Nordecon AS hagi Suvituse Maja OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes ja Suvituse Maja OÜ vastuhagi Nordecon AS vastu kahjuhüvitise, kulutuste, leppetrahvi ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.09.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Nordecon AS apellatsioonkaebus Suvituse Maja OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3 971 476,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Nordecon AS, registrikood 10099962, asukoht Toompuiestee 35, Tallinn Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ramon Rask ja Marina Lapidus Kostja Suvituse Maja OÜ, registrikood 14212792, asukoht Eha 2, Pärnu Kostja lepinguline Friedenthal
Menetluse liik
esindaja
vandeadvokaat
Tarmo
Kohtuistung 27.03.2026
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 12.09.2024 otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse suuremas ulatuses kui 681 280,73 eurot ja viivise väiksemas ulatuses kui 681 280,73 eurot ning osas, millega maakohus rahuldas kostja vastuhagi. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 681 280,73 eurot ja viivis 681 280,73 eurot, ülejäänud osas jätta rahuldamata hagi ja jätta vastuhagi tervikuna rahuldamata.
6.3.Välja mõista Suvituse Maja OÜ-lt Nordecon AS kasuks võlgnevus 681 280,73 eurot.
6.4.Välja mõista Suvituse Maja OÜ-lt Nordecon AS kasuks viivis võlgnevuselt ajavahemiku eest 19.06.2019–15.05.2026 kokku 681 280,73 eurot.
6.5.Jätta läbi vaatamata Nordecon AS hagi Suvituse Maja OÜ vastu 34 520,70 euro nõudes.
6.6.Võtta vastu Nordecon AS hagist loobumine Suvituse Maja OÜ vastu summas 1176 eurot ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
6.7.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.8.Jätta hagi tagamise abinõud jõusse kuni otsuse täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.1.Nordecon AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus Suvituse Maja OÜ-lt (kostja) välja mõista töövõtulepingu alusel tasumata tööde eest 1 976 992,08 eurot ja viivise võlgnevuselt määras 0,1% päevas kuni nõude rahuldamiseni.
1.2.Hageja ja kostja sõlmisid 08.12.2017 töövõtulepingu, mille esemeks oli Pärnus asuva hotelli- ja taastusravikeskuse ehitamine. Lepingu hind oli 4 099 000 eurot ning tööde aluseks oli 31.08.2017 eelprojekt. Eelprojekt määras hoone arhitektuurse lahenduse, ruumiprogrammi ning insenertehniliste süsteemide põhimõtted. Hageja koostas hinnapakkumise eelprojekti alusel ning lähtus eeldusest, et projekti detailid täpsustuvad tööprojekti staadiumis.
1.3.Kostja edastas pärast lepingu sõlmimist põhiprojekti osade kaupa ajavahemikus 08.12.2017–21.12.2017. Põhiprojekt sisaldas eelprojektiga võrreldes mahukamaid ja
2-19-10872 tehniliselt detailsemaid lahendusi, eelkõige fassaadi, ventilatsiooni ja jahutuse osas, mis suurendasid tööde mahtu ja maksumust.
1.4.09.02.2018 esitas hageja kostjale uue eelarve 6 813 575 eurot, milles kajastusid põhiprojektist tulenevad lisatööd. 20.03.2018 esitas hageja täpsustatud eelarve 5 752 365 eurot. 28.03.2018 teavitas hageja, et eelprojekti alusel kokkulepitud hinnaga ei ole võimalik põhiprojektijärgseid töid teostada.
1.5.Pärast seda jätkasid pooled läbirääkimisi ning leppisid kokku tööde etapilise jätkamise. 29.03.2018 leppisid pooled kokku vaiatööde esimeses etapis. 30.04.2018 ja 26.06.2018 sõlmisid pooled täiendavad kokkulepped tööde tegemiseks ja hinnaküsimuste edasiseks lahendamiseks. 21.09.2018 sõlmisid pooled kokkuleppe tööde senise kallinemise kohta summas 317 000 eurot.
1.6.Hageja viis ehitustööd lõpule 2019. aasta kevadel. 03.06.2019 muutus täitedokumentatsioon objektil paberkandjal kättesaadavaks. 10.06.2019 esitas hageja lõppakti ja kutsus kostjat tööd vastu võtma. 13.06.2019 saatis hageja korduva kutse tööde vastuvõtmiseks.
1.7.14.06.2019 asus kostja hotelli faktiliselt kasutama. 18.06.2019 väljastas Pärnu linn hoonele kasutusloa. Hageja luges töö sellest kuupäevast alates VÕS § 638 lg 1 ja § 640 tähenduses vastuvõetuks, kuna hoone oli kasutuskõlblik ja olulisi kasutamist välistavaid puudusi ei esinenud.
1.8.Hageja märkis, et fassaadi ja ventilatsiooni lahendused täpsustusid põhiprojekti käigus ning kostja teadis neist muudatustest projekteerimiskoosolekute, projektipanga kaudu edastatud jooniste ja esitatud eelarvete põhjal. Hageja leidis, et kostja kooskõlastas lahendused kaudselt, jätkates tööde tellimist ning allkirjastades vahefinantseerimise aktid, sh 04.06.2019 akti nr 16 ja lisatööde akti L2-4. Töövõtja ei saanud VÕS § 639 lg 1 ja § 641 kohaselt vastutada projektilahenduste eest, mille tellija ise kinnitas või mille elluviimist talus.
1.9.Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu ning leidis, et kostja ei ole tõendanud ei hageja lepingurikkumist ega väidetava kahju tekkimist ja suurust.
1.9.1.Hageja leidis, et fassaadi ja ventilatsiooni osas ei esinenud olulist lepingurikkumist VÕS § 641 lg 2 p 1 tähenduses. Hageja selgitas, et väidetavad puudused ei muutnud hoonet kasutuskõlbmatuks, mida kinnitas ka hoone faktiline kasutuselevõtt 14.06.2019 ja kasutusloa väljastamine 18.06.2019. Hageja leidis, et kostja ei saanud samal ajal hoonet kasutada ja väita, et töö ei olnud vastu võetud või oli oluliselt puudulik. Hageja käsitles fassaadi ja ventilatsiooni küsitavusi kõrvaldatavate puudustena, mille osas oli lubatav garantiivastutus VÕS § 642 lg 1 alusel, mitte ulatuslik kahjunõue.
1.9.2.Hageja vaidlustas kostja esitatud kahjuarvutuse, märkides, et fassaadi täieliku ümberehitamise vajadus ei olnud põhjendatud VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Hageja leidis, et eksperthinnangud võimaldasid lokaalsete parandustööde tegemist ning kogu konstruktsiooni lammutamine ei olnud vältimatu ega proportsionaalne. Sama kehtis ventilatsiooni osas, kus hageja pidas võimalikuks süsteemi osalist kohandamist ilma torustike täieliku väljavahetamiseta.
2-19-10872
1.9.3.Ümberprojekteerimise ja ajutiste töödega seotud kulude osas leidis hageja, et need tulenesid kostja enda otsustest ja äririskist ning ei olnud otseselt tingitud hageja tegevusest. Hageja vaidles vastu ka nende kulude põhjendatusele ja suurusele.
1.9.4.Leppetrahvi nõude osas leidis hageja, et ehitustähtaeg pikenes lisatööde tõttu ning kostja nõustus tööde jätkamisega pärast algset tähtaega. VÕS § 158 ja § 159 ei võimalda leppetrahvi nõuda olukorras, kus viivitus ei olnud põhjustatud töövõtja süül. Kostja vastuväited
2.Kostja tõi esile, et hageja teostas ehitustöid projekti vastaselt ja töö oli oluliste puudustega. A-korpuse fassaad ehitati ilma projektijärgse tuulutusvaheta, mis põhjustas välisseinte niiskumist ja hallituse teket. B-, C- ja D-korpustes kasutas hageja konstruktsioonilahendusi, mis erinesid projektis määratust ning tekitasid mädanemis- ja vastupidavusriski.
2.1.Ventilatsioonisüsteem ei vastanud põhi- ega tööprojektile. Kostja märkis, et SPA-ala ventilatsioon ei vastanud projektis nõutud C4 keskkonnaklassile ning torustik ei olnud kaetud nõutud happekindla kattega. Paigaldatud seadmed erinesid projektis ettenähtud seadmetest nii võimsuse kui tehniliste näitajate poolest.
2.2.Kostja eitas, et oleks andnud nõusoleku fassaadi ja ventilatsiooni lahenduste asendamiseks. Kostja märkis, et ükski projektimuudatus ei saanud toimuda ilma kirjaliku kooskõlastuseta vastavalt töövõtulepingule ja VÕS § 639 lg-le 2. Kostja leidis, et hageja ei esitanud ühtegi kirjalikku nõusolekut, mis lubanuks projektist kõrvalekaldumist. Vahefinantseerimise aktide allkirjastamine ei tähendanud tööde vastuvõtmist ega projektist kõrvalekallete heakskiitu. Aktid kajastasid üksnes ajutist maksete arvestust.
2.3.Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, sest ehitis ei vastanud lepingule ega projektile. 05.09.2019 teatas kostja tööde mittevastuvõtmisest. Kostja leidis, et kasutusloa väljastamine ei vabasta töövõtjat vastutusest VÕS § 641 ja § 642 järgi.
2.4.Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja kokku 2 760 044,81 eurot, millest 2 349 444,81 eurot kahjuhüvitis ja 410 600 eurot leppetrahv ja viivis. Vastuhagi järgi hageja rikkus töövõtulepingut, tehes ehitustöid projektile mittevastavalt ning andes üle puudustega ja mittelõpetatud töö.
2.4.1.Kostja nõudis kahju hüvitamist VÕS § 635 ja § 641 alusel, tuues kahjuliikidena esile tööde puuduste kõrvaldamise kulud, ümberprojekteerimise kulud ning kulud, mis tulenesid tööde mittenõuetekohasusest ja vajalikest ajutistest lahendustest. Lisaks esitas kostja nõude leppetrahvi tasumiseks tööde hilinemise tõttu, tuginedes töövõtulepingule ning VÕS § 158 ja § 159 sätetele, ning leidis, et töö tähtaega ei olnud kehtivalt muudetud.
2.4.2.Kahjuna arvestas kostja fassaadi puuduste kõrvaldamise kulud 1 487 820 eurot. See hõlmas A-korpuse välisseinte täieliku lammutamise ja ümberehitamise maksumust, kuna ehitis oli rajatud ilma projektijärgse tuulutusvaheta. Arvutus sisaldas tuulutusvahe, tuuletõkke ja soojustuskihi taastamist, välisviimistluse uuesti rajamist ning töödeks vajalikke ajutisi kaitse- ja ilmastikukaitselahendusi.
2.4.3.Ventilatsioonisüsteemi osas arvestas kostja kahjuks 621 904,81 eurot. See summa koosnes projektijärgsete ventilatsiooniseadmete ja agregaatide soetamisest, olemasoleva mitteprojektses lahenduses torustiku demonteerimisest ning uue C4 keskkonnaklassile vastava
2-19-10872 torustiku paigaldamisest. Arvesse võeti ka SPA-ala ventilatsiooni happekindla katte rajamine, lagede ja tehnosüsteemide šahtide avamine ning nende hilisem taastamine.
2.4.4.Lisaks kanti kahjuna ümberprojekteerimise ja ekspertiiside kulud summas 64 225 eurot. Need kulud hõlmasid põhi- ja tööprojektide ümbertegemist projektijärgsete lahenduste taastamiseks ning ehitusfüüsika ja ventilatsiooni alaste eksperthinnangute tellimist. Kostja käsitles neid kulusid VÕS § 127 lg 2 ja § 135 tähenduses otsese varalise kahjuna. Veel arvestas kostja täiendava kahjuna 175 495 eurot, mis hõlmas ajutisi paranduslahendusi, konstruktsioonide kuivatamist, hallitustõrjet ning ruumide ajutisest sulgemisest ja tööde ümberkorraldamisest tulenevaid lisakulusid.
2.4.5.Leppetrahvi ja viivise nõude esitas kostja kogusummas 410 600 eurot. Leppetrahvi aluseks oli töövõtulepingus kokku lepitud sanktsioon ehitustähtaja ületamise eest ning VÕS §-d 158 ja 159. Töö lepinguline tähtaeg oli 31.05.2019. Kostja luges töö mittenõuetekohaselt valminuks kuni 05.09.2019. Hilinemise periood oli seega 97 päeva. Lepingu kohaselt oli leppetrahv 0,1 protsenti lepingu hinnast 4 099 000 eurot iga viivitatud päeva eest. Lepingu hinna 4 099 000 eurot alusel kujunes päevaseks leppetrahviks 4 099 eurot ning 97 päeva eest 397 603 eurot. Lisaks arvestas kostja viivist tasumata kahjusummalt alates nõuete esitamisest. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 12.09.2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 782 356,03 eurot, millest 1 372 456,03 eurot moodustas põhinõue ja 409 900 eurot viivis. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 122 222,39 eurot, millest 111 111,26 eurot moodustas kahjuhüvitis ja 11 111,13 eurot viivis. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning kohustas kostjat tasuma hagejale kokku 1 660 133,64 eurot. Ülejäänud nõuded jättis maakohus rahuldamata ning menetluskulud määras kohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid töövõtulepingu 08.12.2017 ning hageja hinnapakkumine põhines 31.08.2017 eelprojektil. Eelprojekt ei sisaldanud kõiki tehnilisi sõlmi ega detailseid lahendusi ning põhiprojekt oli eelprojektiga võrreldes mahukam. Kostja edastas põhiprojekti pärast lepingu sõlmimist ning projekt ei olnud täielikult valmis lepingu sõlmimise ajal.
3.2.Maakohus leidis, et hageja ei saanud arvestada kõiki töömahtusid hinnapakkumise esitamisel. Maakohus tugines ekspertiisile, mille kohaselt põhiprojektist tulenesid lisatööd, mis ei kuulunud eelprojekti alusel kokkulepitud tööde hulka. Maakohus tuvastas lisatööde põhjendatud maksumuseks 310 622,85 eurot. Kohus leidis, et VÕS § 639 lg 2 kohaselt oli hagejal õigus nõuda tasu tööde eest, mis ei olnud algselt kokkulepitud.
3.3.Maakohus leidis, et kostja võttis töö faktiliselt vastu 18.06.2019, kui hoonele väljastati kasutusluba ja kostja asus hoonet kasutama. VÕS § 638 lg 1 kohaselt võib vastuvõtmine toimuda ka kaudselt. Maakohus ei tuvastanud olulisi puudusi, mis oleksid takistanud töö vastuvõtmist.
3.4.Maakohus tuvastas ekspertiisi põhjal, et hageja teostatud töödes esines teatud puudusi, eelkõige fassaadi ja ventilatsiooni osas. Maakohus pidas määravaks riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangut, mille kohaselt ei olnud vajalik kogu hoone fassaadi ega ventilatsioonisüsteemi täielik ümberehitamine. Eksperthinnangus käsitleti realistliku ja tehniliselt põhjendatud lahendusena lokaalsete parandustööde tegemist.
2-19-10872
3.5.Kahju suuruse kindlakstegemisel võttis maakohus aluseks eksperdi esitatud arvutused, milles hinnati üksnes neid puudusi, mille olemasolu oli tehniliselt tõendatud ja mille kõrvaldamine oli vältimatu. Ekspert arvestas parandustöödeks vajalikke töid, sealhulgas üksikute konstruktsiooniosade avamist, niiskuskahjustuste likvideerimist, ventilatsioonisüsteemi osalist kohandamist ning vajalikke taastamistöid. Nende tööde kogumaksumuseks määras ekspert 84 618,22 eurot. Maakohus pidas nimetatud summat põhjendatuks ja proportsionaalseks ning luges selle VÕS § 127 lg 2 tähenduses otseseks varaliseks kahjuks.
3.6.Maakohus jättis rahuldamata kostja nõuded, mis puudutasid kogu fassaadi ja ventilatsioonisüsteemi täielikku väljavahetamist. Selline nõue ei olnud VÕS § 642 lg 1 alusel põhjendatud, kuna töö puudused olid parandatavad ning ei muutnud hoonet kasutuskõlbmatuks. Hoonele oli väljastatud kasutusluba ja kostja kasutas hoonet tegelikult ning see välistas väite töö täielikust mittevastavusest.
3.7.Samuti jättis maakohus rahuldamata ümberprojekteerimise kulude ning ajutiste ja kaudsete kulude hüvitamise nõuded, leides, et kostja ei tõendanud nende kulude vältimatut seost hageja konkreetse lepingurikkumisega. Osa nimetatud kuludest tulenesid kostja enda otsustest ja äririskist ning ei kujutanud endast VÕS §-de 127 ja 135 mõttes hüvitatavat kahju.
3.8.Kokkuvõttes rahuldas maakohus kostja vastuhagi kahjunõude osas vaid ulatuses, milles kahju oli tõendatud konkreetsete puuduste kõrvaldamise vajadusega, ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 84 618,22 eurot. Ülejäänud kahjunõude osad jättis maakohus rahuldamata põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu.
3.9.Maakohus leidis, et ehitustähtaeg pikenes lisatööde tõttu ning hageja ei vastutanud viivituse eest. Seetõttu ei rahuldanud kohus leppetrahvi nõuet 409 900 euro ulatuses. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 111 111,26 eurot kahjuna ja viivise 11 111,13 eurot. Apellatsioonkaebused
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale osas, millega maakohus rahuldas kostja vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise ja viivise. Hageja vaidlustas maakohtu otsusega tuvastatud hageja vastutuse ning järeldused kahju olemasolu ja suuruse kohta ning palus maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise osas tühistada ja jätta kostja vastuhagi täielikult rahuldamata.
4.1.Maakohus tuvastas küll õigesti, et fassaadi ja ventilatsiooni puudused ei olnud sellised, mis muudaksid hoone kasutuskõlbmatuks, kuid jõudis sellest hoolimata ekslikult järeldusele, et kostjale on kahju tekkinud. Töö loeti vastuvõetuks 18.06.2019, mil hoonele väljastati kasutusluba ja kostja asus hoonet faktiliselt kasutama, mistõttu sai pärast seda rääkida üksnes puuduste garantiikorras kõrvaldamisest, mitte töövõtja vastutusest üldise kahju hüvitamise vormis. Maakohus ei analüüsinud alternatiivseid lahendusi ega seda, kas puudused olid kõrvaldatavad garantiikorras hageja poolt. Maakohus jättis arvestamata proportsionaalsuse põhimõtte ning VÕS § 642 lg 1 eesmärgi piirata tellija õigust nõuda ebamõistlikke kulutusi.
4.2.Hageja vaidlustas maakohtu järelduse 84 618,22 euro suuruse kahju kohta. Eksperdi arvutus ei põhinenud tegelikel remondikuludel ega kostja poolt kantud väljaminekutel, vaid hüpoteetilisel parandustööde maksumusel. Kostja ei esitanud ühtegi arvet, lepingut ega maksedokumenti, mis kinnitaksid parandustööde teostamist või nende tellimist.
2-19-10872
4.3.Hageja leidis, et maakohus ei arvestanud VÕS § 639 lg 1 ja lg 2 regulatsiooniga, mille kohaselt ei vastuta töövõtja puuduste eest, mis tulenesid tellija antud juhistest või projektdokumentatsioonist. Hageja märkis, et fassaadi ja ventilatsiooni lahendused kujunesid projekti täpsustumise käigus ning kostja oli nendest teadlik kogu ehitusprotsessi vältel. Kostja osales projekteerimiskoosolekutel, sai juurdepääsu projektipangale ning allkirjastas töid kajastavaid akte.
4.4.Hageja vaidlustas maakohtu seisukoha, et osa puudusi ei olnud vastu võetud tööga kaetud. Apellatsioonis rõhutati, et kostja kasutas hoonet alates 14.06.2019 ning ei piiranud selle kasutamist ka hiljem. Hageja leidis, et selline käitumine välistas väite hoone olulisest mittevastavusest ning kahju hüvitamise eelduseks oleva õiguskaitsevahendi valiku.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi, jättis valdavas osas rahuldamata kostja vastuhagi ning tegi poolte nõuete tasaarvestuse. Apellatsioonis palus kostja maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas, jätta hageja nõue täielikult rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi summas 2 760 044,81 eurot.
5.1.Maakohus leidis ekslikult, et poolte lepingulised kohustused tulenesid peamiselt eelprojektist. Töövõtuleping hõlmas kogu projektdokumentatsiooni, sealhulgas põhi- ja tööprojekti, ning töö ei saanud olla nõuetekohane, kui see ei vastanud projektidele tervikuna. Lepingus kokkulepitud hind 4 099 000 eurot põhines siduval eelarvel ning hageja ei saanud nõuda lisatasu ilma tellija kirjaliku nõusolekuta.
5.2.Maakohus tugines ebaproportsionaalselt Ehitusinsener OÜ koostatud TS hinnangule ning ei arvestanud piisavalt teiste ekspertiisidega. Kostja viitas eelkõige MS ekspertiisile, mis käsitles hoone konstruktsioone, fassaadi ja ventilatsioonisüsteemi ning tuvastas nende olulise mittevastavuse põhi- ja tööprojektile. MS hinnangu kohaselt oli A-korpuse fassaad ehitusfüüsikaliselt toimimatu ning vajas terviklikku ümberehitamist koos tuulutusvahede ja korrektse kihistuse taastamisega.
5.3.Lisaks tugines kostja NordEst Ekspert OÜ koostatud eksperthinnangule, milles analüüsiti ventilatsioonisüsteemi tehnilisi parameetreid ja toimivust. Nimetatud arvamuses leiti, et paigaldatud ventilatsiooniseadmed ei vastanud projektijärgsetele nõuetele, torustik ei vastanud C4 keskkonnaklassile ning SPA-ala ventilatsioonilahendus ei olnud niiskuskoormusele sobiv. Kostja tõi esile, et NordEsti hinnang käsitles ka süsteemi töövõimet tervikuna ning leidis, et puuduste kõrvaldamine eeldab ulatuslikku ümbertegemist, mitte lokaalset parandamist.
5.4.Kostja viitas ka MS täiendavatele selgitustele, milles analüüsiti fassaadi konstruktsioonide niiskusrežiimi ja termilisi omadusi ning järeldati, et olemasolev lahendus põhjustab konstruktsioonide püsiva niiskumise ja materjalide degradeerumise.
5.5.Fassaadi osas tõi kostja esile, et A-korpuse välisseinad ehitati ilma projektijärgse tuulutusvaheta, mis põhjustas konstruktsioonide märgumise ja hallituse tekkimise. B-, C- ja D-korpuste fassaadilahendused erinesid projektist ning kasutasid sobimatuid materjale ja konstruktsioone. Kostja leidis, et maakohtu järeldus puuduste kõrvaldatavuse kohta oli vale, kuna ekspertiiside põhjal ei olnud võimalik lahendada probleeme lokaalsete parandustega. Fassaadi täieliku ümbertegemise maksumuseks oli hinnatud 1 487 820 eurot.
5.6.Kostja vaidlustas ka maakohtu järelduse töö vastuvõtmise kohta. Hoone kasutamine ei tähenda töö lepingukohast vastuvõtmist ning kasutusloa väljastamine ei kinnita töö vastavust
2-19-10872 lepingule. Töö ei vastanud VÕS § 641 tähenduses lepingutingimustele ning tellijal oli õigus keelduda töö vastuvõtmisest.
5.7.Leppetrahvi osas vaidlustas kostja maakohtu järelduse, et tähtaeg pikenes lisatööde tõttu. Kostja märkis, et töö lõpptähtaeg oli 31.05.2019 ning seda ei muudetud kirjalikult. Kostja arvestas leppetrahvi 97 päeva eest ajavahemikus 01.06.2019 kuni 05.09.2019. Päevaseks leppetrahviks oli lepingus ette nähtud 0,1 protsenti lepingu hinnast ehk 4 099 eurot päevas. Leppetrahvi kogusummaks kujunes 397 603 eurot, mida kostja ümardas ja korrigeeris summani 409 900 eurot. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse suuremas ulatuses kui 681 280,73 eurot ja viivise väiksemas ulatuses kui 681 280,73 eurot, samuti osas, millega maakohus rahuldas kostja vastuhagi. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 681 280,73 eurot ja viivis 681 280,73 eurot, ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata ja jätta vastuhagi tervikuna rahuldamata. Mõlema poole apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
9.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves VÕS § 639 järgi. Seejuures on maakohus kohaselt tuvastanud lepingu sõlmimise põhilised asjaolud. Maakohus tuvastas, et kostja koostas oma hinnapakkumise 3 999 000 eurot 31.08.2017 seisuga eelprojekti alusel ja esitas selle hagejale 19.09.2017. Ei hinnapakkumise koostamise ajal ega lepingu sõlmimise ajal ei olnud hageja esitanud kostjale põhiprojekti. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et lepingu tingimusi tuleb sisustada eelkõige läbi hinnapakkumise ja selle aluseks olnud augusti 2017 eelprojekti. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
10.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kooskõlas VÕS § 638 lg 1 võttis kostja töö faktiliselt vastu 18.06.2019, kui hoonele väljastati kasutusluba ja kostja asus hoonet kasutama ning tööl ei olnud selliseid puudusi, mis oleks takistanud selle vastu võtmist. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
11.Maakohus rahuldas õigesti hageja tasunõude 648 745,87 eurot lepingu põhimahus tehtud tööde eest, mis on akteeritud aktiga nr 16 lepingu p 7.1 järgi. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud seisukohti, maakohus on õigesti ja piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta nendega ei nõustu, mistõttu ringkonnakohus neid seisukohti täiendavalt ei analüüsi.
12.Kolleegium nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega osas, millega maakohus leidis, et 21.09.2018 kokkuleppega leppisid pooled kokku kuni selle ajani tehtud lisatööde
2-19-10872 maksumuse 380 400 eurot (koos käibemaksuga), kokkulepe ei hõlmanud pärast seda tehtavaid lisatöid ega selle järgi ei sõltunud sissenõutavus tööde lõpetamise tähtajast. Akti L2-4/apr-mai allkirjastamisega leppisid pooled kokku lisatöödes 32 687,30 eurot. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud seisukohti, maakohus on õigesti ja piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta nendega ei nõustu, mistõttu ringkonnakohus neid seisukohti täiendavalt ei analüüsi.
13.Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et hageja on tõendanud MS ekspertiisiakti kaudu, et alates 21.09.2018 tegi hageja võrreldes eelprojektiga täiendavaid töid 310 622,85 euro ulatuses. Kohtu määratud ekspert MS on ekspertiisiaktis võtnud seisukoha tööde osas, mida saab käsitleda lisatöödena võrrelduna 31.08.2017 eelprojektis märgituga. Ekspert on märkinud iga positsiooni osas, kas tööd saab lugeda lisatööks ning kas töö vastas 2018 aasta turuhinnale.
14.Õige on kostja etteheide maakohtule, et viimane jättis arvestamata, et paralleelselt töö mahu suurenemisega vähenesid samal ajal eelprojekti põhjal ettenähtav töö maht ja maksumus võrreldes 31.08.2017 eelprojektiga 310 623 euro võrra (eksperdiarvamuse lk 12, vastus 6). Seejuures on MS oma ekspertarvamuses tuvastanud, et valdav osa töödest, mida on hageja käsitlenud lisatöödena, on oma olemuselt muudatus- või asendustööd, mis tehti mõne eelnevalt ette nähtud töö asemel. Seetõttu ei saa MS arvamusest järeldada, et kokkuvõttes tegi hageja alates 21.09.2018 võrreldes eelprojektiga üldse täiendavaid töid. Muid tõendeid hageja lisatööde tegemise ja maksumuse kohta esitanud ei ole, mistõttu muudab kolleegium vastavas osas maakohtu otsust ning vähendab hageja lisatööde nõuet 310 622,85 euro võrra (maakohtu otsuse p 70).
15.Kokku on põhjendatud nõue lisatööde eest 413 087,30 eurot. Koos lepingulise tasunõudega 648 745,87 eurot on põhjendatud hageja nõuded 1 061 833,17 eurot.
16.Kuivõrd kokkuvõttes on põhjendatud üksnes need lisatööd, milles pooled on kokku leppinud ja mille nad on akteerinud, langevad ära kostja vastuväited selle kohta, et lisatööde tegemine ei vastanud lepingu p-des 2.3 ja 2.4 ette nähtud tingimustele ning et 20.03.2018 hageja kirjas viitas P. Sakk, et uus pakkumine ei arvestanud lisandunud töödega.
2-19-10872
17.Kuigi tööde maht ja sisu tulenes eelkõige augusti 2017 eelprojektist ja hageja hinnapakkumisest, mitte põhiprojektist, kontrollis maakohus õigesti, kas tehtud tööd vastavad keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 järgi ja sobivad kohaseks otstarbeks VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et A korpuse fassaad ei vasta lepingutingimustele VÕS § 77 lg 1 ja § 641 lg 2 p 2 järgi, hageja vastutab töö puuduste eest ja kostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 järgi. Samas leiab kolleegium, et kostjale tekkinud kahju ulatus on suurem, kui maakohus tuvastas, sest kahju ei saa kõrvaldada lokaalse parandusega, vaid vahetada tuleb kogu konstruktsioon.
17.1.Ekspert MS hinnangul on A korpuse välispiirete konstruktsioon mittevastav ehitusprojektile ja heale ehitustavale ning ei ole ehitusfüüsikaliselt toimiv. Kaldvihmast märgunud konstruktsioon ei kuiva välja, millest tekib mikroorganismide vohamine, mis võib kahjustada oluliselt ruumides viibivate inimeste tervist. Välispiirde projektiga vastavusse viimiseks tuleb kogu A korpus tellingutesse panna, lammutada kogu A korpuse välisviimistlus, rajada projektijärgne tuulduv välisseina konstruktsioon ja hoone uuesti viimistleda (arvamuse lk 15).
17.2.Ekspertiisiaktile on lisatud TTÜ materjaliuuringute teaduskeskus/labori analüüsi protokoll nr 20230425/UK, mille kohaselt leiti proovidest hallitusseen Stachybotrys sp. Hallitusseen vajab kasvuks väga märga alusmaterjali ja võib levida massiliselt. Hallitusseen sisaldab nii värskelt kui kuivanult inimesele ohtlikke mükotoksiine. Seene levikuala kindlakstegemiseks tuleb konstruktsioon kahjustuse piirkonnas ulatuslikult avada. Kõik seenega kokkupuutunud materjalid tuleb kõrvaldada, nende puhastamine ei ole võimalik.
17.3.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ebaõigesti Ehitusinsener OÜ 08.02.2024 arvamuse alusel, et hallituse ja selle ohu kõrvaldamiseks piisab 45 m 2 ala lokaalsest parandusest maksumusega 8882,82 eurot. Nimetatud arvamusest ei nähtu, mis põhjustel hallitus fassaadile tekkis, mistõttu ei saa välistada, et ka lokaalse paranduse tegemisel võib hallitus tagasi tulla ja probleemid süveneda. Ekspert MS arvamus aga viitab, et probleem on fassaadi konstruktsioonis ning selle kõrvaldamata jätmisel esineb oluline hallitusrisk kogu fassaadil.
17.4.Seejuures on asjatundjate arvamusega tuvastatud, et hallitusseent leidub mitte üksnes kohtu määratud ekspertiisi käigus avatud hooneosades, vaid ka fassaadi teistes osades [vt NordEst Ekspert OÜ 03.04.2024 ja 27.12.2023 arvamusi 26 kd lk 42-183, fotod täiendavatest avamistest lk 79-80 ja 141]. Seega on hallituse suurema leviku oht juba osaliselt realiseerunud.
17.5.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et kostjal puudus võimekus finantseerida tuulduvat fassaadi ja lepiti kokku selle ärajätmises. Pelgalt ehitustööde jätkamine või arvete tasumine ei kujuta endast sellise tehnilise muudatuse aktsepteerimist. Omanikujärelevalve ei kooskõlastanud sellist lahendust ning puudus ka muu tellija poolt antud kooskõlastus.
17.6.Kostja esitatud ehitusettevõtjate (1Partner Ehitus OÜ, Tera Ehitus OÜ, Arens Ehitustööd OÜ ja AS Tartu Ehitus) hinnapakkumistes [25 kd 142-156] on A korpuse fassaadi ümberehitamise maksumuseks hinnatud 287 396 – 332 023 eurot. MP eelarvestuse [27 kd lk 7-10] järgi on töö maksumuseks 278 324 eurot. Kolleegium leiab, et põhjendatud on kostja kahjunõue 278 324 eurot.
2-19-10872
18.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et lepingu aluseks oli eelprojekt ning kostja ei saanud hagejalt nõuda, et SPA ventilatsioonisüsteem vastaks põhiprojektile. Samas on hageja kohustatud järgima ehitusettevõtja tegevusele kohustuslikult kohaldatavaid normatiivakte ning töö tulemus peab vastama keskmisel kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 järgi ja sobima kohaseks otstarbeks VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi.
18.1.Eelprojekt ei näinud ette ventilatsiooniseadmete konkreetseid tehnilisi parameetreid, materjale ega klassinõudeid, vaid piirdus üldise funktsionaalse lahendusega. Vastavalt eelprojektile kõik SPA teenindavate ventilatsioonisüsteemide õhutorud peavad vastama keskkonnaklassile C4 ja värvitakse seest ja väljast happekindla PVC värviga. Ekspert MS arvamusest (lk 16-17) ei saa järeldada, et SPA ventilatsioonisüsteem ei vastaks keskkonnaklassile C4.
18.2.Ekspert MS arvamusest (lk 16-17) nähtub küll, et SPA teenindavate ventilatsioonisüsteemide õhutorud ei ole värvitud seest ja väljast happekindla PVC värviga, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole kahjunõude eeldused täidetud. Tunnistaja F ütluste kohaselt tegi OÜ Amerest Wasa objektil ventilatsiooni töid ja jahutuse töid 2018-2019. Tunnistaja selgitas, et basseinialas ventilatsioonitorustiku osas kasutati korrosioonikindlat alutsinkkattega torustikku. Alutsink on samaväärne ja parem kui torustiku värvimine /28 kd tl 1-4/.
18.3.VÕS § 641 lg 1 järgi võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi Kohtupraktikas on leitud, et ebamõistlike kulude hindamisel VÕS § 646 lg 1 mõttes ei pea tegema kindlaks täpset summat, mis uue töö tegemiseks või asja parandamiseks võib kuluda (RKTKo 08.03.2023, 2-18-9985, p 11.2). Kuigi sellises olukorras võib tellija nõuda kahju (vt samas, p 12), ei saa loogiliselt võttes kahjuks olla asja parandamise (ebamõistlikud) kulud, vaid kahju peaks seisnema milleski muus.
18.4.Siinsel juhul on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et alutsink on samaväärne ja parem kui torustiku värvimine, mistõttu oleks torustiku väljavahetamine üksnes sel põhjusel ilmselgelt ebamõistlik. Kostja ongi kahjuna nõudnud torustiku väljavahetamise kulusid, mis on VÕS § 646 lg 1 järgi välistatud.
18.5.Ekspert MS arvamus ei kinnita ka kostja väiteid, et ventilatsioon ei eemalda ruumidest liigset niiskust, ei taga SPA-ruumides sobivat sisekliimat, süsteemi lahendus ei vasta märgade ruumide kasutuskoormusele ja torustik ja materjalid ei talu keskkonnatingimusi. MS on oma arvamuses (lk 16, d) on küll teinud üldise märkuse ventilatsioonisüsteemi kliimasse sobivuse kohta, kuid arvamusest ei ole võimalik aru saada, kuidas see järeldus kujunes ja kas see on põhjendatud. Ventilatsioonisüsteem on praeguseks töötanud üle 6 aasta sellisel kujul, nagu see paigaldati, mistõttu ei ole usutav väide, et süsteem ei kõlba üldse kasutamiseks. Ka NordEst Ekspert OÜ asjatundjate arvamusest ei saa järeldada, et süsteem on korrodeerumise tõttu ebakvaliteetne. Arvamusest saab järeldada, et torustik on teatud määral korrodeerunud, kuid arvestades aja möödumist, on teatud ulatuses korrodeerumine normaalne.
19.Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et kostja väited B, C ja D korpuste fassaadilahenduse, katuse, rõdupiirete ja parkimisala puuduste kohta on põhjendamatud. Nende puuduste osas on kostja eelkõige väitnud, et tööd ei vasta põhiprojektile, kuid nagu eelnevalt märgitud, siis ei tekkinud kostjal õigus nõuda tööde vastavust põhiprojektile. Ühestki asjatundja arvamusest ei tulene, et need tööd ei vasta keskmisele kvaliteedile või ei sobi oma otstarbeks (VÕS § 77, § 641 lg 2 p 2).
2-19-10872
20.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ümberprojekteerimise kulude nõude põhjendamatuse kohta ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
21.Kolleegium on seisukohal, et maakohus jättis ebaõigesti täies mahus rahuldamata kostja leppetrahvi nõude. Ringkonnakohtu hinnangul töövõtulepingu tähtaeg ei pikenenud ning maakohtu vastupidine järeldus ei ole põhjendatud.
21.1.Lepingu punkti 3.3 järgi oli tööde lõpptähtaeg 31.05.2019. Lepingu punkt 3.9 nägi ette tähtaja pikenemise üksnes teatud juhtudel, eelkõige juhul, kui tellija viivitab oma kohustuste täitmisega enam kui viis tööpäeva või kui tellija soovil tehakse lepingus ettenägemata töid. Samas ei vabastanud punkt 3.9 töövõtjat kohustusest tõendada, et nimetatud asjaolud tegelikult esinesid ning et need mõjutasid tööde lõpptähtaega konkreetses ulatuses.
21.2.Hageja viitas tähtaja pikenemise alusena mitmele asjaolule ajavahemikus 04.12.2018 kuni 26.03.2019 (vt ka hageja 10.05.2019 nõudekiri). Ringkonnakohus leiab, et ükski neist asjaoludest ei võimalda järeldada lepingu tähtaja pikenemist kuni 08.07.2019. Esiteks väitis hageja, et tellija ei esitanud eritööde tööprojekti. Samas ei nähtu toimikust, et eritööde projekti esitamata jätmine oleks peatanud ehitustegevuse või mõjutanud tööde kriitilist ajagraafikut. Hageja ei esitanud tööde ajagraafiku analüüsi, mis näitaks, millised konkreetsed tööd jäid tegemata ja millise ajavahemiku võrra.
21.3.Teiseks viitas hageja 04.12.2018 esitatud sisearhitektuursele projektile ja 01.03.2019 kooskõlastatud valgustite lahendusele, mille tõttu pikenes tähtaeg 21 päeva. Kolleegium leiab, et tegemist oli viimistluslahendusega, mille mõju ehituse lõppfaasile ei ole tõendatud. Hageja ei näidanud, et valgustite lahendus kuulus tööde kriitilisse etappi või takistas teiste tööde tegemist.
21.4.Kolmandaks viitas hageja 15.03.2019 esitatud korruste plaanidele ja mööbli paigutuse muudatustele, mille tõttu väidetavalt pikenes viimistlus 10 päeva võrra. Kolleegium märgib, et mööbli asukoha muutmine ja sellest tulenevad elektritööd ei ole tuvastatud sellise ulatusega, mis mõjutaks kogu objekti valmimise lõpptähtaega. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et neid töid ei saanud teha paralleelselt teiste töödega.
21.5.Neljandaks viitas hageja 26.03.2019 kooskõlastatud jahutusagregaatide lahendustele. Kolleegium leiab, et ka selle muudatuse puhul puudub tõend, et see põhjustas tööde seiskumise või mõjutas ehituse lõpptähtaega. Hageja ei esitanud arvutust ega ajagraafikut, millest nähtuks nimetatud muudatuse otsene mõju valmimise kuupäevale.
21.6.Samuti ei nähtu, et lepingu pooled oleksid kirjalikult kokku leppinud uue lõpptähtaja, kuigi lepingu tingimused sellist kokkulepet eeldasid. Ainuüksi hageja 2019. aasta kevadel esitatud teade tähtaja pikenemise kohta ei muuda lepingu tingimusi.
21.7.Kolleegium leiab, et kostja leppetrahvi nõue on põhjendatud järgmiselt. Töövõtulepingu p-des 3.2 ning 3.3 on kokku lepitud vaheetapis, milleks on kasutusloa valmiduse saavutamine hiljemalt 01.05.2019. Töövõtulepingu p-s 3.3 on pooled kokku leppinud, et kasutusloa valmidus peab olema saavutatud 1.05.2019. Töövõtulepingu p-i 3.2 kohaselt on vaheetapi ületamisel leppetrahv 0,05% lepingu hinnast esimese 30 päevase viivituse jooksul.
2-19-10872
21.8.Taotluse kasutusloa saamiseks esitas hageja Pärnu Linnavalitsusele 22.05.2019. Seega puudus tööl kasutusloa valmidus 01.05. kuni 22.05.2019, st 21 päeva. Leppetrahv selle viivituse eest on töövõtulepingu p-i 3.2 alusel 2049,50 eurot päevas (4 099 000 × 0,05%), kokku 43 039,50 eurot (21 × 2049,5).
21.9.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostjal õigus nõuda leppetrahvi puudustega töö maksumuse eest, sest 16.10.2019 vastuhagis on kostja puudustega töö nõuded tasaarvestanud hageja tasunõuetega. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. See kehtib ka siis, kui tegemist on protsessuaalse tasaarvestusega, mis esitatakse tingimusel, et kohus vastaspoole nõuet tunnustab, nagu see on praegu (VÕS I komm, § 198, p 3.3). Nõuete tasaarvestamist kohtuotsuse resolutsioonis kasutatakse üksnes siis, kui pool ise ei ole ühtegi tasaarvestusavaldust teinud (vt ka TsMS II komm, § 445, p 3.3).
22.Kohus on rahuldanud hageja tasunõuded kokku 1 061 833,17 eurot. Kostjal oli hageja vastu kahju hüvitamise nõue 389 435,26 - 8882,82 = 380 552,44 eurot. Kostja esitas 16.10.2019 vastuhagis tasaarvestuse avalduse ning VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Nõuded tasaarvestatakse VÕS § 197 lg 2 järgi ajast, mil hageja tööd loeti vastu võetuks, s.o 18.06.2019. Tasaarvestuse tulemusel jääb hageja nõudeid 681 280,73 eurot.
23.Nõudelt 648 745,87 eurot on hageja viivist arvestanud alates 19.06.2019. Hageja ülejäänud nõuded 413 087,31 eurot muutusid sissenõutavaks lepingu p 7.1 järgi hageja 27.06.2019 arve alusel alates 12.07.2019. ((268193.13 × 24 × 0,1 = 6436,64) + (681 280,73 × 2499 × 0,1 = 1 702 520,54) = 1 702 584,90 eurot.
23.1.Otsuse tegemise seisuga on hageja viivisenõue 1 702 584,90 eurot. Kostja taotluse alusel ja VÕS § 162 lg 1 järgi piirab kolleegium hageja viivisenõude põhinõude suurusega ehk 681 280,73 eurot.
23.2.Erinevalt maakohtust on kolleegium seisukohal, et lepingu p 3.8 ei piira viivisenõudeid. Lepingu p 3.8 sätestab, et „Kui käesolevast Lepingust tulenevatele nõuetele vastav Töö ei ole Töövõtja poolt Tellijale vastuvõtmiseks esitatud Ehituse Tähtpäevaks, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,1 % (null koma üks protsenti) Lepingu nõuetele mittevastava Töö osa maksumusest päevas alates Ehituse Tähtpäevale järgnevast päevast kuni päevani, mil Lepingust tulenevatele nõuetele vastav Töö on Töövõtja poolt Tellijale vastuvõtmiseks esitatud, kuid kokku mitte rohkem kui 10 % Lepingu Hinnast. Leppetrahv Ehituse Tähtpäeva ja Vaheetappide ületamise eest ei tohi summaarselt ületada 10% Lepingu Hinnast.“ Seega viitab lepingupunkti sõnastus selgelt, et see piirab üksnes tööga hilinemisest või puuduste kõrvaldamisega hilinemisest tekkivaid nõudeid, mitte viivisenõuet.
24.Hagi tagamise abinõud jäävad TsMS § 445 lg 2 järgi jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi poolte endi kanda, kuivõrd kolleegium rahuldas osaliselt mõlema poole apellatsioonkaebused. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).
2-19-10872 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.