2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks E.L (isikukood XXX) ja I.K (isikukood XXX) vahel sõlmitud ühisomandi lõpetamise kokkulepe ja asjaõigusleping, mis on tõestatud Tallinna notari T S asendaja L S-A poolt 23.04.2025.a, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri xxxx all ja millega anti I.K-le (isikukood XXX) üle tasuta kinnisasja registriosa numbriga xxxx omandiõigus.
3.Kohustada I.K-d (I.K, isikukood XXX) andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teises jaos I.K (isikukood XXX) kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue omanikuna kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teise jakku ühisomanikena E.L (isikukood XXX) ja I.K (isikukood XXX) kandmiseks.
4.Kohustada E.L-i (I.K, isikukood XXX) andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teise jakku E.L (isikukood XXX) omanikuna sisse kandmiseks.
5.Asendada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3 (kolm) ja 4 (neli) märgitud nõusolekud kohtuotsusega.
6.Jätta Harju Maakohtu 06.06.2025.a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-8819 rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
7.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja 1 (6)
kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud E.L (isikukood XXX) kanda, välja arvatud I.K (isikukood XXX) menetluskulud ning A.D (isikukood XXX) menetluskulud, mis tulenevad I.K 24.06.2025.a esitatud määruskaebuse ja 29.07.2025.a esitatud kostja vastuse menetlemisest ning I.K-ga kompromissiläbirääkimiste pidamisest.
9.Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 8 (kaheksa) nimetamata menetluskulud jätta menetluskulu kandnud poole kanda.
10.Välja mõista E.L-ilt (I.K, isikukood XXX) A.D (isikukood XXX) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 4320 (neli tuhat kolmsada kakskümmend) eurot 80 (kaheksakümmend) senti ja riigilõiv 2170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot, A.D seadusliku esindaja sõidu- ja majutuskulu 586 (viissada kaheksakümmend kuus) eurot 68 (kuuskümmend kaheksa) senti.
11.Välja mõista E.L-ilt (I.K, isikukood XXX) A.D (isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 7077 (seitse tuhat seitsekümmend seitse) eurot 48 (nelikümmend kaheksa) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
12.Jätta rahuldamata A.D (isikukood XXX) avaldus lepingulise esindaja kulu 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot 20 (kakskümmend) senti kindlaksmääramiseks ja E.L-ilt (I.K, isikukood XXX) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.TsMS § 444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab kohtuotsuse kirjeldava osa välja. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
2.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 sätestab, et hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja I.K võttis 16.12.2025 kohtuistungil hageja nõude õigeks (dtl 405). Kostja E.L võttis 31.03.2026 kohtuistungil hageja nõude õigeks (dtl 470). Mõlemad kostjad on hagi õigeks võtnud. Hagiavaldus ei ole esitatud abieluasjas või põlvnemisasjas. Kohus on seetõttu hagi õigeksvõtuga seotud (TsMS § 440 lg 4). 2 (6)
Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate 23.04.2025 sõlmitud notariaalse ühisomandi lõpetamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu, millega anti kostja I.K-le üle tasuta kinnisasja registriosa numbriga xxxx omandiõigus. Kohus kohustab kostja I.K-d andma nõusoleku kinnistusraamatus kinnisasja registriosa nr xxxx teises jaos kostja I.K kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue omanikuna kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teise jakku ühisomanikena kostjate kandmiseks ning asendab kostja I.K nõusoleku omanikukande muutmiseks kohtuotsusega. Kohus kohustab kostja E.L-i andma nõusoleku kinnistusraamatus kinnisasja registriosa nr xxxx teises jaos enda sisse kandmiseks omanikuna ja asendab kostja E.L nõusoleku kohtuotsusega.
3.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rakendas 06.06.2025 hagi tagamise määrusega hagi tagamise abinõud, milleks oli kinnistusraamatusse eelmärke ja märkuse kandmine (dtl 27). Kohtuotsuse tegemisega ei kaasne korteriomandi automaatset üleminekut kostja E.L-ile. Korteriomandi E.L-ile ülemineku eelduseks on kinnistusosakonnale seaduse nõuetele vastava kinnistamisavalduse esitamine ja selle alusel kinnistusraamatusse kande tegemine. Kohtuotsuse tegemisest kinnistamisavalduse esitamise ja lahendamiseni on võimalik korteriomandi käsutamine, mistõttu on otsuse täitmise tagamiseks vajalik jätta jõusse hagi tagamise abinõud, mis välistavad korteriomandi käsutamise hageja õigusi kahjustaval viisil. Kohus jätab seetõttu hagi tagamise abinõud jõusse otsuse täitmist tagavate abinõudena.
4.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 2 sätestab, et kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu esineb alus menetluskulude jätmiseks kostjate kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused puuduvad, sest kostjad ei võtnud hagi kohe õigeks. Kohus jaotab kostjate vahel menetluskulud vastavalt nende menetluses osalemise ulatusele. Kostja E.L ei vastuta TsMS § 165 lg 2 järgi kostja I.K tehtud toimingutest tingitud menetluskulude eest. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja E.L kanda jätta kostja I.K määruskaebuse, kostja I.K vastuse ning I.K-ga kompromissiläbirääkimiste pidamisega seotud kulusid. Kohus jätab menetluskulud kostja E.L kanda, välja arvatud kostja I.K 24.06.2025 esitatud määruskaebuse ja 29.07.2025 esitatud kostja vastuse menetlemisest ning hageja ja kostja I.K vaheliste kompromissiläbirääkimiste pidamisest tulenevad menetluskulud. Hageja seaduslik esindaja avaldas 16.12.2025 istungil nõusolekut sellega, et I.K ei kanna menetluskulusid (dtl 405). Kohus jätab eeltoodut arvestades need poolte menetluskulud, mis ei jäänud kostja E.L kanda, poole kanda, kes vastava kulu on teinud.
6.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 3 (6)
2170 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihinnast lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 2100 eurot. RLS § 59 lg 17 järgi kuulus hagi tagamise esitamisel tasumisele riigilõiv 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostja E.L-ilt riigilõivu 2170 eurot hüvitamist. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu (riigilõiv) 2170 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
7.TsMS § 162 lg 3 sätestab, et poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. TsMS § 144 p 2 sätestab, et kohtuvälised kulud on: menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus kohustas hageja seaduslikku esindajat ilmuma isiklikult kohtuistungile. Hageja ja tema seadusliku esindaja elukoht on xxxx. Hageja seaduslik esindaja kandis xxxx Eestisse ja Eestist tagasi xxxx sõitmiseks lennupiletite kulusid kokku summas 409,45 eurot (dtl-d 479-480). Hageja seadusliku esindaja majutuskulud olid 1954,62 xxxx krooni, mille hageja esindaja tasus 20.03.2026 majutusasutuse Mercure Tallinn broneeringu eest ja mis on ekvivalentne 177,23 euroga (arvestades 20.03.2026 Euroopa Keskpanga avaldatud kurssi 1 euro = 11,029 xxxx krooni) (dtl-d 474-475). Kulud on seotud kostja E.L osalemisega menetluses. Kostja E.L võttis hagiavalduse 31.03.2026 istungil õigeks. Arvestades seda, et kostja I.K oli hagi õigeks võtnud juba varem, oli kostja E.L-il võimalik menetluskulude tekkimist vältida hagi õigeksvõtmisega enne istungi toimumist. Kohtu hinnangul olid kulud hageja seadusliku esindaja jaoks vältimatud, arvestades hageja ja tema seadusliku esindaja elukohta. Kohtu hinnangul ei ole kulud ebamõistliku suurusega. Kohus määrab kindlaks hageja seadusliku esindaja sõidu- ja majutuskulud 586,68 eurot ja mõistab kostja E.L-ilt hageja kasuks välja.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses vandeadvokaat Z.L , kes on TsMS § 218 lg 1 p-s 1 nimetatud nõuetele vastav esindaja. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.
9.Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja lepingulise esindaja tasumäär 220 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär koos käibemaksuga oli ajavahemikus 02.05.2025 kuni 12.06.2025 268,40 eurot (käibemaksumäär 22%) ning ajavahemikus 03.07.2025 kuni 02.02.2026 272,80 eurot (käibemaksumäär 24%). Hageja on avaldanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu kuulub lepingulise esindaja kulu hüvitamisele koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 220 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul on kohtuasja keerukusastet ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär 220 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
4 (6)
10.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi hageja lepinguline esindaja ajavahemikus 02.05.2025 kuni 12.06.2025 järgmised toimingud, milleks kulus kokku 10 tundi 12 minutit: 02.05.2025 kliendi esitatud materjalide läbitöötamine ja hagiavalduse koostamiseks vajalik esmane analüüs (1 tund 30 minutit), 05.05.2025 hagiavalduse esmase mustandi koostamisega alustamine olemasoleva info põhjal (1 tund 42 minutit), 06.05.2025 hagiavalduse mustandi koostamisega jätkamine (2 tundi 30 minutit), 07.05.2025 hagiavalduse mustandi lõpuni koostamine ning lisade vormistamine ja edastamine kliendile (2 tundi 18 minutit), 15.05.2025 suhtlus kliendiga e-kirja teel (18 minutit), 05.06.2025 hagiavalduse täiendamine ja kohtule esitamine ning suhtlus kliendiga (1 tund 18 minutit), 09.06.2025 hagi tagamise määrusega tutvumine ning suhtlus kliendiga (24 minutit) ning 12.06.2025 suhtlus kliendiga e-kirja teel (12 minutit). Kostja E.L on leidnud, et tegevused ei ole tõendatud, ebavajalikud ning üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on vältimatult vajalikud hagiavalduse koostamiseks, kohtule esitamiseks, hagi menetlusse võtmise ning hagi tagamise kontrollimiseks. VÕS § 624 lg-st 1, advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 4 kohaselt on advokaadist esindajal kliendi suhtes teavitamiskohustus. Seetõttu on kliendile selgituste andmine vajalik toiming. Arvestades hagile lisatud tõendite mahtu, asja keerukusastet ning kohtule esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, on mõistlikult vajalik aeg toimingute tegemiseks 10 tundi. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu ajavahemikus 02.05.2025 kuni 12.06.2025 osutatud õigusteenuse eest on 2684 eurot (10x268,40=2684). Kohus määrab lepingulise esindaja kulu 2684 eurot kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja ajavahemikus 03.07.2025 kuni 02.02.2026 järgmised toimingud, milleks kulus kokku 9 tundi 24 minutit: 03.07.2025 tutvumine kohtumääruse ja vastaspoole määruskaebusega ning suhtlus kliendiga (1 tund), 11.07.2025 seisukoha koostamine hagi tagamise määruskaebuse osas ning kooskõlastamine, täiendamine ja kohtule esitamine (1 tund 42 minutit), 21.07.2025 tutvumine kinnistusraamatu väljavõttega (18 minutit), 21.07.2025 tutvumine kostja E.L vastusega kohtule ning suhtlus kliendiga (30 minutit), 22.07.2025 tutvumine Kadri-Piibe I.K poolt kohtule esitatuga ning suhtlus kliendiga (18 minutit), 22.07.2025 tutvumine kliendi sisendiga kostja seisukoha osas (24 minutit), 04.08.2025 tutvumine kostja vastuväidetega ning suhtlus kliendiga (1 tund 18 minutit), 04.08.2025 tutvumine kliendi esitatud sisendiga kostjate seisukohtade osas (18 minutit), 18.08.2025 tutvumine II astme kohtu kohtumäärusega ning suhtlus kliendiga (18 minutit), 19.08.2025 tutvumine kohtukutsega ning suhtlus kliendiga (6 minutit), 09.12.2025 suhtlus kliendiga ning taotluse koostamine kohtule seoses kohtuistungiga (24 minutit), 15.12.2025 16.12.2025 kohtuistungiks ettevalmistumine (1 tund 30 minutit), 16.12.2025 kohtuistungil osalemine (30 minutit), 16.01.2026 kohtumäärusega tutvumine ning suhtlus kohtuga (18 minutit) ning 02.02.2026 menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit). Menetluskulude jaotust arvestades ei määra kohus kindlaks kostja I.K määruskaebuse menetlemisega seonduvaid toiminguid, mida esindaja on teinud mahus 3 tundi (03.07.2025 1 tund, 11.07.2025 1 tund 42 minutit, 18.08.2025 18 minutit). Kostja vastuse ja seisukohtadega tutvumine on TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja 6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning selliselt vajalik ja põhjendatud toiming. Kliendisuhtlus on esindaja seadusest tuleneva teavitamiskohustuse täitmine ja seetõttu vajalik toiming. Kohtuistungil osalemine on menetlusosalise põhiseadusest tuleneva õiguse teostamine, mis hõlmab istungiks ettevalmistumist. Kostja E.L vastuväide, mille kohaselt ei vajanud istung ettevalmistust, ei ole kooskõlas lepingulise esindaja kohustusega osutada vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust. Seega on tegemist vajalike toimingutega. Menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine on TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise kohustuse täitmiseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole asja keskmist keerukusastet ja vähest mahtu arvestades ajakulu 24 minutit, mis on tekkinud kliendisuhtlusest ning 16.12.2025 istungiks ettevalmistumisest, vajalik ja põhjendatud. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu ajavahemikus 03.07.2025 kuni 02.02.2026 osutatud 5 (6)
õigusteenuse eest on 1636,80 eurot (6x272,80=1636,80). Kohus määrab lepingulise esindaja kulu 1636,80 eurot kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles lepingulise esindaja kulude 5302 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 981,20 eurot (53022684-1636,80=981,20).
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostja E.L-il tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.