Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. aprill 2026
Tsiviilasja number
2-23-16171
Tsiviilasi
Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. detsembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HKT Äri OÜ määruskaebus Anchor Real Estate OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja I (võlausaldaja I) HKT Äri OÜ (registrikood 12251919), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Leppik ja Mari Kelve-Liivsoo Määruskaebuse esitaja II (võlausaldaja II) Anchor Real Estate OÜ (registrikood 16127412), lepinguline esindaja Valter Vaha Võlgnik Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis; registrikood 11794828), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Ralf Daum ja Rait Allik, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Võlgniku pankrotihaldur Terje Eipre Puudutatud isikud/ võlausaldajad: Osaühing FRENDIT (registrikood 10843596), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Pipehouse OÜ (registrikood 14237993), seaduslik esindaja juhatuse liige Kristo Kekkonen Raial Invest OÜ (registrikood 11706482), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Jätta HKT Äri OÜ 20. jaanuaril 2025 ja 13. märtsil 2025 esitatud uued tõendid asja juurde võtmata.
2.Jätta HKT Äri OÜ taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil rahuldamata.
3.Jätta HKT Äri OÜ taotlus raamatupidamisekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.
4.Tühistada Tartu Maakohtu 31. detsembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-16171 osas, milles maakohus kinnitas Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja maakohtu määruses märgitud viisil ja tunnustas Osaühingu FRENDIT nõuet 40 000 eurot, Pipehouse OÜ nõuet 10 500 eurot ja Raial Invest OÜ nõuet 402 991 eurot 12 senti ületavas osas ning jättis HKT Äri OÜ nõude 125 347 eurot 30 senti tunnustamata.
5.Teha tühistatud osas uus määrus, millega kinnitada Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri järgmiselt: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded Jrk nr
Võlausaldaja (isiku- või registrikood)
Nõude suurus (€)
Jaotis
PankrS §1003 lg 5 p 6 nõue
Võlgniku vastuväide
HKT Äri OÜ (registrikood 12251919)
125 347,30
23,62%
ei
ei
Raial Invest OÜ (11706482)
402 991,12
75,92%
ei
ei
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349)
546,70
0,10%
ei
ei
ANLE Ehitus OÜ (10709923)
1 896,33
0,36%
ei
ei
Kokku: 530 781,45 100,00%
6.Jätta Tartu Maakohtu 31. detsembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-16171 ülejäänud osas muutmata.
7.Rahuldada HKT Äri OÜ määruskaebus osaliselt.
8.Jätta Anchor Real Estate OÜ määruskaebus rahuldamata.
9.Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.Avaldada teade Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruse muutmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus pankrotihaldurile, vastuväite esitanud ja saanud võlausaldajatele.
11.Lugeda tsiviilasjas nr 2-23-16171 Tartu Maakohtu 31. detsembri 2024. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
11.1.Kinnitada võlausaldajate nimekiri Ritsu Loghomes registrikood 11794828) pankrotimenetluses järgmiselt:
OÜ
(pankrotis;
11.2.II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr
Võlausaldaja (isiku- või registrikood)
Nõude suurus (€)
Jaotis
PankrS §1003 lg 5 p 6 nõue
Võlgniku vastuväide
HKT Äri OÜ (registrikood 12251919)
125 347,30
23,62%
ei
ei
Raial Invest OÜ (11706482)
402 991,12
75,92%
ei
ei
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349)
546,70
0,10%
ei
ei
ANLE Ehitus OÜ (10709923)
1 896,33
0,36%
ei
ei
Kokku: 530 781,45 100,00% ANLE Ehitus OÜ nõue loeti PankrS § 100 3 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 400 eurot loeti PankrS § 1003 lg 4 p 5 järgi kaitsmiseta tunnustatuks.
11.3.Jätta Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata Anchor Real Estate OÜ (registrikood 16127412) nõue summas 54 401 eurot 13 senti.
11.4.Jätta Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata HKT Äri OÜ (registrikood 12251919) nõue summas 122 198 eurot 48 senti.
11.10.Menetlusosaliste menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
11.11.Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
11.12.Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus haldurile ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pankrotihaldur, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks lugemisest pankrotiseaduse (PankrS) § 6 lg 3 esimese lause järgi ehk viie päeva möödumisel määruse postitamisest või selle e-toimikus nähtavaks tegemisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 24. mai 2024 määrusega välja Ritsu Loghomes OÜ (võlgnik) pankroti (jõustus Riigikohtu 13. jaanuari 2025. a määrusega) ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre (pankrotihaldur). Teade pankroti väljakuulutamisest avaldati Ametlikes Teadaannetes 24. mail 2024 ja võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10. juunil 2024. Võlausaldajad olid kohustatud oma nõuded esitama pankrotihaldurile hiljemalt 24. juulil 2024. Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ja teatas 26. augustil 2024 Ametlikes Teadaannetes võimalusest tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid kuni 16. septembrini 2024.
2.Pankrotihaldur esitas 1. novembril 2024 maakohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Võlausaldajad esitasid nõudeid 942 942 euro 40 sendi ulatuses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 järgu nõuetena järgmiselt: -
Anchor Real Estate OÜ esitas nõudeavalduses kahju hüvitamise nõude 54 401 eurot 13 senti (dtl 1756 jj). Võlgnik müüjana ja Anchor Real Estate OÜ ostjana sõlmisid 23. septembril 2021 müügilepingu nr 2021-37 / HP 2021-362 ja 15. veebruaril 2022 kokkuleppe, mille kohaselt pidi võlgnik valmistama võlausaldajale palkmaja „Villa Victoria“ tarnekomplekti ja selle osaks olid aknad ja rõduuksed tootjalt Lasita Aken AS. Võlgnik tarnis tarnekomplekti, kus olid aknad ja rõduuksed tootjalt Estonian Window OÜ-lt. Paigaldatud aknad ei ole kvaliteetsed ja lasevad vett läbi. Vastavalt Lasita Aken AS-i 24. jaanuari 2024 hinnapakkumisele on akende ja rõduuste hinnaks 54 401 eurot 13 senti.
-
HKT Äri OÜ esitas nõudeavalduse 247 545 eurot 78 senti (dtl 2281 jj), mille kohaselt on nõue võlgniku vastu omandatud Ants Randmaalt ja Margit Randmaalt, kes loovutasid selle võlausaldajale 22. septembril 2021. Ants Randmaa ja Margit Randmaa nõue koosneb Linnaküla majatehas OÜ-le (registrikood 10051352, endine ärinimi aktsiaselts Ritsu, kustutatud äriregistrist 20. augustil 2019) antud ja seni tagastamata laenudest 195 978 eurot 91 senti ja viivisest 51 566 eurot 87 senti.
-
Osaühing FRENDIT esitas (dtl 2214 jj) nõudeavalduse 220 994 eurot, mis tuleneb Osaühingu FRENDIT ja aktsiaseltsi Ritsu (kustutatud, registrikood 10051352) vahel 17. juulil 2018 sõlmitud laenulepingust, Margit Randmaa ja Osaühingu FRENDITi vahel 12. juulil 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ning Reinu Saluoksa ja Osaühingu FRENDIT vahel 12. juulil 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust.
-
Pipehouse OÜ esitas (dtl 2989 jj) nõudeavalduse 10 500 eurot, mis tuleneb Pipehouse OÜ ja võlgniku vahel 1. juulil 2019 sõlmitud hoonestatud kinnistute ja seadmete rendilepingust (üürisumma kuus 3500 eurot (käibemaksuta)), üüriarved on esitatud perioodi 30. september 2020 – 30. november 2020 kohta.
-
Raial Invest OÜ esitas (dtl 3218 jj) nõudeavalduse 407 058 eurot 46 senti, mis tuleneb võlgnikuga sõlmitud laenulepingutest ja Rail Invest OÜ-le Ritsu Liimpuit OÜ poolt võlgniku vastu loovutatud nõudest.
-
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas nõudeavalduse 546 eurot 70 senti (dtl 2967 jj), millest 400 euro ulatuses on nõue kaitsmiseta tunnustatud, sest see tuleneb jõustunud haldusaktist, ja 146 euro 70 sendi ulatuses kuulub kaitsmisele, kuna see tuleneb jõustumata haldusaktidest.
-
ANLE Ehitus OÜ esitas nõudeavalduse 1896 eurot 33 senti (dtl 2112 jj, 2159), mis tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks, sest see tuleneb jõustunud kohtulahendist ja võlgniku nõuetega tehtud tasaarvestustest.
Pankrotihaldur esitas vastuväite Anchor Real Estate OÜ 54 401 euro 13 sendi suurusele nõudele tervikuna, HKT Äri OÜ 247 545 euro 78 sendi suurusele nõudele tervikuna ja Osaühingu FRENDIT 220 994 euro suurusele nõudele osaliselt summas 5508 eurot 14 senti. Võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldaja Raial Invest OÜ esitas vastuväite Anchor Real Estate OÜ 54 401 euro 13 sendi suurusele nõudele tervikuna ja HKT Äri OÜ 247 545 euro 78 sendi suurusele nõudele tervikuna. Võlausaldaja HKT Äri OÜ esitas vastuväited Osaühingu FRENDIT 220 994 euro suurusele nõudele tervikuna, Pipehouse OÜ 10 500 euro suurusele nõudele tervikuna ja Raial Invest OÜ 407 058 euro 46 sendi suurusele nõudele tervikuna. HKT Äri OÜ esitas taotluse raamatupidamisekspertiisi läbiviimiseks. Pankrotihaldur edastas 20. septembril 2024 nõuetele esitatud vastuväited vastuväite saanud võlausaldajale ning määras vastuväite kohta kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtpäevaks 10. oktoobri 2024. Pankrotihaldur pikendas antud tähtaega võlausaldajate Pipehouse OÜ ja Raial Invest OÜ taotlusel kuni 17. oktoobrini 2024. Kõik vastuväite(d) saanud võlausaldajad esitasid seisukoha nende nõudele esitatud vastuväidetele. Osaühing FRENDIT esitas taotluse Rait Alliku tunnistajana ära kuulamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus kinnitas 31. detsembri 2024. a määrusega võlausaldajate nimekirja järgmiselt (II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2)): PankrS §1003 lg 5 Võlgniku p 6 nõue vastuväide
Jrk nr
Võlausaldaja (isiku- või registrikood)
Nõude suurus (€)
Jaotis
Osaühing FRENDIT (10843596)
40 000,00
8,70%
ei
ei
Pipehouse OÜ (14237993)
10 500,00
2,28%
ei
ei
Raial Invest OÜ (11706482)
407 058,46
88,49%
ei
ei
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349)
546,70
0,12%
ei
ei
ANLE Ehitus OÜ (10709923)
1 896,33
0,41%
ei
ei
Kokku: 460 001,49 100,00% Maakohus jättis Osaühingu FRENDIT taotluse tunnistaja ärakuulamiseks ja HKT Äri OÜ taotluse raamatupidamisekspertiisi teostamiseks rahuldamata ning jättis Anchor Real Estate OÜ nõude 54 401 eurot 13 senti, HKT Äri OÜ nõude 247 545 eurot 78 senti ja Osaühingu FRENDIT nõude 180 994 eurot tunnustamata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
4.Maakohus lahendas võlausaldajate taotlused ning halduri ja võlausaldajate vastuväited võlausaldaja nõuetele.
5.Vastuväites Raial Invest OÜ, Osaühingu FRENDIT ja Pipehouse OÜ nõuetele (dtl 3344 jj) esitas HKT Äri OÜ taotluse raamatupidamisekspertiisi tegemiseks, et hinnata, milline on võlgniku lähikondsetele tehtud väljamaksete saldo võrrelduna Raial Invest OÜ, osaühingu FRENDIT ja Pipehouse OÜ nõuetega. Taotluse kohaselt tuleb ekspertiisi käigus anda hinnang, millistele lähikondsetele on üle antud võlgniku ettevõttega seotud õigused ja millise vastusoorituse eest. Võlgniku tegelik kasusaaja on saanud võlausaldajaid kahjustavate tehingutega võlgniku ettevõtte enda kontrolli alla. Maakohus jättis HKT Äri OÜ taotluse raamatupidamisekspertiisi tegemiseks rahuldamata. Võlgniku kohustuste koosseis tehakse kindaks nõuete kaitsmise menetluses, mille lõpptulemusel kohus kinnitab võlausaldajate nimekirja. Pankrotihaldur on esitanud kohtule kõik temale üleantud nõudeavaldused koos lisatud tõenditega, aga ka nõuetele esitatud vastuväited koos tõenditega. Kohtul on võimalik nendega arvestada võlausaldajate nimekirja kinnitamisel. Asjaolu, et võlgnik on maksejõuetu, on leidnud tõendamist, mistõttu puudub vajadus hinnata võlgniku majandustegevuse finantstulemust (saldosid) ekspertiisi kaudu.
6.Maakohus jättis võlausaldaja Anchor Real Estate OÜ nõude täies ulatuses tunnustamata. Võlausaldaja soovib tellitud palkmajale Lasita Aken AS-i akende ja rõduuste paigaldamist. Samas ei ole vaidlust ja on tõendatud, et palkmajal on aknad ja rõduuksed ees. Avaldusest ja esitatud tõenditest selgub, et need ei vasta võlausaldaja ootustele ja tellimusele, kuid faktilisi asjaolusid selle kohta, milles seisneb tekkinud kahju 54 401 eurot 13 senti, ei ole esitatud ega tõendatud (dtl 1756–2069). Võlausaldaja on soovinud võlgnikult kohustuse täitmist (soovitud toote tarnimist). Seda, milles seisneb võlausaldaja otsene majanduslik kahju (võlausaldaja väljend), ei ole nimetatud ega numbriliselt tõendatud. Vaidlust ei saa olla, et akende ja rõduuste eest tuleb maksta (olenemata sellest, kes on tarnija) ja võlausaldaja on võlgnikule maksnud, kuid nõudeavaldusest nähtuvalt ei nõua võlausaldaja võlgnikule makstud summa tagastamist, tegemist ei ole ka erinevate toodete hinnavahe nõudega. Maakohus leidis, et võlausaldaja ei ole põhjendanud, millest nõue koosneb ega tõendanud kahju tekkimist nõudeavalduses toodud ulatuses.
7.Maakohus jättis võlausaldaja HKT Äri OÜ nõude täies ulatuses tunnustamata. Maakohus märkis, et võlausaldaja HKT Äri OÜ on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, kes on nõude omandanud loovutuse saamise teel. Maakohus kontrollis võlgniku pankrotti väljakuulutavas määruses 24. mail 2024 võlausaldaja nõude olemasolu ja suurust võlausaldaja esitatu alusel ja jõudis järeldusele, et võlausaldaja nõue on tõendatud 195 978 euro 91 sendi ulatuses. Maakohus viitas seejuures (saneerimisseaduse) SanS § 45 lg-le 5, mille kohaselt kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-le 2. Maakohus jäi nende seisukohtade juurde ka pankrotihalduri taotluse lahendamisel, kuid leidis, et nii nagu täitedokumendile on võimalik esitada vastuväiteid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 korras, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on vastuväiteid nõudele võimalik esitada ka pankrotimenetluses nõuete kaitsmise menetluses. Kuna pankrotihaldur ja võlausaldaja Raial Invest OÜ on esitanud vastuväited, käsitles maakohus HKT Äri OÜ nõuet sisuliselt PankrS § 1003 lg 1 korras. Võlausaldaja on esitanud laenulepingud, mille kohaselt on Ants Randmaa ja Margit Randmaa (kui esialgsed võlausaldajad) andnud aktsiaseltsile Ritsu laenu vastavalt 145 710 eurot 3 senti ja 65 189 eurot 88 senti. Maakohus nõustus pankrotihalduri kokkuvõttega, et võlausaldaja HKT Äri OÜ esitatud tõendite alusel (dtl 3413–3422) on maksekorralduste debiteerimise teatistega tõendatud laenu väljastamine esialgsete võlausaldajate poolt aktsiaseltsile Ritsu 51 440 eurot 36 senti (Ants Randmaa antud laenud) ja 52 407 eurot 55 senti (Margit Randmaa antud laenud). Ants Randmaa antud laenudest on täies ulatuses tõendatud 29. juuni 2017. a
laenulepingu alusel väljastatud laen 6000 eurot ja 22. septembril 2017 väljastatud laen 46 900 eurot. Muud Ants Randmaa antud laenud on maksekorralduse alusel tõendatud osaliselt ja 94 269 euro 68 sendi ulatuses puuduvad tõendid laenu välja andmise kohta. Võlausaldaja väitel on laenud välja antud sularahas ja tõendid tal selle kohta puuduvad. Võlausaldaja esitas pankrotihaldurile Ants Randmaa allkirjastatud kinnituse ja selgituse laenude andmise kohta (dtl 3406). Margit Randmaa poolt väljastatud laenudest on tõendamata 12 782 euro 34 sendi laenamine, väidetavalt on laenud antud sularahas, mille kohta tõendid puuduvad. Exceli faili vormis esitatud kokkuvõte (dtl 3407–3412) Linnaküla majatehas OÜ ja Ants Randmaa, Margit Randmaa (endise nimega Saluoks) vahel tehtud kannetest tõendab sularaha sissemaksete tegemist sagedasti, sh ühe kuupäeva jooksul korduvalt. Sissemaksete selgitused (laen, laenulepingu alusel, sissemaks) ei võimalda teha järeldust selle kohta, kas tehingu teine pool (peamiselt Ants Randmaa) on kande teinud kui äriühingu juhatuse liige igapäevase majandustegevuse käigus, makstes äriühingu kontole kassas olnud sularaha, või tähistavad need kanded eraisiku (omaniku) Ants Randmaa laenu ettevõttele. Laenulepingu sõlmimine äriühinguga, mille osanik laenuandja on, on eeldatavasti läbimõeldud tehing, mis vastavalt vormistatakse ja dokumenteeritakse. Sel ajal kehtisid ka äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10, lg
2.Sagedased sissemaksed pangakontol (samal ja lähedastel kuupäevadel) viitavad pigem n-ö jooksvatele maksetele, mida tehakse äriühingu kassast pangakontole. Ants Randmaa oma kinnituses pankrotihaldurile ei märgi, et tema poolt äriühingule sularaha üleandmine oleks olnud kuidagi dokumenteeritud. Sellest järeldub, et laenuraha sularahas üleandmise kohta tõendid puuduvad. Pankrotihalduri edastatud pangakontode andmetest (dtl 1561–1598, 1599–1613) nähtub, et Ants ja Margit Randmaa on Linnaküla majatehas OÜ-le andnud laene kokku 210 308 eurot 53 senti. Ants ja Margit Randmaale on tehtud laenude tagasimakseid kokku 256 794 eurot 4 senti. Seega on laene tagastatud suuremas summas kui on tõendatud laenude andmist. Maakohus leidis, et eelneva alusel tuleb lugeda, et esialgsed võlausaldajad on saanud nende poolt väljastatud laenuraha tagasi ja HKT Äri OÜ-le loovutamise ajal ei olnud esialgsetel võlausaldajatel enam nõuet. Vastusena Raial Invest OÜ vastuväitele selgitas maakohus, et kuna kohtud tuvastasid, et 2021. a oktoobrikuuks oli aktsiaselts Ritsu üle läinud võlgnikule, siis käesolevas asjas, kus osaline on võlgnik, ei tule seda fakti uuesti tuvastama asuda. Pipehouse OÜ lugemine solidaarvõlgnikuks HKT Äri OÜ nõude osas ei ole põhjendatud. Kui pankrotimenetluses leitakse, et võlgnik on oma vara üle andnud või (osaliselt) üle läinud Pipehouse OÜ-le, mille tõttu viimane vastutab ka kohustuste eest, tuleb pankrotihalduril sellekohane nõue esitada.
8.Maakohus tunnustas võlausaldaja Osaühingu FRENDIT nõuet osaliselt, s.o Reinu Saluoksalt omandatud nõude ehk 40 000 euro ulatuses. Maakohus leidis, et selles summas on tõendid nõude tekkimise ja loovutamise kohta esitatud. Ülejäänud 180 994 euro osas jättis kohus Osaühingu FRENDIT nõude tunnustamata. Maakohus leidis, et aktsiaseltsiga Ritsu 17. juulil 2018 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on aegunud, sest 17. juuli 2018 laenulepingu p 1.2.2 kohaselt loetakse laenusumma tasumise tähtaeg saabunuks saneerimiskava tühistamisel ja laen tuleb tagastada viivitamatult (dtl 2215– 2218). Saneerimiskava tühistati 5. juulil 2019. Seega sai 3-aastane aegumistähtaeg täis 5. juulil 2022 ja lepingust tulenev nõue on aegunud. Maakohus jättis rahuldamata taotluse tunnistaja Rait Alliku ärakuulamiseks, sest TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi aegumistähtaega arvestades ei ole tunnistajal midagi tunnistada. Maakohus nõustus pankrotihalduriga, et puuduvad tõendid Margit Randmaa nõude tekkimise kohta ja jättis selles osas samuti nõude tunnustamata.
9.Maakohus tunnustas võlausaldaja Pipehouse OÜ nõude 10 500 eurot. Maakohus leidis, et nõue on põhjendatud ja tõendatud. Maakohus nõustus pankrotihalduriga, et kuna hooned ei kuulu võlgnikule, siis on käibes tavapärane, et ettevõte maksab hoonete rentimise eest tasu. Maakohus leidis, et HKT Äri OÜ vastuväide ei ole põhjendatud selliselt, et selle alusel tuleks Pipehouse OÜ nõue jätta tunnustamata.
10.Maakohus tunnustas võlausaldaja Raial Invest OÜ nõuet 407 058 eurot 46 senti. Võlausaldaja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kohtul on olnud seda võimalik kontrollida. HKT Äri OÜ vastuväide ei ole põhjendatud selliselt, et selle alusel tuleks Raial Invest OÜ nõue jätta tunnustamata.
11.Maakohus leidis, et pankrotihalduri esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud summas 460 001 eurot 49 senti kui II rahuldamisjärgu nõuded ehk muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2). Võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid. Pankrotihaldur võimaldas võlausaldajatel nimekirjaga tutvuda ja vastuväiteid esitada ning kontrollis esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Pandiõigusega tagatud nõudeid ei esitatud. ANLE Ehitus OÜ nõue loeti kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue 400 eurot loeti kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 100 3 lg 4 p 5 alusel. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude 146 euro 70 sendi osas vastuväiteid ei esitatud ja maakohus luges selle tunnustatuks. Võlausaldajate nimekirja vormistamisel on järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et oleks rikutud võlausaldaja õigusi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
HKT ÄRI OÜ MÄÄRUSKAEBUS
12.HKT Äri OÜ (määruskaebuse esitaja I) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse: -
resolutsiooni p-i 1 osas, millega maakohus tunnustas võlausaldajate Osaühing FRENDIT, Pipehouse OÜ ja Raial Invest OÜ nõudeid, ning teha tühistatud osas uus määrus ja jätta nende nõuded tunnustamata;
-
resolutsiooni p-i 3, millega maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata HKT Äri OÜ nõude 247 545 eurot 78 senti, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnustada HKT Äri OÜ nõuet 247 545 eurot 78 senti;
-
resolutsiooni p-i 6, millega maakohus jättis rahuldamata HKT Äri OÜ taotluse raamatupidamisekspertiisi teostamiseks, ning rahuldada HKT Äri OÜ taotlus raamatupidamisekspertiisi teostamiseks;
-
resolutsiooni p-i 8, millega maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta HKT Äri OÜ menetluskulud solidaarselt Osaühingu FRENDIT, Raial Invest OÜ ja Pipehouse OÜ kanda ning kohustada Osaühingut FRENDIT, Raial Invest OÜ-d ja Pipehouse OÜ-d solidaarselt tasuma HKT Äri OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt seadusjärgset intressi alates kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
HKT Äri OÜ taotles asja läbivaatamist istungil.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tehti alles 16. jaanuaril 2025 HKT Äri OÜ-le nähtavaks 2480 täiendavat digitoimiku lehekülge asjas esitatud mahukate tõenditega, millel kohtumäärus põhineb. HKT Äri OÜ-le ei teatatud nende esitamisest ega antud võimalust seisukohta kujundada. Tegemist on niivõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, et ainuüksi seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Maakohtu eksimus menetluse juhtimisel võttis võlausaldajalt õiguse tõendeid uurida ja vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Võlausaldaja HKT Äri OÜ nõue on täies ulatuses tõendatud. Maakohtu vastupidine järeldus on vastuolus nii 24. mai 2024. a pankrotimääruses tuvastatu, asjas esitatud võlausaldaja tõenditega kui ka kohtu enda järeldustega. Võlausaldajatel Osaühing FRENDIT, Pipehouse OÜ ja Raial Invest OÜ ei ole nõuet, sest nad on pankrotivõlgnikule tasutud summade eest saanud samaväärse või suurema vastusoorituse. Võlausaldaja HKT Äri OÜ on esitanud tõendid selle kohta, et võlgniku juhatuse liige Rait Allik andis pahauskses koostöös Ralf Daumiga Ritsu ettevõtte vähemalt kolmel korral vastusoorituseta üle. Rait Alliku ja Ralf Daumiga seotud ühingute vahelised maksed on seotud Ritsu ettevõtte varjatud üleandmisega. Kohus on jätnud kõik tõendid, ennekõike tsiviilasja nr 2-21-15200 hagiavalduse koos selle lisadega täielikult hindamata. Maakohus on jätnud HKT Äri OÜ esitatud tõendid kas üldse hindamata või on hinnanud neid ebaõigesti. Maakohus on üllatuslikult leidnud, et 2008. ja 2009. aastal sõlmitud laenulepingud ja nende pikendamise kokkulepped võivad olla võltsingud. Kohus ei ole sellist arvamust mitte millegagi põhjendanud. Kõik laenulepingud olid vormistatud aktsiaseltsi Ritsu vanadele blankettidele, mida seoses Ritsu tegevuse lõpetamisega juba 7 aastat ei kasutata. Samuti on kõigil tõenditena esitatud laenulepingutel samas kohas augurauaga tehtud augud, mis näitab, et need on välja võetud ühest ja samast paberkandjal kaustast. Aastatel 2008–2009 oli lepingute lihtkirjalik vormistamine tavapärane, sest dokumentide digiallkirjastamine ei olnud levinud nagu praegu. Alusetud ja põhjendamata on kohtu oletused, et aktsiaseltsi Ritsu endine omanik tegi sularahamakseid ühingu arvele küll selgitusega laenulepingu täitmise kohta, kuid tegelikkuses kandis kontole klientidelt saadud sularaha. HKT Äri OÜ ei nõustu maakohtuga, et aktsionäri poolt ühingule antud laen on sarnaselt aktsiakapitali sissemaksega investeering, mille tagastamist ei soovi laenuandja ka pärast aktsionäristaatuse lõppemist. Laenuandja peamine eesmärk on raha tagasi saada. Juhul, kui Ants ja Margit Randmaa oleksid tahtnud ettevõttesse investeerida ilma kindla kavatsuseta investeeritud raha tagasi saada, oleks suurendatud Ritsu aktsiakapitali, millesse Randmaad oleksid teinud rahalise sissemakse. Selliselt investeeringult, s.o osaluse ostult, soovib osaluse omandanud isik teenida tulu. Olukorras, kus raha kolmanda isiku kasutusse andmine vormistatakse intressita laenulepinguna, on raha laenanud isiku ainus eesmärk laenatud raha tagasi saada. Arusaamatu on kohtumääruse viide ÄS § 168 lg 1 p-le 10 ja lg-le 2. Nõukogu liige Margit Randmaa andis endisele aktsiaseltsile Ritsu intressita laenu. See on soodsaim võimalik laen, mida äriühing võib saada. Seega on selline tehing igal juhul ühingu huvides. Võlausaldaja on tõendanud kõigi laenulepingute sõlmimist, täitmist ja pikendamist. Asjaolu, et võlausaldaja valduses ei ole ega saagi olla kõiki dokumente, mis võimaldaksid iga sularahamakse kokku viia vastava laenulepinguga, ei tähenda, et neid dokumente ei ole olemas. Need dokumendid on Rait Alliku valduses. Maakohus on saneerimiskava kui tõendit hinnates jätnud hindamata HKT Äri OÜ-le loovutatud nõude tekkimise aja. Endise aktsiaseltsi Ritsu saneerimismenetlus algas 10 aastat pärast esimesi laenumakseid, mille Ants Randmaa aktsiaseltsile Ritsu tegi. Eluliselt ei ole usutav, et Ants Randmaa valmistus talle endale kuuluvas aktsiaseltsis juba 2008. aastal ettevõtte saneerimiseks, soovides sealjuures võlausaldajaid petta. Teiseks sõlmis Ants
Randmaa esimese laenulepingu 1. juulil 2008, kuid saneerimisseadus võeti vastu alles 4. detsembril 2008. Tõenditega vastuolus on maakohtu järeldus, nagu oleks Ants ja Margit Randmaa nõue kantud saneerimiskavasse läbirääkimiste tulemusel Rait Allikuga. Saneerimiskavast tuleneb, et see koostati enne läbirääkimiste alustamist Rait Allikuga. Saneerimiskava lk 32 kohaselt ei ole selles vaieldavaid nõudeid. Saneerimiskavas olevaid nõudeid kontrollisid esmalt saneerimisnõustajad ja seejärel saneerimiskava kinnitanud kohus. Saneerimiskava omandas täitedokumendi jõu seetõttu, et see kinnitati 20. juuli 2018 kohtumäärusega. Seda kohtumäärust ei ole hiljem tühistatud. Jõustunud kohtumäärusega on juba tuvastatud, et Ants ja Margit Randmaa täitsid kõik laenulepingud, millest tulenevad nõuded olid saneerimiskavasse kantud. Seega tõendab jõustunud kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskava ammendavalt HKT Äri OÜ-le loovutatud nõude olemasolu. TMS § 221 lg 2 välistab võlgniku jaoks kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskavale vastuväidete esitamise, sest võlgniku vastuväited pole tekkinud pärast kohtumääruse jõustumist (võlgnik väidab, et nõue tasuti enne, mitte pärast saneerimiskava kinnitamist). Maakohus ei juhtinud võlausaldaja tähelepanu sellele, et võlausaldaja esitatud tõendid ei sobi nõude täiendavaks tõendamiseks. Samas võlgnikuga seotud võlausaldajatelt küsis pankrotihaldur korduvaid selgitusi ja uusi tõendeid. See näitab, et menetlusosalisi on menetluses koheldud erinevalt. Tõendid, mille esitamata jätmist heidab kohus HKT Äri OÜ-le ette, on osa endise aktsiaseltsi Ritsu raamatupidamisdokumentatsioonist ja need tõendid on pankrotivõlgniku kontrolli all. Võlausaldaja esitas määruskaebuse lisadena endise Linnaküla majatehas OÜ (registrist kustutatud) majandusaasta aruanded perioodist 2008–2017, mis täiendavalt kinnitavad nõude olemasolu. Need on äriregistrile esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja neis esitatud info õigsust on kontrollinud sõltumatu vandeaudiitor. Võlgniku esitatud üksikud leheküljed 2008.–2017. aastate kontoväljavõtetest ei tõenda Ants ja Margit Randmaa poolt antud laenude tagastamist. Küll aga tõendab, et võlgnikul on olemas kogu võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon. Väljavõtted peaksid kajastama ca 10-aastast perioodi endise aktsiaseltsi Ritsu raamatupidamisest. Võlgniku poolt pankrotihaldurile esitanud „koondtabel“ Ritsule antud laenudest ja Ritsu poolt tehtud maksetest (millest mõned on, aga paljud ei ole laenude tagasimaksed), ei ole käsitatav tõendina, kuna selle päriolu on arusaamatu ning sisu õigsus ei ole kontrollitav. Maakohus oleks pidanud kas rahuldama HKT Äri OÜ taotluse raamatupidamisekspertiisi teostamiseks või jätma pankrotivõlgniku esitatud fragmentaarsed tõendid kogumis arvestamata, sest nendega ei ole võimalik nõude rahuldamist tõendada. Lisaks on võlgniku väidetud laenude kogusumma väiksem kui Linnaküla majatehas OÜ (aktsiaselts Ritsu) auditeeritud 2008.–2017. aastate majandusaasta aruannetes kajastatud. Majandusaasta aruanded lükkavad ümber kõik vastuväited nõude väidetava rahuldamise või aegumise kohta. Need on avalikult kättesaadavad andmed, mida haldur oleks pidanud kontrollima, ning nendega arvestamata jätmine ei ole põhjendatud. Randmaadele tehtud maksetega ei ole HKT Äri OÜ-le loovutatud nõuet rahuldatud ja maksed ei kajasta ainult laenusummade tagastamist. Mitte ühegi võlgniku poolt esitatud Ants või Margit Randmaale tehtud makse juures kirjutatud selgitus ei lange kokku nende laenulepingute kuupäevadega, mille alusel antud laenu tagastamist võlausaldaja nõuab. Seega ei ole nende maksetega nõuet rahuldatud. Suurem osa väljamaksetest, mis väidetavalt laenuraha tagastamist tõendavad, on tehtud enne esimese laenulepingu sõlmimist 1. juulil 2008 (s.o. 9. jaanuar 2008, 16. jaanuar 2008, 4. veebruar 2008, 8. veebruar 2008, 14. veebruar 2008, 5. mai 2008). Ka 9. septembri 2008. a väljamakse on tehtud oluliselt enne esimese laenu tähtaja saabumist 31. detsembril 2008. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt tehti aktsiaseltsi Ritsu kontolt Ants Randmaale aastatel 2008–2009 sularaha väljamakseid kokku 405 000 krooni ulatuses. Võlgnik ega pankrotihaldur pole sularaha väljamakseid kuidagi laenuraha tagastamisega sidunud. Seega on
ebaõige kohtumääruse järeldus, nagu oleks sularahamaksetega rahuldatud HKT Äri OÜ-le loovutatud nõuet. Võlgniku viidatud sularaha väljamaksed toimusid 2008.–2009. aasta majanduskriisi ajal ning need tehti Ants Randmaale, kes oli ühingu ainuaktsionär ja juhatuse liige, kes kasutas sularaha nii toorme ostmiseks, projektide rahastamiseks välisriikides kui sisendmaterjalide ostmiseks Saksamaalt. 2008.–2009. aastal sai ühing tellimuste täitmiseks palke osta talupidajatelt, kes olid sel perioodil nõus oma toodangut müüma üksnes sularaha eest. HKT Äri OÜ-le loovutatud nõuded ei ole aegunud. Seda kinnitab asjaolu, et pankrotivõlgniku õiguseellane täitis kuni 2019. aasta aprillini saneerimiskava, tunnustades sellega nõuet täies ulatuses. Teiseks kinnitavad nõude olemasolu ka endise Linnaküla majatehas OÜ (aktsiaselts Ritsu) majandusaasta aruanded perioodist 2008–2017. Pärast saneerimiskava tühistamist taastusid kõik saneerimiskavasse kantud nõuded endisel kujul. Aktsiaseltsi Ritsu 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt saabus HKT Äri OÜ-le loovutatud nõude tähtaeg alles 31. detsember 2020. HKT Äri OÜ esitas tsiviilasjas nr 2-21-15200 hagiavalduse 27. septembril 2021. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui jättis rahuldamata HKT Äri OÜ taotluse võlgniku raamatupidamisekspertiisi korraldamiseks. Raamatupidamisekspertiis on vajalik tervikpildi saamiseks võlgniku majandustegevusest aktsiaseltsi Ritsu ettevõtte ülevõtmise ajast kuni pankrotimenetluse algatamiseni. HKT Äri OÜ jääb oma taotluse juurde ja palub see ringkonnakohtul rahuldada. Võlgnikuga seotud isikute nõuete rahuldamine on välistatud, kui võlgniku tervikliku raamatupidamisdokumentatsiooni kontroll ei tõenda nõuete olemasolu. Raamatupidamisdokumentatsiooni kontroll aga eeldabki raamatupidamisekspertiisi läbiviimist. Pankrotihaldur rikkus oma seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotihaldur ei ole arvesse võtnud ega kaitsnud kõigi võlausaldajate huve, sest ta ei täitnud oma kohustusi seaduses nõutava hoolega (PankrS § 55 lg-d 1–2). Pankrotihaldur väidab, et tal ei ole seadusest tulenevat kohustust võlgnikult tõendeid nõuda. Pankrotihaldur küsis võlgnikult ja ka teistelt võlausaldajatelt korduvalt täiendavaid dokumente, lugedes usaldusväärseteks tõenditeks võlgniku ja temaga seotud võlausaldajate esitatud fragmentaarsed kontoväljavõtted, kuid jättes pea täielikult läbi vaatamata HKT Äri OÜ esitatud tõendid. Pankrotihaldur ei ole välja selgitanud, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga ega esitanud raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu seejärel kahju hüvitamise nõuet (PankS § 55 lg 33). Kuivõrd kohus peab pankrotimenetluses kohaldama uurimispõhimõtet, oleks kohus pidanud ise koguma tõendeid, mida pankrotihaldur keeldus kogumast. Kohus oleks pidanud raamatupidamisekspertiisi taotluse rahuldama, et tuvastada, millise vastusoorituse said Rait Allikuga seotud ühingud, mh Raial Invest OÜ, Ritsu ettevõtte varjatud üleandmise käigus. Ritsu ettevõte tegutseb endiselt Rait Alliku (lõpliku kasusaaja) kontrolli all. Maakohus jättis täielikult hindamata tõendid Raial Invest OÜ nõude puudumise kohta. Raial Invest OÜ nõue võlgniku vastu on Rait Alliku poolt kunstlikult tekitatud saavutamaks kontrolli pankrotimenetluse üle. Raial Invest OÜ nõue tuleb jätta tunnustamata. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et Osaühingu FRENDIT nõue on tõendatud 40 000 euro ulatuses. Reinu Saluoksalt saadud nõue oli aegunud ja tuleb jätta tunnustamata. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et Pipehouse OÜ nõue on tõendatud 10 500 euro ulatuses. Ka selles osas on maakohus jätnud hindamata HKT Äri OÜ vastuväite aluseks olevad tõendid, s.o tsiviilasjas nr 2-21-15200 esitatud tõendid Ritsu ettevõtte varjatud üleandmise kohta Rait Alliku ja Ralf Daumiga seotud ühingutele.
Vastuses halduri vastuväidetele esitas HKT Äri OÜ tsiviilasjas nr 2-21-15200 kohtunõude ja AS-i SEB Pank vastuse (pangakonto väljavõte), et tõendada HKT Äri OÜ esitatud Exceli tabeli usaldusväärsust. Samuti esitas HKT Äri OÜ ülevaate Rait Alliku tegevusest aastatel 2018–2025; Raial Invest OÜ ja Linnaküla majatehas OÜ äriregistri väljavõtted.
ANCHOR REAL ESTATE OÜ MÄÄRUSKAEBUS
13.Anchor Real Estate OÜ (määruskaebuse esitaja II) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis tunnustamata Anchor Real Estate OÜ nõude, ja teha asjas uus määrus, millega tunnustada Anchor Real Estate OÜ nõue 54 401 eurot 13 senti. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda. Anchor Real Estate OÜ-le tekkis kahju, sest tema majale paigaldati odavamad ja ebakvaliteetsemad aknad ning rõduuksed. Erinevalt tarnitud toodetest on Lasita Aken AS kõrgelt tunnustatud kaubamärk nii Balti- kui Põhjamaa riikides. Tarnitud toodete kehva kvaliteeti tõendavad ka fotod, millelt on näha, et enamus akendest ja rõduustest lasid läbi sademetest tingitud vett. Tegemist ei ole asendatavate vallasasjadega TsÜS § 51 lg 1 järgi, kuna mõlemad pooled on lepingus selgelt kinnitanud, et tegemist on Lasita Aken AS-i akende ja rõduustega. Võlausaldajale tekkinud kahju on 54 401 eurot 13 senti, kuna täpselt nii palju maksavad Lasita Aken AS-i poolt valmistatud lepingule vastavad aknad ja rõduuksed. Võlausaldaja on maksnud võlgnikule lepingu järgselt kokku 264 120 eurot. Lasita Aken AS-i hinnapakkumise kohaselt moodustavad aknad ja rõduuksed kogu lepingu väärtusest 20,6%. Võlausaldaja ei ole kahju tekitamise tagajärjel kasu saanud. Võlausaldajal tuleb tarnitud aknad ja rõduuksed välja vahetada lepingus kokkulepitute vastu ja selle hinnaks on 54 401 eurot 13 senti. Väljavahetamise järel on valede akende ja rõduuste väärtus praktiliselt olematu, kuna on erimõõtudega ja valmistatud eritellimusel. Leida millimeetri täpsusega samasuguste mõõtudega aknad ja rõduuksed on praktiliselt võimatu.
VASTUVÄITED HKT ÄRI OÜ MÄÄRUSKAEBUSELE
14.Pankrotihaldur palub jätta HKT Äri OÜ määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldajal oli võimalik esitada kõik nõuet tõendavad või teiste võlausaldajate nõudeid ümberlükkavad tõendeid pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt antud tähtaegade jooksul. Hiljem esitatud tõendeid ei saa enam kohus ja pankrotihaldur arvesse võtta (PankrS § 100 1 lg 3 ja lg 5). Pankrotiasjas kui hagita menetluses nõuete kaitsmisel ei kehti tavapärased hagimenetluses rakenduvad menetlusosaliste õigused. Pankrotimenetluse osaliste õigused ja kohustused tulenevad eelkõige pankrotiseadusest, nõuete kaitsmise protsessi reguleerivad normid on ülimuslikud tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevate normide suhtes. HKT Äri OÜ-le edastati kõik vastuväited ja anti halduri poolt tähtaeg seisukohtadele vastamiseks. Menetlusosalised võisid esitada kõiki hagimenetluses lubatud tõendeid. HKT Äri OÜ esitatud nõue ei olnud selge ning nõuet tõendavad dokumendid piisavad, et nõuet tunnustada. Sularaha sissekandeid, mille puhul on väidetavalt tegemist laenu andmisega, ei ole võimalik eristada muudest sularaha sissekannetest Linnaküla majatehas OÜ-le, st kassast kontole laekunud summad on sama regulaarsed ja samas suuruses kui nn sissekanded kontole. Sularahas väljastatud laenude kohta peaks võlausaldaja esitama täiendavaid tõendeid. Haldurile ei ole esitatud ka andmeid sularahas makstud raha võimaliku päritolu kohta, mis tõendaks vähemalt võimekust sellises ulatuses laenu anda.
Pankrotimenetluses tuleb oma nõudeid kaitsta nagu hagimenetluses ja pankrotihaldur ei pea võlausaldaja eest nõuet tõendama. Arvestades HKT Äri OÜ vastuväidet Pipehouse OÜ nõudele märkis pankrotihaldur, et tema võimaluste piires ei ole hinnata aktsiaseltsi Ritsu majandustegevuse võimalikku üleminekut Pipehouse OÜ-sse, kinnistute võõrandamine ei saa tavapäraselt olla ainuke ettevõtte ülemineku tunnus. Samuti ei saa pankrotihaldur kontrollida, kas kinnistute eest maksti või mitte. Ei ole selge, mis asjaolud takistanuks Pipehouse OÜ-l kehtivalt võlgnikule hooneid välja rentimast. On tavapärane, et ettevõte maksab hoonete rentimise eest tasu. Kinnistute müük Pipehouse OÜ-le ei ole iseenesest ka solidaarvõlgnevuse tekkimise aluseks. Võlausaldaja põhjendused on liiga pealiskaudsed, et nende põhjal teha järeldusi võimaliku solidaarvõlgnevuse kohta. Seoses HKT Äri OÜ vastuväitega Osaühingu FRENDIT nõudele leidis pankrotihaldur, et Osaühing FRENDIT on tasunud aktsiaseltsi Ritsu võlgnevused kolmandate isikute ees ja omandanud nõuded endale. Pankrotihaldur ei näe, et nende nõuetega saab olla pettust. Seoses HKT Äri OÜ vastuväitega Raial Invest OÜ nõudele leidis haldur, et Raial Invest OÜ on vastusena halduri päringule esitanud piisavalt tõendeid laenu väljastamise kohta ja selgitanud ka tagastatud laenude ning intressidega seonduvaid asjaolusid. Vastuväited seoses Raial Invest OÜ ja võlgniku lähikondseks olemisega ja tehingu tühisusega on halduri hinnangul põhistamata ja seosetud.
15.Raial Invest OÜ palub jätta HKT Äri OÜ määruskaebuse rahuldamata. HKT Äri OÜ etteheited, mis puudutavad dokumentidega tutvumist, ei ole asjakohased. Määruskaebusele lisatud majandusaasta aruanded tuleb tagastada. Need ei ole esitatud õigeaegselt ja määruskaebuses on keskendutud nende pinnalt arvestuste ja analüüside tegemisele, mis on esmakordselt esitatud alles määruskaebuses. Nende esitamine määruskaebuses ei ole põhjendatud. HKT Äri OÜ omistab aruannetes laenude saamise Ants ja Margit Randmaalt olukorras, kus aruandes ei ole laenuandjaid nimeliselt märgitud. HKT Äri OÜ viidatud laenulepingud on tühised, kuna üldkoosoleku või nõukogu otsuseid nende tehingute kooskõlastamise kohta ei ole. Isegi, kui nende laenude alusel on mingi raha liikunud, siis on need tagasinõuded alusetu rikastumise sätete alusel ammu aegunud. Ants ja Margit Randmaa ning aktsiaseltsi Ritsu vahel sõlmitud laenulepingud ei sisalda laenuraha üleandmisi. HKT Äri OÜ räägib mh sularahas laenude andmisest, kuid ka sularahas laenuraha üleandmise kohta ei ole mingeid tõendeid esitatud. Saneerimismenetluses ei tunnustata nõudeid (vastupidiselt pankrotimenetlusega) ja saneerimiskava tühistamisega on võlausaldajate staatus ning nõuete tunnustatus muutunud selliseks, nagu see oli enne saneerimiskava kinnitamist. Saneerimiskavasse lülitatakse nõuded vastavalt sellele, kuidas võlausaldajad need nõuded nimetavad – mingit sisulist vaidlust nõuete üle ei toimu. Seega said Ants ja Margit Randmaa enda juhtimise all oleva aktsiaseltsi Ritsu saneerimiskavasse lülitada mistahes suuruses ja põhjendusega nõudeid. Kohus ja pankrotihaldur on õigesti viidanud lakoonilistele ja käsitsi allkirjastatud laenulepingutele, mis on justkui määranud 2008.–2009. a laenudele pikad tähtajad (2017– 2018), mis ei ole sellisel kujul loogilised, ilmselt on tegemist tagantjärgi vormistatud dokumentidega, milles on määratud laenude tagastamiseks hilisemad tähtajad, et pääseda aegumise vastuväidetest. Tsiviilasjas nr 2-20-16299 tehtud ettevõtte üleminekut puudutav lahend ei ole käesolevas asjas siduv. Raial Invest OÜ ei ole nõus HKT Äri OÜ etteheitega, et maakohus on jätnud hindamata tõendid Raial Invest OÜ osas. Nii pankrotihaldur kui kohus on hinnanud nõuet igakülgselt.
Raial Invest OÜ on esitanud pankrotihaldurile tõendid, selgitused jmt, et tegemist on olnud laenulepingutega, kus laenurahad on liikunud eranditult vaid pangaülekannete teel ja laenulepingute intressid madalamad ka seadusjärgsetest määradest.
16.Osaühing FRENDIT palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud HKT Äri OÜ kanda. Osaühing FRENDIT nõustub Raial Invest OÜ määruskaebuses esitatuga. Osaühingu FRENDIT 40 000 euro nõude osas on tõendid nõude tekkimise ja loovutamise kohta esitatud (nõude omandamine Reinu Saluoksalt). Maakohus on viidanud p-s 15.3, et Reinu Saluoksalt omandatud nõue aktsiaseltsi Ritsu vastu tulenes suulisest laenulepingust, maksekorraldus laenu väljamakse kohta on esitatud pankrotihaldurile varasemalt. Osaühing FRENDIT käsitleb vastavat laenulepingut tähtajatuna, mistõttu muutus laen 40 000 eurot sissenõutavaks võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Olukorras, kus Reinu Saluoks on teinud laenuülekande aktsiaseltsile Ritsu (ülekande selgitus: „LAEN“), kuid pooled pole leppinud kokku laenu tähtajas, tuleb sellist laenusuhet käsitada tähtajatu laenuna (VÕS § 398). Reinu Saluoks, keda esindas HKT Äri OÜ-ga sama lepinguline esindaja, on tsiviilasjas nr 223-5644 esindanud 4. augustil 2023 seisukohta, et Reinu Saluoks on aktsiaseltsile Ritsu laenu andnud ja et selle hilisem loovutamine Osaühingule FRENDIT oli kehtiv.
17.Pipehouse OÜ ei esitanud HKT Äri OÜ määruskaebuse osas seisukohta. VASTUVÄITED ANCHOR REAL ESTATE OÜ MÄÄRUSKAEBUSELE
18.Pankrotihaldur palub jätta Anchor Real Estate OÜ määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja nõue ei ole tõendatud. 15. veebruaril 2022 tehtud lepingu muudatuses ei ole täpsustatud, millisest ettevõttest tuleb puit-alumiinimumaknad-uksed tellida. Lepingu muudatuse põhjal ei ole võimalik poolte tahet oletada. Võlgnik tarnis võlausaldajale puitalumiinimum- aknad-uksed, seega võlausaldaja sai toote kätte. Ei nähtu, et võlausaldajale oleks kahju põhjustatud. Võlausaldaja oleks pidanud välja tooma, millest tulenes tema soov saada ainult Lasita Aken AS-i poolt valmistatud aknaid-uksi ja millest tulenevalt pidi võlgnik seda teadma. Nõudeavaldusele ei ole lisatud tõendit, et võlausaldaja oleks vastava kulu kandnud või, millest nähtuks, et on kindel ja mõistlik, et võlausaldaja peab sellise kulu tulevikus akende-uste vahetuseks kandma. Esitatud materjalide põhjal pole halduri jaoks arusaadav, milles seisneb Lasita Aken AS-i ja Estonian Window OÜ toodete erinevus ja, miks on võlausaldaja mõistlikult sunnitud aknad ja uksed Lasita Aken AS-i toodete vastu vahetama. Kahju ei saa seisneda vaid selles, et tellijale tarniti loodetud tootja kauba asemel teise tootja kaup, võlausaldaja peab selgitama, miks tarnitud toode ei sobi ja veenma asjaosalisi sellega seoses kantud või tulevikus kantavate kulude mõistlikkuses. Kahju nõue on esitatud Lasita Aken AS-i hinnapakkumise järgi, mis sisaldab ka käibemaksu 9810 eurot 4 senti, kuid selle arvestamine ei ole ettevõtete käibemaksukohustuslasteks olemise tõttu põhjendatud. Pankrotihalduri hinnangul ei ole võimalik veenduda, et võlausaldaja esitatud fotodel kajastatud hoone ja aknad on vaidlusaluse lepingu raames tarnitud hoone ja aknad. Veeleke ei tõenda kahju 54 401 eurot 13 senti.
19.Raial Invest OÜ palub jätta Anchor Real Estate OÜ määruskaebuse rahuldamata. Lasita Aken AS-i tooted olid asendatavad ja samaväärsed. Nii Lasita Aken AS kui Estonian Window OÜ toodavad sama kvaliteedi- ja hinnaklassiga puitalumiiniumuksi ja -aknaid. Estonian Window OÜ aknad ja uksed on toodetud Lasita Aken AS-i tootespetsifikatsioonide järgi. Pretensiooni peamiseks sisuks on see, et võlausaldajale meeldib Lasita Aken AS kaubamärk rohkem. Lasita Aken AS-i toodang ei ole eraldi tooteklass ja tema toodang ei ole kuidagi
erilisem. Mõlema tootja puhul on tegemist sama tootega – puitalumiiniumakende ja rõduustega, mis peavad vastama kvaliteedi-standarditele. Kui Anchor Real Estate OÜ teeb alles pankrotimenetluse nõudeavalduses etteheiteid akende kvaliteedi osas, siis on sellega ebamõistlikult hilinetud. Puudustest tuleb teavitada mõistliku aja jooksul, puudusi tõendada ja anda müüjale tähtaeg puudused kõrvaldatud. Seda ei ole tehtud. Anchor Real Estate OÜ ei ole millegagi tõendanud, et tarnitud aknad ja rõduuksed ei vastaks vähemalt keskmisele kvaliteedile. Isegi veelekke puhul ei ole arusaadav, kuidas kujuneb sellest kahju 54 401 eurot 13 senti, mis vastab uute akende/uste maksumusele. Anchor Real Estate OÜ kahju saaks olla uste/akende väidetavate lekete likvideerimise kulu. Esitatud fotosid ei ole võimalik siduda konkreetse objektiga. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada veeleket. Raial Invest OÜ leiab, et käibemaksu ei saa kahju osana arvestada. Raial Invest OÜ-le teadaolevalt ei ole Anchor Real Estate OÜ kinnistu omanik, kuhu palkmaja püstitati ja aknad/uksed tarniti. Anchor Real Estate OÜ peaks põhjendama, kuidas kahjunõue teda puudutab ja õigusi rikub. Ei ole esitatud andmeid, et kinnistu omanik ei ole toodetega rahul või oleks akende/uste osas esitanud kellelegi pretensioone/nõudeid.
20.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus kinnitas võlausaldajate nimekirja maakohtu määruses märgitud kujul ning tunnustas Pipehouse OÜ nõuet 10 500 eurot, Osaühingu FRENDIT nõuet 40 000 eurot ja Raial Invest OÜ nõuet 402 991 eurot 13 senti ületavas osas ning jättis HKT Äri OÜ nõude 125 347 eurot 30 senti tunnustamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega kinnitab võlausaldajate nimekirja nii, et jätab Pipehouse OÜ nõude 10 500 eurot, Osaühingu FRENDIT nõude 40 000 eurot ja Raial Invest OÜ nõude 402 991 eurot 13 senti ületavas osas tunnustamata ja tunnustab Raial Invest OÜ nõuet 402 991 eurot 13 senti ja HKT Äri OÜ nõuet 125 347 eurot 30 senti. Maakohtu määrus jääb ülejäänud osas muutmata. HKT Äri OÜ määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Anchor Real Estate OÜ määruskaebus jääb rahuldamata.
22.Ringkonnakohus jätab HKT Äri OÜ 20. jaanuari 2025. a määruskaebusele ja HKT Äri OÜ 13. märtsi 2025. a seisukohtadele lisatud tõendid asja juurde võtmata, sest need ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 alusel). Majandusaasta aruanded ei saa tõendada HKT Äri OÜ-le loovutatud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Linnaküla majatehas OÜ pangakonto väljavõttega ei saa tõendada sularaha üleandmist. Ülevaade Rait Alliku tegevusest aastatel 2018–2025 ja Raial Invest OÜ ning Linnaküla majatehas OÜ äriregistri väljavõtted ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
23.Ringkonnakohus esitab määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22, § 659).
24.Ringkonnakohus selgitab esiteks pankrotimenetluses nõuete kaitsmise menetluse korda, käsitleb HKT Äri OÜ etteheiteid pankrotihaldurile ja maakohtule ning lahendab menetluslikud taotlused (I), teiseks käsitleb HKT Äri OÜ nõuet (II), kolmandaks Anchor Real
Estate OÜ nõuet (III), neljandaks Osaühingu FRENDIT tunnustatud nõuet (IV), viiendaks Pipehouse OÜ tunnustatud nõuet (V), kuuendaks Raial Invest OÜ tunnustatud nõuet (VI). Lõpetuseks otsustab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (VII). I
25.Nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses tuleb võlausaldajatel esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks (PankrS § 94). PankrS § 1001 lg 3 kohaselt teatab haldur võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Haldur määrab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Võlausaldaja võib esitada nõuetele kirjalikke põhistatud vastuväiteid. Vastuväitele lisatakse tõendid vastuväites nimetatud asjaolude kohta ja tõendite kogumise taotlused. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta. Sama paragrahvi lg 5 järgi edastab haldur pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist nõudele esitatud vastuväited, sealhulgas halduri enda vastuväited, vastuväite saanud võlausaldajale ja määrab tähtaja, mille jooksul võlausaldaja võib vastuväite kohta esitada haldurile kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Seisukohale lisatakse tõendid seisukohas nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Tähtaeg seisukohtade ja taotluste esitamiseks ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta. PankrS § 1003 lg 1 kolmanda lause kohaselt hindab kohus koos võlausaldajate nimekirjaga esitamata jäänud tõendeid üksnes juhul, kui menetlusosaline, kes tõendi esitab, põhjendab, miks asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada. Muu hulgas võib selleks olla põhjus, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast PankrS § 1001 lg-s 3 või 5 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu. Eelnev tähendab, et kõik tõendid tuleb esitada pankrotihaldurile kohtueelses menetluses koos menetlusdokumentidega (nõudeavalduse (PankrS § 94 lg 1), vastuväite (PankrS § 1001 lg 3) või seisukohaga (PankrS § 1001 lg 5). Kui tõendeid ei saanud pankrotihaldurile esitada tähtaegselt, on võimalik esitada need küll hilinenult haldurile või kohtule, kuid nende läbivaatamisel kohaldub TsMS § 237 lg-s 1 ja §-s 331 sätestatu. Kohus otsustab, kas hilinenult esitatud tõend vastu võtta või mitte.
26.Pankrotimenetlusega seotud vaidlused, v.a vara tagasivõitmine ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine, lahendatakse hagita menetluses, kus kohtul on asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumise korraldamise kohustus PankrS § 3 lg-te 2 ja 3 järgi, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta on PankrS §-des 100 1– 1003 aga sätestatud erikord. Kohus otsustab võlausaldajate nimekirja kinnitamise, lahendades seejuures tõendite kogumise taotlused (PankrS § 1003 lg 1). Seega hagita menetlusele omane uurimispõhimõte sealjuures võlausaldajate nimekirja kinnitamise puhul ei kohaldu. Eeltoodust tulenevalt peab võlausaldaja nii nõude tekkimisega seotud asjaolud kui ka tõendid ja tõendi kogumise taotlused esitama juba pankrotihaldurile ja kohtul on kohustus uusi tõendeid vastu võtta ning uusi asjaolusid arvestada üksnes piiratud juhul. Sama põhimõte kohaldub ka määruskaebemenetluses.
27.Ringkonnakohus nõustub HKT Äri OÜ etteheitega, et pankrotihalduri 1. novembri 2024. a aruanne ja sellega esitatud dokumendid oleks tulnud teha nähtavaks kõikidele menetlusosalistele. Pankrotimenetlus, sh nõuete kaitsmise menetlus, on kollektiivne menetlus ning toimiku pidamisele kohalduvad TsMS § 56 jj, pankrotimenetluses kohtutoimikule erisätteid ette nähtud ei ole. Halduril ei olnud PankrS § 100 1 lg 5 alusel kohustust edastada esitatud täiendavaid seisukohti ja tõendeid teistele võlausaldajatele. Halduri kohustuseks PankrS § 1002 lg 1 järgi oli lõpliku võlausaldajate nimekirja vormistamine ja kohtule esitamine. Uut seisukohtade esitamise vooru, sh halduri lõplikule võlausaldajate nimekirjale, maakohtus enam ei järgne, mistõttu halduri aruandega esitatud dokumentide nähtavaks tegemata jätmine ei ole nii oluline menetlusnormide rikkumine, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise. HKT Äri OÜ on saanud esitada oma vastuväited määruskaebuse esitamisega.
28.Ringkonnakohus ei nõustu HKT Äri OÜ etteheitega, et pankrotihaldur on menetlusosalisi erinevalt kohelnud. Pankrotimenetlusest osavõtmiseks ja nõude rahuldamiseks pankrotivara arvel on võlausaldaja kohustatud esitama kirjalikult seaduses sätestatud nõuetele vastava nõudeavalduse, sh tõendid. PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõude aluseks olevad faktilised asjaolud tuua esile nõudeavalduse tekstis, st pankrotihaldur, teised nõudele vastuväite esitamise õigust omavad isikud ja kohus ei pea nõude aluseks olevaid asjaolusid otsima nõudele lisatud dokumentidest (Pankrotiseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2024, koostajad P. Varul, A. Kasak, jt, lk 21). Pankrotihalduri ülesandeks on kontrollida nõudeavaldust ja esitatud tõendeid. Puudustega nõudeavaldusega on tegemist siis, kui nõudeavaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ehk nõudeavalduses ei ole märgitud nõude sisu, alust, suurust, kas nõue on pandiga tagatud ja mis ulatuses või kas on lisatud nõudeavalduses nimetatud asjaolusid tõendavaid dokumente. Esitatud nõuete põhjendatuse kontrollimise ja vastuväidete esitamise kohustuse näeb ette PankrS § 1001 lg 4. Määruskaebuse p-s 2.9 viide pankrotihalduri 1. novembri 2024. a aruandele, justkui pankrotihaldur küsis teistelt võlausaldajatelt korduvaid selgitusi ja uusi tõendeid, ei ole asjakohane. Pankrotihalduri 1. novembri 2024. a aruande lisadest nähtub, et tegemist oli pankrotihalduri vastuväidetega PankrS § 1001 lg 4 alusel võlausaldajate nõuetele (dtl 1748 jj (Pipehouse OÜ), dtl 1751 (Raial Invest OÜ)). Ka HKT Äri OÜ-le määrati tähtaeg pankrotihalduri vastuväidetele seisukoha ja täiendavate (sh laenu väljastamist tõendavate ja halduri vastuväidete ümberlükkamiseks) tõendite esitamiseks (dtl 1743 jj).
29.HKT Äri OÜ esitas taotluse raamatupidamisekspertiisi läbiviimiseks pankrotihaldurile 16. septembril 2024 seoses vastuväitega Raial Invest OÜ, Osaühingu Frendit ja Pipehouse OÜ nõuetele (dtl 3344 jj). Taotluse eesmärk oli raamatupidamisekspertiisi kaudu hinnata, milline on võlgniku lähikondsetele, s.o Raial Invest OÜ-le, Osaühingule FRENDIT ja Pipehouse OÜle tehtud väljamaksete saldo võrrelduna nende esitatud nõuetega. Asja materjalidest nähtuvalt lahendas maakohus taotluse määrusega, millega kinnitati võlausaldajate nimekiri, s.o lõpplahendiga, jättes taotluse rahuldamata. Maakohus jättis põhjendatult HKT Äri OÜ taotluse raamatupidamisekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et HKT Äri OÜ taotlus on esitatud väga üldisena, ei sisalda konkreetseid eksperdile esitatavaid küsimusi, ettepanekut eksperdi isiku ja andmeid nõusoleku osas, pole välja selgitanud ekspertiisi maksumust ega selget seost esitatud vastuväidetega (TsMS § 293, § 298), ja on seega puudustega. Kuigi pankrotihaldur ega maakohus ei ole eelnevalt sellele tähelepanu juhtinud, ei anna see alust määrata tähtaega taotluse täpsustamiseks, sh konkreetsete küsimuste esitamiseks, eksperdi nime märkimiseks, samuti eksperdi tasu katteks kohtu deposiiti raha kandmiseks, sest see ei tooks lõpptulemusena kaasa taotluse rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldajate nõuete tunnustamise menetluse eesmärk ei ole vastuväidet esitada sooviva võlausaldaja jaoks
võlgniku majandustegevusest teatud ajaperioodi kohta võimaliku tervikpildi loomine. Tagasivõidetavate nõuete olemasolu tuvastab haldur pankrotimenetluses oma kohustuste raames (PankrS § 118 lg 1). Võlausaldaja nõude olemasolu kontroll tehakse nõuete tunnustamise menetluses võlausaldaja nõudeavalduse ja selle aluseks olevate tõendite alusel, millele haldur (sh raamatupidamisdokumentidele tuginedes) ja võlausaldajad saavad esitada vastuväiteid. Nõuete kaitsmise menetluses ei kohaldu hagita menetlusele omane uurimispõhimõte ning ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus raamatupidamisekspertiisi tegemise taotluse rahuldamata jätmisel menetlusnorme. Ringkonnakohus märgib lisaks, et HKT Äri OÜ raamatupidamisekspertiisi taotluse ebamäärasust ilmestab määruskaebuse p-s 3.44 esitatud väide (dtl 4584), mille kohaselt puudutas raamatupidamisekspertiisi läbiviimise taotlus väidetavalt ka HKT Äri OÜ vajadust tõendada tema enda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellise eesmärgiga taotlust ei ole võlausaldaja varasemalt esitanud ega määruskaebuses ka uuesti taotluse esitamist põhjendanud. HKT Äri OÜ taotlus oli haldurile esitatud seoses teiste võlausaldaja nõuetele vastuväidete esitamisega ja puudutas perioodi aktsiaseltsi Ritsu ülevõtmise ajast kuni pankrotimenetluse algatamiseni. HKT Äri OÜ nõude aluseks olevad laenulepingud sõlmiti väidetavalt enne seda. Seega jätab ringkonnakohus vastava väitega arvestamata. Eeltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus ka HKT Äri OÜ määruskaebuses esitatud taotluse raamatupidamisekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.
30.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil, mistõttu jätab HKT Äri OÜ vastava taotluse rahuldamata. II
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud ebaõigesti HKT Äri OÜ nõude osaliselt, s.o 125 347 euro 30 sendi osas, tunnustamata. HKT Äri OÜ palus tunnustada nõuet 247 545 eurot 78 senti, mis koosneb põhinõudest 195 978 eurot 91 senti ja viivistest perioodi 27. september 2021 kuni 24. mai 2024 eest 51 566 eurot 87 senti (dtl 2282–2283). Tsiviilasja materjalide kohaselt on Ants ja Margit Randmaa VÕS § 170 kohaselt teatanud võlgnikule 22. septembril 2022 allkirjastatud nõude loovutamise teatega, et nad on HKT Äri OÜ-le loovutanud võimalikud olemasolevad rahalised nõuded võlgniku ja Pipehouse OÜ vastu, mis tulenevad loovutajate ja aktsiaseltsi Ritsu vahel sõlmitud laenulepingutest (dtl 2427 jj). VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Seega tuleb lugeda nõue loovutatuks. Ringkonnakohus nõustub Raial Invest OÜ-ga, et tsiviilasjas nr 2-20-16299 tuvastatud aktsiaseltsi Ritsu ettevõtte üleminek võlgnikule ei ole käesoleval asjas siduv, sest Ants ja Margit Randmaa ega HKT Äri OÜ ei olnud selles vaidluses menetlusosalised. Küll aga saab kohus seda kohtulahendit hinnata dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas võlausaldajate nõuete kaitsmise menetluses. Raial Invest OÜ väide, et ta vaidleb ettevõtte üleminekule vastu, ei ole piisav. Raial Invest OÜ ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid HKT Äri OÜ poolt väidetu ümber. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul HKT Äri OÜ esitatu põhjal lugeda aktsiaseltsi Ritsu ettevõtte üleminek võlgnikule tuvastatuks käesolevas asjas ka HKT Äri OÜ nõuete osas.
Aktsiaseltsi Ritsu saneerimiskava kinnitati 20. juuli 2018 määrusega (dtl 2359) ja tühistati 5. juuli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6750. Võlgniku pankrot kuulutati välja 24. mail 2024 kell 15.00 käesolevas tsiviilasjas (dtl 770 jj; määrus jõustus 13. jaanuaril 2026, dtl 3581). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et HKT Äri OÜ nõude osas saab tühistatud saneerimiskava lugeda täitedokumendiks, millele on võimalik esitada vastuväiteid TMS § 221 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub Raial Invest OÜ-ga, et saneerimiskava tühistamise tagajärjena tuleb HKT Äri OÜ nõuet, mida saneerimiskavaga kinnitati, siiski pankrotimenetluses nõuete tunnustamise menetluses uuesti läbi vaadata. Saneerimiskava saab olla üheks tõendiks, mida tuleb hinnata dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas. Saneerimiskaval on täitedokumendi jõud vaid seni, kuni saneerimiskava kehtib. Kui saneerimiskava tühistatakse, siis kaotab saneerimiskava oma õigusliku toime ning nõuded taastuvad üldjuhul algsel kujul, välja arvatud saneerimiskava täitmise ajal täidetud osas (SanS § 51 lg 2). HKT Äri OÜ nõude puhul ei ole tegemist ka SanS §-s 52 kirjeldatud nõudega. Seega HKT Äri OÜ ei saa enam pärast saneerimiskava tühistamist algatatud pankrotimenetluses tugineda saneerimiskavale kui täitedokumendile ja nõude maksmapanekuks tuleb võlausaldajal tugineda algsele nõudele ja esitada nõudeavaldus koos nõude aluseks olevate asjaolude ja tõenditega pankrotihaldurile. HKT Äri OÜ väide, et vaidlustatud maakohtu määrus on vastuolus maakohtu 24. mai 2024. a pankrotimäärusega, ei ole asjakohane ega anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks HKT Äri OÜ nõude tunnustamata jätmise osas. Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2024. a määruses (dtl 3385), millega ringkonnakohus lahendas võlgniku määruskaebust maakohtu 24. mai 2024. a pankrotimääruse peale, on ringkonnakohus määruse põhjenduste p-s 11 selgitanud, et maakohtu põhjendused pankrotimääruses, mis puudutavad võlausaldaja nõuet („võlausaldaja nõue“ määruse lk 11–14; dtl 780–783) tuleb maakohtu määruse põhjenduste hulgast välja arvata. Ringkonnakohus märkis, et kohus hindab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude põhjendatust, sh suurust pankrotimenetluse käigus eelkõige võlausaldajate nimekirja kinnitamisel (PankrS § 1003). Võlausaldaja kohustus on tõendada laenu, sh sularahas laenu, andmist. HKT Äri OÜ leiab ekslikult, et tema peaks tõendama sularahas antud laenude aktsiaseltsi Ritsu poolt õigesti arvele võtmist. Laenulepingute ja nende pikendamise kokkulepete esitamine praegusel juhul ei tõenda lepingutes märgitud laenu tegelikku andmist. See, et väidetavalt kajastati laenulepingute alusel saadud ja tagastatud laenusid aktsiaseltsi Ritsu raamatupidamises, mis on HKT Äri OÜ hinnangul Rait Alliku kontrolli all, et vabasta võlausaldajat oma nõude tõendamisest. Ringkonnakohtu hinnangul saab laenu andmise lugeda tõendatuks osas, mille kohta on esitatud laenu andmist kinnitavad dokumendid (maksekorraldused). Ülejäänud osas ei saa laenu andmist tõendatuks lugeda, vaatamata sellele, milline on sularaha sissemakse selgitus aktsiaseltsi Ritsu kontoväljavõttel. Ants Randmaa poolt tehtud sularaha sissemakse selgitus „laen“, „laenuks“ vms on liialt üldine, et siduda sularahas laenu andmist Ants Randmaa poolt ja konkreetselt selle summa sissemaksmist mingi laenulepingu alusel saadud summana. Kui sularaha sissemakse oleks tehtud Ants Randmaa kui laenuandja poolt, peaks Ants Randmaal kui algsel võlausaldajal olema seda tõendav maksekorraldus. HKT Äri OÜ ei ole väitnud, et sularaha üleandmist tõendavad dokumendid on olemas ega ole esitanud ka vastavate tõendite kogumise taotlust. Ringkonnakohus nõustub, et Ants Randmaa kinnitus sularahas tehtud maksete kohta ei ole piisav, et tõendada sularahas laenu andmist. Sularaha sissemakse selgituse tõlgendamise keerukust rõhutab ringkonnakohtu hinnangul ka HKT Äri OÜ väide, et näiteks Margit Randmaaga 5. augustil 2009 sõlmitud laenulepingu alusel antud sularaha, mille maksis sisse Ants Randmaa 5. augustil 2009 selgitusega „laen“ tuleks lugeda makstuks sisse
Margit Randmaaga sõlmitud laenulepingu alusel (dtl 2956). Ringkonnakohtu hinnangul lähevad sellised tõlgendused ja oletused liiga kaugele nõude tõendatuks lugemiseks. HKT Äri OÜ ei saa oma nõude tõendamise kohustust välistada väitega, et võlgnik ei ole esitanud aktsiaseltsi Ritsu raamatupidamisdokumente. Ringkonnakohus nõustub HKT Äri OÜ-ga selles osas, et ei ole põhjendatud jätta HKT Äri OÜ nõue tunnustamata pankrotihalduri tõendamata vastuväitele tuginedes. Pankrotihaldur leidis 1. novembril 2024 esitatud aruandes, tuginedes võlgniku koostatud koondtabelile, et võlgniku esitatud ülevaate kohaselt on Ants ja Margit Randmaa vahemikus 2008–2018 väljastanud Linnaküla majatehas OÜ-le laene (ülekannetega) kokku 210 308 eurot 53 senti ja Linnaküla majatehas OÜ on teinud neile rahade tagasimakseid kokku 256 794 eurot 4 senti, mistõttu saab teha järelduse, et laene on tagastatud suuremas ulatuses kui väljastatud laene. Ringkonnakohus leiab, et koondtabeli aluseks olevad andmed ei ole kohtule esitatud dokumentide põhjal kontrollitavad. Ka halduri vastuväited peavad olema põhjendatud ja tõendatud. Samuti on põhjendatud HKT Äri OÜ seisukoht, et ühtegi tõendatult tehtud makset ei saa lugeda mingi muu kohustuse täitmiseks, kui tuleneb makse juures olevast selgitusest, st kõiki väljamaksed Ants Randmaale ei saa lugeda laenude tagastamiseks. HKT Äri OÜ on veenvalt selgitanud, et Ants Randmaa oli ka laenude andmise ajal ettevõtte juhatuse liige, kellele tehti sularaha väljamakseid ettevõtte majandustegevuse korraldamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus, et Ants Randmaa poolt on Linnaküla majatehas OÜ-le laenude andmine tõendatud järgmiselt: -
9.detsembri 2008. a laenulepingu alusel väljastatud laen 400 000 krooni (25 564 eurot 66 senti; 9. detsembri 2008 maksekorraldus, dtl 2758);
-
10.märtsi 2009. a laenulepingu alusel väljastatud laen 75 000 krooni (4793 eurot 37 senti;
23.märtsi 2029 maksekorraldus, dtl 2759);
-
4. mai 2009. a laenulepingu alusel väljastatud laen 200 000 krooni (12 782 eurot 33 senti; 6. mai 2009. a maksekorraldus, dtl 2760);
-
29. juuni 2017. a laenulepingu alusel väljastatud laen 6000 eurot (30. juuni 2017 maksekorraldus, dtl 2761); tagastamata jääk on 3000 eurot;
-
22.septembri 2017. a laenulepingu alusel väljastatud laen 46 300 eurot (25. septembri 2017 maksekorraldused summas 6300 eurot ja 40 000 eurot, dtl 2762–2763), tagastamata jääk 5300 eurot.
Kokku on Ants Randmaa andnud seega laenu 95 440 eurot 36 senti. Arvestades 29. juuni 2017 ja 22. septembri 2017. a laenude tagastamata jääki, on Ants Randmaa tagastamata nõude suurus 51 440 eurot 36 senti. Sellelt tuleb maha arvata aktsiaselts Ritsu saneerimiskava täitmise käigus tasutud intressid perioodi oktoober 2018 kuni aprill 2019 eest 3399 eurot 90 senti (dtl 2374). Seega 22. septembril 2022 sai loovutatud nõue olla 48 040 eurot 46 senti. Margit Randmaa poolt on laenude andmine tõendatud 52 407 euro 55 sendi ulatuses järgmiselt: -
8. mai 2009. a laenulepingu alusel väljastatud laen 200 000 krooni (12 782 eurot 33 senti; 8. mai 2009 ja 11. mai 2009. a maksekorraldused; dtl 2764–2765);
-
22. juuni 2009. a laenulepingu alusel väljastatud laen 120 000 krooni (7669 eurot 40 senti, 22. juuni 2009. a maksekorraldus, dtl 2766);
-
14.septembri 2009 laenulepingu alusel väljastatud laen 500 000 krooni (31 955 eurot 82 senti, 14. septembri 2009. a maksekorraldus, dtl 2767).
Asjas ei ole esitatud tõendeid eeltoodud laenulepingute alusel saadud laenude tagasimaksmise kohta enne saneerimiskava kinnitamist. Seega antud laenust tuleb maha arvata aktsiaselts Ritsu saneerimiskava täitmise käigus tasutud intressid perioodi oktoober 2018 kuni aprill 2019 eest 1521 eurot 10 senti. Seega 22. septembril 2022 sai loovutatud nõue olla 50 886 eurot 45 senti. Ringkonnakohus nõustub HKT Äri OÜ-ga, et loovutatud nõuded ei ole aegunud. Eelnevast tuleneb, et HKT Äri OÜ-le loovutatud nõude suurus oli 98 926 eurot 91 senti. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis arvestatuna alates 27. september 2021 kuni 24. mai 2024 eest on 26 420 eurot 39 senti. HKT äri OÜ nõue tuleb seega tunnustada 125 347 euro 30 sendi osas. III
32.Maakohus jättis põhjendatult Anchor Real Estate OÜ nõude 54 401 eurot 13 senti tunnustamata. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik rikkus 23. septembril 2021 Anchor Real Estate OÜ-ga sõlmitud müügilepingut 2021-37 / HP 2021-362 . Lepingu lahutamatuks osaks oli lisa 13.1 (dtl 1873), kus oli palkmaja „Villa Victoria“ tarnekomplekti kirjeldus. Kirjelduse p 11 järgi on tarnekomplekti osaks aknad ja rõduuksed tootjalt Lasita Aken AS. Pooled leppisid 15. veebruaril 2022 kokku, et tarnekomplektis vahetatakse esialgsed puit-puitaknad puitalumiinimumakende vastu (dtl 1878). Anchor Real Estate OÜ nõudeavalduse lisast 3 (dtl 1880– 1915) nähtub, et samal päeval saadeti võlausaldajale Lasita Aken AS hinnapakkumise lisa, spetsifikatsioon ja kinnituskiri. Ka 22. veebruaril 2022 saadetud kirjas viidatakse Lasita Aken AS toodetele (dtl 2001). Ringkonnakohtu hinnangul saab arvestades poolte 15. veebruaril 2022 toimunud kirjavahetust asuda seisukohale, et Anchor Real Estate OÜ sai põhjendatult aru, et ka puitalumiinimumaknad ja rõduuksed saavad olema Lasita Aken AS-ist. Puudub vaidlus, et võlgnik tarnis teise ettevõtte aknad. Samas ei ole Anchor Real Estate OÜ näidanud ära, et esialgselt puitmaja kirjelduses märgitud Lasita Aken AS aknad ja rõduuksed oleks olnud võlausaldaja poolt määratud oluline tingimus ja pooled oleks andnud sellele TsÜS § 51 lg 2 tähenduses asendamatu asja omaduse, mis muudaks akna tootja väljavahetamise võlgniku poolt palkmaja komplekti lepingutingimustele mittevastavaks (VÕS § 217 lg 1). Samuti ei ole võlausaldaja tõendanud, et tarnitud aknad ja uksed on Lasita Aken AS toodangust kehvem ja ei vasta kokkulepitud kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Asjaolu, et võlausaldaja soovib just Lasita Aken AS toodangut, ei ole aluseks kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Akende ja uste puudustest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud, sest võlausaldaja ei ole tõendanud, et on sellele tuginedes määranud võlgnikule VÕS § 115 lg 2 kohaselt mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks ehk puuduste kõrvaldamiseks. Ka rikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus jätab Anchor Real Estate OÜ määruskaebuse rahuldamata. IV
33.Maakohus on põhjendamatult tunnustanud Osaühingu FRENDIT nõuet 40 000 eurot. Osaühingu FRENDIT ja Reinu Saluoksa vahel 12. juulil 2018 sõlmitud loovutamislepingu järgi loovutati Osaühingule FRENDIT Reinu Saluoksa ja võlgniku vahel 2018 sõlmitud laenulepingust nr 2018/1 tulenev nõue, mida peaks kinnitama Reinu Saluoksa poolt tehtud ülekanne võlgnikule 40 000 eurot (dtl 2221). Laenulepingut nr 2018/1 ei ole asjas esitatud.
Pankrotihalduri vastuväitele esitatud vastuses teatas Osaühing FRENDIT, et Reinu Saluoksal oli sõlmitud võlgnikuga suuline laenuleping ning see oli tähtajatu. HKT Äri OÜ leiab määruskaebuses, et Reinu Saluoksalt saadud nõue on aegunud ja tuleb jätta tunnustamata. Laenulepingu tähtajatus ei ole tõendatud ja tuleb kohaldada tavapärast nõuete aegumise tähtaega ehk 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on Osaühingu FRENDIT väide suulise laenulepingu kohta vastuolus loovutamislepingus märgituga – loovutamislepingus on viide lepingunumbrile, mis viitab kirjaliku lepingu olemasolule. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud käsitleda antud laenu tähtajatuna viitega suulisele laenulepingule. Ringkonnakohus nõustub HKT Äri OÜ-ga, et võlausaldaja ei ole tõendanud laenu tasumise tähtaja kokkuleppe puudumist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et nõude loovutamise hetkel oli Reinu Saluoksa nõue saneerimiskavaga hõlmatud, tuleb lugeda, et loovutatud nõue muutus sissenõutavaks saneerimiskava tühistamisega (5. juulil 2019; SanS § 51 lg 2). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, mis täitus 5. juulil 2022. Võlgniku pankrot kuulutati välja 24. mail 2024. Seega Osaühingu FRENDIT nõue on aegunud ja tuleb jätta tunnustamata. V
34.Maakohus on põhjendamatult tunnustanud Pipehouse OÜ nõuet 10 500 eurot. Nõudeavalduse kohaselt jättis võlgnik tasumata perioodil 30. september 2020 kuni 30. november 2020 esitatud üüriarved (arved nr 1046, 1048, 1050) 1. juulil 2019 sõlmitud hoonestatud kinnistute ja seadmete rendilepingu alusel. Rendilepingu p 3.1 kohaselt kohustus võlgnik tasuma Pipehouse OÜ-le 3500 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus võlgnik tasuma renti Pipehouse OÜ esitatud arve alusel üks kord kuus järgneva kuu 15. kuupäevaks. Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduri esialgses vastuväites esitatud aegumise vastuväitega (dtl 1748) ning leiab, et Pipehouse OÜ nõue arvete nr 1046, 1048 ja 1050 alusel on aegunud. Võlgnik märkis üüriarvete tasumisel arve numbri ehk määras VÕS § 88 järgi, millise kohustuse täitmiseks on raha üle kantud. Sellises olukorras ei saa võlausaldaja hakata enam ise määrama, millise kohustuse katteks võlgnikult saadud raha tuleb lugeda. Sellest tulenevalt on Pipehouse OÜ selgitused halduri vastuväitele asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kuna üüriarved tuli tasuda iga kuu 15. kuupäevaks, siis iga üüriarve maksetähtajast algab kolmeaastane aegumistähtaeg, st iga üürinõue aegub eraldi ning aegumine algab TsÜS § 154 kohaselt selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arve nr 1046 tasumise kuupäev oli 15. oktoober 2020, arve nr 1048 tasumise kuupäev oli 15. november 2020 ja arve nr 1050 tasumise kuupäev oli 15. detsember 2020. Seega nimetatud arvetest tekkinud nõuete aegumine algas TsÜS § 154 järgi 1. jaanuaril 2021 kell 00.00 ja lõppes 31. detsembril 2023 kell 24.00 (TsÜS § 137 lg 1). Väide, et Pipehouse OÜ nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel Pipehouse OÜ esitatud saldoteatiste kinnitamisega ei ole tõendatud. Pipehouse OÜ ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta ise ei saa soovitud saldoteatisi esitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pipehouse OÜ nõue 10 500 eurot jätta tunnustamata. VI
35.Maakohus on põhjendamatult tunnustanud Raial Invest OÜ nõuet 402 991 eurot 12 senti ületavas osas.
Raial Invest OÜ nõue on nõudeavalduse ja selle täienduse kohaselt 407 058 eurot 46 senti (dtl 3293), mis tuleneb Raial Invest OÜ ja Ritsu Loghomes OÜ vahel perioodil 29. juuli 2019 kuni 15. märts 2021 sõlmitud viiest laenulepingust (laenu antud 397 028 eurot 26 senti, tagasi makstud 94 000, seega nõude jääk 303 028 eurot 26 senti, intressid 32 844 eurot 47 senti, millest pärast ümberarvestust on maha arvatud 9755 eurot 48 senti, intresside jääk 23 088 eurot 99 senti) ja Ritsu Liimpuit OÜ ja võlgniku vahel perioodil 15. november 2021 kuni 4. aprill 2022 sõlmitud neljast laenulepingust (põhiosa 76 873 eurot 87 senti ja intressid 4067 eurot 34 senti). Ringkonnakohus leiab, et Raial Invest OÜ esitatud põhinõue 76 873 eurot 87 senti, mis tuleneb Ritsu Liimpuit OÜ ja võlgniku vahel perioodil 15. november 2021 kuni 4. aprill 2022 sõlmitud laenulepingutest, on asjas esitatud laenulepingute (dtl 3155–3162), LHV Pank AS-i väljavõtte (dtl 1616 jj) ja teatega nõude loovutamise kohta (dtl 3154) täies ulatuses tõendatud. Võlausaldaja selgitused (dtl 3329) laenuandmise ja maksete tegemise kohta on kontrollitavad halduri esitatud võlgniku LHV Pank AS-i väljavõttest perioodi 29. detsember 2020 kuni 2. jaanuar 2024 kohta (dtl 1619–1620). Raial Invest OÜ intressinõue, mis tuleneb Ritsu Liimpuit OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutest, s.o 4067 eurot 34 senti, tuleb jätta tunnustamata. Nõudeavalduse kohaselt ei ole võlgnik antud laenudelt intressi maksnud. LHV Pank AS-i väljavõtte kohaselt on võlgnik tasunud Ritsu Liimpuit OÜ-le perioodil 12. jaanuar 2022 kuni 4. aprill 2022, s.o pärast nõude aluseks oleva kolme laenulepingu sõlmimist, intresse 3648 eurot 90 senti. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul Ritsu Liimpuit OÜ intressiarvestus kontrollitav ja intressinõue tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. Väidetavalt võlgniku juhatuse liikme poolt
4.juunil 2024 allkirjastatud Raial Invest OÜ poolt esitatud laenu- ja laenuintresside võlgnevuse kinnitustaotlus on allkirjastatud juhatuse liikme poolt pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist 24. mail 2024 (dtl 3153; PankrS § 41 lg 1, § 31 lg 7, § 35 lg 1 p 1). Sellisel kinnitusel ei ole nõude olemasolu tõendamise seisukohalt tõenduslikku tähendust, sest pankrotimenetluses on võlgniku esindajaks pankrotihaldur. Raial Invest OÜ ja võlgniku vahel perioodil 29. juuli 2019 kuni 15. märts 2021 sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue 326 117 eurot 26 senti (põhinõue 303 028 eurot 26 senti ja intressid 23 089 eurot) on esitatud laenulepingute (dtl 3164–3173) ja ülekannetega (dtl 3176– 3207) tõendatud. Raial Invest OÜ väljastas laenu kokku 397 028 eurot 26 senti, millest võlgnik on tagasi maksnud 94 000 eurot, seega põhinõude jääk on 303 028 eurot 26 senti. Võlausaldaja selgitused intressinõude 23 088 eurot 99 senti kujunemise kohta on jälgitavad. Eeltoodust tulenevalt on Raial Invest OÜ nõue põhjendatult tunnustatud 402 991 eurot 12 sendi ulatuses. Seda ületavas osas. s.o 4067 eurot 34 senti, tuleb Raial Invest OÜ nõue jätta tunnustamata. Vastusena HKT Äri OÜ vastuväidetele, sh laenulepingute digiallkirjastamata jätmine ja ülekannetes laenulepingutele viitamata jätmine, märgib ringkonnakohus, et need ei anna alust jätta Raial Invest OÜ nõuet tunnustamata. HKT Äri OÜ väited võlgniku ettevõtte korduva üleandmise kohta eesmärgiga tekitada kahju võlausaldajatele, ei anna alust jätta võlausaldajate nõuded, kes on oma nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid nõuetekohaselt nõuete tunnustamise menetluses esitanud, tunnustamata. VII
36.Ringkonnakohus leiab, et arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses ning pankrotimenetluse kollektiivset iseloomu jättis maakohus õigesti kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Võlausaldajate nõuete kaitsmise menetlus
on oluline osa pankrotimenetlusest ja see toimub kõigi menetlusosaliste huvides. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud PankrS § 3 lg 2 ja TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.