Aktsiaselts Eston Ehitus avaldus Suvituse Maja OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Aktsiaselts Eston Ehitus määruskaebus liik (määruskaebuse esitaja): Menetlusosalised ja nende Avaldaja/võlausaldaja esindajad aktsiaselts Eston Ehitus (registrikood 10122448, asukoht Riia mnt 106, Pärnu linn, 80010), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ramon Rask ja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi (e-post [email protected]) Võlgnik (vastustaja): Suvituse Maja OÜ (registrikood 14212792, asukoht Eha tn 2, Pärnu linn, 80012) lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (e-post [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: [email protected]) Menetluse liik
Andrus
Õnnik
(e-post:
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 17.10.2019 määrus jätta muutmata.
2.Aktsiaselts Eston Ehitus määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta aktsiaselts Eston Ehitus kanda.
4.Rahuldada Suvituse Maja OÜ taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks osaliselt ning määrata Suvituse Maja OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitise suuruseks 1800 eurot. Jätta Suvituse Maja OÜ taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks rahuldamata 1360 euro ulatuses.
1(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659
5.Aktsiaselts Eston Ehitus on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma Suvituse Maja OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta ajutise halduri Andrus Õnniku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
7.Määrusele võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus
1.05.08.2019 esitas Aktsiaselts Eston Ehitus (võlausaldaja) Pärnu Maakohtule avalduse Suvituse Maja OÜ (võlgnik) pankrotihalduri nimetamiseks ja ühingu pankroti väljakuulutamiseks, mille kohus 15.08.2019 määrusega menetlusse võttis.
2.Pankrotiavaldus kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 08.12.2017 Wasa taastusravikeskuse ja hotelli ehitustööde peatöövõtu lepingu. Lepingu kohaselt oli töö hinnaks kokku 4 099 000 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotiavalduse aluseks on töövõtulepingust tulenevad nõuded, mille aluseks on võlgniku poolt akteeritud tööde eest esitatud arvetel põhinev nõue, mis on võlgniku poolt täies ulatuses tasumata ning võlgniku poolt akteeritud tööde eest esitatud arvetel põhinev nõue, mis on võlgniku poolt tasumata osaliselt. Võlausaldajal on võlgniku vastu veel ka täiendavaid nõudeid, mis ei pruugi olla selged pankrotiseaduse tähenduses. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse üksnes nõuete osas, mis on selged.
3.26.08.2019 täpsustas võlausaldaja pankrotiavaldust ning palus kohtul pankrotiavalduse läbivaatamisel lähtuda üksnes nõudest kogusummas 681 433,17 eurot (nõue tööde eest, mis on võlgniku poolt akteeritud, kuid täies ulatuses tasumata), millele lisandub viivisenõue. Võlgniku vastuväited
4.29.08.2019 esitas võlgnik pankrotiavaldusele vastuväited, palus jätta avalduse ajutise halduri nimetamise ning pankroti väljakuulutamise nõuetes rahuldamata ning kõik menetluskulud võlausaldaja kanda.
5.Vastuväidete kohaselt toimub poolte vahel paralleelselt hagimenetlus, kus on vaidluse all mh see, kas võlausaldaja tehtud töö on valminud, kas see vastab lepingutingimustele, kas võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks ning millised on võlgniku vastunõuded võlausaldaja vastu. Võlgniku hinnangul tuleb vaidlus lahendada viidatud hagimenetluses, mitte võlausaldaja poolt asjatult alustatud pankrotiasja raamistikus. Pankrotiavalduse läbivaatamise eelduseks on selge nõue, mis võlausaldajal puudub. Samuti on võlgnik seisukohal, et ta ei ole maksejõuetu.
2(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 Menetluse edasine käik, ajutise halduri, võlausaldaja ja võlgniku seisukohad
6.30.08.2019 toimus asjas istung ning 11.09.2019 määrusega määras Pärnu Maakohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kellele pandi kohustus esitada kohtule PankrS § 22 lõikes 2 nimetatud aruanne, asja arutamiseks määrati istung 04.10.2019.
7.02.10.2019 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, milles palus jätta pankrotiavaldus rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda, kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks 2918,40 eurot ning mõista see võlausaldajalt välja Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks. Aruande kohaselt ei ole võlgnik 11.09.2018 finantsnäitajate põhjal maksejõuetu ning on suuteline tasuma avaldaja poolt esitatud nõuet. Korrigeeritud finantsnäitajate põhjal ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgniku sisuline maksevõimelisus, eelkõige just lühiajaliste kohustuste tasumise võime, oleneb Wasa AS-ist (va. võlgniku kontol 164 440 eurot). Lühiajaliste kohustuste tasumine peab toimuma Wasa AS-i poolt väljamakstava laenuosa arvelt ja pikaajaliste kohustuste maksmine toimub üürisummaga tasaarveldamise teel. Võlgnikul endal muu rahavoog puudub. Wasa AS peaks võlgnikule ehituslepingu alusel väljamakstava laenuosa saama omakorda Danske Bank A/S-lt. Wasa AS on esitanud ajutisele haldurile oma finantsnäitajad seisuga 03.09.2019, millest selgub, et isegi ilma Danske Bank A/S-st saadava laenuta oleks Wasa AS suuteline oma jooksvate käibevahendite (sh raha) arvelt maksma võlgnikule välja laenuna 535 000 eurot. Võlgnik kuulub koos emaettevõte Wasa ASiga ühte gruppi. Grupi ainuomanikuks ja kasusaajaks on AA. AA peamine huvi on äsja valminud Eesti uusima spaahotelli tõrgeteta töötamine kasu saamise eesmärgil. Grupisiseselt on kinnisvara haldamine viidud hotelli operaatorfirmast välja, mistõttu on spaahotelli tegutsemiseks vajalik ka haldusfirma (st Suvituse Maja OÜ) jätkuv tegevus. Ei ole tõenäoline, et pärast suuremahulise objekti valmimist ja selles spaahotelli edukat käivitamist oleks AA valmis avaldaja poolt esitatud nõude summa tõttu riskima kogu projektiga. Pankrotiavalduse aluseks olenev nõue on tekkinud avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust (ehitusleping). Esitatud dokumentidest nähtub, et pooled sõlmisid siduva hinnaga lepingu ehituse eelprojekti alusel. Põhiprojekti valmides selgus, et lepingu hinnaga ei ole võimalik objekti valmis ehitada. Hinnaläbirääkimiste käigus olulise kompromissini ei jõutud, kuid avaldaja ehitas ikkagi objekti valmis. Objekti kasutusluba väljastati 18 päeva pärast lepingulist tähtaega ning kasutusloa väljastamisel esinesid ehitise kasutamist mittetakistavad vaegtööd (haljastustööd olid pooleli, puudusid korpustevahelised galeriid ja rõdude klaaspiirded). Mõlemad pooled on selgitanud, et kasutusloa väljastamisel kontrollitakse ehitise üldist projektile vastavust ja eelkõige vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Detailselt (nt seadmete, materjalide jms) projektile vastavust kasutusloa väljastamise käigus ei kontrollita ja ehituslikke ekspertiise ei teostata. Alates 2019 maikuust tekkisid poolte vahel tõsisemad lahkhelid, mille käigus hakati esitama vastastikku kirjalikke nõudeid (sh viiviste, leppetrahvide, kahju hüvitamise nõudeid). Võlgnik keeldus tasumast avaldaja poolt 04.06.2019 väljastatud arveid, viidates ehitusobjektil esinevatele vaegtöödele ja ehitise projektile mittevastavusele. Väited vaegtööde osas on tõendatud kasutusloas märgituga. Tööde ja objektile paigutatud seadmete ja vahendite projektile mittevastavuse tõendamiseks on võlgnik esitanud ajutisele haldurile ekspertide arvamused, mille kohaselt ei saa välistada, et objektil võib esineda projektile mittevastavust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ületab nii bilansiliselt, kui sisuliselt tema kohustusi ning võlgnik suudab rahuldada võlausaldajate nõudeid ega ole maksejõuetu.
3(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659
8.03.10.2019 esitas võlgnik Pärnu Maakohtule ekspertarvamuse Wasa taastusravikeskuse ja hotelli ning asjatundja arvamuse võlgniku maksevõimelisuse kohta. Ekspertarvamuse kokkuvõtte kohaselt esineb ehitustööde teostamises olulisi ja süstematiseeritud puudusi. Ehitustöid ei ole suures ulatuses teostatud esitatud projektdokumentatsiooni kohaselt. Ehitustööde teostamisel on tehtud suures ulatuses asendusi, mis ei ole projektis toodud lahendustega samaväärsed ning mille paigaldamine toob tellijale suuremaid lisa kulutusi. Ehitustöid ei saa enne vastu võtta kui puudused on kõrvaldatud. Asjatundja UU leidis, et võlgniku puhul ei eksisteeri bilansilist maksejõuetust – osaühingu netovara (varad miinus kohustused) on summas 2 755 115 eurot. Võlgniku puhul ei eksisteeri likviidsuse puudumisest tingitud maksejõuetust, sest lühiajalise võlgnevuse kattekordaja koos vaidlusaluse Eston Ehitus AS nõudega on 2,09 (hea maksevõime näitaja on alates 1,6). Asjatundja leiab, et olukorras, kus äriühingu ainsaks lühiajaliseks kohustuseks peale vaidlusaluse Eston Ehitus AS nõude summas 695 309 eurot on „Muud võlad“ summas 1038 eurot ning maksejõuetuse tuvastamine saaks toimuda üksnes vaidlusaluse Eston Ehitus AS nõude alusel, mille kohta on võlgnik esitanud arvukalt sisulisi ja tõenditel põhinevaid vastuväiteid (lisaks ka protsessuaalne tasaarvestuse avaldus summas 749 364,83 eurot), ei saa AS-i Eston Ehitus nõuetega võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvestada ja need tuleb kohustuste hulgast jätta välja.
9.04.10.2019 kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud seisukohtade juurde. Võlgniku likviidne vara katab võlgniku lühiajalised kohustused, mille hulgas on ka avaldaja nõue. Põhivara katab pikaajalisi kohustusi, umbes 1,6 kordselt. Ajutisele haldurile AS Wasa poolt edastatud hinnangul I ja III järjekoha hüpoteegid tagavad sisuliselt sama laenusummat. Ajutise halduri hinnangul vastab sõlmitud üürileping turutingimustele. AS Eston Ehituse nõuetega ajutine haldur aruandes ei arvestanud, kuna need on akteerimata ja vaidlustatud. Võlgniku liikuv raha tasaarvestatakse igakuise üürisummaga ning rahad laekuvad AS-t Wasa nii nagu arveid akteeritakse, siiani on need rahad laekunud. Võlgniku hinnangul on vahendid olemas, et täita avaldaja nõue. Seni pole nõuet täidetud, sest avaldaja tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele. Võlgnikul puudub kohustus Danske Bank AS ees. Sõlmitud üürileping vastab turutingimustele. See, et hotellide puhul on seatud tingimusse üüri tase täituvusest, on täiesti tavapärane. Võlgnik vaidleb vastu avaldaja nõudele, mistõttu tuleb nõue maksejõuetuse hindamisel võlgniku kohustuste hulgast välja jätta. Võlgnikul ei eksisteeri maksejõuetuse situatsiooni. Wasa AS täidab partneri Suvituse Maja OÜ eest kohustusi. Toimub igapäevane majandustegevus, kontol on liikumisi toimunud ja puudub plaan võlgnikku pankrotti viia. Kui avaldaja kõrvaldab ehitusvead, siis makstakse neile tehtud töö eest. Võlgniku majandustegevuseks on üürile andmine, täna keskendutakse ühele objektile. Avaldaja jäi kohtuistungil esitatud avalduse juurde. Hindamaks seda, milline võiks olla võlgnikule kuuluva kinnistu eest saadav hind, kinnistu väärtus, arvestades, et see on koormatud üürilepinguga, esitas avaldaja kohtule Colliers International kui kinnisvarahindaja arvamuse. Võlgnik on oma vara lõpuni välja koormanud 4,5 miljonilise hüpoteegiga ja sellele lisaks üürimärke seadmisega, mille sisuks on üürileping, mis on oluliselt alla turutingimuste. Võlgnik on valmistatud maksejõuetusmenetluseks.
10.11.10.2019 esitas võlausaldaja Pärnu Maakohtule seisukohad, milles palus välja kuulutada võlgniku pankrot või alternatiivselt vabastada ametist ajutine haldur ning nimetada võlgnikule uus ajutine haldur.
4(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on vähendanud võlausaldaja nõude täimisest hoidumise eesmärgil oluliselt enda vara väärtust, koormates vara Wasa AS kasuks nii hüpoteegiga summas 4,5 miljonit eurot kui ka 20 aastase üürilepinguga, mis on sõlmitud oluliselt alla turutingimusi ja mida ei ole kinnistusraamatusse seatud märke tõttu võimalik kinnistu võõrandamise korral kinnistu uuel omanikul lõpetada. Kinnistule oli eelnevalt seatud hüpoteeke summas 5 miljonit eurot Danske Panga kasuks. Mõlemad Wasa AS kasuks seatud koormatised on nii koostoimes kui eraldiseisvalt oluliselt vähendanud võlgniku ainsa vara väärtust. Menetluse kestel on ka selgunud, et võlgnikul puudub reaalne rahavoog. Ajutise halduri aruanne jätab võlgniku varalise seisundi sisuliselt hindamata (nii hüpoteegid kui üürileping) ja rajaneb ebaadekvaatsele uskumusele, et kui on vaja, siis raha leitakse. Avaldaja hinnangul võlgniku nõuet AS Wasa vastu ei saa käsitleda käibevarana. Ajutise halduri aruande järeldused on valed, võtavad aluseks ebaõiged lähteandmed ning eeldused. Ajutine haldur ei ole arvestanud võlgniku vara koormavate hüpoteekidega; 20. aastaks sõlmitud ja võlgniku vara väärtust oluliselt vähendava üürilepinguga; võlgniku kõigi likviidsete vahendite suunamisega üksnes ühe võlausaldaja (s.o oma emaühingu) kohustuste täitmiseks vähemalt järgmise 13 aasta jooksul. Menetlusse esitatud aruandest võlgniku maksejõulisusele hinnangu andmisel lähtuda ei tohiks. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara väärtust. Avaldaja poolt tellitud ja Colliers International poolt tehtud eksperthinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtuseks 2,82,95 miljonit eurot. LVM Kinnisvara OÜ on lähtunud turuväärtuse arvutuskäigul ebaõigetest arvandmetest. Kinnistu realiseerimisel ei saaks enda nõuet täies ulatuses tõenäoliselt täidetud ka esimeste järjekohtade hüpoteekide pidaja. Võlgniku kinnistul puudub võlgniku maksevõime hindamise seisukohalt reaalne väärtus. Võlgnikul on arestitud pangakontol 164 440 eurot ehk avaldaja nõue on 4,1 korda suurem kui on võlgnikul likviidset vara. Ebaõigesti on võlgniku bilansis kajastatud käibevarana võlgniku poolt genereeritud nõue võlausaldaja vastu summas 750 015 eurot. Kui üldse seda nõuet kuidagi kajastada, siis tuleks seda kajastada raamatupidamises pikaajalise nõudena, mitte käibevarana. Võlgniku maksevõime arvnäitajad on äärmiselt nõrgad. Võlgniku maksevõime üldine tase on 0,23 (nõrgaks peetakse maksevõimet alla 0,90) ning likviidsuskordaja on 0,24 (nõrgaks peetakse likviidsuskordajat alla 0,30). Võlgnik on maksejõuetu ka juhul, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet mitte arvestada võlgniku kohustuse hulka. Võlgnik on bilansi järgi maksejõuline üksnes ulatusliku bilansi manipulatsiooni tõttu. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamisel võlgniku maksejõulisusele hinnangu andmisel põhjendatud jätta arvestamata võlgniku kohustused, mis on vaieldavad (ehk, mis ei ole selged). Selgeid nõudeid tuleb maksejõulisuse hindamisel arvesse võtta. Käesoleval juhul on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue summas 681 433,17 eurot selge.
11.11.10.2019 esitas võlgnik Pärnu Maakohtule seisukoha, et ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlgniku finantsandmed ei ole moonutatud, vaid kajastavad õigesti ning õiglaselt majanduslikku seisundit. Märkus üürilepingu kohta ning hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse igapäevase majandustegevuse käigus ning on käibes tavapärased, mitte võlausaldajaid kahjustavad. Asjaolu, et üheks viisiks üüri tasumiseks on üüri tasaarvestamine AS-i Wasa laenulepingust tuleneva nõudega, ei oma tähendust maksevõime hindamisel. Ehituskulude tasumine ei ole olnud kunagi planeeritud tulevikus laekuva üüri arvel, vaid selleks on kaasatud rahalised vahendid Danske Bank A/S-i Eesti filiaali kaudu. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnik ei ole ei ajutiselt ega alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduriga samale järeldusele on jõudnud valdkonna riiklikult tunnustatud ekspert U. U. Asjas on ajutise halduri poolt
5(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 tuvastatud, et võlgniku arvelduskontol on raha 164 439,65 eurot. AS Wasa ja võlgniku vaheline laenuleping sätestab otseselt, et AS Wasa finantseerib spa-hotelli ehitust vastavalt tegelikele ehituskuludele ning võlgniku ja ehitaja (avaldaja) vahel allkirjastatud finantseerimisaktile ja arvele. Vastavalt on võlgnikul saada laenulepingu alusel AS-ilt Wasa 535 000,00 eurot, millise väljamakse tegemist on AS Wasa ka kinnituskirjaga kinnitanud. AS-i Wasa lisaks ka Danske Bank A/S Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingu tingimused näevad ette laenu kasutamine spa-hotelli ehituse finantseerimiseks. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitaja võlgniku puhul on 2,09, mida peetakse hea maksevõime näitajaks. Vastava kattekordaja leidmisel on arvestatud avaldaja poolt pankrotiavalduses esitatud nõudega ning esitatud käsitlus ka juhuks, kui jätta arvestamata nõudega AS Wasa vastu summas 535 000 eurot. Viimasel juhul on kattekordaja 1,32, mis on väga hea. Võlgnikul puuduvad lühiajalised kohustused lisaks vaidlusalusele avaldajaga ning likviidsuse puudumisest ei ole võimalik rääkida. Võlgnik on teinud avaldaja poolt pankrotiavalduses esitatud nõudega tingliku tasaarvestuse 29.08.2019 vastuväidetes pankrotiavaldusele, millest tulenevalt tuleb VÕS § 198 alusel eeldada avaldaja nõude lõppemist. Avaldaja ei ole seni esitanud ühtegi vastuväidet võlgniku poolt esitatud nõudele ning 29.08.2019 tasaarvestuse avaldusele. Võlgnik ei ole jätnud täitmata avaldaja nõuet mitte likviidsete vahendite puudumise, vaid vastuväidete tõttu nõudele. Ajutine haldur on tuvastanud, et vara on võlgnikul 7 257 213,00 eurot. Ajutine haldur on jätnud varade hulgast välja nõude avaldaja vastu. Kohustusi on võlgnikul 4 639 265,41 euro ulatuses, sh avaldaja nõue summas 681 433,17 ja pikaajalise kohustuse osana 535 000 eurot AS Wasa ees. Kokku on võlgniku lühiajalised kohustused 695 309,41 eurot ja pikaajalised kohustused 3 943 956 eurot. Seega on netovara positiivne 2 617 947,59 euro võrra. Kinnistu väärtuse hindamisel ei saa arvestada kinnisasjal lasuvate hüpoteekidega, mida on ka LVM Kinnisvara hindamisaktis selgitatud. Hüpoteek on oma olemuselt neutraalne, kuna ta tagab mingit nõuet, mitte ei loo kohustust ennast ega vähenda iseenesest kinnisasja väärtust. Kinnisasja väärtuse ning kohustuste omavaheline vahekord selgitatakse välja vara ja kohustuste võrdlemisel. Väide, et üürilepingu tingimused on vara väärtust vähendavad, ei põhine tõenditel. Maakohtu määrus
12.17.10.2019 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega mh jättis rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse võlgnikule uue ajutise halduri nimetamiseks; vabastas ajutise pankrotihalduri tema kohustustest ning määras tema töötasuks 2380,80 eurot ja mõistis selle avadlajalt välja OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo; jättis menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis temalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 6978,33 eurot ning viivise nendelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
13.Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus PankrS § 1 lg-le 2, § 31 lg-le 1 ning Riigikohtu korduvatele seisukohtadele selle kohta, et kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust üksnes ajutise halduri määramisel (PankrS § 15 p-d 1 ja 4) ning nõude olemasolu või kuuluvus vaieldakse selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel (PankrS §-d 100-107), ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei
6(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus) (Riigikohtu 10. 06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14 p-d 17 ja 19; 10.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14, p-d 16 ja 18).
14.Praeguses asjas vaidleb võlgnik võlausaldaja nõudele vastu, mistõttu tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata võlausaldaja väidetava nõudeta. Kohus ei saa ja ei anna käesolevas asjas hinnangut tehtud tööde kvaliteedile, ega nende väidetavatele puudustele.
15.Kohus ei nõustunud avaldajaga, et ajutine haldur (edaspidi haldur) ei ole käesolevas asjas oma ülesandeid täitnud. Kohus leidis, et olukorras, kus haldur nõustub temale esitatud selgitustega ning neid aruandes kordab, ei saa asuda seisukohale, et halduri aruanne on tervikuna ebaobjektiivne. Haldur on kogunud tõendeid võlgniku maksevõime hindamiseks ka võlgnikuga mitteseotud allikatest, nt Maksu- ja Tolliametist, äriregistrist, kinnistusraamatust jne. Kohus möönis, et halduri aruandes on ebatäpsusi (mida möönab ka haldur ise), nt lk 11 rida „võlad ja ettemaksed“ veerg „arvestuslik -1“ ja veerg „arvestuslik -2“ kajastab summat 1186 eurot väiksemana, kui lk 13 punkt 4.1. „võlgniku võlad ja kohustused“ lühiajaliste kohustuste summa kokku (so 13 876,24 eurot), kuid kohus ei ole tuvastanud halduri aruandes selliseid vigu, mis annaks kohtule aluse kahelda halduri objektiivsuses või aruande järelduste ebaõigsuses, mistõttu jättis kohus avaldaja taotluse võlgnikule uue ajutise halduri määramiseks rahuldamata.
16.Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Ka võlgnik ise on tema pankroti väljakuulutamisele vastu vaielnud. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi 4 639 265,41 euro ulatuses, sh lühiajalised kohustused 695 309,41 eurot (millest 681 433,17 eurot on avaldaja nõue) ja pikaajalised kohustused 3 943 956 eurot. Võlgniku vara võimalikuks väärtuseks on esialgsetel andmetel 7 257 213,00 eurot, sh likviidsed vahendid 699 440 eurot ja pikaajalise realiseerimisperioodiga vara summas 6 557 773 eurot. Seega katab võlgniku likviidne vara tema lühiajalisi kohustusi sh ka avaldaja nõuet.
17.Avaldaja ei ole üheselt vaidlustanud võlgniku kohustuste mahtu (va viide 1,3 miljonilisele nõudele tsiviilasjas 2-19-10872, millise osas on avaldaja samas ka ise õigesti möönnud, et kõnealust nõuet ei saa selgeks pidada ja võlgniku maksejõuetusele hinnangu andmisel arvestada). Vaidlus käib võlgniku vara suuruse, eelkõige kinnisvara väärtuse üle.
18.Kohus ei lugenud usaldusväärseks avaldaja esitatud OÜ Colliers International Advisors arvamust võlgnikule kuuluva kinnistu kohta. Colliers on deklareerinud, et tema aruanne ei vasta Eesti varahindamise standardiseeria EVS standardile 875 ning, et ta ei ole teostanud vara ülevaatust, aruanne on koostatud piiratud ja avaldaja lepingulise esindaja poolt antud informatsiooni alusel. Kohus luges võlgniku kinnistu väärtuseks ajutise halduri aruandes märgitud 5 880 000 eurot, mille aluseks on olnud LVM Kinnisvara OÜ arvamus. Seda toetab ka asjaolu, et nimetatud kinnistule on Danske Bank A/S-i kasuks seatud 3 hüpoteeki summas kokku 5 000 233,85 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et krediidiasutus oleks seadnud sellises ulatuses hüpoteeke kinnistule mille väärtus on 2,8-2,95 miljonit eurot.
19.Kohus ei nõustunud, et võlgnik on enda kinnistu maksejõulisuse hindamise mõistes hüpoteekidega üle koormanud. Kohtule esitatud materjalidest järeldub ja seda on kinnitanud ka võlgnik, et Danske Bank A/S kasuks seatud hüpoteek tagab Wasa AS ja Danske Bank A/S vahel sõlmitud laenulepingut, millega finantseeriti Wasa spa-hotelli
7(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 ehitust. Avaldaja ei ole nendele väidetele vastuväiteid ka esitanud. Juhul, kui Wasa AS peaks jätma oma lepingulised kohustused Danske Bank A/S ees täitmata ning pank rahuldab oma nõude panditud kinnisasja arvel, tekib võlgnikul realiseeritud summa arvelt tagasinõue Wasa AS vastu AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 152 alusel ning võlgniku ja Wasa AS vahel sõlmitud laenulepingu saab selles ulatuses tasaarvestada. Faktiliselt tagavad hüpoteegid ühte laenusummat (Danske Bank A/S-lt laen Wasa AS-le, mille Wasa AS laenas edasi Suvituse Maja OÜ-le).
20.Kohus ei nõustunud ka selle väitega, et võlgniku ja Wasa AS vahel sõlmitud üürileping ei vasta turutingimustele. Ebaõige on avaldaja seisukoht viitega OÜ Colliers International Advisors hinnangule, et üürilepingu, üürihinnaga 30 000 eurot, kuus keskmine üüritulu on 6,28 eurot m2 kohta. OÜ Colliers International Advisors on jõudnud üürituluni ca 6,28 €/m2/kuus hinnates hotelli täituvust ning saanud keskmise täituvuse korral üürisummaks aastas ~265 500 eurot. Võlgniku üüritulu on aastas aga 360 000 eurot, seega suurem. Ükski OÜ Colliers International Advisors prognoositud tuludest märgitud summat ei ületa, ka seetõttu ei ole OÜ Colliers International Advisors arvamus kinnistu tegeliku väärtuse kohta usaldusväärne.
21.Kohus tugines ka PankrS § 10 lg-le 3, §-le 31, millest tulenevalt saab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 2 või 3 järgi arvestada eelkõige võlgniku juba sissenõutavaks muutunud kohustustega (vt Riigikohtu 22.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16, p 16). Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku 13 876,24 euro eest, kuid võlgnikul on rahalisi vahendeid pangakontol 164 440,00 eurot, siis kohtu hinnangul võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus PankrS § 31 lg 2 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse PankrS § 27 lg 5 kohaselt rahuldamata. Määruskaebus
22.Võlausaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kuulutada võlgniku pankrot välja, nimetada võlgnikule pankrotihaldur ning jätta menetluskulud võlgniku kanda; alternatiivselt tühistada maakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega saata asi uuesti arutamisele maakohtusse, nimetada võlgnikule uus ajutine haldur ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.
23.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt eksis maakohus võlgniku vara väärtuse hindamisel; jättis põhjendamatult arvesse võtmata võlausaldaja vastuväited ajutise halduri aruandele ja arvesse võtmata võlausaldaja nõude. Võlausaldaja kordas ka varasemalt esitatud väiteid.
24.Maakohus on tuvastanud, et võlgnikule kuuluva kinnistu väärtus on 5,88 miljonit eurot. Maakohus ei ole pidanud usaldusväärseks võlausaldaja 11.10.2019 menetlusdokumendi lisaks 1 olevad Colliers International arvamust, mille järelduste kohaselt on kinnistu väärtus kuni 2,95 miljonit eurot. Mh põhjendab maakohus enda järeldust väitega, et ei ole eluliselt usutav, et krediidiasutus oleks seadnud hüpoteeke summas 5 000 000 eurot kinnistule, mille väärtus on 2,8-2,95 miljonit eurot. Maakohtu seisukohad on ekslikud.
25.LVM Kinnisvara OÜ arvamus, ajutise halduri aruanne ega maakohus ei arvesta asjaoluga, et kinnistu on koormatud kuni aastani 2039 võlgniku jaoks kahjuliku üürilepinguga, mille kohaselt on üürileandjal õigus saada üüri maksimaalselt 30 000 eurot kuus, aga tegelikkuses oluliselt vähem, kuna üüri alandatakse igakuiselt vastavalt hotelli täituvusele ning üürnikul on õigus kuni 15% ulatuses üürisummat ühepoolselt vähendada, tehes hoonele selles ulatuses tema hinnangul vajalikke
8(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 parendusi. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et võlgniku üüritulu on iga-aastaselt 360 000 eurot. Kohtu järeldus, mille kohaselt LVM Kinnisvara arvamus on Colliersi arvamusest usaldusväärsem, on vale.
26.Üürileping ei vasta turutingimustele mh järgmisel põhjustel: a) üürilepinguga on koormatud nii üürileandja omandis olev korteriomand, kui ka alad, mida üürileandjal ei ole ainuisikuliselt õigust üürniku kasutusse anda, s.o kõikide Suvituse tn 14 korteriomandite omanike kaasomandis olevad üldkasutatavad ruumid ja tehnoruumid kogupinnaga 1203 m2; b) kehtiva üürilepingu järgse üüri korrigeerimise skeemiga (hotelli täituvusel alla 67% on üürileandja tulu otseses korrelatsioonis hotelli tegeliku täituvusega) ei ole üürileandja üüritulu kuidagi garanteeritud. Samas, ei võimalda kokkulepitud skeem üürileandjal üürilisa saamist juhul, kui üürniku äri osutub edukaks. c) kehtiva üürilepingu järgset üürniku õigust ilma üürileandjaga kooskõlastamata teha vajalikke parendusi väärtuses kuni 15% aasta üürisummast. LVM Kinnisvara OÜ ei arvesta asjaoluga, et AS Wasa ja võlgnik on sõlminud 20 aastase turutingimustele mittevastava üürilepingu, mis teeb keskmiseks üürituluks 6,28 eurot m2 kohta kuus.
27.LVM Kinnisvara OÜ arvutuste aluseks üüripinna pindalas 3520,70 m2. Ilma igasuguse täiendava kommentaarita arvestab LVM Kinnisvara OÜ üüripinna sisse Suvituse tn 14 korteriomandite kaasomandis olevaid üldkasutatavaid pindu ja tehnopindu. Eriomandi esemeks oleva mitteeluruumi üldpinnaks ehk siis pinnaks mida üürileandja on tegelikkuses õigustatud üürile andma, on 2317,7 m2. Võlgniku peamise vara tegelik väärtus on 2,8 miljonit kuni 2,95 miljonit eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud võlgniku bilansi korrigeerimisel võlgniku kinnistu tegeliku väärtusega ületaksid võlgniku kohustused võlgniku varasid ca 200 000 euro võrra. Maakohus ei ole ka määruses selgitanud, millised alusandmed, millele Colliers oma arvamuses rajaneb, oleks valed või vastuolus tegelike andmetega.
28.Maakohus on määruses leidnud, et ajutine haldur on täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt. Kohus möönab, et halduri aruandes on ebatäpsusi, kuid ei tuvasta vigu, mis annaks kohtule aluse kahelda halduri objektiivsuses või aruande ebaõiguses. Maakohtu järeldus on ekslik. Ajutise halduri aruanne peegeldab üks-ühele võlgniku seisukohti, mille sisuks on ulatuslik võlgniku poole bilansimanipulatsioon. Ajutise halduri aruanne ja kohus ei lähtu vara tegelikust koosseisust, vaid võlgniku kinnitustest vara olemasolu kohta.
29.Kinnituse pinnalt on ajutine haldur leidnud, et 535 000 eurot tuleb bilansis kajastada käibevarana. Halduri selline järeldus on väär ja vastuolus RTJ sätetega. RTJ 3 p 50 kohaselt on tingimuslik vara võimalik vara, mille olemasolu sõltub ettevõtte poolt mittekontrollitava ebakindla sündmuse toimumisest või mittetoimumisest. P 51 kohaselt ei kajastata tingimuslikku vara ettevõtte bilansis. Võlgniku enda seletuste kohaselt on nõue summas 535 000 eurot tingimuslik.
30.Võlausaldaja hinnangul on bilansikirje summas 535 000 eurot näol tegemist raamatupidamisliku mahhinatsiooniga. Wasa AS finantsolukorrast puudub nii võlausaldajal, ajutisel halduril, kui kohtul vähimgi teadmine. Väide, et ajutine haldur on tutvunud Wasa AS finantsandmetega ei vasta tõele, kuna ajutise halduri toimikust nähtuvalt ei sisalda see mitte ühtegi päringut, vastust ega selgitust Wasa AS kohta. Ajutise halduri aruandes ei ole selgitatud AS Wasa majanduslikku olukorda, samuti kinnitas ajutine haldur kohtuistungil, et ajutise halduri käsutuses ei ole mitte ühtegi AS Wasa ja Danske Bank vahelist lepingut.
31.Haldur ei ole võlgniku maksevõime hindamisel arvestanud asjaoluga, et võlgniku ainus vara (peale raha pangakontol) on kordades ülekoormatud. Kokku on kinnistul hüpoteeke summas ca 9,5 miljonit eurot, millest esimesel kolmel järjekohal Danske
9(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 panga kasuks seatud hüpoteegid moodustavad 5 miljonit eurot ja neljandal järjekohal emaühingu Wasa AS kasuks olev hüpoteek 4,5 miljonit eurot. Ajutine haldur on istungil selgitanud, et ta ei ole aruandes Danske hüpoteekidega arvestanud, kuivõrd „tegemist on kolmandate isikutega, mis siia ei puutu“.
32.Ajutise halduri järeldus võlgniku varalise seisu hindamisel on ebaõige – haldur ei ole arvestanud asjaoluga, et hüpoteekide realiseerimisel võõrandatakse võlgniku ainuke vara hüpoteegipidajate, sj Danske panga nõuete katteks. Ehk siis vähendab hüpoteek müügitulemit, mis jääb võlgnikule tema vara müügist. Seega, kui hinnata võlgniku vara väärtust objektiivselt (ehk siis kas ja kui palju õnnestub selle vara võõrandamisel saada vahendeid, et täita võlausaldaja nõuet), siis adekvaatne vastus on „0“.
33.Maakohus on siinkohal ebaõigesti järeldanud, et kinnistu ulatuslik koormamine ei mõjuta võlgniku varalist seisu, sest faktiliselt tagavad kõik hüpoteegid ühte laenusummat – Danske panga laenunõuet AS-i Wasa vastu ja AS-i Wasa laenunõuet võlgniku vastu. Jääb arusaamatuks, millele maakohtu selline järeldus rajaneb. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile ega kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, mis nõuded on tagatud Danske hüpoteekidega. Kohtu järeldus on spekulatiivne ega rajane ühelegi asja kogutud tõendile. Igal juhul tegemist erinevate isikute ning erinevate laenusuhetega, mille tagamine võlgniku kinnistuga mõjutab kinnistu väärtust. Isegi juhul, kui võlgnikul tekiks tagasinõue Wasa AS vastu AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 152 alusel, siis ei ole ju täna vähimalgi määral teada, kas see nõue oleks ka realiseeritav ehk mis on Wasa AS muud kohustused ja võime võlgniku nõuet täita. Tagatiskokkuleppeid ja tagatavate kohustuste alusdokumente ei ole vaevunud koguma ega uurima ei ajutine haldur ega maakohus, veelgi enam, võlgnik on nende väljastamisest ka keeldunud.
34.Võlgniku bilansis on ebaõigesti kajastatud käibevarana käesoleva menetluse vältel võlgniku poolt genereeritud nõue võlausaldaja vastu summas 750 015 eurot. Esiteks jääb arusaamatuks, miks on haldur kajastanud võlgniku käibevarana nimetatud nõude, kuid on jätnud võlgniku bilansist täielikult välja võlausaldaja nõude võlgniku vastu summas ca 1,3 miljonit eurot, mida kohus menetleb hagimenetluses.8 Haldur oleks pidanud võlausaldaja nõude kajastama pikaajaliste kohustuste real, sama moodi nagu haldur oleks pidanud kajastama võlgniku nõude pikaajaliste nõuete real.
35.RTJ 2 p 14 kohaselt liigitatakse varad ja kohustised bilansis vastavalt kasutuseale ja maksetähtajale. P 16 loetleb, milliseid varasid võib kajastada käibevarana. P 16 (d) kohaselt võib käibevarana kajastada vara, mida tõenäoliselt saab realiseerida 12 kuu jooksul. On välistatud, et võlgnik realiseerib käesoleva menetluse kestel võlausaldaja vastu pahatahtlikult tekitatud nõude 12 kuu jooksul.
36.Ajutine haldur on aruandes tõsikindlalt järeldanud, et tagasivõitmise eelduseid käesoleval juhul ei eksisteeri. Võlausaldaja hinnangul on selline järeldus väär ja vastuolus tegelike asjaoludega – seda nii kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist seatud hüpoteegi puhul (hüpoteek seati lähikondse kasuks ning pärast hüpoteegiga tagatud laenumaksete väljastamist) kui ka ebamõistliku ja võlgniku/võlausaldajate huve oluliselt kahjustava üürilepingu, ühtlasi viimast tagava märke puhul. Kohtuistungil ajutine haldur küll osaliselt oma seisukohast taganes, ja selgitas, et pankrotiseisu „klassikalises“ mõttes oleks kinnistu koormamine tagasivõidetav. Haldur ei võta üürimärke tagasivõitmise põhjendatuse hindamisel arvesse asjaolu, et märke seadmine annab AS-ile Wasa kindluse üürilepingu kehtima jäämise osas ka olukorras, kus võlgniku ainus vara (kinnistu) realiseeritakse. Samuti ei ole ajutine haldur arvestanud asjaoluga, et üürileping ei vasta mitmes osas turutingimustele ega ettevõtluse üldisele loogikale. Lisaks on haldur jätnud tähelepanuta, et võlgnik on tagastanud oma emaühingule, AS-ile Wasa laenu summas
10(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 658 204,81 eurot. Kuivõrd ainus võlgniku sissetulek on olnud korteriomandite müük 2019. aasta mais, siis pidi laenu tagastamine toimuma korteri müügist saadud finantsvahendite arvelt. PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt on rahalise kohustuse täitmise tagasivõidetav, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele. Halduri järeldused seonduvalt tagasivõitmise võimalikkusega on selgelt kallutatud, haldur ei ole tagasivõitmise võimalikkuse osas teostanud analüüsi.
37.Maakohus on ajutise halduri aruandele tuginedes ebaõigesti tuvastanud, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Maakohus ei ole võlgniku maksejõulisusele hinnangut andes arvestanud võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõudega, mille osas kohus leidnud, et tegemist on selge sõudega. Maakohus on nõudega mitte arvestamist põhjendanud viitega Riigikohtu lahendile.
38.Esiteks ei leidnud ajutine haldur käesoleval juhul, et võlgnik on maksejõuetu, mistõttu ei ole lahend käesolevale olukorrale kohaldatav. Teiseks ei ole võlausaldaja hinnangul mõeldav, et võlgniku maksejõulisuse hindamisel ei arvestata selgeid nõudeid, millele võlgnik on esitanud vastuväite juhul on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue summas 681 433,17 eurot selge. Võlausaldaja nõuet summas 1,3 miljonit eurot, mida kohus menetleb hagimenetluses, pankrotiseaduse tähenduses tõenäoliselt selgeks pidada ei saa (kuigi 317 000 osas on võlgnik ka ise nõuet algselt tunnustanud, kui siis hiljem asunud sellele vastu vaidlema) ning lähtudes võlgniku poolt viidatud Riigikohtu praktikale on põhjendatud mitte arvestada kõnealust nõuet võlgniku maksejõuetusele hinnangu andmisel. Kuid seda üksnes juhul, kui mitte arvestada võlgniku vara hulka võlgniku hüpoteetilisi nõudeid kolmandate isikute vastu mis ei ole selged (käesoleval juhul käesoleva menetluse jooksul konstrueeritud võlgniku väidetav nõue võlausaldaja vastu summas 750 015 eurot).
39.Kuivõrd ajutine haldur ei ole koostanud nõuetekohast ajutise halduri aruannet, siis taotleb võlausaldaja alternatiivselt võlgniku pankroti väljakuulutmisele võlgnikule uue ajutise halduri määramist. TsMS § 4772 lg 2 alusel. Kokkuvõtvalt on ajutise haldur aruande sisu tekitanud põhjendatud kahtluse, et ajutine haldur ei ole andnud objektiivset hinnangut võlgniku maksevõimele, vaid on lähtunud aruande koostamisel võlgniku poolt antud sisendist ja selgitustest, seda kontrollimata ja vormistades selle ümber aruandeks. Menetluse edasine käik
40.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.
41.Ajutine pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ning jäi oma aruandes esitatu juurde. Kaebaja poolt kinnistu väärtuse vastuväite aluseks on piiratud informatsioonile tuginev ning kinnisvara hindamise standarditele mittevastav arvamus. On arusaamatu, mil viisil saab kaebaja väita, et võlgniku esitatud finantsandmed on valed (st manipuleeritud), kui seisuga 31.12.2018 on atesteeritud vandeaudiitor väitnud, et andmed vastavad standarditele. Kuna finantsandmed seisuga 11.09.2019 on nn vaheandmed ning veel auditeerimata, siis on haldur analüüsi teostamisel konstrueerinud erinevaid variante. Eksitav on kaebaja määruskaebuse p-s 30 märgitu, nagu oleks haldur arvestanud võlgnikul avaldaja vastu olevat nõuet 750 015 eurot aruande lk 11-12 asuvates tabelites võlgniku käibevara hulka. Analüüsi tegemisel ei kajastanud haldur võlgniku varade ja kohustuste hulgas võlgniku ja avaldaja vastastikuseid vaidlusaluseid nõudeid. See on ka põhjuseks, miks haldur ei kajastanud võlgniku kohustuste hulgas kaebaja ca 1,3 miljoni euro suurust nõuet. Halduri hinnangul pole alust lugeda vara/kohustuste hulka poolte poolt vaieldavaid nõudeid.
11(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 Haldur ei ole valetanud, vaid on isiklikult tutvunud Wasa AS bilansiga seisuga 03.09.2019. Haldur taotles nimetatud bilansi esitamist suuliselt võlgniku esindajatega 27.09.2019 toimunud kohtumisel. Bilansi esitas võlgnik 01.10.2019. Arvestades Wasa AS, kui Eesti uusima spaa-hotelli vastu olla võivat avalikku huvi, palus võlgniku esindaja Wasa AS bilansis kajastatud andmeid mitte avalikustada. Nimetatud bilanss asub elektroonilises toimikus ajutise halduri arvutis, kuid kaebaja esindaja tutvus vaid Suvituse Maja OÜ paberkandjal oleva pankrotitoimikuga. Haldur on nõus maakohtu seisukohaga, et kinnistu koormamine ei mõjuta võlgniku varalist seisu, sest faktiliselt tagavad kõik hüpoteegid ühte laenusummat-Danske panga laenunõuet AS-i Wasa vastu ja AS-i Wasa laenunõuet võlgniku vastu. Kaebaja poolt meelevaldselt muudetud finantsandmeid ei saa finantsanalüüsi aluseks võtta. Maakohus on võlgniku maksejõulisuse hindamisel tuginenud ajutise halduri aruandele. Haldur on aruande lk 11 veerus „Arvestuslik 2“ võlausaldaja nõudega summas 681 433,17 eurot arvestanud. Kaebaja väited selle kohta nagu oleks haldur oma aruandes kontrollimatult kasutanud üks-ühele võlgniku poolt esitatud materjale, on meelevaldsed.
42.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Poolte vahel on samaaegselt käesoleva asjaga kohtuvaidlus Pärnu Maakohtu tsiviilasjas x-xx-xxxxx töövõtulepingu täitmise ja rikkumise üle, milles menetletakse võlausaldaja hagi võlgniku vastu (pankrotiavalduses esitatud nõue on esitatud ka viidatud tsiviilasjas) ning võlgniku vastuhagi võlausaldaja vastu. Seetõttu on pankrotiavalduses esitatud nõue ebaselge. Nõuda võlgnikult täitmist olukorras, kus töö puuduste väärtus (955 056,74 eurot) ületab pankrotiavaldusega nõutavat summat, ei ole millegagi põhjendatud. Töö on lõppaktiga vastu võtmata, mistõttu võlausaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Võlgnik tasaarvestas tingimuslikult võlausaldaja nõude oma vastunõudega 29.08.2019. Maakohus määras ekslikult ajutise halduri. Ajutine haldur ja riiklikult tunnustatud ekspert U.U on tuvastanud, et võlgniku finantsseisundis ei ole likviidsusega varapõhise maksejõuetuse tunnuseid. Ajutise halduri aruandes on analüüsitud on erinevaid võlgniku varastsenaariumeid. Mitte ühegi stsenaariumi korral ei oleks võlgnik maksejõuetu. Sealjuures on ajutine haldur hinnangu andmisel jätnud võlgniku nõude võlausaldaja vastu varade hulgas arvestamata, kuid võlausaldaja poolt pankrotiavalduses esitatud nõudega arvestanud. Võlgnik on jätkuvalt tegutsev äriühing, kelle põhitegevuseks on Wasa Resort spaa-hotelli väljaüürimine operaatorile AS-ile Wasa. Võlgnikul puuduvad võlgnevused kolmandate isikute ees, sealjuures on ka kõik ajutise halduri aruande koostamise ajal eksisteerinud sissenõutavaks muutumata lühiajalised kohustused (v.a. vaidlustatud AS Eston Ehitus nõue) käesolevaks ajaks tasutud. Seega puuduvad võlgnikul sissenõutavaks muutunud lühiajalised kohustused. AS-il Wasa ei ole mitte ühtegi tähtaegselt täitmata sissenõutavaks muutunud kohustust. Võlgniku spaa-hotelli kinnisasja turuväärtus ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust. Võlgnikul ei ole vajadust rahuldada esitatud nõue põhivara müügist saadavate vahendite arvel, vaid vajalikud käibevahendid nõude rahuldamiseks on olemas. Võlgniku arvelduskontol on 164 440,00 eurot ning AS-i Wasa vastu on võlgnikul laenu väljamaksmise nõue summas 535 000,00 eurot, seega moodustab likviidne käibevara 699 440 eurot. Võlgnikul eksisteerib kontsernisisene võimalus vajaliku hulga raha kiireks kaasamiseks, millega sellise vajaduse tekkimisel võlausaldaja nõue rahuldada. Sellel põhjusel ei oma tegelikult tähendust, kas kajastada 535 000 eurost laenu väljamaksmise nõuet käibevarana või mitte. Kõikide stsenaariumite korral oli kattekordaja hea või väga hea. Spaa-hotelli turuväärtust 2,95 miljonile eurole määrav Colliersi arvamus on tõendina väärtusetu. Võlgniku käibevara korrigeerimine võlausaldaja poolt ei ole põhjendatud. Nõuet summas 535 000 eurot,
12(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 AS-i Wasa vastu on kajastatud õigustatult käibevarana, sest laenulepingu alusel on laenu väljamaksmise nõue AS-i Wasa vastu tekkinud ja olemas on ka väljamaksele vastav rahasumma. Ei ole kahtlust, et laenu väljamakse tehakse. AS Wasa on seda kinnitanud kinnituskirjaga, samuti on AA seda kinnitanud 04.10.2019 istungil. Võlausaldaja etteheide maakohtule tema nõudega arvestamata jätmisel on vastuolus kehtiva kohtupraktika antud juhistega. Samas on ajutine haldur võlgniku maksevõimet hinnanud koos vaidlustatud võlausaldaja nõudega ning õigesti tuvastanud, et ka sellisel juhul ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgniku vastunõudega ajutine haldur samas arvestanud ei ole. Määruskaebuse etteheited on alusetud. Sealjuures on maakohus on õigesti jätnud arvestamata ka võlausaldaja sissenõutavaks muutumata ning ebaselge alusega nõudega summas 1,3 miljoni eurot, millele ka võlausaldaja ise pankrotiavalduses tuginenud ei ole. Tagasivõitmise asjaoludele tuginemine ei ole asjakohane ja asjassepuutuv, kuna ajutine haldur ja maakohus hindavad käesolevas menetlusstaadiumis võlgniku maksevõimelisust, mitte tagasivõitmise aluste olemasolu. Üürilepingus kokku lepitud üüri vastavuse turutingimustele on nii LVM Kinnisvara kui ka Colliers tuvastanud. Kinnistu väärtuse hindamisel ei saa arvestada hüpoteekidega, mida on ka LVM Kinnisvara hindamisaktis selgitatud. Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks seatud hüpoteegiga ei ole tagatud ühtegi nõuet võlgniku vastu, seega ei oma hüpoteegiga tagatud nõue mingit mõju võlgniku varade ja kohustuste suhtele. Danske Bank A/S Eesti filiaal omab nõuet üksnes AS Wasa suhtes ning tagatavast lepingust tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. Juhul, kui Danske Bank A/S Eesti filiaal peaks sundtäitma oma nõude spa-hotelli koormava hüpoteegi arvel, läheb Danske Bank A/S Eesti filiaali nõue üle võlgnikule AÕS § 349 lg 3 alusel. Järelduvalt nivelleerivad AS Wasa ja võlgniku vastastikused nõuded sellises situatsiooni teineteise ning muudatust varade väärtuses ei toimu – kinnisasja väärtus asendub nõudega AS Wasa vastu, mis lõpetab pikaajalise kohustuse AS Wasa ees, mis omakorda vähendab võlgniku kohustuste väärtust 3 408 956 euro võrra. Väide, et üürilepingu tingimused on vara väärtust vähendavad, ei põhine tõenditel. Kehtiv seadus ei võimalda ajutise halduri vabastamist ja uue nimetamist ning selleks puuduvad ka alused.
43.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
44.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
45.Määruskaebusmenetluses vaieldakse selle üle, kas maakohus on eksinud, jättes võlgniku pankroti välja kuulutamata või mitte. Sealjuures on nii võlgnik kui ajutine haldur arvamusel, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlausaldaja hinnangul on teinud võlgniku maksevõimelisuse hindamisel olulisi kaalutlusvigu, mh on maakohus eksinud võlgniku kinnistu väärtuse hindamisel ning oleks pidanud pankroti välja kuulutama.
46.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus võlgniku kinnistu väärtuse hindamisel eksinud, kui leidis, et võlausaldaja poolt esitatud OÜ Colliers International Advisors
13(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 (Colliers) arvamust ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks ja võttis aluseks LVM Kinnisvara OÜ poolt esitatud arvamuse.
47.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Colliers oma arvamuses tõepoolest deklareeritud, et aruanne ei vasta vormiliselt Eesti varahindamise standardiseeria EVS 875 poolt eksperthinnangule esitatud nõuetele, mida on tellijale eelnevalt selgitatud ja millega on tellija nõustunud. Samuti nähtub, et Colliersi esindajad ei ole teostanud vara kohapealset ülevaatust ning arvamus tugineb piiratud informatsioonile, mistõttu võib lõplik hinnang vara turuväärtuse osas arvamuses toodud hinnangust erineda (V kd, tlk 88). Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et Colliersi hinnangule ei saa selle usaldusväärsuse puudumise tõttu asjas tugineda.
48.Arvestades, et muid eksperthinnanguid asjas ei esitatud, LVM Kinnisvara OÜ on oma arvamust jälgitavalt põhjendanud ning ka ajutine haldur hindas võlgniku kinnisvara väärtust samasse suurusjärku (IV kd, tlk 34), võis maakohus võlgniku maksevõimelisuse hindamisel lähtuda sellest, et võlgnikule kuuluva Suvituse maja 14101, Pärnu linn hotell-spaa turuväärtuseks on 5 880 000 eurot (IV kd, tlk 108). Ekslik ei ole iseenesest ka maakohtu mõttekäik, mille kohaselt saab kinnisvara võimaliku turuväärtuse kaudset suurust tuletada sellele seatud hüpoteekide koguväärtusest, arvestades, et Eestis levinud praktika kohaselt ei koorma krediidiasutused üldjuhul tagatisvara selle eeldatavat turuväärtust oluliselt ületavas summas hüpoteekidega.
49.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole LVM Kinnisvara OÜ arvamus, mis ei võta arvesse kinnistule seatud märkust üürilepingu kohta, Danske Bank A/S kasuks seatud ühishüpteeke kogusummas 5 000 233,85 eurot ega Wasa AS kasuks seatud hüpoteeki summas 4 500 000 eurot (III kd, tlk 41), ekslik. Võlausaldaja on tähelepanuta jätnud, et võlgniku kinnisvara võimalikul enampakkumisel ühishüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks kustuksid kinnistusraamatust nähtuvaid õiguste järjekohti arvestades nii kinnistut koormav märkus üürilepingu kohta kui Wasa AS kasuks seatud hüpoteek. Õiguslikud alused selleks tulenevad PankrS § 139 lg-st 2, TMS § 158 lg-st 1 ja lg-st 3 ning §-st 161.
50.PankrS § 139 lg 2 kohaselt, kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki. Ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks. TMS § 158 lgtest 1 ja 3 tulenevalt jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. TMS § 161 tulenevalt võib ostja üüri- või rendilepingu üles öelda võlaõigusseaduse §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. Ostja ei või üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge võlaõigusseaduse § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada.
51.Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele seonduvalt kinnistut koormava üürilepingu turutingimustele mittevastavusega.
52.Seoses vaidlusega kinnistu eriomandi osa pinna üle on võlgnik määruskaebusmenetluses selgitanud ja esile toonud, et Colliers on pinna määramisel eksinud, eriomandi hulka kuuluva ja üürile antud pinna tegelik suurus on 3521 m2 ning vastavad pinnad on Colliersi arvamuse lisaks 2 olevatel plaanidel avaldatud.
14(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 Võlausaldaja eelnevat väidet kummutanud ning oma väidet, et eriomandi hulka kuulub vaid 2317,7 m2 põhistanud ei ole.
53.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14). Lisaks sätestab PankrS § 10 lg 1 imperatiivselt, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse. Määruskaebuse esitajal oli tulenevalt TsMS § 662 lg-st 3 võimalik kaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, millist võimalust kasutatud ei ole.
54.Eelnevast tulenevalt ei ole vale maakohtu järeldus, et LVM Kinnisvara OÜ arvamus on Colliersi arvamusest usaldusväärsem. Maakohus on ka jälgitavalt ning arusaadavalt põhjendanud, miks ta Colliersi arvamust usaldusväärseks ei pidanud.
55.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka ajutise halduri aruandele esitatud vastuväidete arvesse võtmata jätmist.
56.Muuhulgas on määruskaebuse esitaja esile toonud selle, et ajutise halduri järeldus võlgniku bilansis 535 000 euro kajastamise kohta käibevarana on väär ja vastuolus raamatupidamise toimkonna juhenditega, samuti ei oleks käibevarana tohtinud kajastada võlgniku nõuet võlausaldaja vastu summas 750 015 eurot.
57.Ringkonnakohus märgib vastuseks eeltoodule, et isegi kui eelnimetatud nõuded võlgniku vara hulgast välja jätta, ei ole alust rääkida püsivast maksejõuetusest, kuna võlgniku varad ületavad tema kohustusi.
58.Varade hulk ilma eeltoodud nõuete ja immateriaalse varata, mida ajutine haldur likviidseks ei pidanud (IV kd, tlk 34) ning kinnistu väärtust ja ajutise halduri aruandes bilansi seisuga 11.09.2019 toodud andmeid (IV kd, tlk 31,58) arvestades, moodustab kokku 6 727 444 eurot (raha 164 440 eurot, maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1102 eurot, varud 3937 eurot, nõuded ja ettemaksed 192 eurot, kinnisvarainvesteeringud 5 880 000 eurot, masinad ja seadmed 48 820 eurot, materiaalne põhivara 628 953 eurot). Kõrvutades selle võlgniku kohustustega, mille hulka lugeda ka võlgniku pankrotiavalduses esitatud nõue koos arvestuslike viivistega, so võlad ja ettemaksed 694 123 eurot ning pikaajalised laenukohustused 3 943 956 eurot, ületavad võlgniku varad tema kohustusi 2 089 365 euro võrra (6 727 444-4 638 079). Isegi, kui kohustuste hulka lisada võlausaldaja poolt tsiviilasja nr 2-19-10872 hagimenetluses esitatud nõue võlgniku vastu summas 1,3 miljonit (III kd, tlk 154), mille bilansis mittekajastamist samuti ajutisele haldurile ette heidetakse, ületaksid võlgniku varad, arvesse võtmata eelnimetatud nõudeid, tema kohustusi 789 365 euro võrra (6 727 4445 938 079).
59.Määruskaebuse esitaja heidab ajutisele haldurile ette ka väära järeldust seoses tagasivõitmise alustega. Nimetatud etteheide jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, arvestades, et ajutine haldur võlgniku maksejõuetuse aluseid ei tuvastanud ning tagasivõitmine tuleks kõne alla vaid püsiva maksejõuetuse eeldus(t)e esinemisel ja võlgniku pankroti väljakuulutamisel.
60.Määruskaebuse esitaja heidab ajutisele haldurile ette võlgniku kinnisvara ülekoormatuse arvestamata jätmist ning ebaselgust selles, kelle nõudeid Danske Bank A/S hüpoteegid tagavad. Ringkonnakohus nõustub nende etteheidetega osaliselt.
61.On õige, et käesoleval juhul oli oluline teada saada, millised nõuded (kui üldse) ja kui suures summas on tagatud võlgniku kinnistule seatud hüpoteekidega, kuna nende võimalikul realiseerimisel on oluline, milline võib olla müügitulem võlgniku jaoks ning kuidas see mõjutab tema maksevõimelisust.
15(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659
62.Sellest tulenevalt polnud piisav ajutise halduri avaldatud info, et käesoleval juhul tagatakse Danske Bank A/S kasuks seatud ühishüpoteekidega kolmanda isiku laenu (IV kd, tlk 29 ja V kd, tlk 59). Eelnev eksimus ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski aluseks võlausaldaja määruskaebuse alternatiivnõude rahuldamiseks ning asja maakohtule tagasi saatmiseks uueks menetlemiseks kaalumaks TsMS § 4772 lg 2 alusel uue ajutise halduri määramist, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus 04.10.2019 korraldatud istungil võlgniku juhatuse liikme AA küsitlemisel välja selgitanud, et Danske Bank A/S kasuks seatud hüpoteekidega tagatud nõude suurus on ca 3,8-3,9 miljonit eurot ning need tagavad panga nõudeid Wasa AS vastu (V kd, tlk 65).
63.Kui hüpoteetiliselt oletada, et Dankse Bank A/S ühishüpoteegid lähitulevikus realiseerib, oleks tulemuseks maakohtu poolt järeldatud tasaarvestuse võimaluse tekkimine võlgniku ja Wasa AS vahel tulenevalt AÕS § 349 lg-st 3 ja VÕS §-st 152. Kui sealjuures mitte arvestada kahe kaaskoormatud kinnistu samaaegse müügi ja sealt laekuvate võimalike täiendavate rahaliste vahenditega ning eeldada kinnistu müüki enampakkumisel vähemalt hindaja poolt leitud turuväärtusega, võimaldaks võõrandamine ka võlgnikule üle jäävat rahalist tulemit.
64.Maakohtu järeldus ei ole spekulatiivne ja tõenditel mitterajanev nagu määruskaebuse esitaja väidab. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohus lugeda hagita menetluses asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
65.Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga põhimõtteliselt siiski selles, et juhtumitel, kus võlgnik tagab oma kinnisvaraga kolmanda isiku kohustusi, on tema maksejõulisuse hindamisel oluline välja selgitada ka see, kas AÕS § 349 lg 3 alusel tekkiv võimalik nõue oleks võlgniku poolt realiseeritav.
66.Seoses määruskaebuse esitaja poolt maakohtule pankrotiavalduse aluseks oleva selge nõude arvestamata jätmise etteheitega märgib ringkonnakohus, et tõi eelnevalt arvutuste teel esile, et isegi kui eeltoodud nõuet koos ajutise halduri aruandes toodud viivistega arvestada, ei ole võlgniku püsiva maksejõuetuse eelduste olemasolu käesoleval juhul täidetud, kuna võlgniku vara ületab tema kohustusi. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on loetakse juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetuks, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
67.Püsiva maksejõuetuse eeldused on käesoleval juhul täitmata ka PankrS § 1 lg 2 mõttes, mille kohaselt loetakse võlgnik maksejõuetuks, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on põhistanud, et tal on kontol raha 164 438,10 eurot (III kd, tlk 57), Wasa AS-lt saada 535 00 eurot (III kd, tlk 59) ning Wasa AS kontol on 641 336,32 eurot (III kd, tlk 168), millega on võimalik täita nii ajutise halduri aruandes märgitud sissenõutavaks muutunud kohustused summas 13 876,24 eurot (IV kd, tlk 29) kui ka pankrotiavalduse aluseks olev nõue summas 681 433,17 eurot ( I kd, tlk 3, 148). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
68.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
69.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks võlgnikule hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
16(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
70.Võlgniku 28.02.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja võlgnikule õigusabi kokku 26 tunni ja 16 minuti ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ning võlgnik taotleb menetluskulude hüvitamist summas 3160 eurot. Võlgnik kinnitab, et kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga ning ei sisalda käibemaksu.
71.Võlausaldaja esitas võlgniku menetluskuludele vastuväite ning leidis, et võlgniku määruskaebemenetluse kulud on ebaproportsionaalselt suured. Võlgniku määruskaebusele vastamise ajakulu on kokku 26 tundi ja 16 minutit võrreldes võlausaldaja määruskaebuse koostamise kuluga, milleks on 10 tundi ja 31 minutit. Võlausaldaja palus kindlaks määrata üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.
72.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku taotlus määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kindlaks määramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
73.Esmalt hindab ringkonnakohus võlgnikule osutatud õigusabi ühe tööühiku hinda, milleks on 120 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja ei ole tunnihinna osas vastuväiteid esitanud. Kohtupraktikas on tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta) peetud mõistlikuks ja põhjendatuks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasja nr 32-1-93-13, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) vaidluse kestust, keerukust (sh esitatud tõendite hulka) ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ja põhjendatud.
74.Järgnevalt hindab ringkonnakohus osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on määruskaebusmenetluses võlgnikule osutatud õigusabi kokku 26 tunni ja 16 minuti ulatuses järgnevalt: - 04.11.2019 - tõenduslike küsimuste arutamine kliendiga. Toimiku materjalide analüüs ning võimaliku täiendava tõendamisvajaduse hindamine - 2h 20m 280,00 eurot; 07.11.2019 - suhtlus kliendi ning ekspertidega seoses määruskaebuses esitatud väidetega vara hindamise kohta. Hindamismeetodite täpsustamine Colliersi hinnangu standardile mittevastavuse klausli ja hindaja vastutuse täpsustamine - 50m 100,00 eurot. Ringkonnakohus peab eeltoodud ajakulust (kokku 3 h 10 minutit) põhjendatuks õigusabi osutamist 2 tunni ulatuses. Määruskaebuse väiteid arvestades oli esindajal suhtlus kliendi ja ekspertidega, samuti töö toimikuga kindlasti vajalik. Samas ei saanud küsimus maksejõuetuse tõendamisvajadusest tingida suurt töömahtu, arvestades, et maakohus jättis pankrotiavalduse rahuldamata. - 11.11.2019 - Eston Ehitus AS-i määruskaebuse läbitöötamine. Suhtlus kliendiga. Määruskaebuse analüüs, vastustaja vastuse põhiteeside ja edasise tegevuskava väljatöötamine ja kooskõlastamine - 4h 20m 520,00 eurot. Ringkonnakohus peab eeltoodud ajakulu tervikuna põhjendatuks, arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning vajadust kliendisuhtluseks seoses kaebuse vastuse ettevalmistamisega. - 13.11.2019 - ehitustehniline ekspertarvamuste analüüs, LVM Kinnisvara hindamisakti analüüs ning seonduv töö määruskaebuse vastuse ettevalmistamisega - 1h 40m 200,00 eurot. Ringkonnakohus peab eeltoodud ajakulu tervikuna põhjendatuks, arvestades määruskaebuses esitatud väidete sisu seonduvalt võlgniku kinnisvaraga ning vastuses esitatud vastuväiteid. - 21.11.2019 - nõupidamine kliendiga seoses kinnisasja ja ettevõtte väärtuse hindamisega- 1h 00m 120,00 eurot. Ringkonnakohus ei pea eeltoodud ajakulu põhjendatuks, arvestades, et nimetatud
17(18)
Tsiviilasi nr: 2-19-11659 hindamisi järgneva menetluse jooksul läbi ei viidud ning uusi tõendeid võlgniku vara väärtuse kohta ei esitatud. - 22.11.2019 - töö pankrotiasja toimikuga, vastustaja vastuse projekti koostamine5h 40m 680,00 eurot; 25.11.2019 - vastustaja vastuse projektiga jätkamine, jooksev suhtlus ja kooskõlastused kliendiga - 7h 20m 880,00 eurot. Ringkonnakohus peab nimetatud ajakulust (kokku 13 h) põhjendatuks õigusabi osutamist 7 tunni ulatuses, arvestades varasemat seonduvat tööd määruskaebuse vastuse ettevalmistamisega, kliendisuhtlust ja toimikuga tutvumist, määruskaebusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, selles esitatud sisulisi vastuväiteid, mh varasemate seisukohtade kordamist ning asjaolu, et vastuse põhiteesid olid varasemalt välja töötatud. - 26.11.2019 - nõupidamine kliendi esindajaga, menetlusliku olukorra ja edasise tegevuskava arutamine - 2h 00m 240,00 eurot. Ringkonnakohus ei pea nimetatud ajakulu põhjendatuks, arvestades määruskaebusele esitatud vastuse koostamise aega ning asjaolu, et edasise tegevuskava etteulatuvaks arutamiseks puudus kohtu seisukohata määruskaebuse osas vajadus. - 27.02.2020 - nõupidamine kliendi esindajaga, menetluse senise käigu ja edasiste tegevuste arutamine -1h 06m 140,00 eurot. Ringkonnakohus ei pea nimetatud ajakulu põhjendatuks, arvestades, et 20.02.2020 määras kohus menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks, mistõttu puudus alus eeldada, et menetluses võiks kaasneda vajadust täiendavate menetlustoimingute tegemiseks. Nimetatud ajast alates ei ole vaidluse osapooled menetluses ka enam täiendavaid sisulisi seisukohti esitanud.
75.Eelnevast tulenevalt on võlgnikule osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtu hinnangul kokku 15 tundi. Ringkonnakohus määrab võlgniku menetluskulud kindlaks summas 1800 eurot (15 h x 120 eurot). Võlgniku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb seega rahuldamata summas 1360 eurot.
76.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastava taotluse menetluskulude kindlaks määramise taotluses esitanud.
77.Ajutise halduri 09.03.2020 taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 563,20 eurot (sisaldab käibemaksu) tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta rahuldamata. Ajutine haldur on tuginenud PankrS § 23 lg-le 1, mis reguleerib ajutise halduri õigust saada tasu oma töö eest. Maakohus on ajutise halduri tema kohustustest vabastanud. Määruskaebusmenetluses ei ole ajutisel halduril lepingulist esindajat olnud. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes asjaolule, et TsMS § 175 lg1 kohaselt kuuluvad hüvitamisele ainult menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, puudub ringkonnakohtul õiguslik alus ajutise halduri poolt esitatud taotluse rahuldamiseks.
78.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS §-st 32 ja TsMS §-st 178. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik