Hronos OÜ hagi Poolsaare Ärimaja OÜ vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
6909,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hronos OÜ (registrikood 14731115), lepinguline esindaja Kaili-Helina Bull Kostja: Poolsaare Ärimaja OÜ (registrikood 11228321), lepinguline esindaja Kerli Leetsaar
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 09.10.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Hronos OÜ hagi Poolsaare Ärimaja OÜ vastu osaliselt.
2.Mõista Poolsaare Ärimaja OÜ-lt Hronos OÜ kasuks välja põhinõue summas 5400 eurot.
3.Mõista Poolsaare Ärimaja OÜ-lt Hronos OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis alates 04.05.2023 kuni 11.11.2024 summas 1807,92 eurot. Samuti mõista Poolsaare Ärimaja OÜ-lt Hronos OÜ kasuks välja viivis 5400 euro suuruselt põhivõlalt määras 0,06% päevas alates 12.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Hronos OÜ viivisenõue perioodil 18.04.2023 kuni 03.05.2023 eest summas 51,84 eurot.
6.Määrata kindlaks hageja menetluskulud 1513 eurot ja mõista Poolsaare Ärimaja OÜlt Hronos OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1513 eurot.
2-23-126784
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hronos OÜ esitas 30.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5480 euro saamiseks. Kohus tegi 03.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik Poolsaare Ärimaja OÜ esitas 06.07.2023 nõudele vastuväite, millega seoses lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hronos OÜ esitas 27.07.2023 (täiendatud korduvalt, viimane terviktekst 10.08.2024) hagi Poolsaare Ärimaja OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.2022 projekteerimislepingu objekti Metsa tee 1,Iru küla, Jõelähtme vald, Harjumaal, asuva ärihoone põhiprojekti(konstruktiivse) osa projekteerimiseks vastavalt Eesti Standardile EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”.
3.Vastavalt lepingu punktile 3.1. leppisid pooled kokku teostatavate tööde maksumuseks 24 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Viimane osamakse 4500 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulus tasumisele peale põhiprojekti tellijale üleandmist ja kinnitamist (l.p. 3.6.4). Vastavalt töövõtulepingu p. 3.7 lepiti kokku vastuvõetud projektdokumentatsiooni eest tasumise tähtajaks, alates arve esitamisest 7 päeva. 29.12.2022 protokolliga muutsid pooled lepinguliste tööde sisu ja fikseerisid täpsustatud nõuded valmistatavale projektile.
4.Hageja teostas kõik lepingulised tööd, sh. 29.12.2022 lisaprotokollis kokkulepitud muudatused, tähtaegselt ning andis kostjale üle nõuetele vastava töö. Kostja tasus lepinguliste tööde eest kooskõlas lepinguga, välja arvatud viimane lepinguline osamakse summas 4500 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 5400 eurot, arve nr. 300 kuupäevast 10.04.2023.
5.Hageja pöördus 08.05.2023 kostja poole päringuga, millal tasutakse viimane lepinguline osamakse. 10.05.2023 vastas kostja hagejale, et väidetavalt on üle antud projektis tööjooniseid puudu, väites et objekti ehitaja on projekteerijaga on ühendust võtnud ning palunud tööjooniseid, mis on lepingus sätestatud. 11.05.2023 teavitas hageja uuesti kostjat, et objekti ehitaja ei ole kellegi poole pöördunud jooniste nõude täpsustamiseks. 12.05.2023 vastas kostja hagejale nõudega viia projekt vastavusse esialgse lepingu ülesandega, nõudes katusekonstruktsioonide uuesti ümberprojekteerimist fermideks ja kontorite tagune seinad kõik lahendada vundamendiga ja betoonvaluga kin’videga.(kaovad ära raudpostid)+ paneelid istuvad kiviseina vöö peal. 17.05.2023 teatas kostja hagejale, et leping on lõpetatud alates 16.05.2023 ja viimast arvet ei tasuta põhjusel, et hageja poolt väidetavalt tegemata viimased tööd tellitakse teiselt projekteerijalt.
6.Hagejale kostja poolt etteheidetav töödega hilinemine ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust. Kui hilinemine oli, saanuks kostja kasutada proportsionaalseid õiguskaitsevahendeid (leppetrahv vms.), kuid lepingu ülesütlemine kui tööd olid täies mahus
2-23-126784 teostatud ei ole mingil juhul proportsionaalne ega õigustatud. Hageja selgitab täiendavalt, et mõningane ajaline nihkumine oli tingitud ka algse lähteülesande ning arhitektuurse osa muutmisest teiste projekti valmistamises osalenud allhankijate poolt. Tegemist ei olnud siiski ajalises mõttes olulise hilinemisega, lähteülesandejärgsed tööd olid valmis 10.04.2023.
7.Arusaamatu on kostja väide, et 29.12.2022 toimunud nõupidamise protokoll ei oma õigusjõudu, millisel õiguslikul alusel põhineb selline kostja väide. Hageja osundab, et koosoleku protokollil puuduvad seadusest tulenevad vormistusnõuded, piisab kui protokoll on vormistatud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.
8.Hageja nõuab töövõtulepingujärgse tasu maksmist ja viivist tulenevalt lepingu punktist 7.1 määras 0,06% päevas. Vastavalt töövõtulepingu punktile 3.7 oli vastuvõetud projektdokumentatsiooni eest tasumise tähtaeg alates arve esitamisest 7 päeva. Seega muutus hageja arve nr. 300 kuupäevast 10.04.2023, sissenõutavaks alates 17.04.2023 ja hageja on hagiavalduse esitamise seisuga viivituses olnud arve tasumisega 101 kalendripäeva (periood 18.04-27.07.2023). Seega moodustab hageja viivisnõue hagiavalduse esitamise seisuga (5400 x 0,06% = 3,24 eurot x 101 päeva = 327,24 eurot). Samuti nõuab hageja edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest 28.07.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et projekteerimisleping sõlmiti 5.12.2022, mitte 15.11.2022. Samuti ei muudetud 29.12.2022 protokolliga lepingutingimusi, sest see ei ole allkirjastatud ega oma sel põhjusel õigusjõudu. Kostja leiab, et hageja töid tähtaegselt ei teostanud ning kostjale üle ei andnud.
10.Lepingu punkt 2 sätestab, et töövõtja alustab töö teostamist koheselt peale lepingu allakirjutamist. Lepingust tulenevatele nõuetele vastava töö täieliku ja kvaliteetse lõpetamise ning tellijale üleandmise tähtaeg on kolm kalendri kuud peale ettemaksu laekumist. Lepingu p 2 märgitud ettemaks tasuti 09.12.2022, seega nõuetele vastava töö lõpetamise ning Tellijale üleandmise tähtaeg oli 3 kuud peale ettemaksu tasumist ehk 09.03.2023. Hageja nimetatud tähtajaks lepingus kokkulepitud töid ei teostanud ning ei andnud kostjale üle nõuetele vastavat tööd. Hageja pole millegagi tõendanud, et tema poolt tehtud tööd olid teostatud tähtaegselt ja et hageja andis kostjale üle nõuetele vastava töö. Arve on koostatud 10.04.2023, mis tõestab, et hageja ei teostanud lepingus kokkulepitud töid tähtaegselt. Hageja töödes ilmnesid puudused ja kostja informeeris hagejat projekteerimistöös aset leidnud puudustest korduvalt. Kostja e-kiri, et viimast arvet ei tasuta, oli saadetud põhjusel, et hageja poolt tegemata viimased tööd telliti teiselt projekteerijalt.
11.Kostja täpsustab, et hageja oli tegelikkuses projekteerimistööde vahendaja ning projekteerimistöid joonestas ja teostas Constructive OÜ. Kuivõrd projekteerimislepingus kokkulepitud tööde üleandmise tähtaeg, 9.03.2023, möödunud, kuid hageja ei olnud kostjale üle andnud nõuetele vastava töö, siis oli kostja sunnitud tööde lõpule viimiseks kasutama kolmanda osapoole abi. Kostja märgib, et tööde valmimisega oli väga kiire ja hageja enda lepingust tulenevat kohustust õigeaegselt ja kokkulepitud mahus ei täitnud, pöördus ehitushanke võitja OÜ Mapri Ehitus otse projekteerija poole ja hageja poolt tegemata jäänud tööd teostas lõpuni Constructive OÜ. Tööde lõpule viimise eest on makstud tasu Constructive OÜ-le.
12.Kostja selgitab, et protsessi kulgemisel asjaolud muutusid ja nendest asjaoludest oli hagejat teavitatud. Selles ei ole midagi erakordset. See, et tööprotsessis tuled esile uued asjaolud, on täiesti tavaline ehitusega seotud valdkonnas. Lepingu eesmärgiks oli punktis 1.1. nimetatud tööde teostamine kostja poolt, kuid kuivõrd lõplikud lahendused tööde erinevatele osadele töötati välja koostöös tellija, omaniku järelevalvega ja eriosade projekteerijatega, siis võisid tööde teostamise lahendused mõneti erineda ja ka lepingu käigus muutuda. Vaidlusalune 29.12.2022 protokoll oli küll tööde plaaniks, kuid protokollis märgitut ei saa pidada lepingu muutmiseks ega
2-23-126784 ka lõplikuks kokkuleppeks tööde teostamisel. Hoone projekteerimine käib alati koostöös tellija ja ehitajaga ning koos töötatakse välja parimad ja ka rahaliselt optimaalsemad lahendused.
13.Hageja väide, et tööd olid valmis 10.04.2023 ei vasta tõele. Hageja pole enda väidet tõendanud. Peale nimetatud kuupäeva on saadetud hagejale järelevalve märkused. Ka kostja 26.04.2023 ekirjast nähtub, et hageja ei ole oma töid lõpule viinud. Viimane konstruktiivne projekt on kuupäevaga 26.04.2023, digiallkirjastatud konteiner, millele viitab ka Z.X oma 29.08.2023 e-kirjas. Seega hageja väide, et tööd said valmis 10.04.2023, ei vasta tõele.
14.Lepingu punkt 8 sätestas tööde teostamise korra ning ka selle, et tööd loetakse vastuvõetuks kirjaliku projekteerimistööde akti alusel, kuid antud juhul ei ole vastavat akti koostatud, ega poolte poolt allkirjastatud ning töid ei saa ühelgi juhul lugeda kostja poolt vastu võetuks. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka viimase lepingujärgse osamakse teostamist.
PÕHJENDUSED
15.Hagi on põhjendatud ja kuulub valdavas osas rahuldamisele. Kohus rahuldab põhinõude ja viivisenõude alates 04.05.2023. Kohus jätab rahuldamata viivisenõude perioodil 18.04.2023 kuni 03.05.2023. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
16.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, tuginedes tööde üleandmisele ja arvele.
17.Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
18.Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17). Pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10; 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p-d 14–15).
19.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille alusel oli hagejal kohustus koostada põhiprojekt ärihoonele asukohaga Metsa tee 1, Iru küla, Jõelähtme vald (dtl 29). Pooled vaidlevad lepingu sõlmimise kuupäeva üle, st kas leping sõlmiti 15.11.2022 või 05.12.2022, kuid nimetatul ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Kohus tuvastab, et leping on digitaalselt allkirjastatud 05.12.2022 (dtl 28).
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on täitnud oma kohustused seoses katusefermide projekteerimisega vastavalt töövõtulepingule. Kostja leiab, et kuivõrd hageja projekteeris talad ja mitte fermid, on hageja lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
21.Nimelt tuleneb töövõtulepingust, et projekteerimise mahus sisaldub katusekonstruktsioonide projekteerimine „Katusefermide joonised tööprojekti detailsusega“ (dtlk 29). Hageja on osundanud, et 29.12.2022 koosolekul muudeti lepinguülesannet selliselt, et „hoone kandev konstruktsioon projekteeritakse metallist:-postid: 180x180x5, -talad IPE360
2-23-126784 (fermid asendatakse talade vastu)“ (dtlk 37). Kostja on olnud seisukohal, et 29.12.2022 koosolekuprotokollil puudub õigusjõud, sest see on allkirjastamata. Samas on kostja 09.10.2024 istungil selgitanud, et kuigi 29.12.2022 protokolli ei saa pidada lepingu muutmiseks ega lõplikuks kokkuleppeks tööde mahu või projekti osas, kuid lepingus on punktid, mis kohustavad pooli mõistlikule koostööle, et hagejal on vajalik teha koostööd tellijaga kui ka ehitajaga ja töötatakse välja kõige sobilikumad ja paremad lahendused ehituse tegemiseks.
22.Kostja on seisukohal, et tööd ei ole nõuetekohaselt teostatud, sest viimases 12.05.2023 ekirjas on ühe puudusena esile toodud, et hageja pidi viima lõpuni „katusekonstruktsioonide ümber projekteerimise fermideks (vastavalt lepingule) ja kontorite taguse seina lahendamine vundamendiga ja betoonvaluga kin ́videga (kaovad ära raudpostid) + paneelid istuvad kiviseina vöö peal“ (dtlk 40).
23.Kohtu ette toodud asjaoludel saab pidada usutavaks, et 29.12.2022 koosolekul muudeti algset katusefermide lahendust ja otsustati, et need asendatakse talade vastu. Nimetatule viitab kogumis nii 12.05.2023 e-kirja sõnastus, mille kohaselt kostja märgib, et katusekonstruktsioonid tuleb ümber projekteerida fermideks (vastavalt lepingule) (dtlk 40), OÜ Mapri Ehitus OÜ selgitus, et nemad ehitajana esitasid omapoolsed ettepanekud ehituse optimeerimiseks aprillis 2023 (dtlk 1693) kui ka tunnistaja ütlustega, et muudatusest lahendada katusekonstruktsioon fermidega ei teavitanud hageja vaid teine tellija Mapri Ehitus OÜ (dtlk 1724).
24.Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis oleksid andnud alust järeldada, et hageja projekteeris katusekonstruktsioonide lahenduse talade põhiseks omal algatusel ilma kostjaga kooskõlastamata ja seeläbi lepingut rikkudes. Asjaolu, et 29.12.2022 koosoleku protokoll ei ole allkirjastatud, ei muuda seda ebausaldusväärseks. Kostja ei ole tuginenud sellele, et vastavat koosolekut ei oleks toimunud. Koosoleku toimumist kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja, kes selgitas, et koosolekul arutati mis skeem võetakse aluseks, kas talad või fermid, ning koosolekul lepiti kokku, et hoone kandev konstruktsioon tellitakse metallist, et katusekandjad tulevad taladest.
25.Kohus loeb eeltoodud tõenditega kogumis tõendatuks, et hagejal puudus kohustus projekteerida põhiprojektis katusekonstruktsioon fermide põhisena. Järelikult ei saanud hageja nimetatud kohustust rikkuda. Kohus loeb tõendatuks ka selle, et 12.05.2023 kostja e-kirjas väljendatud juhis hagejale katusekonstruktsioonide ümberprojekteerimiseks fermideks on tingitud ehitaja ettepanekust, milline tekkis alles aprillis 2023. Seega ei ole tegemist hagejale etteheidetava puudusega. 26. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingust tulenevatele nõuetele vastava töö täieliku ja kvaliteetse lõpetamise ning tellijale üleandmise tähtaeg on kolm kalendri kuud peale ettemaksu laekumist. Lepingu p 2 märgitud ettemaks tasuti 09.12.2022, seega nõuetele vastava töö lõpetamise ning Tellijale üleandmise tähtaeg oli 3 kuud peale ettemaksu tasumist ehk 09.03.2023. Samuti ei vaidle pooled, et 09.03.2023 hageja töid kostjale üle ei andnud.
27.Kostja on menetluses tuginenud sellele, et lepingu punkti 8 järgset kirjalikku projekteerimistööde akti vormistatud ei ole. Hageja ei ole samuti tõendanud, et akt oleks koostatud ja allkirjastatud.
28.Siiski on asjas tõendamist leidnud, et hageja on andnud üle dokumentatsiooni, mis võimaldas ehitusjärelevalvel 29.03.2023 esitada märkuseid projekti osas (dtlk 94). Kostja on samuti 09.10.2024 istungil kinnitanud, et ilmselt millegi peale on puudused kirjutatud (dtlk 1736 ajamärge 00:56:10).
29.26.04.2023 kirjavahetusest (dtlk 96) tuleneb samuti, et aprillis 2023 oli hageja poolt kostjale projekt üle antud ning tehti viimaseid muudatusi või lõpetati töid. Kostja kinnitas
2-23-126784 09.10.2024 istungil, et viimane digikonteiner, mis taheti üle anda tellijale, on ülesse laetud 26.04 (dtlk 1736, ajamärge 00:52:26).
30.Samuti on tõendatud, et 10.05.2023 seisuga oli hageja poolt kostjale projekti üleandmine toimunud, kuid kostja on vastanud, et puudu on tööjoonised. Samas e-kirjas kinnitab kostja, et „kui ehitaja ütleb et kõik on ok! maksame arve“ (dtlk 41).
31.Antud tõenditest kogumis tuleneb, et hageja on lepingujärgse projektdokumentatsiooni kostjale kättesaadavaks teinud. Tõenditest tuleneb ka, et kostja hinnangul võis projektdokumentatsioonis esineda mõningaid puudusi, millest tulenevalt oli kostjal vaja tellida tööde lõpetamine teiselt ettevõttelt ehk tegelikult projekteerimistööd hagejale allhanke korras teinud Constructive OÜ-lt. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et kuivõrd hagejalt tellitud tööde valmimisega oli väga kiire ja hageja enda lepingust tulenevat kohustust õigeaegselt ja kokkulepitud mahus ei täitnud, pöördus ehitushanke võitja OÜ Mapri Ehitus otse projekteerija poole ja hageja poolt tegemata jäänud tööd teostas lõpuni Constructive OÜ. Tööde lõpule viimise eest on makstud tasu Constructive OÜ- le.
32.Mapri Ehituse OÜ selgituskirja kohaselt vastavalt esitatud hankedokumentatsioonile esitas ehitaja tähtaegselt omapoolse hinnapakkumuse koos omapoolsete ettepanekutega, kuidas hoonet nii rahaliselt kui ka funktsionaalselt oleks võimalik optimaalsemalt rajada. Optimaalsemate konstruktiivsete lahenduste osas ei tulnud tellijalt vastust kas ja millise aja jooksul on võimalik teostada muudatused projektis, mistõttu tellis Mapri Ehituse OÜ Constructive OÜ-lt vastavalt põhiprojektile vajalikud muudatused ja lõpliku konstruktiivse tööprojekti (dtlk 1693)
33.Tunnistaja Q.Wi, kes oli Constructive OÜ projekteerija, ütluste kohaselt Mapri Ehitus OÜ ei tellinud põhiprojekti parandusi, tellis kohe tööprojekti. Keegi ei tellinud põhiprojekti muudatusi“ Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et „Tööprojekti käigus tekivad muudatused, Mapri Ehituse OÜ palvel ja soovil.“
34.Kohus tuvastab eeltoodud tõenditest kogumis, et OÜ Mapri Ehituse soovitud muudatused ei olnud põhiprojekti parandamise nõuded selles tähenduses, et põhiprojekt olnud koostatud puudustega või oleks esinenud hageja poolt tegemata töid. Mapri Ehitus OÜ selgituskirjast tuleneb, et ehitaja tegi ettepanekuid hoone optimaalsemaks rajamiseks ehk projekti muutmiseks, kuid eeltoodu ei tõenda, et hageja oleks jätnud oma töövõtulepingujärgsed tööd tegemata või teinud neid puudustega.
35.Eeltoodud asjaoludel kogumis tuleb lugeda tööd hageja poolt üleantuks ja kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel sõltumata sellest, et pooled akti ei vormistanud.
36.Vastuseks kostja väitele, et tööd ei valminud ning ei antud üle 09.03.2023, mistõttu ei tekkinud kostjal tööde eest tasumist, märgib kohus järgmist.
37.Üldisest hea usu põhimõttest (TsÜS § 138), et tellija ei või töö vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Eelkõige oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ebaoluliste puuduste tõttu, mis ei takista töö tulemuse eesmärgipärast kasutamist. Samuti on kostja 10.05.2023 e-kirjaga tõendanud, et tähtaja ületamine ei olnud kostja hinnangul oluliseks lepingurikkumiseks ega põhjuseks tööde eest tasumata jätmiseks.
38.Seega kohus tuvastab, et hageja nõue töövõtulepingujärgse viimase osamakse 4500 eurot, millele lisandub käibemaks, on muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda selle tasumist VÕS § 637 lg 4 alusel.
2-23-126784
39.Kohus ei nõustu hagejaga aga selles, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 17.04.2023 ehk 7 päeva möödumisel 10.04.2023 arve esitamisest. Asjas on tõendatud, et viimane digikonteiner, mis taheti üle anda tellijale, on ülesse laetud 26.04.2023. Seega saab tasunõude lugeda sissenõutavaks muutunuks mitte varem kui 7 päeva pärast digikonteineri üleslaadimist ehk 04.05.2023.
40.Hageja on lisaks põhivõlale esitanud viivise nõude määras 0,06% päevas alates 18.04.2023. Hageja palub mõista viivis välja kindla summana kuni hagi esitamiseni ja edasiulatuva viivisena kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole viivisenõudele, sh viivisemäärale vastuväiteid esitanud. 41. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu punktis 7.1 leppinud kokku viivisemääraks 0,06% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
42.Hageja viivisenõue perioodi 18.04.2023 kuni 03.05.2023 eest summas 51,84 eurot on põhjendamatu. Alates nõude sissenõutavaks muutumisest 04.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.11.2024 on hageja viivituses 558 päeva. Viivisemääraga 0,06% päevas moodustab viivis põhinõudelt 5400 eurot 558 päeva eest 1807,92 eurot. Kohus rahuldab ühtlasi kostja viivisenõude alates 12.11.2024 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab hagejalt välja viivise põhinõudelt 5400 eurot määras 0,06% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
44.Kohus rahuldab hagi kogu põhinõude ulatuses ja valdavalt viivisenõude ulatuses. Hagi rahuldamata jätmise osa on marginaalne (51,84 eurot, mis on alla 1% hagihinnast 6909,84 eurot). Sel põhjusel jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
46.Kohus määras 09.10.2024 kohtuistungil tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 09.10.2024.
47.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 30.08.2023, mis kajastab hagi koostamisega seotud menetluskulusid, mis seisnevad 5 tunni ulatuses kulutustes õigusabile tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ja riigilõivus 630 eurot. Rohkem menetluskulude nimekirju ei ole hageja esitanud.
48.Kohus asub seisukohale, et hagejale osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik, hageja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta kooskõlas turuolukorraga.
49.Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja osalenud kahel kohtuistungil. 01.02.2024 kohtuistung kestis 30 minutit ja 09.10.2024 kohtuistung 1 tund ja 20 minutit. Mõistlikuks saab pidada ajakulu kuni 1 tunni ulatuses kummakski istungiks ettevalmiseks. Seega nähtub toimikust täiendavalt kulu õigusteenuse 3 tunni ja 50 minuti ehk 383 euro ulatuses.
2-23-126784
50.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 630 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
51.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 1513 eurot (500 + 383 + 630), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
52.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.