Xi (X) hagi Ai (A) ja Bi (B) vastu elatise suuruse muutmiseks A ja B vastuhagi Xi vastu elatise suuruse muutmiseks.
Tsiviilasja
hind
hageja nõude
2592 eurot
puhul Tsiviilasja hind kostja I nõude
87,66 eurot
puhul Tsiviilasja hind kostja II nõude
319,68 eurot
puhul Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
Hageja X (isikukood XXX) Kostja I A (isikukood XXX) Kostja II B (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja Y (isikukood XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt ja vastuhagi rahuldada täielikult.
2.Muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 Xilt A kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista Xilt välja A kasuks A ülalpidamiseks elatis alates 03.03.2026 summas 301,74 eurot kuus kuni A täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest).
Muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 Xilt B kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista Xilt välja B kasuks B ülalpidamiseks elatis alates 03.03.2026 summas 256,48 eurot kuus kuni B täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti
Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest) ning mida on vähendatud 15 % võrra (s.o summas 45,26 eurot) PKS § 101 lg 7 kohaselt.
4.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2.-3. märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on X kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2.-3. nimetatud elatise maksma iga kuu 10. kuupäevaks Y arveldusarvele nr XXXXXXX, märkides makse selgituses „laste elatis“.
6.Elatise maksmisel võtta arvesse Xi poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Menetluskulude jaotus
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8.Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused ning seisukoht kostjate vastuhagile
1.X (hageja) esitas 29.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse A (kostja I) ja B (kostja II) vastu elatise suuruse muutmiseks. 29.01.2025 hagiavalduse (täiendatud 21.04.2025) kohaselt muudeti Harju Maakohtu 28.10.2013 määrust tsiviilasjas nr 2-13-42740 16.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 ning kohustati hagejat tagasiulatuvalt alates 10.01.2016 maksma kostjate ülalpidamiseks igakuiselt elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni laste täisealiseks saamiseni. 19.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11259 kuulutati välja hageja pankrot 19.10.2020 kell 14.00, mis siiani pole veel jõustunud. Lisaks on pankrotihaldur Ly Müürsoo tekitanud selle perioodi jooksul hagejale juurde kohustusi 12 295 euro ulatuses, mille tasumisega peab hageja arvestama. Hagejalt välja mõistetud iga-aastase elatisraha puhul ei ole arvestatud hageja pikemaajalist maksejõuetust ning eraisiku pankrotti. Hageja ei ole võimeline täitma elatise maksmise kohustust väljamõistetud ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2024 otsusega nr xxx jõustus hagejat süüdimõistev otsus ning hageja kandis 30.09.2024-27.03.2025 vangistust Tallinna Vanglas. Praeguseks on hageja 3 nädalat olnud ennetähtaegselt vabastatud ning elektroonilise järelevalve all. Tallinna Vangla hagejale tulutoovat tööd ei võimaldanud, et oleks võimalik olnud täita elatise maksmise kohustust ning vähendada tekkinud võlgnevust. Hagejale võimaldati ainult sektori
koristust 0,74 eurot/h. Hageja leiab, et riik ei saa nõuda vanglas oldud aja eest hagejalt lastele elatise maksmist, mis kasvataks hageja võlgnevust laste ees ja seeläbi halvendaks ka hageja 3. lapse elukvaliteeti. Hageja leiab, et 16.06.2016 kohtuotsusega välja mõistetud summa ulatuses ei ole tehtud kulutusi kummalegi lapsele. Kohus on eiranud PKS § 101 lg-st 7 tulenevat nõuet ning jätnud teise lapse kasuks välja mõistetud elatise seaduses sätestatud määras vähendamata, kuna nende vanusevahe on alla 3 aasta ning seadusest ei tulene ka uues peres kasvava 3. lapse ülalpidamisekohustus ja summa. Lisaks on elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks hageja 3. laps (C, isikukood XXX), kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kolmele lapsele elatis + minimaalpalk (enda ära elatamiseks) kokku ületavad oluliselt Eestis välja makstava reaalpalga (neto) summat. Lisaks on hagejal vahetult vangistuse järgselt ebatõenäoline leida töökohta, kus makstav töötasu ületaks märgatavalt miinimumpalka. Seega oleks praeguse arvestuskorra jätkudes hageja 3. laps, kes on 1 aasta vanune, oluliselt halvemas materiaalses olukorras. Praegusel hetkel on hageja peale reaalset vangistust saanud töökohale, kus hagejale makstav netopalk on 1150 eurot kuus. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega kostjate kasuks tsiviilasjas nr 2-16-325 välja mõistetud elatise suurust ja teha uus lahend, millisega määrata elatisraha oluliselt alla PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatud määra. Hageja palub kohtul arvestada PKS § 101 lg-t 7 ning hageja 3. lapse ülalpidamise kohustust, hageja eraisiku pankrotti ja sellega kaasnevat maksejõuetust ning lisaks ka hageja vangistusest tingitud kohtukulusid. Hageja taotleb elatise vähendamist s.o 160 eurot vanima lapse kohta ning 15 % vähem s.o 136 eurot järgmise sama pere lapse kohta.
2.02.06.2025 esitas hageja kohtule seisukoha kostjate vastusele, milles leiab, et kostjate vastuväited ei ole faktiliselt ega juriidiliselt põhjendatud. Kostjad tuginevad väidetele, mis on moonutatud, liialdatud või ebaolulised käesoleva vaidluse seisukohalt. Hageja varaline olukord on reaalselt muutunud. Elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jääv raha on oluliselt väiksem toimetulekupiiri määrast. Perekonnaseadusest tuleneva arvutuskäigu alusel on pere 2 lapse puhul elatise summaks 478,22 eurot. Selle summa puhul ei ole arvesse võetud 3. lapse olemasolu.
3.05.06.2025 esitas hageja kohtule seisukoha kostjate 03.06.2025 täiendavale menetlusdokumendile, milles märgib, et summa 603,74 eurot kuus 2 lapse kogukuluna on eksitav. Kui hageja osa oleks 603,74 eurot kuus, siis ema osa peaks olema samas suurusjärgus, mille tulemuseks oleks laste kogukuluks 1207,48 eurot kuus. Kui kostjad pakuvad kompromissina, et isa maksaks 550 eurot kuus 2 lapse peale kokku, tähendab see, et laste kogukulud oleks 1100 eurot kuus. See lähenemine on sisuliselt kooskõlas hageja taotlusega, kuid tuleb arvesse võtta ka hageja maksevõimet ja 3. lapse olemasolu. Kostjate esindaja väide, et lastetoetust ei saa arvestada elatise maksmisel, ei ole kooskõlas kehtiva seaduse PKS § 101 lg-ga 5. Lisaks on hageja kohustatud riigile tagasi maksma riigi poolt tema vangistuse ajal makstud elatisabi ning samuti vajab ülalpidamist hageja kolmas laps. Hageja jääb jätkuvalt seisukohale, et laste ülalpidamisel tuleb arvesse võtta mõlema vanema võimalusi ja kohustusi ning laste tegelikke vajadusi.
4.25.07.2025 (täiendavalt 28.07.2025) esitas hageja kohtule täiendava seisukoha, milles kinnitab, et hageja on võimeline igakuiselt tasuma elatist järgmises summas: vanema lapse kohta 160 eurot ning noorema lapse kohta 136 eurot (kokku 296 eurot kuus). Kohtunõudes viidatud elatiskalkulaatori tulemused (301,74 eurot ja 256,48 eurot) ei arvesta korrektselt PKS § 101 lõike 5 mõju, mis sätestab, et elatise määramisel tuleb arvestada ka lapsele makstavaid lastetoetusi täies ulatuses, mitte pooles ulatuses, nagu kalkulaator seda arvestab. Hageja on seisukohal, et miinimumelatis on vastavalt PKS § 101 lg-tele 5 ja 7 järgmine: vanem laps 261,74 eurot ja noorem laps 222,48 eurot. Hageja 3. lapse kulud on järgmised: toit ja piimasegud 180 eurot, hügieen (mähkmed, salvrätid) 85 eurot, riided, jalanõud 200 eurot, mänguasjad / arendusvahendid, raamatud
90 eurot, ravimid ja vitamiinid, apteegikosmeetika 30 eurot, beebivõimlemine, beebi loovustunnid 60 eurot, kokku 645 eurot kuus. Laps elab Rootsis.
5.24.03.2026 esitas hageja vastuse kostjate vastuhagile. Hageja ei tunnista vastuhagis esitatud nõudeid. Hageja tunnistab ülalpidamiskohustuse olemasolu, kuid ei nõustu vastuhagis esitatud elatise suurusega. Kostjad väidavad, et praegu tasutav elatis (292 eurot lapse kohta) jääb alla seadusjärgse miinimumi ning tuginevad summale 558,22 eurot kahe lapse kohta. Hageja on varasemates menetlusdokumentides selgitanud, et PKS § 101 alusel arvutatav kahe lapse miinimumelatis on ligikaudu 480 eurot kuus. Kostjate esitatud arvestus, milles lähtutakse 50 % ulatuses lapsetoetuse mahaarvestamisest, ei ole kooskõlas PKS § 101 lg 5 eesmärgiga ning sisaldab arvestuslikku eksimust. Hageja märgib, et ta tasub käesoleval ajal elatist igakuiselt kogusummas ligikaudu 480 eurot, täites seeläbi oma ülalpidamiskohustust järjepidevalt. Seetõttu ei ole põhjendatud väide, et hageja ei täida ülalpidamiskohustust. Hagejal on ülalpidamiskohustus ka kolmanda alaealise lapse ees. Elatise määramisel tuleb hinnata hageja kogukohustust kõigi laste ees tervikuna ning vältida olukorda, kus kahe lapse elatis määratakse tasemele, mis kahjustab kolmanda lapse ülalpidamise võimalusi. Kostjate nõude kohaselt tuleks hagejal tasuda kahe lapse eest kokku 558,22 eurot kuus. Arvestades, et hagejal on 3 alaealist last, ei ole selline koormus proportsionaalne hageja kogukohustusega kõigi laste suhtes. Kostjad esitavad laste kogukuludena 1147,63 eurot kuus. Hageja leiab, et esitatud kulud ei ole piisavate tõenditega kinnitatud ning nende arvestus ei ole põhjendatud. Hageja palub jätta kostjate vastuhagi rahuldamata. Kostjate vastuväited ja vastuhagi
6.21.05.2025 esitasid kostjad kohtule vastuse, milles vaidlevad hagile vastu. Kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx on tuvastatud muuhulgas, et hageja varjab oma tulusid, viljeleb luksuslikku elustiili, käies reisimas ja sõites hinnaliste autodega, ei deklareeri ega näita oma tegelikke tulusid ning hoiab tahtlikult ja teadlikult kõrvale elatise tasumisest. Järelikult ei ole kuidagi usutav hageja väide, et tal ka tegelikult puuduvad vahendid ja võimalused elatise maksmiseks kostjatele. Hageja on ise esitanud kohtule hagiavalduse lisana nr 5 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-20-17414, millest on näha, et hageja võõrandas Qle (Q) oma nõude Y vastu summas 70 000 eurot, aga ei saanud Qlt selle nõude loovutamise eest mingit tasu, kuigi viimasel lepingust tulenevalt tasu maksmise kohustus oli. Järgmisel päeval pärast nõude loovutamist tegi Q tasaarvestuse olematu nõudega hageja vastu, mille eesmärk oli välistada üldse mingi raha laekumine hagejale, s.o tasaarvestusega luges Q oma 70 000eurose kohustuse hageja ees täidetuks ning viimane aktsepteeris seda. Hageja võõrandas sõbrale oma ainsa vara, mis tal enne pankrotti olemas oli ning ei saanud selle eest raha. Seega on hageja ise ennast teadlikult ja eesmärgistatult varatuks muutnud, et pääseda lisaks muudele võlgadele ka elatise tasumisest oma alaealistele lastele. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et hageja ei suuda tasuda elatist temalt välja mõistetud määras. Hageja on töövõimeline ning tal on kõik eeldused normaalse töötasu teenimiseks, mille arvelt katta oma kohustused alaealiste laste ees. Alates aprillist 2025 on elatise määr ühe lapse kohta 301,74 eurot. Seega peaks hageja tasuma kostjatele kokku elatist 603,74 eurot. Hageja võlgneb kostjatele hetkesesiuga elatist kokku 48 988,96 eurot arvestusega, et lisaks nimetatud summale on 9890,96 eurot hageja elatisevõlast maksnud kostjatele Eesti Vabariik. Kostjad ei pea elatisena välja mõistetud summa minimaalset suurust arvestades tõendama, et nende ülalpidamiseks kulub just selline summa. Kostjad ei ole nõus elatise tagasiulatuva vähendamisega.
7.03.06.2025 esitasid kostjad kohtule täiendava seisukoha hageja 02.06.2025 menetlusdokumendile, milles märgivad, et 603,74 euro suurune summa on 2 lapse peale kokku ja see lähtub kehtivast seadusest tulenevast elatisraha arvestamise korrast. Tegemist on riigi poolt kehtestatud miinimumelatise alusel arvutatud summaga, mis võtab arvesse laste esmavajaduste kulu ning lähtub laste huvide kaitsest. Lisaks on riigi poolt makstav lastetoetus summas 160 eurot (80 eurot lapse kohta) peretoetus, mille eesmärk on riigi toetusena soodustada laste kasvatamist.
Tegemist ei ole elatisrahaga ega kuulu elatise arvestamise hulka. Kostjad jäävad oma varasemate seisukohtade juurde ning ei pea põhjendatuks hageja taotlust elatise vähendamiseks pakutud määral.
8.25.07.2025 esitasid kostjad kohtule täiendava seisukoha, milles nõustuvad, et ülalpidamise suurus määratakse vastavalt PKS § 101 alusel kehtivale miinimumsummale. Kostjad on pakkunud hagejale kompromisslahendust, mille kohaselt oleks hageja tasunud 2 lapse ülalpidamiseks kokku 550 eurot kuus (ehk 275 eurot ühe lapse kohta). Kostjad jäävad oma kompromissettepaneku juurde, kuid juhul, kui kompromissi ei saavutata, paluvad nad määrata ülalpidamise suurus vähemalt vastavalt PKS § 101 lg 1 kehtivale miinimumsummale, mis on elatiskalkulaatori andmetel alates 01.04.2025 kostjal I elatise miinimummäära suuruseks 301,74 eurot kuus ja kostjal II 256,48 eurot (kokku 558,22 eurot).
9.04.03.2026 vastuhagi tervikteksti kohaselt jääb praegu tasutav elatis (292 eurot lapse kohta) alla seadusjärgse miinimumi, mistõttu on vajalik elatise suuruse muutmine vastavalt kehtivale elatiskalkulatsioonile. Eluasemekulud kahe lapse kohta on 313,39 eurot. Laste isiklikud igakuised kulud on kahe lapse kohta 790 eurot. Lastega otseselt seotud kulud on 44,24 eurot. Kokku on kulud 1147,63 eurot kuus 2 lapsele ≈ 573,82 eurot ühe lapse kohta kuus. Esitatud kulud kajastavad üksnes vältimatuid püsikulusid ega hõlma kõiki laste tegelikke vajadusi. Kostjad paluvad:
1.muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 Xilt A kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista Xilt välja A kasuks A ülalpidamiseks elatis alates 03.03.2026 summas 301,74 eurot kuus kuni A täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest).
2.Muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 Xilt B kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista Xilt välja B kasuks B ülalpidamiseks elatis alates 03.03.2026 summas 256,48 eurot kuus kuni B täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest) ning mida on vähendatud 15 % võrra (s.o summas 45,26 eurot) PKS § 101 lg 7 kohaselt. 3. Punktides 1.-2. märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluse käik
10.07.07.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, sh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 18.07.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega, arvestades kohtu selgitusi, hiljemalt 25.07.2025. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. Hageja esitas 07.07.2025 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha 25.07.2025 ja kostjad 25.07.2025.
11.10.09.2025 kohtunõudega teostas kohus päringud krediidi- ja ametiasutustele kostjate vanemate varalise seisundi hindamiseks.
12.Lähtudes poolte 25.07.2025 esitatud seisukohtadest ja kohtu poolt vanemate varalise seisundi osas teostatud tõendite kogumisest, pidas kohus vajalikuks täita 01.12.2025 kohtunõudega
täiendavat selgitamiskohustust. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 16.12.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest koos vastusega kohtunõudele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 22.12.2025. Pooled ei sõlminud kompromissi ka kohtu poolt täiendavalt määratud tähtajaks. Hageja esitas vastavalt 01.12.2025 kohtunõudele seisukoha 21.12.2025.
13.03.03.2026 esitasid kostjad kohtule vastuhagi, mida täiendasid 04.03.2026 vastuhagi tervikteksti esitamisega.
14.10.03.2026 määrusega võttis kohus vastuhagi menetlusse. 24.03.2026 esitas hageja vastuse vastuhagile.
15.10.04.2026 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 14.04.2026.
16.21.04.2026 määrusega määras kohus hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 28.04.2026 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 30.04.2026. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 05.05.2026. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada täielikult. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
18.Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:
− kostjate A ja B vanemateks on X ja Y. − Harju Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 muudeti Pärnu Maakohtu 28.10.2013 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-13-42740 Xilt väljamõistetud elatise suurust ja hagejalt on kostjate kasuks välja mõistetud elatis alates 10.01.2016 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses (dtl 15-18). − Kostjate eest tasutakse kostjate ema kontole peretoetust 160 eurot kuus (dtl 269-270).
19.Hageja palub muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt välja kostjate kasuks elatis selliselt, et hageja tasub kostjale I elatist 160 eurot kuus ja kostjale II 136 eurot kuus. 07.07.2025 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et elatise suuruse muutmist saab taotleda alates hagiavalduse esitamisest (29.01.2025). Vastuhagi kohaselt paluvad kostjad muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16325 hagejalt välja mõistetud elatise suurust selliselt, et hageja tasub kostjatele elatist alates 03.03.2026 miinimummääras, s.o kostjale I 301,74 eurot kuus ja kostjale II 256,48 eurot kuus. Kohus märgib, et elatiskalkulaatori andmetel oli perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 elatise miinimummäära suuruseks kostja I puhul 287,72 eurot ja kostja II puhul 244,56 eurot (kokku 532,28 eurot). Perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli kostja I puhul elatise miinimummäära suuruseks 301,74 eurot kuus ja kostja II puhul 256,48 eurot (kokku 558,22 eurot). Alates 01.04.2026 on kostja I puhul elatise miinimummäära suuruseks 318,62 eurot kuus ja kostja II puhul 270,83 eurot (kokku 589,45 eurot). Elatise suuruse määramisel on arvesse võetud ka kostjate emale laekuvat lapsetoetust 160 eurot (2 last x 80 eurot) ja mastaabisäästu (kostjate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat).
20.Hageja leiab, et ta on võimeline kostjale I elatist tasuma 160 eurot ja kostjale II 136 eurot. Vastuhagi kohaselt nõuavad kostjad elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.
21.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p-is 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 12.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Tsiviilasja materjalide kohaselt on Harju Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16325 muudetud Pärnu Maakohtu 28.10.2013 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-13-42740 Xilt väljamõistetud elatise suurust ja hagejalt on kostjate kasuks välja mõistetud elatis alates 10.01.2016 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses.
PKS § 2172 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Antud juhul esitas hageja hagi elatise suuruse muutmiseks seetõttu, et hageja varaline seisund on peale 16.06.2016 kohtuotsuse tegemist muutunud. Lisaks sündis hagejale 30.01.2024 3. laps, kelle ülalpidamiskohustust peab hageja täitma ning hagejalt kostja I ja kostja II kasuks elatise välja mõistmise järgselt on 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt oluliselt muutunud lastele elatise maksmise põhimõtted, s.o elatise suurus ei ole enam seotud miinimumpalgaga ja arvestada tuleb vanemale riigilt laekuvaid lapse- ja lasterikka pere toetust. Vastuhagi kohaselt jääb praegu tasutav elatis (292 eurot lapse kohta) alla seadusjärgse miinimumi, mistõttu on vajalik elatise suuruse muutmine vastavalt kehtivale elatiskalkulatsioonile. Kohus leiab, et TsMS §-is 459 sätestatud nõude eeldused on hagi ja vastuhagi puhul täidetud. Pooled on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu 16.06.2016 otsuse jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning lastele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus ning ka poolte majanduslik seisund.
22.Kostjad on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Kostjate igakuised vajadused on kokku 1147,63 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: eluasemekulud 313,39 eurot (s.o laenumaksed 228 eurot, elekter Alexela 50,50 eurot, vesi ja kanalisatsioon (Strantum) 14,50 eurot, internet ja TV (Elisa) 20,39 eurot), toit 400 eurot, hügieen ja tervis 80 eurot (dtl 71), riided ja jalanõud 160 eurot, hariv ja sotsiaalne tegevus 100 eurot, taskuraha 50 eurot, mobiilipakett (Telia, 2 tk) 23,24 eurot ja huvitegevus (trenn) 21 eurot (dtl 70). Kostjad on selgitanud, et eluasemekulud jagatakse peres 4-liikmelise pere põhjal ja laste osa moodustab 50 % kogusummast. Ühe lapse vajadused on 573,82 eurot kuus (1147,63 eurot : 2). Hageja leiab, et esitatud kulud ei ole piisavate tõenditega kinnitatud ning nende arvestus ei ole põhjendatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 p-is 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Niisamuti ei ole vaja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini elatise suurendamisel tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Kuna käesoleval juhul nõuavad kostjad hagejalt elatist miinimummääras, ei ole neil kohustust kulude suurust tõendada. Kohus märgib, et laste põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lastel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas laste vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas lapsed elavad seadusliku esindaja (s.o kostjate ema) üüritud, liisitud või seaduslikule esindajale omandiõiguse
alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib seaduslik esindaja olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab seaduslik esindaja ka laste eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Mis puudutab laenumakseid, mida hageja hinnangul ei saa käsitleda laste ülalpidamiskuluna, siis kohus selgitab, et hageja ei pea kostjate isana kostjatele elatist makstes kinni maksma kostjate ema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913, p-id 16, 20 ja 21). Kuivõrd kostjad on siiski oma eluasemekuluks märkinud 228 eurot, millest ühe lapse osa suuruseks on 114 eurot, loeb kohus eeltoodud summa ühe lapse kasutuseelise suuruseks. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Kohus on seisukohal, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Kostjad on kasvueas lapsed. Kohus leiab, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks. Kohus leiab, et põhjendatud on kulutused kostjate huvihariduse ja oskuste kujundamisel. Arvestades kostjate poolt vastuhagis ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et kostjate poolt vastuhagis märgitud ülalpidamiskulud on põhjendatud. Eeltoodud kulude hulka on arvestatud ka kulud meelelahutusele ja muud jooksvad kulud. Kohus leiab, et arvestades üldist hinnatõusu, on kostjate kulud märgitud mõistlikuks määras. Lisaks on kostjate ema selgitanud, et esitatud kulud kajastavad üksnes vältimatuid püsikulusid ega hõlma kõiki laste tegelikke vajadusi. Kohus loeb kostja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 573,82 eurot kuus ja kostja II kasuks 573,82 eurot (PKS § 99).
23.Kuna kostjad ei viibi hageja juures, ei kohaldu PKS § 101 lg 6. Kostjate puhul tuleb arvestada mastaabisäästu (PKS § 101 lg 7), kuivõrd nende vanusevahe on väiksem kui 3 aastat.
24.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 1 kohaselt on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Riik maksab kostjate emale peretoetust 160 eurot kuus (lapsetoetus kostja I osas 80 eurot ja kostja II osas 80 eurot). Lastele
makstava lapsetoetusega tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada. Seoses hageja väitega, et elatiskalkulaator eksib elatise summa arvutamisel, sest lapsetoetust tuleb arvestada täies ulatuses, mitte pooles ulatuses, peab kohus vajalikuks selgitada, et lapsetoetuse arvestamise alus tuleneb PKS § 101 lg-st 5, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Kohus juhib tähelepanu, et elatise maksmiseks kohustatud vanemaid on kokku 2 ning kalkulaator arvestab ühe vanema panust.
25.Hageja vastuväite kohaselt ei ole ta võimeline lastele miinimummääras ülalpidamist andma, kuna tal puuduvad selleks varalised võimalused. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab pooltele, et lisaks PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatule tuleb lapse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist vähemalt PKS § 101 sätestatud suuruses. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 13). Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks kostjate vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hagi kohaselt kuulutati 19.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11259 (dtl 19-22) välja hageja pankrot 19.10.2020 kell 14.00. Lisaks on pankrotihaldur Ly Müürsoo tekitanud selle perioodi jooksul hagejale juurde kohustusi 12 295 euro ulatuses (dtl 30-37), mille tasumisega peab hageja samuti arvestama. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2024 otsusega kriminaalasjas nr xxx jõustus hagejat süüdimõistev otsus (dtl 48-60) ning hageja kandis 30.09.2024-27.03.2025 vangistust Tallinna Vanglas (dtl 89-90). Tallinna Vangla ei võimaldanud hagejale tulutoovat tööd ja hagejale võimaldati ainult sektori koristust 0,74 eurot/h- kokku oli hageja Tallinna Vanglas viibimise ajal tööga hõivatud 73,58 h ja sai selle aja eest töötasu 54,45 eurot (dtl 130-131). Lisaks on hagejal sündinud 3. laps (C, dtl 28-29), kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. 01.04.2025 asus hageja tööle ja hageja töötasu suuruseks oli 1150 eurot kuus (neto, dtl 23-27). 25.07.2025 seisukohas selgitas hageja täiendavalt, et tal ei ole võimalik töökogemust tõendada, kuid hageja on töötanud erialasel tööl, täpsemalt ehituse valdkonnas. Hageja lõpetas 21.06.2002 XXX (õppekava nimetus- ehituspuusepp, dtl 91-92). 21.12.2025 menetlusdokumendis selgitas hageja, et ta ei tööta hetkel, ta on Rootsis ametlikult töötuna arvel (dtl 323-324) ja osaleb keeleõppes (dtl 325-326). Hagejal puudub regulaarne töötasu ning muud püsivad sissetulekud. Vastavalt 07.07.2025 kohtunõudele ei ole kostjate ema esitanud kohtule andmeid ega tõendeid oma sissetuleku, varalise seisundi ja kulude kohta. Samuti ei ole kostjate ema esitanud kohtule andmeid ega tõendeid enda hariduse ja varasema töökogemuse osas. 11.11.2025 menetlusdokumendis teatas
kostjate ema, et ta on alates 01.10.2025 töötuks jäänud (dtl 291-294; dtl 296). 10.04.2026 menetlusdokumendis teatas kostjate ema, et ta on jaanuarist 2026 tööle asunud (dtl 377-379). 10.09.2025 kohtunõudega teostas kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud krediidi- ja ametiasutustele kostjate vanemate varalise seisundi hindamiseks. Hageja igakuiseks sissetulekuks oli töötasu Tallinna Vanglas perioodil november 2024-veebruar 2025 54,45 eurot. Alates 01.04.2025 asus hageja tööle XXX OÜ-sse, kus hageja töötasuks oli 1150 eurot (bruto) kuus (dtl 132). Maksu- ja Tolliameti andmetel maksti hagejale töötasu XXX OÜ poolt mai- ja juunikuus 2025. Muid väljamakseid hagejale tehtud ei ole (dtl 279). 21.12.2025 menetlusdokumendi kohaselt hageja hetkel ei tööta ja on töötuna Rootsis arvel. Eesti Töötukassa andmekogu alusel (seisuga 11.09.2025) ei ole hageja töötuna/tööotsijana registreeritud ja ei ole väljamakseid saanud viimasel kuuel kuul kuni kohtunõudele vastamise kuupäevani (dtl 264-265). Sotsiaalkindlustusameti andmetel ei ole hagejale väljamakseid tehtud (dtl 26-270). Hagejale kuulub AS-is LHV Pank arvelduskonto nr XXXXXXXX, mis ei ole hageja igapäevases kasutuses ja mille lõppjääk 17.09.2025 seisuga oli 0 eurot (dtl 287). Lisaks omab hageja 670.949 tk LHV Pensionifond L (2. samba fond) osakut väärtusega 1698,08 eurot (dtl 286). Hageja esitas kohtule 21.12.2025 arvelduskonto väljavõtte perioodil 28.01.2025-30.07.2025, millelt nähtub hagejale töötasu laekumised, elatise tasumine kostjatele ning ülekanded Wile (W) (dtl 329-332). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk 30.07.2025 seisuga oli 6,01 eurot (dtl 332). Hageja on osanik P OÜ-s (dtl 133). Kinnisvara ega väärtpabereid hagejale ei kuulu (dtl 134-135). Hagejale kuulub sõiduautod Ford Scorpio (registreerimismärgiga XXX) (dtl 136) ja Opel Kadett (registreerimismärgiga XXX) (dtl 137). Eeltoodud sõidukitele on seatud keelumärked. Kostjate emale maksti Maksu- ja Tolliameti andmetel töötasu YYY Osaühingu poolt perioodil märts kuni august 2025 keskmiselt 2225,07 eurot kuus (bruto) (dtl 277). Eesti Töötukassa andmekogu alusel (seisuga 11.09.2025) ei ole kostjate ema töötuna/tööotsijana registreeritud ja ei ole väljamakseid saanud viimasel kuuel kuul kuni kohtunõudele vastamise kuupäevani (dtl 264-265). Alates 01.10.2025 oli kostjate ema töötuna Töötukassas arvel. Töötuskindlustushüvitist määrati kostjate emale perioodil 08.10.2025-05.04.2026 järgmiselt: kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötatud kuul oli 78,45 eurot; hüvitise suuruseks alates 08.10.202515.01.2026 oli 47,04 eurot päevas ja alates 16.01.2026-05.04.2026 on 31,38 eurot päevas (dtl 292293). Alates 05.01.2026 töötab kostjate ema ZZZ OÜ-s müügiesindajana ja tema töötasu suuruseks on 2500 eurot (bruto) (dtl 377-379). Sotsiaalkindlustusameti andmetel on kostjate emale perioodil aprill 2025 kuni september 2025 makstud peretoetusi 160 eurot ning aprillist kuni juunini 2025 ning septembris 2025 pankrotimenetlusaegset elatisabi summas 400 eurot kuus (dtl 26-270). Kostjate ema omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXX, mis on kostjate ema igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad töötasu laekumised ja igapäeva vajaduste katmine (erinevates toidu-, riide- jt poodides tasumised, kommunaal- ja sideteenuse eest tasumine, laenukohustuse täitmine jne) (dtl 207-251). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk 10.09.2025 seisuga oli 927,27 eurot (dtl 251). Kostjate ema omab Swedbank AS-is hoiukontot nr XXXXXXX, mille jääk on 6369,49 eurot (dtl 197), limiidikontot nr XXXXXXX (krediitkaardi kasutamise leping), mille jääk on 309,25 eurot (dtl 204) ning väärtpaberikontot nr xxxxx, millel on 1,7677 SWEDBANK ROBUR ACCESS EDGE GLOBAL C osakut. Kostjate ema omab Coop Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXX, mis on samuti kostjate ema igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad töötasu laekumised ja igapäeva vajaduste katmine (erinevates toidu-, riide- jt poodides tasumised, sideteenuse eest tasumine, laenukohustuse täitmine jne) (dtl 257-262). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk 10.09.2025 seisuga oli 366,78 eurot (dtl 260). Kostjate emale kuulub kinnisasi asukohaga xxx, mis on kostjate elukohaks (dtl 141). Sõidukeid kostjate emale ei kuulu (dtl 143).
07.07.2025 kohtunõudes ja 01.12.2025 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et elatise väljamõistmine alla PKS § 101 sätestatud määra on võimalik juhul, kui elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või ka olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märkis, et hagejal tuleb selgitada, milles seisneb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud miinimumsumma. Mis puudutab hageja vangistuses viibimist ja hageja pankrotistumist, siis kohus leiab, et vanglas viibimine, vara puudumine ja võlgnevuste olemasolu ei võta hagejalt kohustust täita kostjate ees ülalpidamiskohustust. Hageja on pannud ennast vangistuse kaasa toonud kuriteo toimepanemisega ise tahtlikult olukorda, kus ta ei saa teenida suuremat sissetulekut. Kriminaalasjas nr xxx 25.01.2024 tehtud otsuses tuvastas Harju Maakohus muuhulgas, et X, hoidudes teadvalt kõrvale oma kahele nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodud kohtuotsusega mõisteti hagejale kogumis liitkaaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 1 kuu. Kohus lisab, et pankrotihalduri aruandes on maksejõuetuse põhjusena välja toodud hageja vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata olematut sissetulekut ja võimalusega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Samuti on üheks põhjuseks kuriteo tunnusega tegu. Seega on tegemist olukorraga, kus hageja on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse ning ta ei võta ka midagi ette, et oma olukorda parandada. Selline käitumine ei vabasta seaduse kohaselt kuidagi oma lastele elatise maksmise kohustusest ja seega ei ole ka seaduse loogikaga vastuolus. Kohus leiab, et isiku pankroti väljakuulutamisega ei muutu ülalpeetavad lapsed olematuks, lapsed on endiselt olemas ja vajavad edasist ülalpidamist sõltumata sellest, kuidas vastutustundetu vanem end ülal peab või oma kohustuste täitmisest püüab kõrvale hiilida. Kuigi PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg 2 esimesest lausest, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohtu hinnangul ei ole hageja vangistus ja sellega hagejale langevad tagajärjed (sh pankrotistumine) aluseks vähendada kostjatele alates 29.01.2025 väljamõistetavat elatist. Kohus märgib, et hagejal on peale kostjate veel 3. alaealine laps, kes vajab ülalpidamist ja kelle kulud on 645 eurot (sh toit ja beebitoit, mähkmed ja hügieenitarbed, riided ning arendavaid vahendid ja raamatud; dtl 93-95; dtl 96-97; dtl 97; dtl 98-99; dtl 100-101; dtl 102; dtl 103; dtl 104105; dtl 106-107; dtl 108-109; dtl 110-111; dtl 112-113; dtl 114; dtl 115; dtl 116; dtl 117; dtl 118; dtl 119; dtl 120; dtl 121-122; dtl 123; dtl 124; dtl 125-126; dtl 127). Hageja on leidnud, et mõlemad vanemad peavad panustama laste ülalpidamiseks võrdsetes osades. Kohus leiab, et kostjatele elatise tasumine hetkel kehtivas miinimummääras ei sea hageja 3. last, keda hageja üleval peab, majanduslikult kehvemasse olukorda, kuivõrd hageja 3. lapse vajaduste suuruseks on 645 eurot kuus ja kostjate igakuised vajadused on väiksemad s.o 573,82 eurot kummagi lapse kohta. Hagejal on võimalik tehtavad kulutused läbi mõelda (sh lasteraamatute soetamise ja beebipiltide tegemise vajadus) ja neid optimeerida. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud miinimumsumma. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealisi lapsi, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja on tööealine ja võimeline. Kohus lisab juurde, et kohtu üldiste veendumuste kohaselt ei vabasta üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Käesoleval ajal on kostjate elukoht ema juures. Seega annab vahetut ülalpidamist kostjatele antud juhul kostjate ema ja hageja, kes ei ela kostjatega koos, peab andma kostjatele ülalpidamist raha perioodilise tasumisega.
Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks alaealistele kostjatele miinimummääras jätta elatis välja mõistmata. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad kostjatele anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja vastuhagi täielikult. Kohus leiab, et muuta tuleb Harju Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt välja kostjate kasuks elatis miinimumsumma muutuvas suuruses kooskõlas PKS § 101 sätestatuga alates 03.03.2026 kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
26.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt kostjate taotlusele. Kohus selgitab, et kohus on resolutsiooni (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2-4) sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 antud selgitustest.
27.Kohus selgitab kostjate emale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta hageja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib hagejal tekkida alus esitada kostjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Harju Maakohtu 16.06.2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-325 kohaselt peab hageja tasuma kostjatele elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses s.o 292 eurot kuus igale lapsele. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 hagejalt välja mõistetud elatise suurust selliselt, et hageja tasub kostjale I elatist 160 eurot kuus ja kostjale II 136 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks hageja nõude puhul 2592 eurot [(292 – 160) x 9 kuud + (292 – 136) x 9 kuud]. Vastuhagi kohaselt paluvad kostjad muuta Harju Maakohtu 16.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-325 hagejalt välja mõistetud elatise suurust selliselt, et hageja tasub kostjatele elatist alates 03.03.2026 miinimummääras, s.o kostjale I 301,74 eurot kuus ja kostjale II 256,48 eurot kuus. Seega on tsiviilasja hinnaks kostja I nõude puhul 87,66 eurot [(301,74 – 292) x 9 kuud] ja kostja II nõude puhul 319,68 eurot [(292 – 256,48) x 9 kuud]. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
30.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.