Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.05.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-16854
Kohtuasi
V.I hagi Osaühingu IDAKOIDLIK vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise ja viivise saamiseks. Osaühingu IDAKOIDLIK vastuhagi V.I vastu 7986,34 euro saamiseks
Kaebus ja vaidlustatud kohtulahend
Osaühingu IDAKOIDLIK apellatsioonkaebus Maakohtu 29.11.2024 otsuse peale
Harju
Hind
19 161,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant Osaühing
IDAKOIDLIK
(registrikood 10293121), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktoria Ivanova Vastustaja V.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 29.11.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
4.Mõista Osaühingult IDAKOIDLIK V.I kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 833,55 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-22-16854 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetlus töövaidluskomisjonis
1.V.I (hageja, töötaja) esitas 19.08.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) Osaühingu IDAKOIDLIK (kostja, tööandja) vastu avalduse, milles palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada töölepingu ja teha töötamise registrisse kande töölepingu lõpetamise kohta ning mõista kostjalt enda kasuks välja töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hüvitise 10 113 eurot ja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 3371 eurot ning hüvitistelt seadusjärgses määras viivise.
2.Kostja esitas 06.09.2022 TVK-le avalduse, milles palus mõista hagejalt välja kahjuhüvitise 24 391,12 eurot.
3.TVK rahuldas 07.10.2022 otsusega osaliselt töötaja avalduse ja jättis tööandja avalduse rahuldamata. TVK tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 24.08.2022, määras teha töötamise registrisse kanne töölepingu lõppemise kohta, mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 10 113 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 19.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kostja esitas 09.11.2022 Harju Maakohtule taotluse (täpsustatud 19.01.2023) vaadata töötaja avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
5.Hageja esitas 22.02.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada töölepingu ja teha töötamise registrisse kande töölepingu lõpetamise kohta ning mõista kostjalt enda kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 10 113 eurot ja sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 19.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
5.1.Hagivalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.04.2020 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde alates 21.04.2020 tööle projektijuhi ametikohale. Hageja juhtis IT-alaseid projekte. Kostjal ei olnud hageja tööle etteheiteid. 25.07.2022 kutsus kostja (juhatuse liige) hageja enda juurde ja teatas, et tellija ei maksa hageja juhitud projekti ületundide eest ning et kostja nõuab seetõttu puudu jäänud summa hagejalt sisse. Kostja edastas hagejale 25.07.2022 käskkirja töölepingu lõpetamise kohta. Käskkirjas viitas kostja üksnes TLS § 88 lg 1 p-le 7 ning käskkirjale pidi olema lisatud ülesütlemise põhjendus, kuid hageja ei ole käskkirja lisa
2-22-16854 saanud. Seega ei ole kostja ülesütlemist põhjendanud. Käskkiri ei ole nõuetekohane ülesütlemisavaldus ka seetõttu, sest selles ei ole märgitud, mis ajast tööleping lõpetatakse. Töötaja sai ülesütlemisavalduse alles siis, kui kostja esitas selle TVK-le. 25.07.2022 õhtul maksis kostja hagejale välja lõpurahad. Hageja mõistis sellest, et tööleping on lõpetatud, kuid ei mõistnud, millisel põhjusel. Samuti jäi arusaamatuks kahjunõue. Käskkirjas oli märgitud, et hageja rikkus töölepingut alates 20.04.2020, kuid hageja asus tööle alles 21.04.2020. Samuti ei ole kostja kordagi varem rikkumistele tähelepanu pööranud. TVK menetluses selgitas kostja, et tema etteheited hagejale on seotud 2022 märtsis alustatud riigihankega „Riigi õigusvõrk I etapp arendusressursi soetus“. Hanke algne maksumus oli 35 089,6 eurot (töö tunnihind 37,6 eurot). Projekti arendustiimis oli kokku 6 inimest, sh juhtivarendajana kostja juhatuse liige F.Q. Algselt pidi projekt kestma 3 kuud, kuid juba projekti keskel oli näha, et eesmärkide saavutamiseks on vaja teha rohkem töötunde. Kliendiga peeti läbirääkimisi ja otsustati, et klient leiab täiendava rahastuse ning lepingu mahtu suurendatakse. Enne vastava lepingumuudatuse allkirjastamist jätkati tööd, sest riigiasutusel võttis muudatuse vormistamine aega. Kostja ja tellija allkirjastasid 13.06.2022 lepingu muudatuse, mille kohaselt oli hanke uus maksumus 46 318,27 eurot. Mõne aja möödudes selgus, et ka see ei ole piisav ning lepiti taas kokku, et jätkatakse töid ja klient rahastab töid hiljem. Kostja ja klient allkirjastasid 06.09.2022 järgmise lepingu muudatuse, mille kohaselt oli hanke uus maksumus 61 803,1 eurot ja projekti lõpetamise aeg 15.07.2022. Sel päeval saigi projekt lõpetatud. Kogu projekti vältel akteeriti töötunde nii kostja süsteemis kui ka kliendi süsteemis, sh sisestas ka kostja juhatuse liige oma töötunnid süsteemidesse ning tal oli kogu aeg ülevaade tehtud töötundide mahust. Samuti arutasid hageja ja kostja juhatuse liige töötundide mahu ja eesmärkide saavutamisega seonduvat kliendiga. Kostja juhatuse liige koostas ise kliendile arved akteeritud tööde alusel. Hageja ei ole oma kohustusi rikkunud ega kostjale kahju tekitanud. Hageja ülesandeks oli juhtida projekti ning kostja juhatuse liige pidas kliendiga läbirääkimisi (hagejal ei olnud volitusi pidada kliendiga üksi läbirääkimisi). Kostja juhatuse liige sõlmis kliendiga lepingu ja otsustas jätkata projektiga enne lepingu rahastamist puudutavate muudatuste allkirjastamist, uskudes riigiasutuse lubadusi. Kostja lootis, et tööde jätkamise korral saavad tööd rahastatud, sest vastavaid läbirääkimisi kajastasid koosolekute protokollid. Kostja jätkas töid, sest vastasel korral ei oleks tal olnud töötajatele tööd anda.
5.2.Töölepingu ülesütlemine on tühine, sest ülesütlemiseks ei olnud alust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus töölepingut. Töölepingu lõpetamise käskkirjas ei ole kostja lepingu lõpetamist põhjendanud. Kostja ei ole enne töösuhte lõpetamist hagejale hoiatusi teinud. Kostja juhatuse liige sai projektimahu ületamisest enda kinnitusel teada juba 2022 kevadel. Seega ei öelnud kostja lepingut üles mõistliku aja jooksul.
5.3.Kuna tööleping ei ole lõppenud, tuleb see TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada ning TLS § 109 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis, mis vastab hageja kolme kuu keskmisele töötasule, s.o 10 113 eurot (bruto).
2-22-16854 Kostja vastuväited ja vastuhagi
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 09.11.2022 vastuhagi, milles palus tuvastada, et pooltevaheline tööleping lõppes 25.07.2022, ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 7986,34 eurot.
6.1.Kostja väidete kohaselt töötas hageja alates 21.04.2020 kostja juures projektijuhi ametikohal. Kostja ülesanneteks oli töölepingu p 2.2 järgi projektide juhtimine, arendusmeeskonna koordineerimine (koosolekud, tööülesannete planeerimine, sprintide planeerimine), erinevad raporteerimised projekti elutsükli jooksul, suhtlemine klientidega ja muud ülesanded projektide efektiivseks juhtimiseks. Hageja ülesandeks oli tööde määratlemine ja kavandamine, ajakava ja kalkulatsioonide koostamine ning maksumuse juhtimine. Samuti tuli hagejal jälgida projekti edenemist ja töötatud tundide mahtu. Seda kinnitavad vaidlusaluse projekti puhul 22.03.2022 ja 01.04.2022 koosoleku protokollid. Kahe aasta jooksul käitus hageja mitme projekti puhul korduvalt ebaprofessionaalselt ja kostja on teinud hagejale suuliselt korduvalt märkusi ning pööranud töötaja tähelepanu vigadele projektide juhtimises. Vaidlusaluse projekti puhul allkirjastas kostja kliendiga 15.03.2022 lepingu, mille algne maht oli 1120 tundi ja juunis suurendati seda 10% (1232 tunnini). Arendustööde käigus tuli välja, et ajavahemikul 15.03.2022–25.07.2022 oli arendusmeeskond töötanud selles projektis kokku juba 1777 tundi, s.o 545 tunni võrra rohkem, kui tellija poolt makstav tööde maht. Juuli keskpaigaks sai kostja kindlalt teada, et klient ei soovi maksta lepingu mahtu ületava töö eest. Hageja rikkus oma tööülesandeid, sest ei jälginud töötundide mahtu, ei teavitanud kostjat ega klienti töötundide mahu peatsest täitumisest ega maandanud kliendiga läbirääkimistel ületundide tekkimise riski (rikkus töölepingu p 2.2.2–2.2.5). Kostja juhatuse liikme osalemine projektis ei tähenda seda, et hageja ei pidanud oma ülesandeid täitma. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, et ka juhatuse liige akteeris oma töötunde. Töötundide arvestamine ja koondtabeli koostamine juhatuse liikmele üleandmiseks oli projektijuhi kohustus. Eelneva tõttu esitas kostja juhatuse liige 25.07.2022 hagejale tutvumiseks ja allkirjastamiseks ülesütlemisavalduse ja kahju fikseerimise akti. Hageja tutvus sellega, kuid keeldus seda allkirjastamast ja jooksis ruumist välja, mida kinnitavad tunnistajad. Lisaks koostas kostja töölepingu lõpetamise kohta käskkirja ja edastas selle hageja epostiaadressile. Vaatamata kahju olemasolule maksis kostja hagejale välja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise ning tegi muud maksed vastavalt seadusele.
6.2.Hageja peab TLS § 74 lg 1 alusel hüvitama kostjale töölepingu p-de 2.2.2–2.2.5 rikkumisega põhjustatud kahju 7085,69 eurot. Kostjale tekkis kahju, sest ta pidi maksma töötajatele ületundide eest töötasu. Projekti maksumus oli 42 112 eurot (põhileping) + 4211,2 eurot (10% lisaleping). Kuna hageja hooletuse tõttu tegi meeskond kokku tööd 1777 tundi, sh 545 ületundi, oli projekti maksumus kostja jaoks 66 815,2 eurot, st kostjale tekkis kahju 20 492 eurot. Lisaks täitis kostja juhatuse liige alates 25.07.2022 hageja ülesandeid kokku 32 tunni ulatuses tunnihinnaga 65 eurot, mistõttu tekkis täiendavalt 2080 euro suurune kahju. Pärast kostja juhatuse liikme sekkumist ja kliendiga läbirääkimisi allkirjastasid kostja ja
2-22-16854 klient lepingu muudatuse, millega suurendati mahtu 411,97 tunni võrra. Selle tulemusena tasus klient kostjale lisaks 15 486,31 eurot. Seega põhjustas hageja kostjale kokku kahju 7085,69 eurot (20492 + 2080 – 15 486,31). Hageja põhjustas kahju vähemalt hooletusest. Hagejal jäi märkamata, et tema meeskond oli teinud 545 ületundi. Hageja vastuväited vastuhagile
7.Hageja vaidles kostja kahju hüvitamise nõudele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju suurust. Juhatuse liikme tehtud töö ei saa olla kostjale tekkinud kahju. Kostja oli teadlik, et kokkulepitud maht töötunde on ületatud, kuid ta võimaldas töötajatel töödega jätkata. Seega vastutab kostja ise tekkinud kahju eest. Hageja ei rikkunud tööülesandeid. Kostja asus alles pärast lepingu ülesütlemist väitma, et hageja tööülesandeks oli eelarve jälgimine, kuid ei ole seda tõendanud. Kuigi paljudes projektides on projektijuhtide kohustuseks eelarve järgimine, ei ole pooled selles kokku leppinud. Kostja on väike ettevõte ning kostja juhatuse liige oli igapäevaselt vaidlusaluse projektiga ise aktiivselt seotud – osales koosolekutel ja oli kursis projekti edenemise, sh töötundide mahu ja eelarvega. Kostja läks lepingusse teadmisega, et eelarvest ei piisa, ning lepingu ajal suurendati tasu. Hageja ei vastuta selle eest, kui kostja leppis kahjumliku projektiga. Kostja juhatuse liige sai juba 2022 kevadel teada, et projektimaht oli ületatud. Seda kinnitab mh asjaolu, et maikuu eest akteeriti töid ja arve esitati 20.05.2022 seisuga, mil maht täitus. Seejuures allkirjastati need aktid alles septembris, kuigi tavapäraselt allkirjastati aktid järgmise kuu alguses. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 29.11.2024 otsusega hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 24.08.2022 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 10 113 eurot ning sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis hagi rahuldamata töötajate registrisse kande tegemise taotluse osas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4501 eurot koos kohustusega tasuda sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
8.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
hageja ja kostja sõlmisid 20.04.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle projektijuhi kohale; kostja alustas 15.03.2022 projektiga „Riigi õigusvõrk I etapp arendusressursi soetus“, mille eesmärgiks oli valmis arendada töösse rakendatav keskkond hiljemalt 01.07.2022; projekti maksumuseks oli 35 089,60 eurot; hageja oli selle projekti projektijuht; tellija pidi andma teabe projektijuhile, kes pidi korraldama meeskonna tööd; kostja juhatuse liige osales projektis arendaja ja arhitektina;
2-22-16854 -
-
-
lepingu maht sai 2022 kevadel täis; seda arutati koosolekutel, kus osales kostja juhatuse liige; kostja juhatuse liige kinnitas TVK 23.09.2022 istungil, et ületundide fakt tuli üles maikuus kliendiga toimunud koosolekul, kus hageja ütles, et oleme ületunde teinud; klient oli nõus töö pausile panema, kuid kostja otsustas jätkata; kostja ja tellija allkirjastasid 13.06.2022 ja 16.06.2022 kokkuleppe, millega muutsid lepingu hinda ja uus hind oli 46 318,272 eurot, käsundi täitmise ajaperiood alates 15.03.2022 kuni lepingu hinna täitumiseni; 01.07.2022 toimus tellija ja kostja koosolek, kus arutati, et lepingu maht on ületatud 400+ tunni võrra, käib jätkulepingu/hanke ettevalmistus; koosolekul osalesid kostja juhatuse liige ja hageja; kostja ja tellija allkirjastasid 06.09.2022 ja 15.09.2022 uue kokkuleppe, millega muutsid lepingu hinda ja uus hind oli 61 803,10 eurot, käsundi täitmise ajaperiood 15.03.2022–15.07.2022; muudatus jõustus tagasiulatuvalt alates 31.05.2022; kostja andis tellijale tööd üle järgmiselt: 1) 14.03–31.03.2022 kokku 223,91 tundi; üleandmise akt allkirjastatud 05.04.2022 ja 07.04.2022; 2) 01.04–30.04.2022 kokku 490,13 tundi; üleandmise akt allkirjastatud 09.05.2022 ja 12.05.2022; 3) 01.05–20.05.2022 kokku 405,96 tundi; üleandmise akt allkirjastatud 05.09.2022 ja 06.09.2022; 4) 25.05–30.05.2022 kokku 112 tundi; üleandmise akt allkirjastatud 13.09.2022 ja 16.09.2022; 5) 31.05–28.06.2022 kokku 411,87 tundi; üleandmise akt allkirjastatud 13.09.2022 ja 20.09.2022; kostja koostas dokumendi „Ülesütlemisavaldus ja kahju fikseerimise akt“, kuid hageja ei ole sellega 25.07.2022 tutvunud; kostja koostas dokumendi „Töölepingu lõpetamise käskkiri“ ja edastas selle 25.07.2022 hagejale, hageja sai dokumendi kätte.
8.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi osaliselt rahuldada, sest kostja ei öelnud 25.07.2022 poolte vahel sõlmitud töölepingut kehtivalt üles.
8.2.1.Töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on TLS § 95 lg 1 järgi täidetud. Kuigi kostja ei ole tõendanud, et hageja tutvus 25.07.2022 kohtumisel kostja koostatud dokumendiga „Ülesütlemisavaldus ja kahju fikseerimise akt“, sai hageja kätte 25.07.2022 töölepingu lõpetamise käskkirja, mida saab pidada töölepingu ülesütlemise avalduseks. See sisaldab tööandja tahteavaldust öelda tööleping üles, lepingu ülesütlemise õiguslikku alust (TLS § 88 lg 1 p 7) ja lepingu lõpetamise põhjust (st töötaja rikkus töölepingut).
8.2.2.Kostjal ei olnud aga alust töölepingut TLS § 87 lg 1 p 7 järgi erakorraliselt üles öelda ja ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Tööandja võib TLS § 88 lg 1 p 7 alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TVK 23.09.2022 istungil selgitas kostja juhatuse liige, et klient ise tunnistas, et eelarve väike, soovid on aga suured. Seega pidi tellijale ja kostjale olema arusaadav, et projekti ei pruugi olla võimalik tellijaga kokkulepitud aja ja tasuga teostada. Oluline on ka see, et kostja
2-22-16854 juhatuse liige osales projektis arendaja ja arhitektina. Seega pidi kostja juhatuse liige olema tööde käiguga (sh töötundide arvuga) kursis. Kostja sai juba 2022 kevadel teada, et projekti jaoks kliendiga kokkulepitud töötundide arv sai täis, ning asus tellijaga läbirääkimistesse. Tellija kinnitas, et on nõus panema rahastuse leidmiseni projekti pausile, kuid kostja jätkas tööd ja sõlmis hiljem tellijaga täiendavad kokkulepped. Olukorras, kus tööandja, olles teadlik projekti kokkulepitud ajaraamide ületamisest, otsustab töid jätkata, ei saa töötajale ette heita töökohustuste rikkumist ja kahju põhjustamist. Töötaja kui projektijuht juhib küll projekti, kuid TLS § 1 lg 1 järgi allub ta tööandja juhistele ja kontrollile. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale korralduse peatada projekt kokkulepitud töötundi arvu ületamisel. Vastupidi, tööandja otsustas projektiga jätkata. Sellises olukorras ei saanud töötaja mõistlikult võttes arvata, et projekti jätkamine ei vasta tööandja soovile, ega tekitada tööandjale kahju. Kostja esile toodud varasematel väidetavatel rikkumistel ei ole tähtsust, sest kostja ei öelnud nende tõttu töölepingut erakorraliselt üles. Samuti ei ole kostja oma väiteid tõendanud.
8.3.Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetab kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg-te 1 ja 2 järgi alates ajast, mil see oleks etteteatamistähtaja möödudes lõppenud. Kuna hageja töötas kostja juures ligi kaks aastat ja kolm kuud, tuli kostjal töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva ning tööleping tuleb lõpetada alates 24.08.2022. Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 10 113 eurot. Kostja ei ole hüvitise suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja taotlusel tuleb hüvitiselt välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis. Hageja nõue teha töötamise registrisse kanne töölepingu lõpetamise kohta tuleb jätta rahuldamata, sest kohus ei tee kandeid.
8.4.Kostja vastuhagi nõuded tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei tõendanud, et hageja rikkus töökohustusi. Kuivõrd kohustuste rikkumine on tõendamata, pole vaja käsitleda teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.
8.5.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on lepingulise esindaja kulu 4501 eurot (10 tundi 26 minutit × 180 eurot/tund + 14 tundi ja 20 minutit × 183 eurot/tund (käibemaksuga)). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei rikkunud töölepingut. Töökoosolekute protokollide kohaselt oli hageja tööülesandeks töötajate töötundide üle arvestuse pidamine ja järelevalve. Hageja ei ole tõendanud, et ta pööras kostja tähelepanu tekkinud probleemile. Kostja (juhatuse liige) ei osalenud 01.04.2022 koosolekul, kus arutati töötunde (jira ajalogi aruanded) ning kostja juhatuse liikme ülesandeks ei olnud pidada töötundide üle arvet. Kliendiga peeti läbirääkimisi alles siis, kui kahju oli juba tekkinud. Hageja ei saavutanud ka läbirääkimistel edu. Kostja saavutas kokkuleppe alles mitu kuud hiljem. Töö üleandmise aktid ei kinnita seda, et kostja (juhatuse liige) pidas arvestust töötundide üle või kontrollis lepingus sisalduvaid ja tegelikke töömahte.
2-22-16854 Kostja tõendas tunnistajate kirjalike kinnitustega, et ta edastas 25.07.2022 kohtumisel hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Hageja väiteid väljapressimise kohta sel kohtumisel on valed. Hageja rikkumine ei olnud ühekordne. Kostja on varem teinud korduvalt töötajale suuliselt etteheiteid. Kostja on tõendanud kahju suuruse. Vastustaja seisukoht
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
12.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 8.1), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita kostja esitatud tõendid seda, et kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 87 lg 1 p 7 alusel üles.
13.1.Kostja heitis töölepingut üles öeldes hagejale ette seda, et hageja ei jälginud projektijuhina 15.03.2022 alustatud projekti „Riigi õigusvõrk I etapp arendusressursi soetus“ juhtides kliendiga sõlmitud lepingus kokkulepitud töömahtu ja ei hoiatanud kostjat ega klienti mahu peatsest täitumisest, põhjustades sellega kostjale mahtu ületava arendustööga varalist kahju. Arvestades seda, et kostja tugines neile asjaoludele töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena, tuli kostjal TsMS § 230 lg 1 aluse tõendada ülesütlemise aluseks olevad asjaolud, mis kinnitavad, et hagejal oli vastav kohustus ning hageja rikkus seda.
13.2.Siinsel juhul ei ole kostja tõendanud, et hagejal oli töölepingu alusel kohustus pidada arvestust kõigi vaidlusaluses projektis osalenud töötajate töötundide üle ja anda kostjale regulaarselt aru lepingu täitmise mahu osas. Hageja töölepingu (dtl 9–11, tõlge dtl 13–15) p-s 2.2 olid hageja tööülesanded nimetatud väga üldiselt ning kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, kas, mida ja kuidas pidi hageja projekte juhtides jälgima ning millest, kuidas ja millal pidi hageja kostjale raporteerima, arvestades kostja sisemist töökorraldust. Samuti ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, kuidas see tavaliselt praktikas toimus. Seega ei ole selge, kuidas oli kostja korraldanud ettevõtte siseselt tööjaotuse ning kes pidi jälgima lepingute täitmise mahtu. Seda, et selle projekti puhul olid hagejal need kohustused, ei kinnita ka töökoosolekute protokollid ajavahemikul 22.03.2022–01.07.2022 (dtl 218–229). Kuigi 01.04.2022 töökoosoleku protokolli on märgitud: „V.I ja K.K vaatavad üle jira (projekti haldamise
2-22-16854 süsteem) ajalogi aruanded, et alustada esimese akti ettevalmistamist“ (dtl 221), ei saa sellest järeldada, et hagejal oli kohustus jälgida projektijärgselt tehtud töö mahtu ning kostja juhatuse liige seda ei teinud. Küll aga saab sellest järeldada, et hageja tegeles ajalogi ülevaatamise ja tööde üleandmise akti ettevalmistamisega. Muid viiteid töökoosolekute protokollid hageja kohustuse kohta ei sisalda. Selliseid kohustusi ei saa järeldada ka kliendi 15.03.2022 koosoleku kokkuvõttest (dtl 262), milles kliendi esindaja märkis, et hageja on kostja projektijuht ning „mina annan info Idakoidiku projektijuhile ja tema korraldab oma meeskonna tööd“. See kokkulepe puudutas kliendi ja kostja vahelist töökorraldust ja ei täpsustanud kuidagi hageja ülesandeid kostja projektijuhina.
13.3.Ka juhul, kui kostja sisemine töökorraldus oli selline, et hageja pidi projektijuhina pidama arvestust lepingu täitmise mahtu üle ja teatud regulaarsusega või vastavalt vajadusele teavitama kostja juhatuse liiget projekti edenemisest, ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja rikkus oma kohustusi. Kostja juhatuse liige kinnitas, et ta osales ka ise selles projektis arendaja ja arhitektina. Töökoosolekute protokollid kinnitavad, et kostja juhatuse liige viibis ka töökoosolekutel. Seejuures ei ole õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei viibinud 01.04.2022 töökoosolekul. 01.04.2022 koosoleku protokolli (dtl 221) kohaselt osales seal ka kostja juhatuse liige. 01.04.2022 töökoosoleku protokollist saab järeldada, et 01.04.2022 otsustati alustada märtsikuu tööde üleandmiseks akti koostamist. Akti ettevalmistamine oli hageja ülesanne. Akti (dtl 299–300) kohaselt kulus ajavahemikul 14.03.2022–31.03.2022 kostja töötajatel kokku 223,91 tundi. Kostja juhatuse liige allkirjastas akti 05.04.2022. Arvestades akteeritud tööde mahtu ja lepingus kokkulepitud tunnihinda (37,6 eurot) oli märtsis tehtud tööde maksumus 8419,02 eurot, mis moodustas algselt kokkulepitud lepingu hinnast (35 089,60 eurot) ligi 24%. Seega ei olnud hagejal sel ajal alust teavitada kostja juhatuse liiget töömahu ületamise võimalikust ohust. Aprillikuus tehtud tööde üleandmise akti (dtl 301–302) kohaselt kulus ajavahemikul 01.04.2022–30.04.2022 kostja töötajatel kokku 490,13 tundi. Kostja juhatuse liige allkirjastas akti 09.05.2022. Arvestades akteeritud tööde mahtu ja lepingus kokkulepitud tunnihinda (37,6 eurot) oli märtsis tehtud tööde maksumus 18 428,89 eurot, mis moodustas koos märtsikuu töödega 26 847,91 eurot ning algselt kokkulepitud lepingu hinnast (35 089,60 eurot) ligi 77%. Seega ei olnud ka mai alguse seisuga tööde maht ületatud, kuid arvestades seda, et umbes 3⁄4 lepingu mahus sisalduvaid töid oli juba akteeritud, võis mõistlikule projektijuhile olla mai alguses ettenähtav, et lepingu eesmärgi saavutamiseks ei piisa kokkulepitud tööde mahust ning sellest tuleb kostja juhatuse liiget teavitada. Töökoosolekute protokollid kinnitavad, et maikuus jätkus töö. Maikuus tehtud tööde üleandmise akti ei allkirjastanud klient ja kostja juhatuse liige tavapäraselt järgmise kuu, s.o juuni alguses. Seega pidi kostja juhatuse liikmele olema hiljemalt juuni alguses teada, et maikuu töötundide akteerimisega on probleeme. Samas kinnitas kostja juhatuse liige TVK istungil, et maikuus kliendiga toimunud koosolekul ütles hageja, et kostja on teinud ületunde. Seejuures ei ole kostja täpsustanud, kas see toimus mai alguses aprilli tööde akteerimise ettevalmistamise käigus või pärast seda. Kliendi esindaja kinnitas e-kirjas (dtl 252–253) vastuseks hageja lepingulise esindaja küsimustele, et lepingu maht sai täis 2022 kevadel ja kui maht sai täis, osales koosolekutel, kus seda arutati, ka kostja juhatuse liige. Kuigi töökoosolekute protokollidest ei nähtu vastavaid asjaolusid, saab kliendi esindaja e-kirjast järeldada, et 2022 kevadel arutasid kostja ja klient lepingu mahu täitumise küsimust.
2-22-16854 Kolmanda akti (dtl 303–304) kohaselt kulus ajavahemikul 01.05.2022–20.05.2022 kostja töötajatel kokku 405,96 tundi. Arvestades kolmandas aktis akteeritud tööde mahtu ja lepingus kokkulepitud tunnihinda (37,6 eurot) oli ajavahemikul 01.05.2022–20.05.2022 tehtud tööde maksumus 15 264,1 eurot, mis moodustas koos märtsi- ja aprillikuu töödega 42 112,01 eurot ning ületas algselt kokkulepitud lepingu hinda (35 089,60 eurot). Seega pidid klient ja kostja, sh kostja juhatuse liige arutama lepingu mahu ületamise teemat ja võimalikke lahendusi maikuus. St kostja juhatuse liige sai mahu täitumisest teada hiljemalt 2022 mais. Samas, arvestades seda, et kliendi esindaja allkirjastas 13.06.2022 lepingu muudatuse (Lisa 4, dtl 90– 91), mille kohaselt suurendati lepingu hinda 46 318,27 euroni, on usutav hageja väide, et kostja ja hageja pidasid lepingu mahu täitumisel läbirääkimisi lepingu mahu suurendamiseks ning klient oli selleks valmis. Lepingu mahu suurendamine kattis sisuliselt kuni mai lõpuni akteeritud tööd, arvestades mh seda, et neljanda akti (dtl 294–295) kohaselt tehti ajavahemikul 25.05.2022–30.05.2022 töid 112 tunni ulatuses, mis teeb tööde mahtu ja lepingujärgset tunnihinda (37,6 eurot) arvestades 4211,2 eurot (kõik kokku 46 323,21 eurot). Viienda akti (dtl 296–297) kohaselt tegid kostja töötajad ajavahemikul 31.05.2022– 28.06.2022 411,87 tundi (maksumus 15 486,31 eurot). 01.07.2022 töökoosoleku protokolli (dtl 229) kohaselt arutati sel koosolekul asjaolu, et lepingu maht on ületatud 400+ tunni võrra ning käib jätkulepingu/hanke ettevalmistus, millega kliendi esindaja tegeleb. Ka sellel koosolekul osales kostja juhatuse liige. Kliendi esindaja allkirjastas 06.09.2022 täiendava lepingu muudatuse (Lisa 5, dtl 92–93), mille kohaselt suurendati lepingu hinda tagasiulatuvalt alates 31.05.2022 kuni 61 803,1 euroni, s.o veel 15 484,83 euro võrra, mis vastab sisuliselt juunikuu eest akteeritud tööde mahule. Kuigi ülalnimetatud tööde üleandmise aktides märgitud töötunnid erinevad mõnevõrra Jira Tempo väljavõttel (dtl 298, Exceli tabel avatav kohtute infosüsteemis) kajastatud tundide arvust, ei ole kostja selgitanud, millistel põhjusel erinevad need akteeritud tundide arvust. Ringkonnakohtu hinnangul on tavapärane, et lepingu alusel tehakse mõnevõrra enam töötunde, kuid kokkuleppel neid kõiki ei akteerita.
13.4.Eelnev kinnitab, et kostja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu täitmisel selgus, et lepingu hinda ja tunnitasu suurust arvestades ei saa kliendi eesmärke saavutada, kostja oli sellest teadlik ning lepingupooled saavutasid korduvalt kokkuleppe lepingu mahu suurendamiseks, et saavutada kliendi taotletud eesmärke. Neil asjaoludel ei saa järeldada, et hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi, sh võimalikku kohustust jälgida lepingu mahu täitumist ja teavitada sellest õigeaegselt kostja juhatuse liiget. Samuti ei esinenud neil asjaoludel muud mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 87 lg 1 p 7 tähenduses.
14.Arvestades seda, et hageja ei rikkunud oma kohustusi, ei ole kostjal õigust nõuda hagejalt kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist ega kahjuhüvitiselt viivist, nagu leidis õigesti ka maakohus.
15.Neil põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
2-22-16854
17.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 833,55 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 4,5 tundi, sh 4,25 tundi maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks ja 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja tunnitasu 2025. aastal 183 eurot ja 2026. aastal 223,2 eurot (sh käibemaks), mis ei ületa oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Hageja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 833,55 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
18.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.