Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 28. aprill 2026
Tsiviilasja number
2-25-11615
Tsiviilasi
Tatjana Tšitškina kaebus kohtutäitur Andrei Kreki otsuse peale täiteasjades nr 066/2023/4206, 066/2024/264, 066/2024/575, 066/2024/609 ja 066/2024/697
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. detsembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatjana Tšitškina määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Tatjana Tšitškina (isikukood XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustajad (puudutatud isikud):
1.Kohtutäitur Andrei Krek
2.B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tatjana Tšitškina määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 10. detsembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-11615 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Tatjana Tšitškina kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tatjana Tšitškina (avaldaja) esitas 18. juulil 2025 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki (kohtutäitur) otsuse peale. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 10. juuli 2025. a otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja 25. juuni 2025. a kaebuse täiteasjades nr 066/2023/4206, 066/2024/264, 066/2024/575, 066/2024/609 ja 066/2024/697 rahuldamata ja tühistada kohtutäituri 13. juuni 2025. a maksekokkulepete tühistamise otsus täiteasjades nr 066/2023/4206, 066/2024/264, 066/2024/575, 066/2024/609 ja 066/2024/697. Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse peatada täitemenetlused nr 066/2023/4206, 066/2024/264, 066/2024/575, 066/2024/609 ja 066/2024/697 ilma tagatist nõudmata kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses avaldaja suhtes algatatud täiteasjad nr 066/2023/4206, 066/2024/264, 066/2024/575, 066/2024/609 ja 066/2024/697 (täiteasjad). Sissenõudjaks on nendes asjades B2 Impact OÜ (sissenõudja). Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-24-4841 sissenõudja hagi avaldaja, Kirill Tšitškini ja Sofia Tšitškina vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ning ühisvara jagamiseks. Maakohus võttis hagi menetlusse 26. märtsil 2024. Sissenõudja hagi põhineb eelnevalt nimetatud täiteasjadel ning hagiga soovib sissenõudja korteriomandi XXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) kinkelepingu kehtetuks tunnistamist, selle korteriomandi osas avaldaja ja Kirill Tšitškini ühisomandi lõpetamist, korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel ning müügist laekuva raha jagamist avaldaja ja Kirill Tšitškini vahel võrdsetes osades. Kohtutäitur saatis avaldajale 13. mail 2025 täiteasjades e-kirjad, milles palus edastada kohtutäiturile (juhul, kui puudub võimalus tasuda nõue täies ulatuses korraga) 10 tööpäeva jooksul taotlus maksegraafiku sõlmimiseks, milles ära märkida soovitava igakuise osamakse summa suurus, ja märkis, et sundtäitmine jätkub avaldaja vara, sh vallasvara, suhtes ning seoses sellega palus kohtutäitur avaldaja nõusolekut tema valduses oleva ruumi või maatüki läbiotsimiseks, paludes nõusoleku edastada hiljemalt 15 päeva jooksul. Avaldaja esitas 14. mail 2025 kohtutäiturile e-kirjaga taotluse sõlmida kõikides täitemenetlustes kokkulepped, et nõuded tasuda osamaksetena maksegraafikute alusel. Kohtutäitur saatis 26. mail 2025 avaldajale e-kirjaga maksegraafikud iga täiteasja jaoks eraldi. Avaldaja allkirjastas 26. mail 2025 kohtutäiturilt saadud graafikud ja edastas 27. mail 2025 allkirjastatud graafikud kohtutäiturile. Samal päeval saatis avaldaja allkirjastatud graafikud ka maakohtule tsiviilasjas nr 2-24-4841 ning leidis, et kuna hagi aluseks olevate nõuete osas on sõlmitud nõuete tasumise kokkulepped, puudub vajadus tsiviilasja edasiseks menetlemiseks. Sissenõudja esindaja tutvus avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-24-4841 esitatud dokumentidega
12.juunil 2025. Kohtutäitur saatis avaldajale 13. juunil 2025 sama kuupäevaga otsuse tühistada täiteasjades avaldajaga sõlmitud maksekokkulepped. Tühistamise põhjuseks oli sissenõudja vastuväide, milles sissenõudja vaidleb maksekokkulepete sõlmimisele vastu ning palub tühistada võlgnikuga sõlmitud maksekokkulepped, sest puudus sissenõudja nõusolek ja muud seadusest tulenevad alused täitetoimingu edasilükkamiseks. Avaldaja esitas 25. juunil 2025 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 13. juuni 2025. a otsuse ja tegevuse suhtes, paludes tühistada kohtutäituri 13. juuni 2025 maksekokkulepete tühistamise otsus ja peatada täitemenetlused kaebuse lahendi lõpliku jõustumiseni. Kohtutäitur jättis 10. juuli 2025. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et ei ole tõendatud, et kohtutäituril puudus sissenõudja nõusolek maksegraafikute sõlmimiseks. Kuni see tõendatud ei ole, tuleb eeldada, et kohtutäituril oli
sissenõudja nõusolek maksegraafikute sõlmimiseks ning puudub alus ja võimalus maksegraafikute tühistamiseks. Kohtutäituri 26. mail 2025 väljastatud maksegraafikus on märgitud, et menetlusosalised on maksegraafikus kokku leppinud, mis tähendab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1 kohaselt, et sissenõudja ja võlgnik olid maksegraafikus kokku leppinud. Avaldaja hinnangul põhjustas sissenõudja soovi maksegraafikud tühistada asjaolu, et avaldaja esitas sõlmitud maksegraafikud tsiviilasjas nr 224-4841. Kohtutäituril puudub pädevus sissenõudja ja võlgniku vahelise kokkuleppe tühistamiseks ning ka alus ja õigus maksegraafiku kokkulepete tühistamiseks. Seega on maksegraafikute kokkulepped jätkuvalt kehtivad. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri mõlemad, s.o nii 13. juuni 2025. a kui ka 10. juuli 2025. a otsuse.
2.Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri vastuse kohaselt saadeti 13. mail 2025 avaldajale päring läbiotsimise kohta, millele vastuseks esitas avaldaja makseettepaneku ning palus läbiotsimise edasi lükata. Kohtutäitur edastas avaldajale maksekokkulepped täiteasjades, mille tingimuseks oli nõude rahuldamine osade kaupa ning läbiotsimise edasilükkamine. Kohtutäitur ei ole õigustatud sõlmima võlgnikuga kokkuleppeid, sh ajatada nõude maksmist ilma sissenõudja nõusolekuta/avalduseta. Kohtutäiturile ei ole laekunud sissenõudja nõusolekut maksekokkuleppe sõlmimiseks. Kohtutäitur on korduvalt selgitanud avaldajale, et 13. mai 2025. a teade koostati ekslikult, kasutades vale dokumendimalli. Kui sissenõudja sai sellest dokumendist teada, esitas ta viivitamatult vastuväite, mille kohtutäitur rahuldas. Maksegraafiku kehtivus täitemenetluses eeldab, et see on sõlmitud mõlema menetlusosalise, nii võlgniku kui ka sissenõudja vahelisel kokkuleppel. Sissenõudja nimel ilma tema nõusolekuta sõlmitud maksegraafikut ei saa pidada täitemenetluses kehtivaks. Seega kohtutäitur ei ole tühistanud kehtivat maksegraafikut, vaid oma otsusega tühistas õigusvastase täitetoimingu. Seetõttu ei ole tegemist kohtutäituri pädevuse ületamisega. Maksegraafiku kehtivuse üle otsustamisel ei oma tähendust see, et sissenõudja soovis maksegraafikute tühistamist pärast seda, kui avaldaja esitas need tsiviilasjas nr 2-24-4841 ja taotles asja menetluse lõpetamist. Tegemist ei ole olukorraga, kus sissenõudja oleks esmalt maksegraafikuga nõustunud ja hiljem oma seisukohta muutnud. Ka avaldaja ühepoolne maksegraafiku täitmine ei asenda sissenõudja nõusolekut.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 10. detsembri 2025. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt ei sätesta seadus, et maksegraafiku sõlmimist täitemenetluses tuleb eeldada. Võlgniku ja sissenõudja kokkulepe maksegraafiku osas kas on olemas või seda ei ole. Kui võlgnik väidab, et ta on sõlminud võlausaldajaga kokkuleppe võla ajatamises (maksegraafiku täitemenetluses), on võlgniku kohustus sellist asjaolu tõendada ja vastav kokkuleppe kohtule edastada. Võlgnik vastavat kokkulepet kohtule ei esitanud. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule taotlust vastavalt TMS §-le 45 sissenõude ajatamiseks. Kohtutäitur on võlgnikule maksegraafikute saatmist ja allkirjastamist põhistanud sellega, et ta saatis maksegraafikud välja ekslikult. Sissenõudja esitas kohtutäiturile vastuväite seoses maksegraafikute sõlmimisega ning taotles maksekokkulepete tühistamist. Kuivõrd käesolevas asjas puudus sissenõudja sooviavaldus (nõusolek) täitetoimingu edasilükkamiseks (maksegraafiku sõlmimine võlgnikuga), puudus kohtutäituril õiguslik alus täitetoimingu edasilükkamiseks seoses maksekokkulepetega, millega võlausaldaja
(sissenõudja) ei ole nõustunud. Seetõttu on ka kohtutäitur õigesti toiminud, kui on oma otsusega maksekokkulepped täiteasjades tühistanud ning jätkanud täitemenetlusega. Täitemenetluse seadustik ei võimalda ilma sissenõudja nõusolekuta sõlmida kohtutäituril maksekokkuleppeid võlgnikuga (täitmist ajatada). Samuti ei ole kohtule esitatud võlgniku ja sissenõudja omavahelist kokkulepet maksegraafikute sõlmimise kohta täiteasjades. Maksegraafiku kehtivus täitemenetluses eeldab, et see on sõlmitud mõlema menetlusosalise, nii võlgniku kui ka sissenõudja vahelisel kokkuleppel. Kohtutäituri poolt seadusliku aluseta (sissenõudja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta) sõlmitud maksekokkulepped ei ole kehtivad olenemata nende täitmisest võlgniku poolt, kuna kohtutäitur on need tühistanud sissenõudja taotlusel. Samuti ei asenda maksekokkulepetes olev märge selle kohta, et menetlusosalised on maksegraafikus kokku leppinud, kokkuleppe tegelikku olemasolu ega sissenõudja nõusolekut maksegraafiku sõlmimiseks. Kui sissenõudja ei ole andnud nõusolekut maksegraafiku sõlmimiseks (TMS § 44), siis puudub õiguslik alus pidada maksegraafikut kehtivaks kokkuleppeks. Maakohus nõustus, et kohtutäituril puudub pädevus tühistada kehtivat võlgniku ja sissenõudja vahelist kokkulepet. Samas puutub sellisel väitel käesolevas vaidluses sisu, sest kohtutäitur pole tühistanud võlgniku ja sissenõudja omavahelist kokkulepet (mida ei olnudki), vaid on oma otsusega tühistanud õigusvastase täitetoimingu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja maakohtule esitatud kaebuse rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et avaldaja oleks pidanud sissenõudja nõusolekut täiendavalt tõendama avaldaja ja sissenõudja vahel sõlmitud maksekokkuleppe kohtule edastamisega. Kuna kohtutäituri kaudu läbirääkimiste pidamisel ja maksegraafiku sõlmimisel võlgnik sissenõudjaga ei suhtle ning nad omavahel dokumente ei vaheta, ei ole võlgnikul võimalik sissenõudja nõusoleku dokumenti kohtule edastada ning kohtutäituri toimingute alusel tuleb eeldada, et sissenõudja oli andnud nõusoleku maksegraafikute sõlmimiseks. Asja materjalidest tuleneb selgelt, et maksegraafikute sõlmimine oli kohtutäituri teadlik ja läbimõeldud tegevus, millest omakorda järeldub, et sissenõudja oli selleks andnud kohtutäiturile omapoolse(d) nõusoleku(d). Sissenõudja 13. juuni 2025. a väitest, et ta ei ole andnud kohtutäiturile nõusolekut võlgnikuga maksegraafikute sõlmimiseks, ei saa lähtuda, kuna see ei ole tõendatud ega kontrollitav. Isiku väide, et tema ei ole mingisugust nõusolekut andnud, ei tõenda antud väite tõesust. Kuna kohtutäituri tegevusest järeldub, et sissenõudja nõusolek oli olemas, tuleb eeldada sissenõudja nõusoleku olemasolu. Avaldaja leiab, et sissenõudja oli algselt maksegraafikute sõlmimisega nõus, kuid mõistmine, et maksegraafikud võivad mõjutada tsiviilasja nr 2-24-4841 lahendamist, tekkis sissenõudjal soov maksegraafikud tühistada.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5.Kohtutäitur ja sissenõudja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Määruskaebuse lahendamisega seonduvad menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
8.Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.TMS § 44 näeb ette, et kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel või täitemenetluse läbiviija vahetumisel. Nimetatud paragrahvist tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et kuna ainult sissenõudja on pädev otsustama selle üle, kas ta sõlmib võlgnikuga täitemenetluses maksegraafiku (täitmise ajatamine) või mitte, ei saa kohtutäitur sissenõudja asemel otsustada võlgnevuse ajatamise või täitetoimingu peatamise üle ning sissenõudja nimel ilma tema nõusolekuta sõlmitud maksegraafikut ei saa pidada täitemenetluses kehtivaks. Sissenõudjal on õigus tema nõusolekut eeldavat kohtutäituri toimingut vaidlustada mh põhjusel, et ta ei ole toiminguks vajalikku nõusolekut andnud (TMS § 217). Sellise taotluse lahendab kohtutäitur otsusega
(TMS § 218).
Arvestades sissenõudja ja võlgniku huve, ei saa maksegraafikute sõlmimise asjaolust automaatselt eeldada, et kõik kohustuslikud eeldused kehtiva maksegraafiku sõlmimiseks olid täidetud. Avaldajal on olnud võimalus täitetoimikuga tutvuda, et veenduda, kas sissenõudja nõusolek maksegraafiku sõlmimiseks oli olemas või mitte. Sissenõudja nõusolekut maksegraafiku sõlmimiseks ei ole kohtule esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub sissenõudja vastuväitest selgelt, et ta ei ole andnud nõusolekut maksegraafiku sõlmimiseks, mistõttu ei saa rääkida TMS § 44 mõttes kehtivast maksegraafikust. Seetõttu tühistas täitur õigesti oma õigusvastase täitetoimingu. Määruskaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.