(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-6747
Kohtuasi
Tallinna linna avaldus X kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.11.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014244) Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Puudutatud isik II: C (isikukood XXX) Puudutatud isik III: W (isikukood XXX) Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.11.2025 määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, v.a. puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Toimetada käesolev määrus kätte avaldajale, Sotsiaalkindlustusametile, puudutatud isikule I ja tema esindajale ning puudutatud isikutele II ja III. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu perekonnaliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud
2-25-6747 usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 02.05.2025 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik I) kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks.
2.Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 26.04.2024 kohtumäärusega 2-13-55844 X üle seatud eestkoste tähtajaga kuni 26.04.2029. Sotsiaalkindlustusameti otsusega on X-ile määratud keskmine puue, vaimne, tähtajaga kuni 08.01.2023. Töötukassa otsusega on isikule määratud puuduv töövõime kuni 08.01.2023. Senisest ravikogemusest nähtuvalt ei ole X-il esinev raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia näol (F20.00) paranemisprognoosiga ja vaid püsiva raviga tugevalt kontrollitud keskkonnas on olnud tagatud nii tema enese kui ümbritsevate turvalisus. Ööpäevringse järelevalve ja ravi järjepidevuse puudumise tingimustes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. X on vägivaldne ja ohtlik nii enesele kui teistele inimestele. Lähtudes eeltoodust taotles avaldaja paigutada X kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele ilma tema nõusolekuta üheks aastaks või kuni vajaduse äralangemiseniPuudutatud isikute seisukohad ja menetluse käik
3.Puudutatud isik II (C) leidis 30.07.2025 arvamuses, et kui X ei joo ja tarvitab regulaarselt rohtusid, ei ohusta ta kedagi, agressiivne käitumine pole ta loomuses, pigem on ta siis mõtlev ja juurdlev inimene. Praegu on X seisus, kus ta pole mitu kuud alkoholi tarvitanud ja ka rohtu on võtnud reeglipäraselt. Kinnisesse asutusse sulgemine pole X-i puhul õige lahendus. Heade asjaolude kokkulangemise korral suudab X veel anda oma väikese positiivse panuse kogukonna heaks.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 21.08.2025 seisukohas, et X vajab ravi ja järelevalvet kontrollitud keskkonnas. Raske psüühikahäire olemasolus ei ole kahtlust, ravivajadus isik ei mõista. Haigusteadvus ja haiguskriitika puudub. Isik reguleerib ise ravimite võtmist, mistõttu ravimite võtmine ei ole regulaarne. Ärakuulamisel oli tajutav, et isik on väga kahtlustav ja kidakeelne, ei soovi paljudest asjadest rääkida ja jääb mulje, et isik püüab midagi varjata. Samuti tarbib liigselt alkoholi. Isik ei suuda psüühikahäirest tulenevalt analüüsida oma käitumist ega juhtida seda viisil, et mitte ennast ega teisi ohustada või ohtu seada või konfliktidesse sattuda või konflikte tekitada. Käitumismuster viitab, et isik ohustab iseennast, on ohtlik iseendale ja teda ümbritsevatele isikutele. Isik on käitunud lähiminevikus ohtlikult, ohustanud teisi isikuid ja nende vara, mistõttu võib arvata, et tõenäoliselt ravi katkestamisel psüühikahäire taas ägeneb ja isik võib muutuda taas vägivaldseks. Muu abimeetme rakendamise võimatuse põhjuseks on isiku haiguskriitika ja ravisoostumuse jätkuv puudumine. X suhtes esinevad üheaegselt kõik SHS § 105 lg 1 toodud tingimused. Isik vajab ööpäevaringset erihooldusteenust kontrollitud keskkonnas, et oleks tagatud vajalik ravi ja stabiilne keskkond, vakalikud sotsiaalteenused. Võimalike kohustuste määramine isikule ja
2-25-6747 sellest tulenevalt kinnisesse asutusse paigutamise peatamine on üks võimalusi, mida kohus saab kaaluda, ent arvestades isiku tervislikku seisundit ja senist käitumist, siis esindaja seda varianti väga perspektiivikaks ei pea, ent kaaluda võiks. Samas ei ole õige ka nn eksperimenteerida, kas isik saab tavaühiskonnas määratud kohustuste täitmisega hakkama või mitte. Senine käitumine on näidanud, et isik ei saa ja jätkab seni väljakujunenud käitumist. Isik suudab lühiajaliselt käituda korrektselt ja õiguskuulekalt ent mitte pikema ajaliselt. Isiku käitumismuster üldises plaanis ei ole muutunud. Lähtudes eeltoodust on X paigutamine kinnisesse asutusse põhjendatud. Isik on abivajavaks isikuks. SHS §-is 105 lg 1 sätestatud tingimused esinevad üheaegselt ja kestvalt erineva intensiivsusega. Isik on ja võib olla otseselt ohtlik nii isendale kui teistele ja ohustab oma käitumisega ka ühiskonda tervikuna. Isikul puudub haiguskriitika ega mõista enda käitumisviise. Isik vajab ettenähtud ravi, hooldus- ja vajalikke sotsiaalteenuseid. Praegune hooldeteenuspuudutatud isikule ei sobi, mistõttu on põhjendatud paigutada puudutatud isik kinnises erihoolekandeasutusse kuni üheks aastaks või kuni aluse äralangemiseni.
5.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 17.10.2025 seisukoha kohaselt esineb X-il raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia näol (F20.00) paranemisprognoosiga, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastuses päringule, on kirjeldatud X endale ja teistele ohtlikku käitumist. PPA andmetel on perioodil 26.07.2024-27.04.2025 isik seotud 60 erineva juhtumiga. Valdavalt on X kohta esitatud teadete sisuks alkoholijoobes olemine, pereliikmete vastu vägivaldne käitumine, varastamine, ümbritsevate inimeste tapmisega ähvardamine. Aprilli kuus 2025 on PPA registreerinud isikuga seoses 11 juhtumit. Tuginedes SKA kasutuses olevatele materjalidele võib öelda, et X käitumine on ohtlik nii talle endale kui ka ümbritsevatele inimestele (SHS § 105 lg 1 p 2). Vaimse tervise olukorra tõttu ei saa ta aru oma tegudest ega nende tagajärgedest, ei mõista nende ohtlikkust endale ja teistele. SKA andmetel on X viibinud ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel 07.04.2015-10.02.2016 ja 14.07.2023-13.07.2024. Isikule on osutatud toetavaid erihoolekandeteenuseid, ta on viibinud ööpäevaringsel erihooldusteenusel perioodil 19.09.2016-15.05.2017. Käesolevalt on isik toetatud elamise teenuse järjekorras. Pärast ööpäevaringselt erihooldusteenuselt kohtumääruse alusel vabanemist isik teenust vastu ei võtnud ja suundus koju. Ööpäevringse järelevalve ja ravi järjepidevuse puudumise tingimustes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. X on vägivaldne ja ohtlik nii enesele kui teistele inimestele. Eelnevast lähtudes võib väita, et varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud X puhul küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole käesolevalt võimalik isiku koostöövalmiduse puudumise tõttu (SHS § 105, lg 1 p 3). X vajab paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama kohtumääruse alusel. Muid abimeetmeid pole käesolevalt võimalik kasutada, sest need põhinevad vabatahtlikkusel, inimese valmisolekul mõista oma abivajadust ning soovil abi vastu võtta.
6.Harju Maakohus kuulas 15.09.2025 ära puudutatud isiku I. X avaldas, et elab koos emaga, läbisaamine on normaalne, aeg-ajalt tekivad tülid olmelistes küsimustes. Kinnisesse asutusse paigutamisega seonduv kohtumenetlus mõjub halvasti. Varasemalt viibinud ravil Jämejalas. Pigem on rahumeelne inimene, võib-olla endale vahepeal liiga teeb. On elult lüüa saanud natuke, ei saa liialt uskuda inimesi. Arvab, et kui oleks selline asi määratud, et hommikul käiks taarat korjamas, siis oleks olemas mingisugune stiimul, et siis on midagi tehtud ja endal ka hea tunne. Saaks siis ka memuaare kodus kirjutada - on kokkupuuteid erinevate inimestega, nii ülevalt kui alt ja ehk see õpetaks noori, kui kirjutaks oma valupunktidest, räägiks oma elu asjadest. Luges neid PPA asju, vaatas sealt ühte asja ja siis enam ei tahtnud seda lugeda. Et ta olevat poes kaks kommi ära söönud. Kui tahtis selle kinni maksta, siis rahast keelduti, aga kirja pandi küll kuskil. Hetkel on enda arvates stabiilne, on oma asjad
2-25-6747 korda teinud ja üritab positiivselt mõelda. Juunis oli psühhiaatriahaiglas, tuli välja ja tervis oli ikkagi normaalne. Siis pani arvuti sisse, vaatas, et on mingi avaldus esitatud, kinnisesse asutusse paigutamise avaldus, aga ta just tuli ravilt. Siis tuli ikka päris kehv tunne sisse. Siis läks natuke allamäge, tuli alkohol mängu ja kodused asjad läksid just käest ära, mis olid korda saadud. Nüüd on enam-vähem. Sellesse skisofreenia diagnoosi ei usu, usub, et tal on rohkem ATH. Tajub ümbritsevat, mingisuguseid hääli ei ole. Vahel politsei peatas kinni ja küsis, kas kõik on korras. Mingeid avaliku korra asju ei olnud. Ühtegi kriminaalasja ei ole, kõik on avaliku korraga seotud. On nii, et kui on alkoholi tarvitanud, siis ei meeldi vestelda. Viimati töötas vist 2000-ndate alguses, tegi midagi elektroonikaga. Võib täiesti vabalt jaanipäeval ja jõuludel kaine olla. Igapäevaselt ei joo. Vahel joob ainult õlut, vahel meeldib vein. Praegu on olnud umbes 10 päeva kaine. Huvitav on see, et sügav puue oli kümneid aastaid. Siis oli see puude ümber vaatamine, sügavast puudest sai keskmine puue. Tervis on tõesti paremaks läinud. On hakanud rohkem suhtlema normaalselt.
7.Harju Maakohus otsustas puudutatud isiku I suhtes 05.05.2025 määrusega läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning määras eksperdiks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku. Ekspert teostas puudutatud isiku I suhtes 04.08.2025 ekspertiisi. 07.08.2025 ekspertiisiaktist nr 7.1-3/391 (ekspert JE) nähtub puudutatud isiku I osas järgnev:
7.1.Tervise Infosüsteemist andmed: 04.08.2025 Vaimuhaigused: Paranoidne skisofreenia püsikululine F20.00 04.08.2025 (diagnoosid, raviskeemid) PERH Psühhiaatriakliinik. X haigestus psüühiliselt 16a vanuses, esmakordselt viibis haiglaravil 5a hiljem, 2000.a. Selleks ajaks oli välja kujunenud juba laialdane paranoidne luulusüsteem, diagnoositi püsikululist paranoidset skisofreeniat (F20.00). Haiglaravi järgselt püsis tema seisund vaatamata pidevale toetusravile ebastabiilsena, seisundit halvendas veelgi lisandunud alkoholi kuritarvitamine. Alkoholijoobes on korduvalt esinenud vägivaldset käitumist. Isik on vajanud korduvaid ja kestvaid haiglaravikuure sh psühhiaatrilise sundravi korras. Ravisoostumus on olnud halb, mistõttu on viibinud korduvalt ka erihooldusteenusel. Ajavahemikul 08.02.2018-08.03.2019 viibis ta statsionaarsel sundravil, edasi suunati ta ambulatoorsele sundravile, kus patsient käis kohal vaid paaril päeval, järgnevalt vastuvõtule enam ei ilmunud. Järgnevalt viibis ta aastatel 2019-2022 taas psühhiaatrilisel statsionaarsel sundravil 05.04.2019-08.06.2022, kus ta seisund psühhoosivastase depoopreparaadi foonil paranes. Psühhiaatri vastuvõtule pöördus patsient seejärel vaid ühekordselt, ravi katkestamise tõttu vajas kahel korral haiglaravi ning kontrollitud keskkonnas on ta psühhoosivastase ravi foonil olnud viisaka käitumisega, vägivaldset käitumist pole esinenud. Pärast eelnevat erihoolekandeteenuselt vabanemist käis patsient 2024. a septembris paaril korral vaimse tervise spetsialisti vastuvõtul, kuid seejärel katkestas määratud toetusravi ning tema tervis halvenes taas. Alkoholijoobes ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu on patsiendile kutsutud korduvalt politsei ja kiirabi. Valvepsühhiaatri vastuvõtul oli patsient psühhoosielamustest hõivatud olekuga (kiigutas end toolil, oli kurja ja endassetõmbunud olekuga, arsti küsimustele ei reageerinud), hospitaliseeriti 21) TOR korras 06.06.2025. Osakonnas verbaalselt ründas, keeldus kategooriliselt ravimitest, mistõttu ravi jätkati TOR korras kohtumääruse alusel. Ravimite manustamisele avaldas vastupanu, ründas verbaalselt ja löökidega personali. 09.06.2025, vajas ravi manustamiseks nii füüsilist kui mehhaanilist ohjeldamist. Järgneval päeval kaebas parema õla valulikkusele, läbivaatusel liigese deformatsioone ega liikumispiirangut ei esinenud, manustati valuravi. 18.06.2025 suunati õlaliigese ultraheliuuringule Mustamäe korpusesse, kus kahtlus luumurrule. Soovitati röntgenuuringut, kuid patsient põgenes enne uuringu teostamist. Samal õhtul pidas politsei kinni alkoholijoobes patsiendi ja peale kainenemist toimetati ta tagasi psühhiaatriakliinikusse, hospitaliseeriti valvepsühhiaatri poolt ravi jätkamiseks 19.06.2025. Isikule manustatud psühhoosivastase ravi mõjul kontakt paranes ja käitumine korrastus. Haiguskriitikat siiski ei kujunenud. Lahkus ema saatel haiglaravilt, kaasa ravijuhis ja andmed
7.2.Ekspertiisile 04.08.2025 tuli isik ise, ilma saatjata. Suhtles meeleldi, esineb küsimusest mööda rääkimine, suured mälulüngad, kooliaastaid või/ja enda vanust – ei oska öelda. Koole ja koolihariduse küsimusi vältiv, ei vasta/ei meenu. Oma haiguse arstirohtu teab (Leponex). Oma käitumises probleeme ei näe – Isik: „mulle sobiks valimisõiguse ja perekonnaõiguse taastamine“. Nooruses tegi sporti - jalgrattasport. Oli kukkumisi, peatraumasid. Suhted kainena – vennaga head, emaga head, isaga komplitseeritud, kergest verbaalne teineteise mittemõistmine, järgneb füüsiline vägivald. Vaimse arengu probleemid noorukieast, tavakoolis probleemid, lahkumine. Isiku välimus on korralik, puhas.
7.3.Eeltoodud arvesse võttes: Paranoidne skisofreenia ja alkoholsõltuvus on kroonilise-kestva iseloomuga. X vajab käesolevalt (juba korduvalt) paigutamist kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele ilma isiku nõusolekuta üheks aastaks või kuni vajaduse äralangemiseni. Eksperdile esitatud küsimuste vastused: X-il esineb paranoidne skisofreenia, püsikululine F20.00 ja alkoholsõltuvus käesolevalt kaine kontrollitud keskkonnas F10.21. Need psüühikahäired piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. X vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa ravivajadusest aru. Tema tervislik seisund ravita jäämisel halveneb ruttu – luulumõtted/agressiivsed mõtted elavnevad, alkoholi tarvitamise tung elavneb. X tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut, isik vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist käesolevalt (juba korduvalt) paigutamist kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele ilma isiku nõusolekuta, üheks aastaks või kuni vajaduse äralangemiseni. X kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamata jäämisel kaasneks oht isikule endale ja kolmandatele isikutele. Eksperdi hinnangul ei ole X osas võimalik kohaldada muid abimeetmeid kui isiku paigutamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele – seda kinnitab ka haiguse anamnees, senine kulg. Krooniliste haiguste (Paranoidne skisofreenia püsikululine ja alkoholisõltuvus) ravi optimaalne kestus on kuni üks aasta. X hoolekandeasutusse paigutamise vajadus –kestus üks aasta.
8.Politsei- ja Piirivalveameti 06.10.2025 vastuskirjast kohtule selgus, et alates 01.05.202506.10.2025 on puudutatud isikuga I seotud 19 erinevat juhtumit. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas avalduse 05.11.2025 määrusega ning paigutas puudutatud isiku I tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele alates 06.11.2025 tähtajaga kuni üks aasta. Maakohus määras, lugeda puudutatud isiku I tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 28.10.2026 või mõnel eelneval päeval, kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Määrus kuulus täitmisele alates selle kättetoimetamisest avaldajale.
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus SHS § 105 lg-le 1, mis sätestab, et isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Eelnimetatud sätte
2-25-6747 alusel paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kolme tingimuse üheaegsel esinemisel (RKTKm, 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 14).
11.Harju Maakohtu 26.04.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-55844 on X üle seatud eestkoste tähtajaga kuni 26.04.2029 ja eestkostjaks on määratud isiku ema C. Harju Maakohus 30.05.2025 määrusega vabastas C X eestkostja ametist ja määras X eestkostjaks Tallinna linna Tallinna Linnavalitsuse kaudu kuni 26.04.2029.
12.X suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspert on kirjeldanud, et X suhtleb meeleldi, esineb küsimusest mööda rääkimine, suured mälulüngad, kooliaastaid või/ja enda vanust – ei oska öelda. Koole ja koolihariduse küsimusi vältiv, ei vasta/ei meenu. Oma haiguse arstirohtu teab (Leponex). Oma käitumises probleeme ei näe – Isik: „mulle sobiks valimisõiguse ja perekonnaõiguse taastamine“. Nooruses tegi sporti - jalgrattasport. Oli kukkumisi, peatraumasid. Suhted kainena – vennaga head, emaga head, isaga komplitseeritud, kerge verbaalne teineteise mittemõistmine, järgneb füüsiline vägivald. Vaimse arenguprobleemid noorukieast, tavakoolis probleemid, lahkumine. Isiku välimus on korralik, puhas. X-il esineb raske-muu (Paranoidne skisofreenia, püsikululine F20.00 ja Alkoholsõltuvus käesolevalt kaine kontrollitud keskkonnas F10.21) need psüühikahäired, piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
13.Kohtu hinnangul on eeltoodu abil tõendatud, et X-il esineb raske psüühikahäire SHS § 105 lg 1 p 1 mõttes, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
14.Teiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks on, et isik on ohtlik endale või teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm, 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2). Ohtlikkuse jaatamiseks ei piisa üksnes asjaolust, et isik ei nõustu raviga vabatahtlikult (RKTKm, 3-2-1-155-13, p 41 ja RKKKm, 3-1-1-105-16, p 23). Ka ainuüksi see, et inimene ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega võtaks iseseisvalt ravimeid, ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele (RKTKm, 3-2-1-44-13, p 14). Samas võib isiku ohtlikkusele viidata mh puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm, 2-15-3662, p-d 14.1 ja 14.3).
15.Käesolevas asjas läbi viidud ekspertiisi käigus on ekspert leidnud, et X vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa ravivajadusest aru. Tema tervislik seisund ravita jäämisel halveneb ruttu, luulumõtted-agressiivsed mõtted elavnevad, alkoholi tarvitamise tung elavneb. X tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut, isik vajab tulenevalt isiku tervislikust seisundist käesolevalt (juba korduvalt) paigutamist kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele ilma isiku nõusolekuta, üheks aastaks või kuni vajaduse äralangemiseni. X kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamata jäämisel kaasneks oht isikule endale ja kolmandatele isikutele.
16.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) hinnangul on X käitumine ohtlik nii talle endale (alkoholi liigtarvitamine) kui ka ümbritsevatele inimestele (agressiivne käitumine pereliikmete ja teiste ümberviibijate vastu, tapmisega ähvardamine, varastamine). Vaimse tervise olukorra tõttu ei saa ta aru oma tegudest ega nende tagajärgedest, ei mõista nende ohtlikkust endale ja teistele.
2-25-6747 Ravita jäämisel halveneb tema tervislik seisund kiiresti oluliselt ja ta ei suuda oma käitumist kontrollida. Ööpäevaringse järelevalve ja ravi järjepidevuse puudumise tingimustes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. X on vägivaldne ja ohtlik nii enesele kui teistele inimestele.
17.Esindaja oma arvamuses leiab, et X ravivajadust ei mõista, haigusteadvus ja haiguskriitika puudub. Isik reguleerib ise ravimite võtmist, mistõttu ravimite võtmine isiku puhul ei ole regulaarne. Samuti tarbib jätkuvalt liigselt alkoholi. Isik ei suuda psüühikahäirest tulenevalt analüüsida oma käitumist ega seda juhtida viisil, et mitte ennast ega teisi ohustada või ohtu seada või konfliktidesse sattuda või konflikte tekitada. Antud juhul isiku käitumismuster viitab, et isik ohustab iseennast, on ohtlik iseendale ja teda ümbritsevatele isikutele. X on käitunud lähiminevikus ohtlikult, ohustanud teisi isikuid ja nende vara, mistõttu võib arvata, et tõenäoliselt ravi katkestamisel psüühikahäire taas ägeneb ja isik võib muutuda taas vägivaldseks. Isik on ja võib olla otseselt ohtlik nii isendale kui teistele ja ohustab oma käitumisega ka ühiskonda tervikuna. Praegune hooldeteenus X-ile ei sobi, mistõttu on põhjendatud paigutada X kinnises erihoolekandeasutusse kuni üheks aastaks või kuni aluse äralangemiseni.
18.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastuses päringule on kirjeldatud X endale ja teistele ohtlikku käitumist. PPA andmetel on perioodil 26.07.2024-27.04.2025 isik seotud 60 erineva juhtumiga. Valdavalt on X kohta esitatud teadete sisuks alkoholijoobes olemine, pereliikmete vastu vägivaldne käitumine, varastamine, ümbritsevate inimeste tapmisega ähvardamine. Aprilli kuus 2025 on PPA registreerinud isikuga seoses 11 juhtumit. Alates 01.05.2506.10.2025 on X-iga seotud eelnevale lisaks veel 19 PPA-s registreeritud episoodi.
19.Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud SHS § 105 lg 1 p-st 2 tulenev eeldus. X käitumine on ohtlik nii talle endale (alkoholi liigtarvitamine) kui ka ümbritsevatele inimestele (agressiivne käitumine pereliikmete ja teiste ümberviibijate vastu, tapmisega ähvardamine, varastamine). Vaimse tervise olukorra tõttu ei saa ta aru oma tegudest ega nende tagajärgedest, ei mõista nende ohtlikkust endale ja teistele. Ravita jäämisel halveneb tema tervislik seisund kiiresti oluliselt ja ta ei suuda oma käitumist kontrollida. Seega, X on endale ja ka teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama.
20.Käesolevalt on X suhtes Harju Maakohtu 24.10.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-17663 rakendatud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutatud psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 40 päeva alates tema 21.10.2025, kell 16:16 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Tsiviilasja raames on leidnud tuvastamist, et Xil esineb raske psüühikahäire (F20.00 Paranoidne skisofreenia, püsikululine). Tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, ettearvamatu ja ebaadekvaatne, mistõttu on ta ohtlik iseendale ja teda ümbritsevatele. Oma psüühikahäirest tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Patsient keeldub haiglaravile jäämisest ning ei näe ravimite tarvitamise vajadust.
21.Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest on selgunud, et X suhtes esineb SHS § 105 lg 1 p 3 nimetatud asjaolu – varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik isiku koostöövalmiduse tõttu. X on korduvalt viibinud Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil. SKA andmetel on X viibinud ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel 07.04.2015-10.02.2016 ja 14.07.2023-13.07.2024. Isikule on osutatud toetavaid erihoolekandeteenuseid, ta on viibinud ööpäevaringsel erihooldusteenusel perioodil 19.09.2016-15.05.2017. Käesolevalt on
2-25-6747 isik toetatud elamise teenuse järjekorras. Pärast ööpäevaringselt erihooldusteenuselt kohtumääruse alusel vabanemist isik teenust vastu ei võtnud ja suundus koju. Eksperdi hinnangul ei ole X osas võimalik kohaldada muid abimeetmeid kui isiku paigutamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele – seda kinnitab ka haiguse anamnees, senine kulg. X-ile määratud esindaja on veendumusel, et X senine käitumine on näidanud, et isik ei saa ja jätkab seni väljakujunenud käitumist. Isik suudab lühiajaliselt käituda korrektselt ja õiguskuulekalt ent mitte pikemaajaliselt. Isiku käitumismuster üldises plaanis ei ole muutunud. Ööpäevringse järelevalve ja ravi järjepidevuse puudumise tingimustes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. Seega on kohtu arvates eelnevaga leidnud kinnitust asjaolu, et muid abimeetmeid pole X suhtes käesolevalt võimalik kasutada.
22.Kohtu seisukoht, tutvudes kogutud arvamustega, esitatud tõenditega, ekspertiisiaktiga ja olles ära kuulanud X, oli, et X ei ole oma diagnoosist tulenevalt võimeline aru saama alkohoolsete ainete sõltuvuse olemusest, riskidest, käivitajatest, jmt. Eeltoodu piirab ka võimalused teda abistada ning tema ohtlikkust endale ja teistele kõrvaldada, väga napiks.
23.TsMS § 540 lg 1 järgi võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi.
24.Riigi õigusabi korras määratud esindaja ei pea X suhtes perspektiivikaks kinnisesse asutuse paigutamise peatamist. Õige ei ole nn eksperimenteerida, kas isik saab tavaühiskonnas määratud kohustuste täitmisega hakkama või mitte. X senine käitumine on näidanud, et isik ei saa ja jätkab seni väljakujunenud käitumist. Ekspert on ekspertiisiaktis sedastanud, et X osas ei ole käesolevalt võimalik kohaldada muid abimeetmeid kui isiku paigutamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele – seda kinnitab ka haiguse anamnees, senine kulg. Krooniliste haiguste (Paranoidne skisofreenia püsikululine ja alkohol-sõltuvus) ravi optimaalne kestus on kuni üks aasta. X hoolekandeasutusse paigutamise vajadus – kestus üks aasta.
25.Kohus leidis, et X suhtes on täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mis on aluseks isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Määruskaebus
26.Puudutatud isik I esitas talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.
27.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus õigust valesti kohaldanud ning faktilisi asjaolusid vääralt analüüsinud. Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et määruskaebuse esitaja on ohtlik SHS § 105 lg 1 p 2 mõttes. Määruskaebuse esitaja ei ole ohtlik ja tema käitumine ei ole põhjuslikult seotud SHS § 105 lg 1 sätestatud eeldustega. SHS§ 105 lg-t 1 grammatiliselt tõlgendades võib jääda mulje, et SHS § 105 lg 1 punktides 1-3 esitatud tingimused peavad esinema samaaegselt, kuid sätet teleoloogiliselt tõlgendades võib jõuda järeldusele, et eelmainitud eeldused peavad esinema samaaegselt ning põhjuslikus seoses üksteisega. See tähendab, et kui inimesel on tuvastatud raske psüühika häire SHS § 105 lg 1 p 1 mõttes, siis ei piisa isiku ohtlikkusest endale või teistele laiemas mõttes, vaid täisealine inimene peab olema ohtlik tulenevalt tal esinevast raskest psüühikahäirest. Järelikult peab inimese ohtlikkus seisnema selles, et tulenevalt tal esinevast raskest psüühikahäirest (jt SHS § 105 lg 1 p 1 eeldustest) paneb ta toime tegusid, mis on ohtlikud talle või teistele. SHS § 105 lg
2-25-6747 1 kohaldamiseks ei piisa, et inimene oleks ohtlik, sest ta on toime pannud süütegusid. Kohus peab tuvastama, et inimese ohtlikkus seisneb just selles, et ta paneb tegusid toime raske psüühikahäire mõjul. Kui inimene on ohtlik ning paneb süütegusid toime teistel põhjustel, siis ei saa pidada inimese ohtlikkust põhjuslikus seoses raske psüühikahäire esinemisega ning SHS § 105 lg 1 ei saa kohaldada.
28.Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema väidetav ohtlikkus ei tulene ühestki diagnoositud psüühikahäirest, vaid tema varasem ebakohane käitumine on tingitud teistest asjaoludest. Kohtumääruses on välja toodud mitmeid juhtumeid, mis selgitavad määruskaebuse esitaja käitumisviisi, kuid kohus ei ole neile sisulist hinnangut andnud. Määruskaebuse esitaja käitumisviis ei ole olnud tingitud psüühikahäirest, vaid teistest teguritest nagu alkohol, suhted lähedastega, sissetuleku puudus ning üleüldine keeruline elukäik. Vaidlusalune probleem ei seisne selles, et määruskaebuse esitajal oleks diagnoositud psüühikahäire, mille tõttu ta paneb erinevaid ebakohaseid tegusid toime. Praegusel juhul on erinevad juhtumid leidnud aset seetõttu, et ta ei ole suutnud oma elu seada õigele teele ega leida oma kohta ühiskonnas. Määruskaebuse esitaja arvab, et kui ta leiaks tähendusrikka ja sisuka võimaluse ühiskonda panustamiseks, siis oleks tal võimalik aktiivsemalt ning produktiivsemalt osaleda ühiskonnas. Kinnises asutuses olemine võtab talt selle võimaluse täielikult ära ning tekitab temast koorma ülejäänud ühiskonnale, mis aina süvendab määruskaebuse esitaja probleemi. Sellisel juhul ei saagi määruskaebuse esitaja saada ühiskonna osaks. Menetlusosaliste seisukohad
29.Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitaja käitumine on ettearvamatu ning ta võib olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Kui määruskaebuse esitaja saab terve aasta viibida kontrollitud keskkonnas ning tema tervislik seisund paraneb, saab ta eestkostja avalduse alusel eelisjärjekorras asuda elama ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Sel juhul on tal lootust integreeruda ühiskonda.
30.Puudutatud isik II vastas, et määruskaebuse esitajale kutsus kiirabi tema, kuna X-i imeliku käitumise põhjuseks oli rohtude ebakorrapärane tarbimine või nende võtmise täielik ignoreerimine. Eelnevate kogemuste põhjal teadis puudutatud isik II, et ainult haiglas on olukord võimalik jälle normaliseerida. Kui X ei tarvita alkoholi ja võtab korralikult rohtusid, on ta igati normaalne. Tablettide võtmine on hädavajalik, kuid spetsialistiga suhtlemiseta on ravi efektiivsus olematu. X-il pole juba aastaid oma psühhiaatrit olnud.
31.Puudutatud isik III vastas, et määruskaebuse esitaja on ähvardanud teda ära tappa, teda kägistanud ning ka politsei on kohapeal käinud. Määruskaebuse esitaja on lubanud seda järgmine kord paremini teha. Nii hoidub puudutatud isik III määruskaebuse esitajast kaugemale. Määruskaebuse esitaja ei võtnud rohtusid, vajab pidevat kontrolli ja teda tuleb hoida kinnises raviasutuses. Ta on ohtlik inimene.
32.SKA leidis, et määruskaebuse esitaja suhtes on kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud. Määruskaebuse esitajale on pakutud erinevaid meetmeid, et oma elu korda seada, kuid temal puudub haiguskriitika, koostöövalmidus, suutmatus loobuda alkoholi tarbimisest ning motivatsioon muutuste tegemiseks. Puudutatud isik I on eelkõige ohtlik iseendale, lähedastele ning ümbritsevatele isikutele. Menetluse edasine käik
2-25-6747
33.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse kõigi põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduse tuvastamisel ebaõigele järeldusele. Nimetatud eeldus on puudutatud isiku I osas selgelt täidetud.
36.Nagu maakohus õigesti esile tõi, tuli kohtul SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkust hinnata kõrgendatud standardi kohaselt, analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes piiratud ajalise distantsiga. Sealjuures võis maakohus lähtuda sellest, et isiku ohtlikkus endale või teistele SHS § 105 tähenduses saab eelkõige väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile või väljenduda mh puudulikus haiguskriitikas ning isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada (RKTKm, 14.02.2018, 2-15-3662, p-d 14, 14.1.).
37.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt analüüsis maakohus nii eksperdi järeldusi, Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusi kui ka PPA-lt saadud informatsiooni seonduvalt puudutatud isiku I võimaliku ohtlikkusega. Ekspert tuvastas, et puudutatud isikul I esinevateks rasketeks psüühikahäireteks on nii püsikululine paranoidne skisofreenia F20.00 kui alkoholisõltuvus F10.21, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Nii ekspert, SKA kui puudutatud isikule I määratud esindaja olid arvamusel, et puudutatud isiku I ohtlikkus tuleneb asjaolust, et tal puudub raske psüühikahäire tõttu haiguskriitika, mistõttu ei saa ta aru oma tegudest ega nende tagajärgedest, ei suuda oma käitumist psüühikahäirest tingituna analüüsida ega juhtida viisil, mis ei ohustaks teda ennast või teisi isikuid. Sealjuures tõi ekspert välja lisaks ka selle, et ravita jäämisel halveneb puudutatud isiku I tervislik seisund ruttu, kuna luulisedagressiivsed mõtted elavnevad koos alkoholi tarvitamise tungiga. Puudutatud isikule I määratud esindaja tõi esile, et kuna puudutatud isik I reguleerib ravimite võtmist ise, mistõttu ei ole nende võtmine regulaarne, jätkab liigset alkoholitarbimist ning on käitunud lähiminevikus seetõttu ohtlikult, võib arvata, et ravita jäämisel psüühikahäire taas ägeneb ja isik võib muutuda uuesti vägivaldseks. SKA rõhutas, et ööpäevaringse järelevalve ja ravi järjepideva puudumise tingimustes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine.
38.Avaldusele lisatud PPA vastusest nähtuvalt oli puudutatud isikuga I seoses 9 kuu jooksul (26.07.2024-27.04.2025) enne avalduse esitamist registreeritud 60 erinevat juhtumit. Nende puhul anti õiguskaitseorganile teada mh sellest, et puudutatud isiku I märatses, laamendas, ähvardas, lubas inimesi maha lüüa, käitus agressiivselt, varastas poest kaupa, karjus avalikus ruumis, käis nuga käes ringi, läks isale kallale, kahjustas poes kaupa ja keeldus maksmast,
2-25-6747 segas teiste inimeste rahu, tülitas poes teisi inimesi, ähvardas tappa, lõhkus asju, pidas autosid kinni, ähvardas turvatöötajaid, läks emale kallale, ähvardas kirikus ilutulestiku raketti lasta, sõimas inimesi, kahjustas rendifirma inventari, ähvardas kassapidajat, ahistas alaealisi, varastas tanklast kaupa, lõi jalgadega stende, solvas inimesi, varastas komme ja ähvardas kaupluse müüja ära tappa, ähvaras kohvikus inimesi ära tappa. Kohtumenetluse käigus PPA-lt saadud vastusest nähtuvalt registreeriti alates 01.05.2025-06.10.2025 puudutatud isikuga I seoses 19 juhtumit, mille käigus teatati politseile mh sellest, et puudutatud isik I kasutas jalgratta pandimajja viimiseks võõrast dokumenti, oli joobes ning tülitas teisi inimesi, varastas õlut ja ajas segast juttu, läks emale kallale, laamendas kohvikus, oli psühhoosis, lahkus omavoliliselt psühhiaatriahaiglast, läks emale kallale ja varastas temalt raha, varastas alkoholi, varastas poest ja kakles seal, varastas R-kioskist, karjus inimeste peale.
39.Eeltoodut arvestades tuvastas maakohus ringkonnakohtu hinnangul asjas esitatud ja kogutud tõendite pinnalt õigesti, et puudutatud isiku I käitumine on ohtlik nii endale kui ümbritsevatele inimestele ning oma tegudest ja nende tagajärgedest mittearusaamine tingitud tema psüühikahäirest, mistõttu lähiajal ravita jäämisel võivad nii puudutatud isiku I tervis kui tema ohtlikkus kiiresti süveneda. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtust teistsugusele seisukohale asuda.
40.Kuigi määruskaebuse esitaja on esile toonud, et tema väidetav ohtlikkus ei tulene ühestki diagnoositud psüühikahäirest ja tema varasem käitumine on tingitud teistest asjaoludest, nagu suhted lähedastega, sissetuleku puudus ning keeruline elukäik, ei ole ta seda põhistanud. Tuginemine väitele, et puudutatud isiku I varasem käitumine on tingitud alkoholist, üksnes kinnitab ringkonnakohtu eespooltoodud järeldust. Puudutatud isikul I diagnoositud alkoholisõltuvus koosmõjus püsikululise paranoidse skisofreeniaga psüühikahäiretena tema ohtlikkuse nii iseendale kui ümbritsevatele tingivadki. Puudutatud isiku I ohtlikkus väljendub eelkõige puudulikus haiguskriitikas, kalduvuses vägivallale ning sellega seonduvas füüsilises ohus nii enda kui teiste isikute elule või tervisele.
41.Nii on puudutatud isik I PPA vastustest nähtuvalt olnud 44 juhtumi puhul 79-st alkoholijoobes, ühel juhul psühhoosis ja toimetatud kolmel juhul ka psühhiaatriahaiglasse. Kuigi puudutatud isik I on maakohtule 15.09.2025 ärakuulamisel avaldanud, et ta suudab piirata nii avaliku korra rikkumisi kui alkoholi joomist, seda tema enda käitumine ei kinnita. PPA vastusest nähtuvalt on puudutatud isikuga I seoses ärakuulamisega samal päeval (15.09.2025) tehtud kaks väljakutset, mille käigus teatati, et ta oli joobes ja käitus inimestega agressiivselt, varastas R-kioskist ja lubas kedagi ära tappa. Vastusest nähtuvalt jätkas puudutatud isik I varastamist ka järgmisel päeval, so 16.09.2025.
42.Lisaks sellele on nii puudutatud isikud II ja III kui puudutatud isikule I määratud esindaja avaldanud, et väljakirjutatud ravimeid puudutatud isik I regulaarselt ei tarbi. Seega tõendatud on, et puudutatud isik I kinnise asutuse väliselt vajalikke ravimeid regulaarselt ei võta ja alkoholisõltuvust kontrollida ei suuda. Kuna haiguskriitikat tegelikkuses ei ole, jätkaks puudutatud isik I alkoholi kuritarvitamist vaatamata maakohtus väidetule. Need asjaolud koosmõjus puudutatud isiku I varasema, PPA poolt tuvastatud käitumisega, sh kalduvusega vägivallale, võimaldavad omakorda järeldada seda, et lähitulevikus oleks puudutatud isik I pigem kindlasti kui tõenäoliselt ohtlik nii iseenda kui teiste isikute elule ja tervisele nagu järeldas õigesti maakohus. Kuivõrd tõenäosus, et puudutatud isik I paneb kinnise asutuse väliselt ja ravi saamata sarnaseid tegusid toime ka lähitulevikus, on äärmiselt suur, kaalub nende tegude toimepanemise oht üles puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamisel tekkiva põhiõiguste riive, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
2-25-6747
43.Ringkonnakohus ei nõustu, et kinnisesse asutusse paigutamine võtab puudutatud isikult I ära võimaluse osaleda ühiskonnas produktiivsemalt ja aktiivsemalt. SHS § 4 p 1 kohaselt on sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Seega eelduslikult on puudutatud isiku I paigutamine tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele igati tema huvides ja tema eespoolnimetatud eesmärki toetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule I riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
45.Tulenevalt TsMS §-st 543 ja §-st 178 on käesolev määrus edasikaevatav.