B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagiavaldus XX vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX ) Kostja: XX (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht (al 22.02.2016) XXX-i, e-post XXX)
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi XX vastu tarbijakrediidilepingust nr 2102128154 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) esitas 13.06.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX-i vastu lepingust nr 2102128154 tuleneva põhivõlgnevuse 1203,44 euro, intressi võlgnevuse 152,67 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 402,91 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks. Hagis oli kostja elukohaks märgitud XXX.
2.Pärnu Maakohus jättis 19.02.2024 hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja: esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist; täpsustada kas kostja poolt tasutud 46,30 eurot on kogulaekumine või on tegemist summaga, mis on arvestatud põhivõlgnevuse katteks ning kas kostja poolt on tehtud tasumisi, mis on arvestatud muude nõuete (sh intressinõuete) katteks.
2-23-8601
3.B2 Impact OÜ esitas 14.03.2024 hagiavalduse täiendused.
4.Pärnu Maakohus võttis 19.03.2024 määrusega hagi menetlusse. Kostja hagile oma seisukohta ei ole esitanud. Kohus on püüdnud edutult kostjale menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kätte toimetada hagiavalduses märgitud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX. E-posti aadressilt XXX kostja ei vasta. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohaks XXX. Maakohus edastas 09.09.2024 tähtsaadetised rahvastikuregistris võlgniku elukohana märgitud aadressile, mille kättetoimetamine on ebaõnnestunud. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastuse 23.02.2023 ja 16.04.2026 kohaselt, Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu kohaselt nimetas isik seisuga 23.11.2021.a oma viibimiskohaks XXX. Käesolevalt puuduvad PPA-l andmed isiku viibimisest antud aadressil ning hilisemad andmed puuduvad. Töötamise registri kohaselt töötas kostja xxx perioodil 12.11.2021–30.03.2022. Hilisemad kanded töötamise registris kostja kohta puuduvad.
5.Kohus kohustas 04.02.2026 kohtunõudega hagejat teatama kostja XX-i täpne aadress. 04.02.2026 vastas hageja, et on teinud kõik mõistlikud ja võimalikud pingutused kostja aadressi väljaselgitamiseks, kuid see ei ole osutunud võimalikuks. Hageja palub kohtul teha tsiviilasjas tagaseljaotsus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.TsMS § 392 lg 4 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
7.XX-i elukohaks on alates 22.02.2016 rahvastikuregistris märgitud XXX-i. Tsiviilasja nr 222-141695 raames, sh maksekäsu kiirmenetluses kontrolliti kostja kõiki Eestis teadaolevaid elukohti ning kostja ei ela ühelgi teada oleval aadressil. Maksekäsuosakonna järelepärimisele vastas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur 23.02.2023, et politseil puudub teave, kus isik XX võib viibida, või millist e-posti aadressi ta kasutab. Viimane elukoha märge on 23.11.2021 XXX, ning korteriomanik kinnitas 03.01.2023, et võlgnik siin enam ei ela. XX-il ei ole Eestis registreeritud elukohta, AS Pensionikeskuses on teinud 2023 aasta maikuus väljamakse, töötamise registri kohaselt kostja ei tööta, talle ei ole Eestis makstud töötasu peale 2022 aasta märtsi ning hagis märgitud aadress ei ole kostja registreeritud elukohaks. Pärnu Maakohus on 09.09.2024 edastanud tähtsaadetised rahvastikuregistris võlgniku elukohane märgitud aadressile, mille kättetoimetamine on ebaõnnestunud.
8.TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Vastavalt TsMS § 70 lg-le 4 kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 1215/2012.
9.Euroopa Liidus on füüsilise isiku üldine kohtualluvus reguleeritud mh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 1215/2012 (Brüsseli I bis) artiklis 6 lõikes 1, millest tuleneb, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Artiklist 62 lõikest 1 tuleneb, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Sama määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt, teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
2-23-8601 Sama määruse artikli 19 kohaselt, käesoleva jao (4.jao) sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket; 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes; või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe ning kas selline kokkulepe on Eesti õiguse järgi kehtiv.
10.TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus-või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga.
11.Hageja nõue tuleneb BB Finance OÜ ja kostja vahel 21.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2102125961, mille kohaselt sai kostja laenu 1000 eurot. 26.10.2021 sõlmisid BB Finance ja kostja laenulepingu nr 2102128154, millega refinantseeriti sõlmitud laenulepingust nr 2102125961 ja kostja sai täiendava laenu summas 129 eurot. 08.09.2022 saatis krediidiandja kostjale teate, et loovutas nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ). Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punktis 21.4 on kokkulepitud: „laenusaaja nõustub, et kui ta asub pärast laenulepingu sõlmimist elama välisriiki või kui ta viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal laenuandjale teada, lahendatakse laenulepingust tulenevad ja sellega seotud poolt vahelised vaidlused esimese astme kohtuna Haju Maakohtus.“ BB Finance OÜ, kes on hagejale nõude loovutanud, sõlmis lepingu oma majandustegevuses kostjaga, kes on tarbija (VÕS § 1 lg 5). Hagiavalduses märgitud andmetest järelduvalt ei vasta kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 104 lg-s 1 sätestatule, kuna sätte eeldused ei ole täidetud. Nimelt ei ole vaidlus tekkinud mõlema poole majandus- või kutsetegevuses. Seega on TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt kohtualluvuse kokkulepe tühine (kui on vastuolus TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga). Kuna tegemist on vaidlusega, mis on tekkinud ühe poole majandus- ja kutsetegevusega seoses ning teine pool on tarbija, võib kuuluda kohaldamisele TsMS § 104 lg 3 p-d 1 ja 2. Antud juhul võiks kõne alla tulla TsMS § 104 lg 3 p 1 (kohtualluvuse kokkulepe kehtib ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist) ja TsMS § 104 lg 3 p 2 (kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada), kuid viidatud sätetes toodud nõuded ei ole täidetud, kuna rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks märgitud alates 01.02.2016 Kuveit. Seega on laenulepingu üldtingimuste punktis 21.4 kokkulepe tühine. Tühist kokkulepet ei saa kehtivalt loovutada. Kuid käesoleval juhul puudub ka kokkulepe, millest nähtuks kohtualluvuskokkuleppe loovutamine – loovutatud on ainult nõue. Seega tuleb praeguses asjas määruse artikkel 6 punkti 1 kohaselt kohtualluvus määrata kindlaks Eesti õiguse kohaselt.
12.TsMS § 79 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Hagiavalduses märkis hageja kostja aadressiks XXX-i. Laenulepingustes nr 2102125961 ja nr 2102128154 on märgitud kostja elukohaks Asula 1b-44, Tallinn, Harjumaa. Mõlemad aadressid on rahvastikuregistri andmetel lisaaadressid. Lisaks on korteriomanikud kinnitanud tsiviilasja nr 2-22-141695 raames, et võlgnik nimetatud aadressidel ei ela.
2-23-8601
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 näeb ette, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 täpsustab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 1 sätestab, et isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. RRS § 65 lg 2 kohaselt, kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.
14.Kohus on rahvastikuregistri andmete põhjal tuvastanud ja tsiviilasja nr 2-22-141695 raames, et kostjal puudub Eestis alaline elukoht. Alates 22.02.2016 on kostja elukohaks märgitud XXX-i. Rahvastikuregistrisse on kostja lisa-aadressideks märgitud xxx, (alates 25.02.2016) xxx. (alates 09.02.2018), xxx (alates 12.03.2018) ja XXX (alates 19.12.2022). Eestis olevate lisa-aadressideks märgitud korteriomanikud on kohtule kinnitanud, et võlgnik Eestis olevatel aadressitel ei ela. Ka kostja ema kinnitas 16.02.2023, et tütrega ei suhtle, ei ole teda 10 aastat näinud. Töötamise registri kohaselt kostjal Eestis töökoht puudub, viimane kanne oli 30.03.2022 märkega „töötamise lõpp“. Politsei-ja Piirivalveametil puuduvad andmed XX-i kohta, viimased andmed pärinevad 23.11.2021 seisuga. Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli andmekogus on fikseeritud isiku XX viimane piiriületus kuupäeval 05.12.2022, Eesti Vabariiki sisenemisel Tallinna lennujaama piiripunkti kaudu, kuid alates 21.12.2007 pärast Eesti liitumist Schengeni ühtse viisaruumiga ei kontrollita sisepiiridel isikute ja sõidukite liikumist ning piiriületusi ei registreerita. Seetõttu ei saa välistada võimalust, et XX on riigipiiri on ületatud ka sisepiiri kaudu.
15.Kostja täpne aadress ei ole küll teada, aga teada on, et kostja elukoht on Kuveidis. See selgub nii rahvastikuregistrist, Maksu-ja Tolliameti väljavõttest ning viimati kehtinud elukoha kinnistu omaniku kinnitustest ning ka Politsei-ja Piirivalveameti vastusest.
16.Pärnu Maakohus ei saa seega tsiviilasja läbi vaadata, kuna tal puudub selleks pädevus. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama.
17.Eeltoodust lähtuvalt tuleb hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohus on leidnud, et kui on tuvastatud kostja elamine välisriigis ning kohaldub Brüssel I määruse artikkel 18 lg 2, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata (RKTK 31.03.2015 määrus asjas 3-2-1-179-14 p 12).
18.Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral, loetakse et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostja käesoleva asjaga seoses menetluskulusid kandnud ei ole.
19.TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.