekahjustused). Sama paikvaatluse käigus näitas kaebaja korteris nr 3a pragusid seintes. Seega väide, et seina eemaldamine korteris nr 1 on põhjustanud praod, ei saa olla tõene, sest paikvaatluse käigus veenduti, et vahesein on korteris nr 1 oma algsel kujul olemas. Paikvaatluse pildid 5 ja 6 tõendavad, et mõrade tekkimise ajal ei olnud vahesein eemaldatud. Kaebaja poolt
19.aprillil 2015 linnavalitsusele saadetud kirjas on kirjas, et mõrad on tekkinud viimasel
6(18)
3-19-1882
ajal. Samas kirjas on kaebaja tunnistanud, et vesi on tema korterist alla jooksund juba 3 aastat.
20.5.Väide, et korteri nr 1 remont on põhjustanud korterite nr 3 ja 3a dušikabiinide kasutuskõlbmatuks muutmise on väär. Korteritest nr 3 ja 3a on aastaid vesi lekkinud korterisse nr 1. Seda on kaebaja ise tunnistanud 19. aprillil 2015 Tartu Linnavalitsusele saadetud kirjas. Korteri nr 1 endine omanik Jana Paalandi on tsiviilasja nr 2-19-6643 kohtuistungil samuti pikalt selgitanud, millised veekahjustused olid korteris nr 1.
20.6.Kaebaja on korduvalt rääkinud, et korteri nr 3a ahi on vaja lammutada, sest see on mõrasid täis ja kütmiskõlbmatu, väidetavalt on seda öelnud mitmed pottsepad. Tsiviilasja nr 2-19-6643 kompromissläbirääkimiste käigus kutsus U.K. korteri nr 3a ahju ja slepet üle vaatama 5 taseme pottsepp/meistri. Potsepp andis selgelt mõista, et ahju ja slepet on võimalik lihtsa vaevaga parandada ning ahi on kütmiskõlbulik ning ohutu (tõenduseks on olemas ka K. Koppeli hinnapakkumus ahju parandamiseks). Kaebaja ei ole ühegi pottsepa poolt antud hinnangut kohtule esitanud, mis tõendaksid, et ahi on lammutamist vajav. Ka päästeamet on kohapealse paikvaatluse käigus andnud teada, et ahju slepe vajab parandamist ning ahi on siis kütmiskõlbulik. Ometigi nõuab kaebaja, et kolmas isik maksaks kinni ahju lammutamise ja uue ehitamise.
20.7.Vastab tõele, et korteris nr 1 teostatud tööde seadustamine võttis oodatust märksa kauem aega. Põhjuseid on mitmeid: Ehitisregistrisse dokumentide esitamisel selgus, et algandmed on seal puudulikud ning nende andmete saamiseks tuli pöörduma Rahvusarhiivi. Kaasata tuli eksperdid. Iga ekspert vajab hinnangu andmiseks samuti aega. Majas tehtud muudatused tuli seadustada. Tuli esitada Tartu Veevärgiga liitumisel sõlmitud lepingu, esitama maja üldiseid andmeid, seadustama kuuride uuenduse (need toimingud olid majas tehtud enne seda, kui U.K. 2014 aastal korteri nr 1 soetas, seega pidi ta kõik andmed teabenõuete ja eksperthinnangutena otsima). Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et ehitisregistrisse andmete sisestamine ning dokumentide esitamine on väga keeruline ning aega nõudev protsess. Kolmas isik on igakülgset koostööd teinud Tartu Linnavalitsusega, et võimalikult kiiresti saaks korteris nr 1 tehtud tegevused seadustatud ning ehitisregistrisse kantud. Lisaks on kolmas isik korduvalt lubanud ekspertidel ning Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalve ametnikel paikvaatlusi läbi viia, teostada vaatlust ning mõõdistusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna
20.detsembri 2019. a otsuse nr O-19-0022 ja 18. veebruari 2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamiseks ning Tartu linna kohustamiseks teha riikliku järelevalve ettekirjutus. Vaidlustatud otsuses leidis vastustaja, et Xxx tn x korter nr 1 ehitusprojekt vastab nõuetele ning ehitusteatise ehitisregistrist registreerimisest keeldumiseks alused puuduvad. Seetõttu registreeritakse ehitusteatis ehitisregistris. Vaidlustatud vaideotsuses jättis vastustaja rahuldamata kaebaja vaide 20. detsembri 2019. a otsuse peale.
22.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud 20. detsembri 2019. a otsuse näol on tegemist HMS § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
7(18)
3-19-1882
23.Kohus rõhutab, et lahendab käesolevas asjas vaid avalik-õiguslikku vaidlust. Kaebajal on õigus nõuda, et vastustaja otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest. Haldusasja raames ei ole võimalik lahendada eraõiguslikke vaidlusküsimusi, sh võimalikku kahju suurust, põhjuslikku seost ehitustööde ja tekkinud kahjustuste vahel ning kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja hagi kolmanda isik vastu kahju hüvitamise nõudes (ehitustegevusega põhjustatud kahjunõue) on läbivaatamisel Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-19-6643. Samuti nõustub kohus vastustaja vaideotsuses märgitud selgitusega, et vaidlustatud ehitusteatise registreerimisega ei lahendata tuleohutusküsimusi korteris nr 3a, vaid korteris nr 1 toimunud ümberehitustöid. Vastustaja ei välista, et korteris nr 1 toimunud ehitustööd on osaliselt või täielikult põhjustanud korteri nr 3a ahju pragunemise ja slepe nihkumise, mistõttu võib see olla kahjunõude esitamiseks aluseks kahju põhjustajale, kuid mitte korteri nr 1 kohta esitatud ehitusteatise registreerimata jätmise põhjuseks. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja korterite kasutamise ohtlikkus seisneb korteri nr 3a ahju kasutamises osas, mis on vaja vastavusse viia tuleohutusnõuetega – teostada slepe ja ahju pragude parandamine tulekindlate materjalidega. Kes selle teostab ja kulud kannab, ei ole aga käesoleva vaidluse küsimus (kohus märgib siiski, et kolmas isik pidas oluliseks oma viimases, 27. oktoobri 2020. a, seisukohas selgitada, et nüüdseks juba aasta tagasi on ta kodurahu huvides korduvalt pakkunud kaebajale võimalust, et ta palkab oma kuludega ehitusfirma ning pottsepa, kes parandavad seina ning ahju praod, dtl 476). Riikliku järelevalvemenetluse käigus ei ole järelevalveasutusel, s.o praegusel juhul Tartu Linnavalitsusel, kohustust lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi.
24.Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlusaluses 20. detsembri 2019. a otsuses väga õigesti märkinud, et ehkki omavoliline ehitustegevus on taunitav, on kolmas isik U.K. näidanud üles head tahet ja asunud vastutustundlikult seadustama teostatud ehitustöid, mille esimeseks etapiks on ehitusprojekti koostamine eelprojekti staadiumis. Vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et ehitusprojekti kooskõlastamisest keeldumiseks käesolevaga alust ei ole. Esitatud Xxx tn x ehitusprojekt koos ehitusteatisega vastavad EhS-ist tulenevatele nõuetele. Kohus selgitab, et seda, kas ehitustööd on teostatud projektikohaselt ja ruume saab kasutada ohutult, kontrollitakse alles kasutusteatise menetluses. Varasemat ehitamist ja ehitist on võimalik seadustada ehitusja kasutuslubadega. Vastustaja on esitanud kolmandale isikule ehitusteatise registreerimise otsuses täiendavaid nõudeid, mida kolmas isik peab tõendama kasutusteatise menetluse jooksul. Ei ole välistatud, et kasutusteatise menetluse jooksul on vajalik täiendavalt esitada konstruktiivse osa ehitusprojekt ja/või ehitise audit. Arvestades soovitud ümberehitustöid, siis vastustaja hinnangul vastas esitatud ehitusprojekt (eelprojekti staadiumis) õigusaktidele määral, mis võimaldas ehitusprojekti heaks kiita. Vastustaja ei välista, et arvestades vaidlustatud otsuse p-s 5.5. sätestatut on kolmandal isikul vajalik esitada kas täiendav muudatusprojekt vms.
25.Kaebaja on esitanud kaebuse, milles taotleb vastustaja kohustamist teha riikliku järelevalve ettekirjutus Tartus, Xxx tn x kinnistu kaasomaniku U.K. suhtes. Kaebaja heidab vastustajale ette ebamõistlikult pikka menetlusperioodi riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisel ja mis on ühtlasi seotud kolmanda isiku pool esitatava ehitusteatise menetluse läbiviimisega vastustaja poolt. Kaebuse faktilise põhjenduse kohaselt, ei saa kaebaja oma korterit kasutada rohkem kui aasta jooksul põhjusel, et teine kaasomanik, U.K., ei ole suutnud või soovinud korrektset projekti esitada. Kaebaja hinnangul on riikliku järelevalvemenetluse läbiviimine vastustaja poolt olnud aeglane, kallis ja ebameeldivusi tekitav toiming. Kaebaja hinnangul on U.K. oma ebaseadusliku ehitus- ja remondialase tegevusega põhjustanud teisele kaasomanikule ehk kaebajale kahju ning U.K. ja vastustaja tegevusetuse tõttu suureneb kahju iga päevaga. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tema valduses olevate korterite nr 3 ja 3a põrandate vajumine jätkub, mistõttu on tema ainuvalduses ja -kasutuses olevate korterite kasutamine oluliselt 8(18)
3-19-1882
piiratud ja eluohtlik. Arvestades kaebaja õigustega on kaebaja seisukohal, et ainuvõimalik on taastada kaebaja õigused endise olukorra taastamise kaudu.
26.Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). EhS § 130 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine; 6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise kontrollimine. Ehitiste ja ehitamise nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 ls 2). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (korrakaitseseaduse (KorS) § 4).
27.Riikliku järelevalve eesmärk on tuvastada, kas tegemist on õigusvastase käitumisega ja/või võimaliku ohu väljaselgitamine, kui rikkumine on juba toime pandud ja/või ohu ennetamine (KorS § 2 lg 4). Riikliku järelevalve menetluse läbiviimise ainus eesmärk ei ole kindlasti ettekirjutuse koostamine. Ettekirjutuse eesmärk on sundida isikut teatud tegevusele, enamasti sunniraha ähvardusel. Kui isik on asunud õiguspärasele käitumisele ilma ettekirjutust koostamata, siis puudub ka vajadus ettekirjutuse tegemiseks (vt Riigikohtu 20. aprilli 2018. a otsus haldusasjas nr 3-15-443, p 15). Kohtu hinnangul on kolmas isik asunud õiguspärasele käitumisele, mistõttu pole linnal kohustust kolmandale isikule ettekirjutust koostada.
28.Riigikohus on 18. detsembri 2019. a otsuses asjas nr 3-17-1859 p-des 17 ja 20 selgitanud, et varasema ehitustegevuse seadustamine ei toimu ehitusteatise menetluses. Teatisega nõustumine kui toiming, ega ka EhS § 36 lg 6 teise lause alusel esitatavad täiendavad nõuded ei reguleeri tagasiulatuvalt teatise esitaja varasemat tegevust. Varasemat ehitamist ja ehitist on võimalik seadustada ehitus- ja kasutuslubadega (vrd ehitusloa tagasiulatuva mõju kohta ka kolleegiumi määrus nr 3-17-505/44, p 9). Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2) ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja kohustuste muutmisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus. Samuti ei saa ehitamist ega ehitist erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu. EhS § 36 lg 5 p 4 kohaldamisel võib kohalikul omavalitsusel tekkida vajadus selgitada ka kaasomanike vahelisi suhteid. Ka ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite (nt elamu kaasomanike) õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll. See puudutab ka ohtu, et kaasomaniku vara kahjustatakse ehitamise käigus projektis kavandamata kõrvalmõjuna (vrd kolleegiumi otsus nr 3-16-1050/68, p 12; määrus asjas nr 3-3-1-67-01). See ei tähenda, et vastustaja peaks hakkama lahendama pooltevahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi selle üle, kas projektis ette nähtud kaasomandi eseme ümberehitused on lubatavad kaasomaniku tahte vastaselt. 9(18)
3-19-1882
29.Kohtu hinnangul nähtub nii vaidlusalusest otsusest kui vaideotsusest, et vastustaja on riikliku järelevalvemenetluse raames selgitanud kaasomanike vahelisi suhteid. Selgitamiskohustus ei tähenda aga seda, et vastustaja peaks suutma konfliktis olevaid kaasomanikke lepitada või kompromissile suunata. Vastustaja on otsust tehes arvestanud ehitise mõju kaasomanikele. Ka on vastustaja puudutanud oma otsuses ohuküsimust (seda eelkõige korter nr 3a ahju kasutamisega seonduvalt).
30.Oht on KorS-i kohaselt olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine, st avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (§ 5 lg-d 1 ja 2). Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud (KorS § 5 lg 6). KorS § 14 p-s 1 on sätestatud igaühe subjektiivne õigus saada korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või tõrjumisel, mille eest ta ei ole vastutav, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Abi andmisest keeldumine on õigusvastane juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi andmise kasuks räägivad taotleja ülekaalukad huvid.
31.Kohtule ei nähtu vaidlusaluse ehitusteatise menetluses olulisi õiguslikke puudusi.
32.Asja materjalidest nähtub, et Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse ehitusjärelevalve vanemspetsialist Rein Rikas algatas, tuginedes EhS § 130 lg 2 p-le 3, korrakaitseseadusele ja haldusmenetluse seadusele, 1. juunil 2017 menetluse riikliku järelevalve ettekirjutuse tegemiseks Tartus, Xxx tn x kinnistu omanike suhtes (dtl 21). Menetluse algatamise aluseks on aadressil Tartus, Xxx tn x korteris nr 1 teostatud omavolilised ehitustööd. Korteris nr 1 on omavoliliselt lammutatud köögi ja toa vaheline kande- ja jäigastav vahesein, mis on asendatud uue tugipostiga. Samuti on korteris wc rajamisega muudetud kanalisatsioonisüsteemi (korterisse on rajatud 110 mm kanalisatsioonitoru). Menetluse eesmärgiks on omavoliliselt teostatud ehitustööde võimalik seadustamine või endise olukorra taastamine. Vastustaja selgitas, et ehitustegevuse seadustamiseks tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ning esitada see koos ehitusteatisega osakonnale kontrollimiseks. Nõuetele vastav ehitusprojekt tuli esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu koos ehitusteatisega.
33.Kaebaja heidab vastustajale ette ebamõistlikult pikka menetlusperioodi riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisel. Kaebaja hinnangul on riikliku järelevalvemenetluse läbiviimine vastustaja poolt olnud aeglane, kallis ja ebameeldivusi tekitav toiming. Asja materjalidest nähtub, et 1. juuni 2017 menetluse algatamise teatistes on menetlusosalistele antud võimalus esitada oma arvamus ja seletus asjaolude kohta hiljemalt 1. jaanuariks 2018 (dtl 21, 432). Selline võimalus või õigus tuleneb HMS § 40 lg-test 1 ja 2, mis sätestavad, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
34.Vastustaja on 2. juunil 2017 kaebajale selgitanud, et korteris nr 1 on toa ja köögi vahelise seina eemaldamise puhul tegemist ehitise ümberehitamisega, mille tegevuseks oleks vaja olnud eelnevalt esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Kaebaja väide, et lammutatud on ka kahe elutoa vaheline sein ei vasta tõele. Juhul kui ehitustegevuse käigus asendati vana seinakonstruktsioon uuega, siis selliseks tegevuseks ei olnud vaja esitada ehitusteatist ega ehitusprojekti. Samuti on korteris nr 1 muudetud kanalisatsioonisüsteemi. Korteris ei olnud 10(18)
3-19-1882
varasemalt wc-d ning selle rajamisega on korterisse paigaldatud 110 mm kanalisatsioonitoru. Kanalisatsioonisüsteemi muutmise puhul on tegemist ehitise ümberehitamisega, mille tegevuseks oleks vaja olnud eelnevalt esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Varasemalt oli korteris olemas vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mistõttu korterisse duširuumi või vannitoa ehitamiseks ei olnud vaja esitada ehitusteatist ega ehitusprojekti. Mis puudutab soojaveeboilerit, siis selle paigaldamiseks ei pea samuti esitama ehitusteatist ega ehitusprojekti. EhS § 4 lg 3 kohaselt ei käsitleta ümberehitamisena olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Seega olemasolevate puitakende vahetamist uute plastraamidega akende vastu ei käsitleta ehitise ümberehitamisena, kuna tegemist on samaväärse ehitise osaga (sõltumata sellest, et muutub aknaraami materjal ja/või klaaspakett). Küll peab omavoliliste ehitustööde seadustamiseks koostatav ehitusprojekt vastama kõikidele nõuetele, s.h miljööväärtuslikul hoonestusalal kehtivatele nõuetele (dtl 71-72).
35.Vastustaja on 3. juunil 2019 teavitanud kaebajat menetluse seisust, ning selgitanud, et praeguseks on läbi vaadatud Xxx tn x ehitusprojekti 5. versioon ja 27. mail 2019 tagastatud taotlejale märkuste parandamise tähtajaga 5. august 2019 (dtl 59-61). Vastustaja selgitas, et parandamist vajavad märkused on seotud põhiliselt hoone ja korteri nr 1 andmete täpsustamisega ehitusteatisel, mitte projekti ehitustehniliste küsimustega. Samuti rõhutas vastustaja, et kaasab kinnistu kaasomanikud ehitusprojekti menetlusse siis, kui projektis enam teisi puudusi ei esine. Puudulikku projekti kaasomanikele seisukoha esitamiseks ei saadeta. Riiklikust ehitisregistris www.ehr.ww saab kaebaja ka ise esitatud ehitusprojekti vaadata, aga peab arvestama sellega, et selles võib veel muudatusi tulla. Vastustaja möönis, et ehitustööde seadustamise menetlus on olnud tavapärasest pikemaajalisem, sest esitatud ehitusprojektid on olnud puudustega. Siiski leidis vastustaja, et käesoleval juhul ei ole tegemist omavalitsusepoolse ega ka teatise esitanud pahatahtliku venitustaktikaga, vaid pigem jääb see ehitusprojekti koostanud isiku oskuste taha esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusseadustiku nõuetele.
36.Vastustaja on 21. oktoobril 2019 Xxx kinnistu kaasomanikke teavitanud, et neile on esitatud ehitusteatis ja eelprojekt Xxx tn x korter nr 1 ümberehitamiseks (dtl 49-50). Vastavalt esitatud ehitusprojektile nähakse ette korteris nr 1 varasemalt teostatud ümberehitustööde seadustamine. Korteris on eemaldatud köögi ja elutoa vaheline sein, mille asemele on lae alla paigaldatud 150x150 mm horisontaalne pruss, mis omakorda on toestatud mõlemast otsast. Nimetatud tööde kohta on esitatud ekspertarvamus. Köögi ja esiku vahele on ehitatud kergseintega wc- ja duširuum. Wc-st reovee äravoolu parandamiseks on välja vahetatud 50 mm toru 110 mm reoveetoru vastu. Vastustaja viitas EhS § 42 lg-le 5, mille ls 2 sätestab, et pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni 10 päeva, ning andis kinnistu kaasomanikule võimaluse avaldada oma arvamust ehitusprojekti osas hiljemalt 1. novembriks 2019. Vastustaja selgitas, et täies mahus ehitusprojektiga saab tutvuda Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnas või digitaalselt aadressil www.ehr.ee. Samuti andis vastustaja teada, et ehitusprojektile on andnud heakskiidu Päästeameti Lõuna päästekeskus. Vastustaja selgitas, et kui määratud tähtajaks põhjendatud vastuväiteid ei laeku, eeldab vastustaja, et kaasomanikud ei soovi arvamust avaldada ning Xxx tn x ehitusteatis registreeritakse ehitusregistris. Kaebaja palus 31. oktoobril 2019 ajapikendust 21. oktoobri 2019 kirjale vastamiseks, kuna väitis, et tähitud posti kättesaamine viibis (dtl 87). Vastustaja pikendas vastamise tähtaega kuni 7. novembrini 2019 (dtl 88). Kaebaja saatis arvamuse 6. novembril 2019 (dtl 89-99). Vastustaja andis kolmandale isikule U.K.le teada, et Xxx tn x kaasomanikud on esitanud vastuväited tema ehitusprojekti osas, seetõttu paluti kolmandal isikul esitada hiljemalt 21. novembriks 2019 oma motiveeritud seisukoht (dtl 100). Vastustaja selgitas, et peale osapoolte ära kuulamist teeb ta kaalutlusotsuse ehitusteatise registreerimise või sellest keeldumise kohta (dtl 101). U.K. esitas 14. novembril 2019 oma seisukoha (dtl 108-110). 11(18)
3-19-1882
37.Kokkuvõttes nõustub kohus kaebajaga, et vaidlusalune menetlus on võtnud palju aega. Samas ei saa seda menetlust kohtu hinnangul pidada ka ebamõistlikult pikaks. Vastustaja poolt menetlusosalistele antud tähtajad on olnud igati mõistlikud. Kindlasti ei ole vastustaja menetlust kuidagi kunstlikult pikendanud või tahtlikult venitanud. Kaebajale võis küll tunduda see menetlus ebameeldiv, kuid see on kaebaja subjektiivne seisukoht. Kohtule ei ole ka arusaadav, mis täpselt võis kaebajale ebameeldivusi tekitada. Ilmselt ei olnud selleks nt vastustaja poolt kaebajale antud selgitused menetluse seisu kohta; võimalus esitada asjaolude kohta oma arvamusi või selgitusi; puuduliku projekti mitteesitamine ja sellega kaasomaniku asjatu koormamise vältimine. Kohus vastustaja poolt läbiviidud menetlust õigusvastaseks ei pea. Tõendamata on ka kaebaja väited, et vastustaja poolt läbiviidud menetlus oli kallis ja vägivaldne.
38.Ka kolmas isik on nõustunud sellega, et korteris nr 1 teostatud tööde seadustamine võttis oodatust märksa kauem aega (dtl 248). Seega selles küsimuses vaidlust ei ole. Kolmas isik on toonud välja ka põhjused, miks aega oodatust rohkem kulus. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku selgitused arusaadavad ja põhjendatud. Kolmas isik selgitas, et Ehitisregistrisse dokumentide esitamisel selgus, et algandmed on seal puudulikud ning nende andmete saamiseks pidi pöörduma Rahvusarhiivi. Tuli kaasata eksperdid, kuid iga ekspert vajab hinnangu andmiseks samuti aega. Majas tehtud muudatuste seadustamine võttis aega. Tuli esitada Tartu Veevärgiga liitumisel sõlmitud leping (dtl 434, 437-439), esitada maja üldised andmed, seadustada kuuride uuendused (need toimingud olid majas tehtud enne seda, kui kolmas isik 2014. a korteri nr 1 soetas, seega pidi kolmas isik kõik andmed teabenõuete ja eksperthinnangutena otsima). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et ehitisregistrisse andmete sisestamine ning dokumentide esitamine on keeruline ning aega nõudev protsess. Kohtule tunduvad need kolmanda isiku väited usutavad ja neist ei nähtu kolmanda isiku pahatahtlikkust. Kohtuistungil selgus, et kolmas isik esitas kokku 8 erinevat projekti. On arusaadav, et nende menetlemine võttis vastustajal aega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks ebamõistlikult venitanud.
39.Vastustaja on vaidlusaluses 20. detsembri 2019. a otsuses õigesti leidnud, et puudub vajadus alustada riikliku järelevalve menetlust ettekirjutuse koostamiseks, sest korteri omanik on lubanud aknad välja vahetada fassaaditööde käigus. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et toidu valmistamiseks kasutatav gaasipliit koos gaasiballooniga on gaasiseade, mille olemasolu kohta eluruumis, andmete esitamine kohalikule omavalitsusele ei ole vajalik. Ehitusprojektis ja ehitisregistri andmetes peavad kajastuma andmed gaasi olemasolu kohta juhul, kui tegemist on küttegaasi kasutava gaasipaigaldisega. Gaasiseadmetele ja paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab korteriomanik iseseisvalt.
40.Vastustaja tugines otsust tehes OÜ Ehitusseire eksperdi hinnangule. OÜ Ehitusseire ekspert K. Käsper on 8. märtsil 2019 koostanud ekspertarvamuse Tartu linnas, Xxx tn x korterelamu korter 1 ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta (dtl 480-481). K. Käsper on selgitanud, et korteris teostatud remonttööde käigus on algne köögi ja elutoa vaheline (püst)palkidest seinaosa eemaldatud ja asendatud massiivpuidust prussidest raamiga. Hoone vahelaetalad eemaldatud seinaosale ei toetunud, laetalade paiknemissuund on seinaosaga paralleelne. Eemaldatud seinaosale ja selle asemele ehitatud raamkonstruktsioonile toetub osaliselt raami kohal säilitatud vööpalkide kaudu teise korruse köögi ja elutoa vahel paiknev pliit ja soojamüür. Ülevaatuse käigus mingeid visuaalselt nähtavaid konstruktsioonide deformatsioone ei tuvastatud. Ehitatud puitraami liited on ehitatud asjatundlikult. Kokkuvõtlik hinnang: korteris 1 teostatud ümberehitustööd ei ole põhjustanud korterelamu kandetarindite kandevõime vähenemist, ümberehitustööd ei põhjusta ohtu korterelamus viibijate või nende varale. 12(18)
3-19-1882
Eelnevast tulenevalt oli vastustaja seisukohal, et tehtud ümberehitustööd ei põhjusta ohtu elamus viibijatele või nende varale (otsuse p 5.3). Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja väited ei ole tõesed, sest köögi ja toa vaheline sein pole 5,1 m ulatuses lammutatud. Alles on koridori ja elutoa vahelise ukse ava kohal olev puitkonstruktsioon. 1,2 m laiune ava on endine ukse koht, kust on eemaldatud uks koos lengidega. Selles osas on olemasolev puitkonstruktsioon puhastatud ja eksponeeritud. Ehituses on lubatud konstruktiivseid asendusi, mis on samaväärsed. Vastustaja on selgitanud, et paigaldatud raamkonstruktsioon fikseeris olukorra. Istungil on kaebaja selgitanud, et ei aktsepteeri eksperthinnangut, kuna ei ole märgitud, kui lai see raam on ja millal raam on ehitatud (dtl 336). Kaebaja leiab, et paikvaatlusel 2017. aastal mingit raami veel ei olnud. Raam toetub otsaga vastu vaheseina, on ehitatud mitu aastat hiljem. Kaebajal on kahtlus, kas see üldse mõjub. Kuna kahjustused tekivad kaebaja korterile siiamaani, ei saa kaebaja ekspertiisiga nõustuda. Kohtu hinnangul nähtub K. Käsperi hinnangust, et ta on andnud oma seisukoha konkreetselt Xxx tn x korter nr 1 ehituskonstruktsioonide, täpsemalt seina osa asendamisel raamkonstruktsiooniga, kohta. Tema arvamusest ei nähtu, et see puudutaks ka kortereid nr 3 ja 3a. Nagu kolmas isik istungil selgitas, võeti ekspert hindama seda, et seinakandvus oleks sama, mis enne (dtl 336). Nõustuda ei saa kaebajaga, et paikvaatluse tegemise hetkel ei olnud raamkonstruktsiooni olemas. Paikvaatlusel tehtud pildid tõendavad vastupidist.
41.Vastustaja on selgitanud, et prussi mõõdud tulenevad eelkõige ehitusprojekti seletuskirjast. Tavapäraselt ei palu kohalik omavalitsus ka nt kasutusteatise menetluses avada hoonete konstruktsioone, et veenduda esitatud andmete õigsuses. Selline menetlus võtaks ebamõistlikult palju aega ja oleks menetlusosalistele ka tunduvalt kulukam. Hoone konstruktsioonide avamine on pigem erandlik meede, olukorras, kus on põhjust kahtlustada ehitusprojekti esitajat valeandmete esitamises ja pahatahtlikkuses. Ainuüksi kaebaja kahtlustus, et äkki on kasutatud mõõtmetelt peenemat prussi, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks, et paluda kolmandal isikul avada lae konstruktsioon ja eemaldada laes paiknevat laudist.
42.Vastustaja on rõhutanud, et omavoliliselt teostatud ehitustööde seadustamise eesmärgiks on tagada ehitise ohutus, mistõttu pidas ta ehitusteatise registreerimisel ja ehitustegevuse kontrollimisel oluliseks, et korteris nr 1 rajatud kande- ja jäigastavad konstruktsioonid oleksid samaväärse kandvusega nagu enne ehitustööde tegemist. Asja materjalidest ei nähtu, et sellised vastustaja seisukohad oleksid vaid paljasõnalised. Nõustuda ei saa kaebajaga, et asja õige lahendamine on võimalik ainult endise olukorra taastamise kaudu. Kaebaja ei ole kohtule ka arusaadavalt selgitanud, kuidas endise olukorra taastamine saaks lahendada või vähendada ülemisel korrusel juba tekkinud probleeme.
43.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on tuginenud vaid OÜ Ehitusseire eksperdi arvamusele. Otsuses on sõnaselgelt märgitud, et enne otsuse tegemist teostas Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja 5. detsembril 2019 korteris nr 1 visuaalse vaatluse, mille tulemusel jõudis järeldusele, et taotleja selgitused ja ehitusprojektis esitatu on tõesed – korteri siseplaneering vastab ehitusprojektis olevale korteriplaanile (dtl 111, 118, 250-251, 368-373).
44.Tartu Linnavalitsuse 10. mai 2017. a paikvaatluse akti kohaselt toimus 10. mail 2017 paikvaatlus aadressil Xxx , Tartu (dtl 64). Paikvaatlusel tuvastati: Tartus, Xxx korteris nr 1 on köögi ja toa vaheline vahesein eemaldatud ning seina asemele on paigaldatud uus tugipost (dtl 65, foto nr 1). Korterisse on ehitatud wc- ja duširuum (dtl 65, foto nr 2). Korteri nr 1 kanalisatsioonitoru on paigaldatud elamu keldrikorruse lae alla (dtl 66, fotod nr 3 ja 4). Elamu trepikotta on paigaldatud korteri nr 1 soojavee boiler (dtl 67, foto nr 5). Korteril nr 1 on paigaldatud 4 plastraamidega pakettakent (dtl 67-68, fotod nr 6 ja 7). Linnavalitsus on 13(18)
3-19-1882
vaideotsuses selgitanud, et paikvaatluste tulemusel ei ole vastustajal põhjust kahelda toimunud ehitustegevuse ega ehitise ohutuses. Siinkohal märgib kohus, et vastustajale ei tulene ühestki seadusest kohustust teise isiku korteris teostatud paikvaatlus akti, mis sisaldab fotosid teise isiku eluruumidest, edastamiseks kaebajale. Teostatud paikvaatluse akt on sisuliselt haldusmenetluse toimingu käigus koostatav dokument, mis on oluline eelkõige vastustajale asjakohase kaalutlusotsuse tegemiseks. Kaebaja on saanud praegusel juhul paikvaatluse aktidega tutvuda vaid seetõttu, et vastustaja on pidanud vajalikuks kohtule selgitada oma seisukoha kujunemist.
45.Kohtu hinnangul on tõendatud seegi, et põhiulatuses on alles köögi ja esiku vaheline kandesein, mis on püstpalksein. Lammutatud on ainult uue pesuruumi poolne seinaosa, kus paiknes varasema plaani kohaselt ukseava. Kolmas isik on 18. detsembril 2019 esitanud täiendavad selgitused ja foto vannitoas alles oleva kandetala täiendava toestuse kohta, kus eemaldatud seinaosa asemele on lisatud vööpalgi alla lisapruss, mis on mõlemast otsast tapiga ja vinklitega seinte külge kinnitatud nii korteri välisseinas (ehk korteri ja trepikoja vaheline sein) kui ka teisel pool alles jäänud seina külge. Vastustaja selgitas täiendavalt, et kasutusteatise esitamisel on tarvis tõendada, et leitud lahendus on piisav ja tagab kandeseina kujukindluse.
46.Mis puudutab elutoa ja magamistoa vahelist kandeseina, siis see on ehitusprojekti järgselt esialgses asukohas. Seinas paiknev ukseava on samas asukohas ning eest on originaaluks koos lengiga, mis on värvist puhastatud ning mida eksponeeritakse. Vastusaja on hinnanud, et kandeseina ei ole eemaldatud.
47.EhS § 44 sätestab ammendava loetelu alustest, millal tuleb ehitusloa andmisest keelduda. Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui: 1) kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele; 2) ehitusprojekti ei ole koostanud pädev isik või pädev isik ei ole teinud ehitusprojekti ekspertiisi; 3) ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata; 4) ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada; 5) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 6) käesoleva seadustiku § 42 lõike 7 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata; 7) pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse; 8) pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise menetluse; 9) kinnisasjale, millele taotletakse ehitusluba, on kehtestatud ajutine ehituskeeld; 10) ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 11) ehitise lammutamine ei vasta olulistele avalikele huvidele või 12) ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise otsustamist. Praegusel juhul neid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, kuigi kaebaja on vaides leidnud, et taotleja poole on esitatud ebaõiged andmed (dtl 133). Kaebaja leiab, et puudub teave plastakende vahetamise tähtaja ja fassaaditööde kohta, seetõttu on selline väide paljasõnaline. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et õigete ja sobivate akendega tööjoonised on lisatud projektile. Järelikult on olemas teave, millised aknad peavad olema ning omanikul on kohustus need tulevikus välja vahetada. Samas nõustub kohus vastustajaga, et hoone fassaadi korrastamine või renoveerimine on kaasomanike ühine kohustus. Fassaadi renoveerimistööde läbiviimine sõltub eelkõige hoone kaasomanike koostöövalmidusest ja kokkulepetest. Seda kohustust ei saa panna ainuüksi kolmanda isiku õlule. Ka saab nõustuda seisukohaga, et
14(18)
3-19-1882
kolmanda isiku poolt paigaldatud aknad ei kujuta ohtu hoones viibivatele isikutele ning ei riku iseseisvalt ka kaebaja subjektiivseid õigusi.
48.Samuti leiab kaebaja, et esineb EhS § 44 p-s 4 sätestatud alus, sest ehitamisega kaasneb kaebajale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (dtl 134). Kaebaja on vaides ja istungil selgitanud, et korterite 3 ja 3a põrandate vajumine jätkub. Kaebaja leidis istungil, et tugipost ei ole piisava kandevõimega, seepärast tekivad praod. On pidev ja täiendav kahju tekkimine. Tekkinud praod saab küll korda teha, aga poole aasta pärast tekivad jälle praod. Kaebaja arvates on püsiva negatiivse mõju elemendid praod seintes, kaldus seinad, alla vajunud lagi ja dušinurga seinaplaatide allavajumine (dtl 339). Selline kaebaja väide on tõendamata ja paljasõnaline. Vastustaja ei ole paikvaatluste teostamisel vajumist tuvastanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ehitusprojektis toodu saaks kaebajat sedavõrd koormata, et sellega kaasneks püsiv negatiivne mõju. Kaebaja korterite võimalikku kahjustamist saab parandada seinte ja ahjude parandamisega.
49.Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel tuleks arvestada ka osaühing RE-PROJEKT ekspertiisiga. Osaühing RE-PROJEKT on samuti teostanud 4. jaanuaril 2017 ekspertiisi Xxx tn x korterelamu korterite nr 3 ja 3a ahjude vajumise põhjustega seonduvalt (dtl 53-55). Insener Mihkel Ratas on leidnud, et puitvahelae vajumise tõttu on ahjud vajunud nii, et suitsu viimalõõr (slepe) on korstnast lahti murdunud ja praod lae ja seina vahel on kuni 15 mm avanenud.1,8m pikkuse vesiloodiga kontrollimisel on põrand kuni 2 cm kaldes välisseinast ahju poole. Inseneri otsus oli selline, et mõlema korteri ahjude ja slepede praod tuleb lasta pottsepal tihendada kuumuskindla mastiksiga, ilma remondita on ahjude kütmine tuleohtlik. Samuti tuleb hoolikalt kontrollida mõlemasse korterisse sisse ehitatud dušikabiinide veepidavust. Dušikabiinide lükanduksed on põrandate vajumise tõttu kiivses asendis ja ei sulgu enam korralikult. Vajumispraod duššide aluskausside ja seinte vahel võivad olla fataalsete läbitilkumiste põhjuseks, mis märgavad kontrollimatult vahelage ja seinu. Insener on leidnud, et korter nr 1 põhjaliku remondi käigus kahjustati vaheseinte kandevõimet postide vahetamise operatsioonil ja see põhjustas 2. korruse korterites nr 3 ja 3a siseseinte vajumist koos ahjude slepede pragunemisega ja vaheseintes olevate uste kiiva kiskumisega. Sama vaheseinte nihe muutis 2. korrusel dušikabiinid kasutamiskõlbmatuks. Kohus märgib, et vastustaja on enne riikliku järelevalvemenetluse algatamist, s.o 10. mail 2017, esitanud osaühing RE-PROJEKT ekspertiisi Päästeameti Lõuna päästekeskusele, et viimane teostaks ekspertiisis väljatoodud asjaolude üle riikliku järelevalve ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle (dtl 56).
50.Kohus selgitas menetlusosalistele 21. septembri 2020. a määruses, et menetlusosalistel on õigus kohtule esitada täiendavaid menetlusdokumente (sh menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid) hiljemalt 20. oktoobril 2020. Samuti selgitas kohus, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Kohtule esitati 21. oktoobril 2020, seega hilinenult, täiendav Ehitusekspert Elmet Ein OÜ ekspertarvamus (dtl 417-423). Kaebaja ei selgitanud, miks edastati ekspertarvamus ühepäevase hilinemisega. Kaebaja või tema esindaja pidi päev varem kohtule dokumente esitades, ometigi teadma, et kohtule edastatakse ka täiendav ekspertarvamus. Selle kohta tulnuks kohtule omapoolsed selgitused esitada. Samas leiab kohus, et täiendava ekspertarvamuse edastamine ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist. Nii vastustaja kui kolmas isik on 27. oktoobril 2020 saanud selle ekspertarvamuse osas oma seisukoha esitada. Seega saab kohus hilinenult esitatud ekspertarvamust menetleda.
15(18)
3-19-1882
51.Esmalt märgib kohus, et vastavalt HKMS § 158 lg-le 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja ehk 20. detsembri 2019. a seisuga. Seega on selge, et vastustaja ei saanud ei oma otsuses ega isegi mitte vaideotsuses Ehitusekspert Elmet Ein OÜ arvamusega arvestada. Kuna vastustaja on esitanud kolmandale isikule ehitusteatise registreerimise otsuses täiendavaid nõudeid, mida kolmas isik peab tõendama kasutusteatise menetluse jooksul ning ei ole välistatud, et kasutusteatise menetluse jooksul on vajalik täiendavalt esitada konstruktiivse osa ehitusprojekt ja/või ehitise audit, peab kohus vajalikuks siiski ka selle arvamuse osas seisukoha võtmist.
52.HKMS § 38 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse kaebuses tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kaebaja ei ole selgitanud, mida ta Ehitusekspert Elmet Ein OÜ ekspertarvamusega täpsemalt tõendada soovib. Seega on kaebaja HKMS § 38 lg 1 p-st 8 tulenevat kohustust eiranud. Kuna ekspertarvamus esitati kohtule vahetult enne kohtuotsuse teatavakstegemist, ei olnud kohtul võimalik kaebajalt ka täiendavaid selgitusi küsida. Ka menetluse uuendamiseks ei ole kohtu hinnangul põhjust.
53.Kohus nõustub vastustaja tähelepanekuga, et eksperthinnangus ei ole tuvastatav, millises korteris on vaatlus teostatud. Kaebajale kuuluvad korterid 3a ja 3, kuid eksperdid ei ole pidanud vajalikuks eksperthinnangus märkida, millises korteris pildistatud on. Ekspertarvamuses on selgitatud, et esimese korruse kandeseina eemaldamisel on elamu teise korruse vahelagi ja sein vajunud, mille tulemusel on lagede ja seinte ning ahju ja slepe ühenduskohtadesse tekkinud praod, millega on nõrgendatud kandekonstruktsioonide seisukorda ja tulekolde kasutamine on tuleohutuse seisukohast muutunud ohtlikuks. Kohtule jääb arusaamatuks, millistest tõenditest tulenevalt on eksperthinnangu koostajad seisukohal, et pragude tekkepõhjus on korter nr 1 kandeseina vahetamine. Kohtule nähtub asja materjalidest, et pragu korteris nr 3a paikneva ahju juures oli olemas juba 2015. a, s.t ajal, kui ühtegi seina ei olnud korteris nr 1 eemaldatud ega asendatud. Toimikust nähtub, et 7. aprillil 2015 toimus aadressil Tartu, Xxx tn x paikvaatlus – ehitise ülevaatusel ei tuvastatud ehitustööde teostamist, mis nõuaksid ehitusluba (dtl 81, 235). Korteris nr 1 ei tuvastatud ehitustegevust kehtiva ehitusseaduse mõttes, korteris teostati remonttöid. Korteri ülevaatuse käigus juhtis vastustaja korteriomaniku tähelepanu köögi ja toa vahelise vaheseina ülemises osas osaliselt pehastunud seinaosale. Peale korteris nr 1 paikvaatluse tegemist teostati paikvaatlus ka korterites nr 3 ja 3a, kus tuvastati pragusid (dtl 426). Põhjusi nende pragude tekkimiste kohta võivad olla mitmeid. Hoone otsaseina praod olid olemas juba 2014. a juulikuus. Seega ei saa olla pragude tekkepõhjuseks korteris nr 1 teostaud remonttööd. Samas ei saa välistada, et remonttööd ei ole pragude edasistele arengutele kaasa aidanud.
54.Asjaolu, et korteris nr 3a paikneva ahju kütmine on ohtlik ja et ahju slepe on pragunenud, ei ole antud juhul vaidluse all – sellega nõustuvad kõik menetlusosalised. Ka Päästeamet on teinud kaebajale vastavasisulise ettekirjutuse ahju nõuetega vastavusse viimiseks ning tunnistanud ahju ohtlikuks. Kas, miks ja kuidas on tekkinud praod kaebajale kuuluvates korterites, ei ole käesoleva kohtuasja sisuks. Arvestades vastustaja poolt 2015. a, 2017. a tehtud fotosid ning käesoleva kohtuasja raames 2020. a esitatud fotosid võib väita, et välistada ei saa, et kaebaja korter on saanud esimese korruse remonttööde käigus kahjustada, kuid tõendatud pole, et kaebaja korterites viidatud kahjustused oleks võrreldes 2017. a märkimisväärselt suurenenud ja mis oleks tinginud ehitusteatisest registreerimisest keeldumise ja endise olukorra taastamise nõudmise (EhS § 44 lg 4).
55.Kokkuvõtvalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et esitatud ehitusprojekt vastab nõuetele määral, mis võimaldas lugeda esitatud ehitise eelprojekti nõuetele vastavaks ning 16(18)
3-19-1882
ehitusteatise registreerida. Ehitustööde käigus tekkinud võimalike kahjustuste hüvitamise ja põhjusliku seose välja selgitamise küsimused tuleb lahendada kaebajal ja kolmandal isikul omavahel. Ehitusprojekti ja ehitusteatise mitte registreerimine ei muudaks tekkinud kahjustusi olematuks. Vastustajale ja kohtule ei ole esitatud üheseid ja selgeid objektiivseid tõendeid selles osas, et kahjustused kaebajale kuuluvates korterites suurenevad ning ainuvõimalik lahendus oleks nõuda endise olukorra taastamist. Vastustaja on varasemalt ka selgitanud, et isegi juhul, kui peaks selguma, et teostatud ehitustööd ei ole piisavad, siis on võimalik alati leida ehitustehnilisi lahendusi konstruktsiooni tugevdamiseks ning esitada vastustajale ehitusprojekti muudatusprojekt.
56.Kaebaja on vaidlustanud ka vastustaja 18. veebruari 2020. a vaideotsuse. Kohtu hinnangul ei riku ka vaidlustatud vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Seetõttu jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata R.J. kaebused Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20. detsembri 2019. a otsuse nr O-19-0022 ja 18. veebruari 2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamiseks ning Tartu linna kohustamiseks teha riikliku järelevalve ettekirjutus.
57.Kolmas isik esitas 27. oktoobril 2020 kohtule täiendavalt OÜ Ehitusseire eksperdi arvamuse (dtl 480-481). Varasemalt on OÜ Ehitusseire eksperdi arvamus esitatud ilma digiallkirja leheta. Seetõttu võtab kohus kolmanda isiku poolt 27. oktoobril 2020 esitatud eksperdi arvamuse kohtuasja materjalide juurde ja tagastab varasemalt vastustaja poolt 24. oktoobril 2019 kohtule esitatud OÜ Ehitusseire arvamuse (dtl 34). Kolmas isik esitas 27. oktoobril 2020 kohtule ka Tartu Linnavalitsuse 1. juuli 2015. a vastuse nr 7-14.1/04477 kaebajale (dtl 477-478). Kohus tagastab selle dokumendi kolmandale isikule, kuna nimetatud dokument on vastustaja poolt kohtule juba 24. oktoobril 2019 esitatud (dtl 31-32). Kaebaja on 20. oktoobril 2020 esitanud kohtule üürilepingu, mis on 31. märtsil 2015 sõlmitud kaebaja ja Riina Juuriku vahel (dtl 414416). Sellega seoses on kaebaja märkinud vaid järgmist: „2017.a. 1.maini, s.o. kuus kuud pärast seda, kui krt.1-s olid ehitus-remonttööd lõppenud, elas korteris 3a üürnik ja kasutas ka dušši (üürileping nr. 95)“ (dtl 408). Kaebaja ei ole selgitanud, mida ta selle üürilepinguga tõendada soovib. Kuna kohtule ei ole arusaadav, et see leping sisaldaks teavet, mis on asja õigeks lahendamiseks vajalik, tagastab kohus kaebajale nimetatud üürilepingu.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 870 eurot jäävad tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2021. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2021. a otsus Resolutsioon
17(18)
3-19-1882
Jätta vastustaja taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Jätta R. J. kaebus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20.12.2019. a otsuse nr O-19-0022 ja 18.02.2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamise nõudes läbi vaatamata ning tühistada tühistamisnõuete osas tehtud Tartu Halduskohtu 03.11.2020. a otsus. Rahuldada R. J. apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 03.11.2020. a otsus kaebaja kohustamisnõude rahuldamata jätmise kohta. Teha vastavas osas uus otsus, millega kohustada vastustajat jätkama riikliku järelevalve menetlust ettekirjutuse tegemiseks Xxx tn x-1 teostatud ehitus- ja remonditöödega korterites 3 ja 3a tekitatud negatiivsete mõjude põhjuste kindlakstegemiseks ja ettekirjutuse tegemiseks nende kõrvaldamiseks. Muuta menetluskulude jaotust halduskohtus ning mõista Tartu linnalt R. J. kasuks välja menetluskulud summas 900 (üheksasada) eurot. Mõista Tartu linnalt R. J. kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud (riigilõiv) summas 15 (viisteist) eurot.
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.