lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-8686/13

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-8686/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1958
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Pärsimägi

Anneli

Alekand,

Andra

Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2026,Tartu Tsiviilasja number

2-26-8686

Tsiviilasi

X.I avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 084/2026/396

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. mai 2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X.I määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldja) X.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sandra Rivis Puudutatud isik (sissenõudja) H.V (isikukood XXX ) Puudutatud isik kohtutäitur Oksana Kutšmei, lepinguline esindaja Vladimir Kutšmei

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. mai 2026 määrus.
2.Peatada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2026/396 kolmeks kuuks alates määruse jõustumisest.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 23.09.20262-26-12908/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-11740/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-24-7053/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.09.20262-24-13489/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 15.09.20262-26-437/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 15.09.20262-24-9563/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.I (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 17. aprillil 2026 avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 084/2026/396. Täitemenetlus on algatatud 28. jaanuaril 2026 sissenõudja avalduse alusel kinnisasja müümiseks avalikul enampakkumisel. Täitemenetluses täidetakse 24. novembri 2025 kohtuotsust, millega kohus jagas avaldaja ja H.V (sissenõudja) ühisvara. Kohtuotsuse kohaselt müüakse avaldaja ja sissenõudja korteriomand (reg nr XXXXXXXXX) avalikul enampakkumisel. Saadud rahast täidetakse esmalt kodulaenulepingust tulenevad kohustused AS-i SEB Pank ees. Ülejäänud raha jagatakse võlgniku ja sissenõudja vahel võrdsetes osades. Avaldaja arvates on täitemenetlus avaldaja ja tema nelja alaealise lapse suhtes ebaõiglane. Avaldaja on töötu ning õpib ülikoolis. Korteris elab koos avaldajaga tema ja sissenõudja neli alaealist last. Avaldajal on diagnoositud depressioon. Avaldaja autismidiagnoosiga poja tervislik seisund nõuab stabiilset keskkonda. Kinnisasja müümisel jäävad lapsed kodust ilma.
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu. Täitemenetluse peatamist õigustavaid asjaolusid ei esine. Avaldaja ei määratlenud soovitud täitemenetluse peatamise kestust. Avalduses esitatud asjaolud (elukoha kaotus, alaealised lapsed, majanduslikud raskused) tulenevad täitemenetluse olemusest. Peatamine võib tulla kõne alla üksnes selleks, et anda aega uue elukoha leidmiseks. Avalduses ei ole esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, et avaldajal puudub võimalus alternatiivse elukoha leidmiseks, või et tema tervislik seisund takistaks täitemenetluses osalemist. Arvestada tuleb ka sissenõudja huve.
3.Sissenõudja vaidles avaldusele vastu. Avaldajal on olnud võimalik teha ettevalmistusi elukorralduslikeks muudatusteks alates kohtuotsuse tegemisest. Avaldaja ei maini, et otsib uue kodu leidmiseks lahendusi. Avaldaja soovib sissenõudjalt korterit välja osta, kuid on töötu. Avaldaja väidetavad asjaolud on kestnud juba kuid. Sissenõudja saab pakkuda lastele ise elukohta. Korteri müük lõpetaks ühise laenukohustuse ning avaldaja ja sissenõudja saaksid müügist ligikaudu 50 000 eurot. Täitemenetluse peatamine ei paranda avaldaja lähiaja sissetulekut ega loo võimalust laenu refinantseerimiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Maakohus jättis avalduse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetluse peatamine on äärmuslik meede, mille rakendamisel peab kaaluma nii sissenõudja kui võlgniku huve. Avaldaja sai oma vastuväited ja seisukohad ühisvara jagamise viisi kohta esitada tsiviilasja nr 2-23-8446 menetluses. Avaldaja ei kaevanud otsust edasi. Korteri müümine on avaldajale teada alates kohtuotsuse tegemisest. Avaldajal on olnud aega, et leida lahendus uuele elukorraldusele. Avaldaja viidatud asjaolud (tervislikud ja majanduslikud probleemid, neli alaealist last) ei ole erandlikud, need olid olemas juba tsiviilasja nr 2-23-8446 menetlemise ajal ja kohus arvestas nendega otsuse tegemisel. Avaldaja ei ole toonud esile täitemenetluse peatamise eesmärki, kestust ning enda plaani täitemenetluse peatamisel. Kohus ei saa täitemenetlust peatada määramata ajaks. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja plaaniks otsida uut eluaset või suurendada oma sissetulekuid. Avaldaja ei esitanud ettepanekut, mis viisil ja kuidas müüa ühisvaraks olev korteriomand avaldaja ja sissenõudja huvidega arvestades. Avaldaja ei põhistanud ega tõendanud, et tal puudub

võimalus alternatiivse elukoha leidmiseks või et tema tervislik seisund takistaks tal täitemenetlusega seotud toimingutes osalemist. Kinnisasja müügist saadav raha, mis jääb pärast kohustuste täitmist alles, jagatakse sissenõudja ja avaldaja vahel võrdsetes osades. Avaldaja osa võib olla ligikaudu 50 000 eurot. Avaldajal oleks seega olemas rahasumma uue kodu sissemakseks või rentimiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Avaldaja esitas 21. mail 2026 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 6. mai 2026 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega peatada täitemenetlus kaheksaks kuuks. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud määrama avaldajale tähtaja, et tuua esile, mis on täitemenetluse peatamise eesmärk, kui kauaks tuleb täitemenetlus peatada ja mida avaldaja täitemenetluse peatamise ajal plaanib ette võtta. Avalduse aluseks olnud asjolud ei esinenud täidetava otsuse tegemise ajal. Avaldaja jäi töötuks 5. veebruaril 2026. Lapsed elavad korteris püsivalt alates ühisvara jagamisest. Avaldaja tervis on pärast kohtumenetlust halvenenud. Avaldaja pojal tuvastati autismisspektri häire pärast ühisvara jagamise menetlust. Täitemenetluse jätkamine on vastuolus laste huvidega, kuivõrd sissenõudja ei soovi laste vahelduvat elukorraldust. Korter on laste jaoks ainus stabiilne elupaik. Arvestada tuleb avaldaja 10-aastase pojaga, kellel on diagnoositud autismispektri häire. Autismispektri häirega lastel on vajadus stabiilse, tuttava ja etteaimatava elukeskkonna järele. Avaldaja õpib Tartu Ülikoolis, et saada tasuvam töökoht. Avaldaja taotleb menetluse peatamist kaheksaks kuuks. Korteri müügist saadav 50 000 eurot ei oleks piisav, et töötuna eluaset omandada. Seetõttu plaanib avaldaja orienteeruvalt 2026. a augustis minna tööle lasteaeda. Kui avaldaja on käinud tööl u 6 kuud, siis soovib ta taotleda uue korteri ostmiseks eluasemelaenu.
6.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus ei pidanud andma avaldajale tähtaega avalduse täiendamiseks. Avaldaja viidatud asjaoludest saabus pärast tsiviilasja nr 2-23-8446 menetlust vaid töötuks jäämine ning mõningal määral tervisliku seisundi halvenemine. Üksnes töötuks jäämine ei muuda täitemenetluse jätkamist ebaõiglaseks. Avaldaja terviseseisund ei takista tal täitemenetluses osalemist. Määruskaebusest ei nähtu, millisel konkreetsel põhjusel oleks olukord kaheksa kuu pärast oluliselt erinev või kuidas täitemenetluse peatamine väldiks või pehmendaks võimalikku elukorralduse muutust. Avaldajal on vaid ebamäärased plaanid. Arvestada tuleb ka sissenõudja huvidega. Sissenõudja õigused ühisomanikuna on olnud pikaajaliselt piiratud. Korter on avaldaja ainukasutuses ning sissenõudjal puudub võimalus korterit kasutada. Sissenõudja vastutab jätkuvalt solidaarselt ühise laenukohustuse eest.
7.Kohtutäituri arvates on määruskaebus põhjendamatu. Maakohus ei ületanud kaalutlusõiguse piire. Avaldajale ei tulnud määrata tähtaega avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avalduse sisuline põhjendamatus ei ole kõrvaldatav puudus. Avalduse aluseks olevad asjaolud ei ole valdavalt tekkinud pärast ühisvara jagamise menetlust. Tegemist on asjaoludega, mida kohus sai ühisvara jagamise menetluses poolte huvide kaalumisel arvesse võtta. Üksnes töötuks jäämine ei muuda täitmist ebaõiglaseks.

Avaduses ei märgitud taotletavat täitemenetluse peatamise aega. Kuna maakohus ei ole kaheksakuulise peatamise taotlust kaalunud, ei saa maakohtu määrus selles osas olla väär ega kaalutlusõiguse piire ületav. Määruskaebuse esitaja taotleb peatamist kaheksaks kuuks, kuid tema selgitustest nähtub, et selle aja lõpuks ei ole taotluse eesmärk saavutatav. Seega ei oleks tegemist ajaliselt piiritletud ja konkreetse eesmärgiga peatamisega. Vaid lootus tulevasele sissetulekule ja võimalikule refinantseerimisele ei ole erandlik asjaolu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 kohaselt tühistada, teha uus määrus ja avaldaja määruskaebus osaliselt rahuldada. Täitemenetlus tuleb peatada kolmeks kuuks.
9.TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11).
10.TMS § 45 annab kohtule täitemenetluse peatamise otsustamiseks kaalutlusõiguse. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaalutlusotsuse tegemisel teinud kaalutlusvigu ning nende tõttu kaalutlusõiguse piire ületanud.
10.1.Maakohus on määruse p-s 8 selgitanud, et täitemenetluse peatamine on äärmuslik meede. TMS § 45 sõnastusest ega mõttest sellist järeldust teha ei saa. Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märkinud, et tegemist on erandliku normiga, mida tuleb tõlgendada kitsendavalt ning mille kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. EKI 2016. a ühendsõnastiku kohaselt tähendab äärmuslik tavapärasest täiesti erinevat ning erandlik üldisest või normaalsusest kõrvalekalduvat või erinevat. Viidates täitemenetluse peatamisele kui äärmuslikule meetmele on maakohus seadnud seega meetme rakendamise piiri ülemääraselt kõrgele.
10.2.Maakohus märkis avalduse rahuldamata jätmise põhjendusena, et avaldaja sai oma vastuväited ja seisukohad ühisvara jagamise viisi kohta esitada tsiviilasja nr 2-23-8446 menetluses, kohus kaalus otsuse tegemisel mõlema poole huve ning avaldaja ei kaevanud otsust edasi. Samuti märkis maakohus, et asjaolud, millele avaldaja viitab olid olemas juba tsiviilasja nr 2-23-8446 menetlemise ajal ning kohus arvestas nendega otsuse tegemisel. Ringkonnakohus on vastupidiselt maakohtule seisukohal, et TMS §-st 45 ei tulene, et täitemenetluse peatamise aluseks olevad asjaolud peavad olema tekkinud pärast kohtuasja arutamise lõppemist. Ühisvara jagamise hagi ja täitemenetluse peatamise avalduse rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ei ole kattuvad. See, et ühisvara jagamise otsus oli õiglane ning kohus kaalus otsuse tegemisel mõlema poole huve, ei tähenda, et otsuse täitmine ei saaks olla avaldaja suhtes olla siiski TMS § 45 mõttes teatud ajavahemikul ebaõiglane.

Seejuures tuleb arvestada, et kohtul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata üksnes juhul, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane ja esineb mõni õiglane jagamise viis (vt RKTKo 29.05.2025, 2-2017399/67, p 14). Kui ühtegi hagis nõutust õiglasemat kaasomandi jagamise viisi ei esine, ei saa kohus kaasomandit lõpetamata jätta. Avaldaja on selgitanud, et tal ei ole võimekust sissenõudjalt tema osa korteriomandist välja osta. Seega sai avaldaja täitemenetluse peatamise alusena viidatud asjaolusid välja tuua ka ühisvara jagamise menetluses, kuid need asjaolud ei saanud muuta kohtulahendis tehtud otsustust.

10.3.Maakohus heitis avaldajale ette, et avalduses ei toodud esile, mis on täpselt täitemenetluse peatamise eesmärk, kui kauaks tuleks täitemenetlus peatada ja mida avaldaja täitemenetluse peatamise ajal ette võtta plaanib. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hagita menetluses ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab TsMS § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (vt nt RKTKm 18.06.2025, 2-23-11510/54, p 40). Maakohus leidis õigesti, et täitemenetluse peatamise eesmärk ja kestus on asja lahendamisel olulised, kuid tulenevalt uurimispõhimõttest pidi maakohus andma avaldajale võimaluse nende asjaolude väljatoomiseks.
11.Avaldaja on toonud täitemenetluse peatamise alusena välja, et ta jäi 5. veebruaril 2026 töötuks, tal on diagnoositud depressioon, avaldajaga koos elavad korteris neli alaealist last ja ühel lastest on diagnoositud autismispektri häire. Ringkonnakohtu hinnangul tingivad nimetatud asjaolud oma koosluses vajaduse täitemenetluse peatamiseks. Depressioon ning samaaegne töötuks jäämine pärsivad eeldatavasti oluliselt avaldaja võimekust tegeleda nelja alaealise lapse kõrvalt uue elukoha otsimisega ning elukoha vahetamisega kaasneva asjaajamise ning probleemidega. Kohus võtab arvesse ka sissenõudja huve, kuid märgib, et lahendi kiire täitmise kõrval on sissenõudja huvides ka see, et avaldaja ja sissenõudja ühiste laste elukohavahetus läheks võimalikult sujuvalt ning ema vaimne tervis paraneks. Seetõttu tuleb läbi täitemenetluse peatamise anda avaldajale uue elukoha leidmiseks mõistlik aeg. Täitemenetluse peatamine ei ole siiski põhjendatud määruskaebuses taotletud kaheksaks kuuks. Riigikohus on leidnud, et elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui lisaks erandlike asjaolude esinemisele vajab võlgnik aega uue elukoha leidmiseks (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). Seetõttu on põhjendatud peatada täitemenetlus kõiki asjaolusid arvestades vaid ajaks, mis eelduslikult võiks avaldajal kuluda sujuvaks uue elukoha leidmiseks. Avaldaja plaan, minna 2026. a augustis tööle ning taotleda 6 kuud pärast tööle minekut eluasemelaenu, on ebakindel, sest selle realiseerumine ei sõltu vaid avaldajast. Seetõttu ei arvestaks vastava plaani alusel täitemenetluse peatamine piisavalt sissenõudja huve. Avaldajal tuleb arvestada, et tema olukorras ei pruugi uue elukoha ostmine olla võimalik ning vajadusel tuleb uus elukoht üürida. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud täitemenetluse peatamine kolmeks kuuks.
12.Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid arvestades (lahend tehakse avaldaja huvides ning määruskaebus rahuldati osaliselt) on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-3389/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium