Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-16171
Tsiviilasi
HKT Äri OÜ avaldus Ritsu Loghomes OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. mai 2024 (maakohtu määruses ekslikult märgitud 2023. a) määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ritsu Loghomes OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis, registrikood 11794828), juhatuse liige Rait Allik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: HKT Äri OÜ (avaldaja) (registrikood 12251919), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi Mari Kelve-Liivsoo Pankrotihaldur: Terje Eipre
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 24. mai 2024 määrus osas, milles maakohus määras ajutise halduri tasu 1000,40 euro ulatuses väljamaksmise riigi vahenditest (määruse resolutsiooni p 11.2) ja muuta ajutise halduri tasu välja maksmise korda (määruse resolutsiooni p 11). Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Sõnasta määruse terviktekst järgmiselt:
2.1.Kuulutada välja Ritsu Loghomes OÜ (registrikood 11794828), asukoht Palgi, Linna küla, Tõrva vald, 68619 Valga maakond pankrot 24. mail 2024. a kell 15.00.
2.2.Nimetada Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis, registrikood 11794828) pankrotihalduriks Terje Eipre, kelle kontaktandmed on: Advokaadibüroo
Eipre &Partnerid, Pärnu mnt 328-43 Tallinn 11611, telefon +372 6270 551, e-post: [email protected].
2.3.Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub
10.juunil 2024. a kell 12.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt.
2.4.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) pankrotiteade (PankrS § 33 lg 1, lg 2, lg 3).
2.5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.
2.6.Pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras.
2.7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
2.8.Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
2.9.Menetluskulud, sh ajutise halduri tasu kanda pankrotivarast.
2.10.Määrata ajutisele haldurile Terje Eiprele tasu 2212,50 eurot, millele lisandub käibemaks 486,75 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 2699,25 eurot, mis maksta OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid (registrikood 10872882, KMKR EE100768145) pangakontole nr EE231010220204462227 AS SEB Pank.
2.11.Ajutise halduri tasu summas 1500 eurot maksta välja kohtu deposiidikontole selleks kantud vahendite arvel.
3.Ritsu Loghomes OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Edastada määrus teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võlausaldaja HKT Äri OÜ esitas 15. novembril 2023 maakohtule avalduse Ritsu Loghomes OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud asjaolude kohaselt on Ritsu Loghomes OÜ äriühing, mille vastu võlausaldajal on pankrotiavalduse esitamise seisuga põhinõue 200 899,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 39 830,47 eurot. Võlausaldaja omandas nõude Ants Randmaalt ja Margit Randmaalt 22. septembril 2021. a. Nõue koosneb Linnaküla majatehas OÜ-le (endine ärinimi Aktsiaselts Ritsu (Ritsu), kustutatud äriregistrist 20. augustil 2019) antud ja seni tagastamata laenudest summas 200 899,91 eurot. Nõuet tunnustati Ritsu saneerimismenetluses. Võlgnik vastutab loovutatud nõude eest seetõttu, et Ritsu ettevõte on talle üle läinud. See asjaolu on tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-20-16299. Võlausaldaja esitas 27. septembril 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab võlgnikult ja solidaarkostjalt Pipehouse OÜ-lt põhinõude ja viiviste tasumist (tsiviilasi nr 221-15200). 14. novembril 2022 esitas võlausaldaja kohtule hagiavalduse tervikteksti, milles nõudis võla ja viivise tasumist solidaarselt nii võlgnikult, Pipehouse OÜ-lt, Ritsu Tootmise
OÜ-lt, Ritsu OÜ-lt kui ka KPT Varad OÜ-lt. Kohus tagas 27. detsembri 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-15200 hagiavalduse ning lubas hagi tagamise abinõuna arestida võlgniku arvelduskontod 20 000 euro ulatuses. Võlgnikul on arvelduskonto üksnes ühes Eesti krediidiasutuses ning see on juba varasemalt arestitud. Seega on avaldaja nõude täitmine võlgniku vara arvelt perspektiivitu. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ta on püsiva maksejõuetuse põhjustanud tahtlikult. Võlgniku juhatuse liikmed on Rait Allik ja Ralf Daum. Isikud on andnud võlgniku ettevõtte varjatult ja vastusoorituseta üle Ritsu Tootmise OÜ-le ja Ritsu OÜle. Seejärel andsid Rait Allik ja Ralf Daum võlgniku ettevõtte varjatult ja vastusoorituseta üle Palkland OÜ-le ja Nordic Road OÜ-le. Käesolevaks ajaks on Rait Allik andnud Ritsu ettevõtte üle kolmel korral. Tagasivõitmise hagi esitamiseks peaks avaldaja ära ootama tsiviilasjas nr 2-21-15200 jõustuva kohtulahendi, et saada täitedokument. Selleks ajaks on tagasivõitmise tähtajad tõenäoliselt minetatud. Võlgniku juhatuse liikmed on toime pannud kuriteo, mille uurimine eeldab võlgniku pankroti väljakuulutamist või pankotimenetluse raugemist.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik ei ole Ritsu vara saanud. Võlgniku juures asusid tööle endised Ritsu töötajad, mistõttu on tuvastatud ettevõtte üleminek (asjaolu on endiselt vaidluse all). Ritsu saneerimine lõpetati üle 4 aasta tagasi ja Ritsu oli juba 2019. a maksejõuetu äriühing. Ritsu maksejõuetuse taga on Ants ja Margit Randmaa, kes väidetavalt andsid aastatel 2008–2009 Ritsule laenu ja püüavad HKT Äri OÜ kaudu seda laenu tagasi saada. Kõik teised Ritsu võlausaldajad jäid oma rahast ilma. Võlausaldaja ei ole oma nõude kohta tõendeid esitanud. Võlausaldaja on jätnud menetlusosalised ja kohtu teavitamata asjaolust, et Ritsu tagastas Ants Randmaale laenusid suuremas ulatuses, kui talle laenu on väljastatud. Margit Randmaa nõue Ritsu vastu saaks olla 7254,59 eurot, mis on aga aegunud. Tasaarvestuse tagajärjel ei ole hagejal enam nõudeid kostjate vastu. Võlgnikule jääb esitatud pankrotiavalduse mõte ja eesmärk arusaamatuks, kuna HKT Äri OÜ on hagiavalduse juba kohtusse esitanud ning menetlus on pooleli. HKT Äri OÜ hagi tagamise taotluse ja sellele järgnenud hagi tagamise määruse kaudu on ligikaudu aasta aega olnud kinni võlgniku arvelduskontod ning selliselt on võlgniku tegevus olnud halvatud ja talle on tekitatud kahju. Võlgnik palus jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine haldur nimetamata ning avaldus rahuldamata.
3.Maakohus määras võlgnikule ajutise halduri. Ajutine haldur esitas maakohtule aruande võlgniku vara, kohustuste ja maksevõime kohta. Aruande kohaselt kuulus võlgnikule 2019–2020 vara väärtuses 230 000 – 250 000 eurot, tegemist oli peamiselt tooraine, materjali, erinevate varude ja masinate/seadmetega. Võlgniku esitatud majandusandmete ja konto väljavõtte põhjal lõpetas võlgnik majandustegevuse 2022. aasta teises pooles. 2021. aastal on võlgnik tegelenud veel aktiivse müügitegevusega, kuid bilansis kajastatud varade koosseisu põhjal lõpetas võlgnik tootmise hiljemalt aasta lõpuks. Ettevõttel puudusid 2021. a lõpu seisuga tooraine, materjalid, erinevad varud ning ka masinad. Võlgniku enda väitel on majandustegevuse peatumise põhjuseks asjaolu, et võlgniku konto arestiti 2022. aastal (konto väljavõtte põhjal augustis 2022) hagi tagamise raames tsiviilasjas nr 2-21-15200 ning ettevõttel polnud võimalik enam ühtegi tehingut teha. Võlgnikul puudub aruande esitamise seisuga igasugune vara. Võlgnikul on 29.12.2023 bilansi järgi kohustusi vähemalt 438 258,12 euro ulatuses, kuid võlgniku esindaja väitel on tegemist kohustustega
seotud isikute ees, mis pole muutunud sissenõutavaks. Kohustust HKT Äri OÜ ees võlgnik eitab. Tsiviilasjas nr 2-20-16299 on kohtuotsusega tuvastatud, et Linnaküla majatehas OÜ (endine AS Ritsu) tegevus on üle läinud võlgnikule. Võlausaldaja HKT Äri OÜ nõude osas asus haldur seisukohale, et seda tuleks võlausaldajal täiendavalt tõendada ja seda nõuet ta võlgniku kohustuste hulka aruandes ei arva. Nõue oli kajastatud Ritsu saneerimiskavas. Ritsu saneerimismenetluse ajal oli aktsiaseltsi juhataja Ants Randmaa, millest tulenevalt ei ole välistatud, et Ants Randmaa kinnitas Ritsu nimel saneerimismenetluses kohustusi Ants Randmaa ja Margit Randmaa ees isegi kui selliseid kohustusi tegelikkuses enam ei olnud (eesmärk saavutada hääletamisel piisav kvoorum kava vastuvõtmiseks). Haldur ei ole veendunud, et saneerimisnõustaja kontrollis kõigi kohustuste olemasolu ja kehtivust, kuna saneerimismenetluses ei toimu sarnaselt pankrotimenetlusega nõuete kaitsmist ja tavapäraselt kui võlgniku teavitatud nõuete osas võlausaldajaga vaidlusi ei teki, siis neid ka põhjalikult ei kontrollita. Eeltoodust tulenevalt võib ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel olla võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 738 848,46 eurot, sellest 250 198,46 eurot oli aruande esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti 24. mail 2024 kl 15.00 ja määras pankrotihalduriks Terje Eipre. Maakohus avaldas teate pankroti välja kuulutamise kohta Ametlikes Teadaannetes. Maakohus määras, et menetluskulud, sh ajutise halduri tasu tuleb jätta pankrotivara kanda. Maakohus määras ajutisele haldurile tasu 2212,50 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2699,25 eurot. Maakohus määras ajutise halduri tasu välja maksmise korra järgmiselt: 1500 eurot kohtu deposiitkontole selleks kantud vahendite arvelt; 1000,40 eurot (koos käibemaksuga) riigi vahenditest; 198,85 eurot võlgnikult (pankrotis). Määrus saadeti deposiitkontolt ja riigi arvelt ajutise halduri tasu välja maksmiseks täitmisele Riigi Tugiteenuste Keskusele. Maakohus viitas ajutise pankrotihalduri aruandele, millest nähtub, et võlgnikul puudub igasugune vara, mida saaks kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, samas on võlgnikul kohustusi erinevatest äriühingutest võlausaldajate ja Maksu- ja Tolliameti ees vähemalt kokku 738 848,46 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud kohustusi 250 198,46 eurot. Nende kohustuste hulka ei ole arvatud kohustust, mille alusel on esitatud käesolevas asjas käsitletav pankrotiavaldus ehk võlgniku kohustus Ants Randmaa ja Margit Randmaa ees, mis on loovutatud pankrotiavalduse esitajale HKT Äri OÜ. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Maakohus leidis, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 3 tähenduses. Kohtuistungil 18. detsembril 2023 andis võlgniku esindaja Rait Allik selgituse, et võlgnikul ei ole tõesti mingit vara ja ettevõte ei tegutse, aga ei ole ka tasumata kohustusi. Maakohus leidis, et äriühing, millel puudub tegutsemiseks vajalik materiaalne baas, vara ja töötajad, on objektiivselt maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku omakapital seisuga 29. detsember 2023 negatiivne, st - 438 258,12 eurot. Võlausaldaja on pankrotiavalduses avaldanud, et võlgnik on andnud ettevõtte üle Ritsu Tootmise OÜ-le ja Ritsu OÜ-le. Võlgnik nende väidetega ei nõustu. Võlgnik leiab, et ta oli maksejõuetu juba 2019. aastal, kui saneerimismenetlus lõpetati, kuna ettevõte ei suutnud
saneerimiskava täita. Maakohus on seisukohal, et võlgniku need väited ei ole kooskõlas ajutise halduri poolt esitatud kokkuvõttega võlgniku majandustegevuse analüüsi alusel. Ajutise halduri aruandest nähtub, et aastal 2019 oli võlgnik ettevõtte müügitulu 1 092 610 eurot, aastal 2020 1 140 882 eurot, aastal 2021 2 023 008 eurot, kuid aastal 2022 83 507 eurot ja aastal 2023 0 eurot. On õige, et ettevõte tootis ka kahjumit (aastal 2019 -241 599 eurot, aastal 2020 -188 671 eurot, aastal 2021 -24 752 eurot, aastal 2022 -21 067 eurot), kuid kahjum on tegutsemise aja jooksul arvestatavalt vähenenud. Sellele vaatamata on võlgnik lõpetanud majandustegevuse 2022. aasta teises pooles, tootmise lõpetas võlgnik hiljemalt 2021. aasta lõpuks. Võlgniku pangakontode analüüsist tuleb järeldada, et alates 2021. aasta lõpust on võlgniku kontole LHV Pangas laekunud raha üksnes Ritsu Liimpuit OÜ-lt, mille arvel on makstud töötasusid ja makse. 2021. a lõpus oli võlgnikul üle 20 töötaja, 2022. aasta kevadel üksnes 2 töötajat, kellele maksti viimane töötasu välja 2022. a mais. Need asjaolud osutavad, et võlgnik alustas oma äritegevuse lõpetamist 2021. a lõpus. See tähendab, et võlgniku poolt viidatud ajal (tema konto arestimine tsiviilasjas nr 2-21-15200) oli ettevõtte tegevus sisuliselt lõppenud. Maakohus leidis, et ajutise halduri aruandes märgitud asjaolud, mis võivad ettevõtte üleminekule (Ritsu Liimpuit OÜ-le) viidata, vajavad edaspidises pankrotimenetluses kontrollimist. Maakohus leidis, et tegemist on maksejõuetuse olukorra tekkimisega PankrS § 10 lg 2 p 3 asjaoludel ehk tahtlikult põhjustatud maksejõuetusega. Võlausaldajal on võlgniku vastu Ritsu saneerimismenetluses tunnustatud nõue, mis on pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale loovutatud. Võlausaldaja väitel on nõude suuruseks 200 899,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised on 39 830,47 eurot. Maakohus leidis, et saneerimismenetlus toimub saneerimisnõustaja ja kohtu kontrolli all ning ei saa asuda seisukohale, et saneerimiskava tühistamisega omandavad kõik saneerimismenetluses tehtud tahteavaldused võltsingu, valeväite või näiliku tehingu kvaliteedi. Võlausaldaja nõue ei ole aegunud. Maakohus leidis, et võlgniku väited laenuks saadud raha tagastamise kohta ei lükka ümber nõude tunnustamist võlgniku poolt Ritsu saneerimiskavas ja intresside tasumist saneerimiskava alusel. Kõik väidetavad laenu tagastamised on toimunud enne saneerimiskava kinnitamist. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on tõendatud. Maakohus leidis, et esinevad asjaolud, mis põhistavad võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 2 ja p 3 järgi. Võlgnik on viinud oma vara teise äriühingusse ja see viitab vähemalt raskele juhtimisveale. Pärast Harju Maakohtu hagi tagamise määrust 27. detsembril 2022 on toimunud uus ettevõtte üleandmise voor. Need asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik palub määruskaebuses tühistada pankrotimäärus ja ringkonnakohtul teha asjas uus lahend, millega jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt esitas võlausaldaja pankrotiavalduse ilma, et ta oleks eelnevalt esitanud võlgnikule pankrotihoiatust või oleks toimunud võlgniku suhtes täitemenetlust. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-le 3, väites, et võlgnik on tahtlikult põhjustanud enda maksejõuetuse. See väide on põhistamata. Enne pankroti välja kuulutamist ei saa kohus tuvastada, kas keegi on põhjustanud tahtlikult maksejõuetuse. Kui peaks osutuma tõeseks väide, et võlgnik on võtnud üle Ritsu ettevõtte ja kohustused, on selge, et Ritsu oli maksejõuetu juba 2019. aasta keskel. Ritsu saneerimine lõpetati 5. juulil
2019, kuna ettevõtja ei suutnud saneerimiskava täita. Võlgnik sai võtta üle üksnes maksejõuetu ettevõtte. Võlausaldaja nõue ei ole selge. Võlgniku pankrot on välja kuulutatud nõude alusel, mille kohta on isegi ajutine haldur märkinud, et haldurile ei ole esitatud tõendeid laenu andmise kohta. Pankrotimääruses on suuresti tuginetud Ritsu saneerimiskavale ja selle osalisele täitmisele, kuid see on põhimõtteliselt vale lähenemine. Kui jätta pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue kõrvale, on võlgniku võlausaldajateks suures osas võlgnikuga seotud isikud (Raial Invest OÜ, Frendit OÜ), kelle nõuete tähtaeg ei olnud veel saabunud ja nende nõuete osas on alati võimalik leida lahendus. Järele jäävad väiksemad nõuded, mille pinnalt ei ole põhjust püsivat maksejõuetust järeldada.
6.Võlausaldaja vaidleb määruskaebusele vastu.
7.Maakohus jättis 1. novembril 2024 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ajutise halduri tasu riigi vahenditest osalise välja maksmise osas (määruse resolutsiooni p 11.2). Ajutise halduri tasu nõue ei kuulu täitmisele riigi vahenditest. Osas, milles maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti, on maakohtu määrus põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu määrust selles osas muuta, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus esitab oma määruse resolutsioonis ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 ja § 659).
9.Võlgnik taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning ringkonnakohtult uue määruse tegemist, millega jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
10.Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Maksejõuetuse kindlaks tegemisel tuleb lähtuda PankrS §-st 1. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3). Nii eristatakse PankrS §-s 1 rahavoolist maksejõuetust (lg 2) ja bilansilist maksejõuetust (lg 3). Maakohus tuvastas ajutise halduri aruande alusel, et võlgnikul puudub igasugune vara ja tema majandustegevus on lõppenud hiljemalt 2022. aasta alguses. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet arvestamata on võlgnikul kohustusi vähemalt 738 848,46 eurot, millest sissenõutavaks muutunud kohustusi on 250 198,46 eurot. Võlgnik ei ole vara puudumist ja ajutise halduri aruande andmeid kohustuste suuruse kohta määruskaebuses vaidlustanud. Asjaolu, et võlausaldajateks on mh võlgniku lähikondsed, ei oma võlgniku kohustuste suuruse kindlaks tegemisel ja maksejõuetuse tuvastamisel tähtsust. Võlgnik on maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses. Ringkonnakohus rõhutab, et ainuüksi maksejõuetus on piisav alus juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks (vt RKTKm 10.06.2014,
3-2-1-57-14, p 16; RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 17; RKTKm 22.02.2017, 3-2-1-16316, p 13). Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja õigesti.
11.Võlgnik tugineb pankrotimäärust vaidlustades eelkõige asjaolule, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlgniku maksejõuetus oli pankrotiavalduses põhistamata. Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu (PankrS § 10 lg 1). Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lg-s 2 nimetatud asjaoludest. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-le 3 ja leidis, et võlgnik teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel on võlgnik muutunud maksejõuetuks või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Võlausaldaja leidis, et ta ei pea seetõttu esitama võlgnikule pankrotihoiatust. Võlausaldaja pankrotiavaldust võlgniku maksejõuetuse põhistamisel ja nõude tõendamisel hindab kohus ajutise halduri nimetamisel, millega algab pankrotiavalduse eelmenetlus. Kohtul on õigus jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine haldur nimetamata PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud alustel. Käesolevas asjas leidis maakohus, et võlausaldaja pankrotiavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja nimetas 29. detsembri 2023 määrusega ajutise halduri. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus tuvastab pärast ajutise halduri nimetamist juriidilise isiku maksejõuetuse, siis nõude selgus (PankrS § 15 lg 3 p 1) ja muud PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud asjaolud, sh PankrS § 10 lg-s 2 sätestatud võlgniku maksejõuetuse põhistamise alused, pankroti väljakuulutamise otsustamisel enam tähendust ei oma. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liige kohustatud esitama pankrotiavalduse (vt TsÜS § 36, ÄS § 180 lg 51). Sellest reeglist saab teha järelduse, et seadusest tuleneb keeld, et püsivalt maksejõuetud juriidilised isikud ei või eksisteerida ja tegutseda väljaspool pankrotimenetlust. Seega piisab, kui kohus tuvastab juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse, ning sellele asjaolule, kas ajutise halduri nimetamata jätmise alused tegelikult eksisteerisid või mitte, iseseisvat õiguslikku tähendust pankroti välja kuulutamisel anda ei saa. Kui maksejõuetu juriidilise isiku pankrot jääks välja kuulutamata põhjusel, et ajutine haldur oleks tulnud PankrS § 15 lg 3 kohaselt jätta nimetamata, peaks juhatuse liige ikkagi viivitamatult pankrotiavalduse ise esitama, kuna maksejõuetus on kohtus tuvastatud. Sellest järeldub, et isegi siis, kui ajutine haldur on nimetatud, vaatamata sellele, et olid olemas nimetamata jätmise alused, ei pea kohus pankroti väljakuulutamise otsustamisel enam neid asjaolusid hindama, mille alusel ajutine haldur nimetati või oleks pidanud jääma nimetamata. Nii ei ole tähendust, kas mõni PankrS § 15 lg 3 p-des 1‒7 nimetatud asjaolu oleks saanud olla aluseks ajutise halduri nimetamata jätmisel, nt et maksejõuetus ei olnud PankrS § 10 lg 2 alusel nõuetekohaselt põhistatud või ei ole pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue piisavalt selge ja tõendatud. Seega ei anna määruskaebuse väited võlausaldaja pankrotiavalduse puuduste ja nõude tõendamise puuduste kohta alust pankrotimäärust tühistada. Maakohus ei pidanud pankrotimääruses neid asjaolusid ka hindama. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu määruse põhjenduste hulgast välja arvata (maakohtu määruse osa „võlausaldaja nõue“ lk 11–14). Kohus hindab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude põhjendatust, sh suurust pankrotimenetluse käigus eelkõige võlausaldajate nimekirja kinnitamisel (PankrS § 1003).
12.Seoses võlgniku pankroti välja kuulutamisega jättis maakohus põhjendatult pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu, PankrS § 150 lg 2 alusel pankrotivara kanda. Põhjendatud ei ole aga maakohtu otsustus maksta ajutise halduri taotlusel ajutise halduri tasu osaliselt (820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot) välja riigi vahenditest. Maakohtu lahendist ei nähtu õiguslikku alust, millele tuginedes maakohus selles osas ajutise halduri taotluse rahuldas. Pankrotiseadus võimaldab kohtul määrata juriidilisest isikust võlgniku ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest üksnes juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (PankrS § 23 lg 4). Teistsugust tõlgendust ei võimalda ka TsMS § 183 lg 2. Käesolevas asjas esitas pankrotiavalduse mitte võlgnik, vaid võlausaldaja ning maakohus otsustas pankroti välja kuulutada, menetlus ei lõppenud raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Juriidilisest isikust võlgniku pankroti välja kuulutamise korral on võimalik menetluskulude kandmine riigi vahenditest üksnes juhul, kui kohus rahuldab PankrS § 29 lg 3 ja § 19211 alusel maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. PankrS § 150 lg 1 p 7 järgi on pankrotimenetluse kulud ka maksejõuetuse teenistuse kulud pankrotimenetluse läbiviimisel avaliku uurimisena. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ajutise halduri tasu osaliseks väljamaksmiseks riigi arvel. Ajutise halduri taotlus jääb selles osas rahuldamata.
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41). Maakohus saatis määruse täitmiseks ja ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu maksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kui T. Eiprele on riigi vahenditest ajutise halduri tasu enne käesoleva määruse tegemist välja makstud, siis tuleb T. Eiprel talle makstud tasu riigi vahenditesse tagastada. Halduri üle järelevalve teostamine on kohtu pädevuses (PankrS § 84). Maakohus saab eeltoodud asjaolusid kontrollida ning vajadusel anda selles osas T. Eiprele korralduse TsMS § 4772 lg 1 alusel. Järelevalvet halduri tegevuse üle saab teostada ka maksejõuetuse teenistus PankrS § 70 lg 1 alusel.
14.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad rahuldamise tõttu menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
määruskaebuse
osalise
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.