Aktiva Finance Group OÜ hagi Kristina Nemvaltsi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Vastustaja (kostja) Kristina Nemvalts (ik XXXXXX )
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2025 otsus Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 448,20 eurot.
2.Välja mõista Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 15. juunil 2019 sõlmitud kliendilepingust nr XXXXXXXXX ning 14. juuni 2021 sõlmitud liitumislepingust tulenev põhivõlgnevus summas 397,40 eurot ning viivised perioodi 21. september 2022 – 26. august 2025 eest summas 131,06 eurot, kokku 528,46 eurot.
3.Välja mõista Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (397,40 eurolt) alates 27. augustist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 397,40 eurot).
4.Välja mõista Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 21. veebruaril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus summas 238,07 eurot ning viivised perioodi 21. veebruar 2025 – 26. august 2025 eest summas 29,27 eurot, kokku 267,34 eurot.
5.Välja mõista Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 24% aastas tasumata põhinõudelt (238,07 eurolt) alates 27. augustist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 238,07 eurot).
6.Välja mõista Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 21. augustil 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXXXXXXXX põhivõlgnevus summas 341,93 eurot ning viivised perioodi 21. august 2025 – 26. august 2025 eest summas 1,35 eurot, kokku 343,28 eurot.
7.Välja mõista Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 24% aastas tasumata põhinõudelt (341,93 eurolt) alates 27. augustist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 341,93 eurot).
8.Jätta rahuldamata ülejäänud Aktiva Finance Group OÜ nõuded Kristina Nemvaltsi vastu.
9.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 54% ulatuses Kristina Nemvaltsi ja 46% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
10.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
11.Välja mõista Kristina Nemvaltsilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 448,20 eurot.
12.Välja mõista kostjalt Kristina Nemvaltsilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (448,20 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
13.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.“
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas hagi Kristina Nemvaltsi (kostja) vastu 2107,75 euro nõudes, sh põhinõue 1175,12 eurot, intress 55,09 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 827,54 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Telia Eesti AS-ga 15. juunil 2019 kliendilepingu nr XXXXXXXXX ning 14. juunil 2021 liitumislepingu. Sama liitumislepingu alusel soetas kostja seadme Apple iPhone 11 64 GB, IMEI XXXXXXXXXXXXXXXX maksumusega 649 eurot. Kostja oli kohustatud tasuma seadme eest osamaksetena vastavalt esitatud arvetele. Telia Eesti AS esitas kostjale 30. aprill – 31. august 2022 arved, millest nähtuvalt on kostja võlgnevus 397,77 eurot. Kostja sõlmis Telia Eesti AS-ga 21. veebruaril 2021 järelmaksulepingu nr XXXXXXXXX seadme sülearvuti HP 15s Athlon 4GB 256GB ostmiseks, mille netohind on 429,99 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,9% aastas. Lepingutasu oli 19,90 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma perioodilise arvega. Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud maksegraafiku alusel esimesed 14 osamakset, kogusummas 191,92 eurot. Kostja sõlmis Telia Eesti AS-ga 21. augustil 2021 järelmaksulepingu nr XXXXXXXXX seadme elektriline tõukeratas Segway Ninebot E25E ostmiseks, mille netohind on 455 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,9% aastas. Lepingutasu oli 19,90 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma perioodilise arvega. Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud maksegraafiku alusel esimesed 8 osamakset, kogusummas 113,07 eurot. Telia Eesti AS saatis kostjale 6. juunil 2022 (otsuses ekslikult 6. juuli 2022) lepingute lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 20. juuni 2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 21. juuni 2022. Telia Eesti AS on nõuded loovutanud hagejale 13. novembril 2024.
2.Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 15. juunil 2019 sõlmitud kliendilepingust nr XXXXXXXXX ning 14. juuni 2021 sõlmitud liitumislepingust tuleneva põhivõlgnevuse 397,40 eurot ning viivised perioodi 21. september 2022 – 26. august 2025 eest 131,06 eurot, kokku 528,46 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. augustist 2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude (397,40 euro) ulatuses, Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 21. veebruaril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXXXXXXXX tuleneva põhivõlgnevuse 238,07 eurot ning viivised perioodi 21. veebruar 2025 – 26. august 2025 eest 29,27 eurot, kokku 267,34 eurot ja viivise 24% aastas tasumata põhinõudelt (238,07 eurolt) alates 27. augustist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 238,07 eurot) ning Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 21. augustil 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXXXXXXXX tuleneva põhivõlgnevuse 341,93 eurot ning viivised perioodi 21. august 2025 – 26. august 2025 eest 1,35 eurot, kokku 343,28 eurot ja viivise 24% aastas tasumata põhinõudelt (341,93 eurolt) alates 27. augustist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui
põhinõude ulatuses (s.o 341,93 eurot) (maakohtu otsuses ekslikult 341,28 eurot). Menetluskulud jättis maakohus 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulu katteks välja 243 eurot ja viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet järelmaksulepingute nr XXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXX osas. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 9 maakohus hagi rahuldamist rohkem ei põhjendanud. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 450 (350+100) * 54% = 243 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2025 otsuse osalist tühistamist ning menetluskulude välja mõistmist vastavalt menetluskulude nimekirjale. Muus osas peale menetluskulude rahalise suuruse hageja maakohtu otsust ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus ilmselgelt ja oluliselt diskretsiooni piire. Hageja hinnangul ei ole tarbijakrediidi hagide puhul tegemist standardhagiga, nagu leidis maakohus. Käesolevas hagiavalduses toodud nõuete aluseks oli neli erinevat lepingut, millest kaks on tarbijakrediidilepingud ja mille osas tuli hagejal iga lepingu kohta eraldi selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, krediidi kulukuse määra kujunemist ning põhivõlgnevuse kujunemist. Tallinna Ringkonnakohus on juba 19. detsembri 2024 määruses tsiviilasjas nr 2-23-7696 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. OÜ Julianus Õigusbüroo osutab teenust 169-eurose tunnitasuga ilma käibemaksuta, millist tunnitasu ei saa inflatsiooni ja üldise elukalliduse tõusu tõttu pidada ebamõistlikult suureks. Lisaks ei ole maakohus põhjendanud, kas 100 eurot on tunnihind ning kas ja kui palju peab kohus sellise hagi koostamise põhjendatud ajakuluks. Hageja leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust hinnanud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja toimingud järgmised: - hagiavalduse koostamiseks vajalike dokumentide ja info kogumine ning nende salvestamine; - hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja andmetega tutvumine (sh 4 lepingut koos lisadega, vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendavate dokumentidega tutvumine ja analüüs); - võlgnevuse arvestuse kontrollimine ja arvestuse koostamine andmete põhjal; - hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine; - info edastamine riigilõivu tasumiseks; - hagi lisade komplekteerimine;
- hagiavalduse digitaalne allkirjastamine; - hagiavalduse ja lisade kohtule esitamine. Kuna hagiavalduse sisuline osa on ca 12 lk-d ning hagi juures oli 16 lisa koos esindusõigust tõendavate dokumentide, menetluskulude nimekirja ja riigilõivu maksekorraldusega, on vajalikuks ja põhjendatud kuluks hagiavalduse koostamiseks kolm tundi. Lisaks esitas hageja
11.septembril 2025 kohtule seisukoha koos ümberarvestustega, mille koostamisele kulus 1 tund. Hageja seisukoha sisuline osa on ca 5 lk ja lisadokumente kaks. Hageja leiab, et ajakulu 1 tund seisukoha ja ümberarvestuste koostamiseks on põhjendatud, kuna hagejal tuli esitada selgitusi iga lepingu kohta eraldi. Seega on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamise eest 3 tundi, s.o 507 eurot ning seisukoha koostamise eest koos ümberarvestustega 1 tund, s.o 169 eurot, kokku 676 eurot. Arvestades seega riigilõivu 350 eurot, on kulud kokku 1026 eurot. Vastavalt maakohtu kohtuotsuse punktis 14 märgitule (menetluskulude jaotus) peaks sellest 54% ehk 554 eurot jääma kostja kanda.
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja väiksema summa kui 448,20 eurot, ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 448,20 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsusest üksnes see osa, millega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse, samuti kostjalt väljamõistetud muude menetluskulude rahalise suuruse osas. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 11. veebruar 2015 nr 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 3. aprill 2019 nr 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27. mai 2020 nr 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust (vt nt RKTKm 11. veebruar 2015 nr 3-2-1-115-14, p 14).
9.Maakohus ei ole kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud, vaid on lähtunud üksnes seisukohast, et tegemist on standardhagiga, ja on seega eksinud kaalutlusõiguse teostamisel.
10.TsMS § 174 lg 5 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatava menetluskulu suuruse maakohtus.
11.Menetluskulude nimekirjas palub hageja kostjalt hagimenetluse õigusabikulu hüvitamiseks välja mõista 676 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu oli neli tundi, tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10. juuli 2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm 7. juuni 2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24. mai 2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm 30. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-219796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30. juuli 2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30. juuni 2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18. juuni 2025 nr 2-2413110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14. august 2025 nr 2-20-7210, p 18). Ringkonnakohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ajakulu (4 tundi) on põhjendatud. Hagiavalduse sisuline maht (12 lk) on suur, kuna hõlmab nelja lepingut, nendega seotud asjaolusid ja lisasid. Seega on käesolevas asjas hagiavalduse koostamisele kulunud aeg - 3 tundi ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud sisulise ümberarvestuse (5 lk) tegemisele kulunud aeg 1 tund. Kokku hindab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus neli tundi, määrab seega TsMS § 175 lg 1 alusel hagejale hüvitatava õigusabikulu suuruseks 480 eurot (4x120) ja menetluskulude kogusummaks 830 eurot (350+480) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 448,20 eurot (54% 830-st). Sellelt summalt (448,20 eurot) tuleb hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), millest tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.