Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kalev Saare ja Margit Vutt
Kohtuasi
AS-i LHV Pank ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo hagi Advokaadibüroo WIDEN OÜ (endine Advokaadibüroo LEXTAL OÜ) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i LHV Pank ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo kassatsioonkaebus Advokaadibüroo WIDEN OÜ vastukassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 777 771 eurot 15 senti Vastukassatsioonkaebuse hind 98 608 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS LHV Pank Hageja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn Kostja Advokaadibüroo WIDEN OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Marcus Niin, seaduslik esindaja vandeadvokaat Rainer Ratnik Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-19798 muutmata ning kassatsioon- ja vastukassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta kassatsioonkaebusega seotud menetluskuludest 43% Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo kanda ja 57% solidaarselt
2-21-19798 AS-i LHV pank ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo kanda. Jätta vastukassatsioonkaebusega seotud menetluskulud Advokaadibüroo WIDEN OÜ kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus.
1.AS LHV Pank (hageja I) ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) (KMA) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (hageja II) esitasid 18. detsembril 2021 Harju Maakohtule Advokaadibüroo WIDEN OÜ (end. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ) (kostja) vastu hagi, milles palusid kostjalt välja mõista: • solidaarselt hagejate kasuks kahjuhüvitise 412 413 eurot 50 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 20 518 eurot 98 senti ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; • hageja II kasuks kahjuhüvitise 392 516 eurot 78 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 19 529 eurot 5 senti ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
14.veebruaril 2018 kuulutas Harju Maakohus välja KMA pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Veli Kraavi, kes töötas kostja büroos vandeadvokaadina. Harju Maakohus vabastas 2. detsembri 2020. a määrusega V. Kraavi pankrotihalduri ülesannetest ning nimetas uueks pankrotihalduriks hageja II. KMA pankrotivara hulka kuulus kinnistu asukohaga Kohila tn 2a// Pärnu mnt 139a, Tallinn. Kinnistut koormas hageja I kasuks hüpoteek 1 250 000 eurot. Kinnistu võõrandati enampakkumisel hinnaga 1 500 250 eurot, mis laekus KMA arvelduskontole. V. Kraavi tekitas pankrotivarast raha omastades hagejatele kahju. Ta tegi ajavahemikul 16. juulist 2018 kuni 29. augustini 2020 KMA arvelduskontodelt alusetuid makseid endale või endaga seotud äriühingutele kokku 847 972 eurot 8 senti. Sellest tagastas V. Kraavi 130 325 eurot. Endiselt on tagastamata 717 647 eurot 8 senti. Lisaks tasus KMA 18. detsembril 2018 kostjale 87 283 eurot 20 senti, st arve nr 2018/11/049 suurusega 72 000 eurot, selgitusega „halduri esialgne tasu“ ning arve nr 2018/11/050 suurusega 15 283 eurot 20 senti, selgitusega „menetluskulud“. Harju Maakohus määras 21. juuni 2021. a määrusega V. Kraavi halduri tasuks 0 eurot. Seega ei olnud KMA-l kohustust pankrotihalduri tasu ja menetluskulusid tasuda. Eeltoodust lähtuvalt vähenes V. Kraavi tegevuse tõttu pankrotivara 804 930 euro 28 sendi võrra. V. Kraavi rikkus alusetute maksete tegemisega pankrotiseaduse (PankrS) §-s 55 sätestatud kohustusi ning tekitas kohustuste rikkumisega kahju nii KMA-le, kui ka võlausaldajatele (sh hagejale I). Hagejatele tekkis kahju 412 413 eurot 50 senti. Kui kinnistu müügist saadud raha kuuluks pankrotivarasse, oleks hageja I nõudest rahuldatud vähemalt 1 112 413 eurot 50 senti (nõude summa 1 236 015 eurot - 10% menetluskuludeks). Olemasoleva pankrotivara arvel oli võimalik hageja I nõudest rahuldada 700 000 eurot. Hagejad saavad nõuda kahju hüvitamist solidaarselt. Kuna hageja I nõue jääb pankrotimenetluses rahuldamata, tekib KMA-le kahju, kuna KMA-l jääb selles ulatuses hagejale I kohustus täitmata.
2(10)
2-21-19798 Hageja II iseseisev nõue koosneb V. Kraavi tehtud ülejäänud alusetute maksete summast 305 233 eurot 58 senti ning kostjale tasutud maksete summast 87 283 eurot 20 senti. Arvete alusel tasutud summad tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, alternatiivselt kahjuhüvitisena. Hagejatel on õigus nõuda V. Kraavilt kahju hüvitamist PankrS § 63 lg 1 alusel ning alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel. Kuna V. Kraavi tegutses kostja kaudu ja kostja töötajana, on V. Kraavi tegevusest tulenev vastutus omistatav kostjale. Seega vastutab kostja V. Kraavi kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest advokatuuriseaduse (AdvS) § 47 alusel või alternatiivselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 lg 1 alusel.
21.aprillil 2021 nõudsid hagejad kostjalt V. Kraavi tekitatud kahju hüvitamist hiljemalt 5. mail 2021. Kostja keeldus nõude täitmisest 14. mail 2021. Hagejate hinnangul muutus nõue seega sissenõutavaks
5.mail 2021, mistõttu on sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 19 529 eurot 5 senti põhinõudelt 392 516 eurot 78 senti ja 20 518 eurot 98 senti põhinõudelt 412 413 eurot 50 senti. Harju Maakohus kuulutas 22. septembri 2021. a määrusega välja V. Kraavi pankrot. Hagejad esitasid pankrotimenetluses nõudeavaldused.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole hagejate õiguste rikkumine võimalik, mistõttu tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt läbi vaatamata. Isegi kui hageja II nõuet on põhjendatud edasi menetleda, tuleb jätta läbi vaatamata hageja I nõue. V. Kraavi pankrotimenetluses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2023. a määruse kohaselt ei ole hagejal I nõuet V. Kraavi vastu. Seega ei saa hagejal I olla nõuet ka kostja vastu. V. Kraavi tegevus haldurina ei ole omistatav kostjale. Halduri vastutusele ei kohaldu AdvS § 47. Kostja vastutus ei tulene ka TsÜS §-st 132 ega VÕS §-st 1054. V. Kraavi tegutses perioodil 1. juuni 2017 kuni 24. november 2020 kostja büroos, kuid mitte ainult (nt on tegutsemiskohana märkinud Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid OÜ). Kostjal ei olnud kontrolli V. Kraavi tegevuse üle ärilises mõttes. Kuigi V. Kraavi tellis haldurina õigusteenust kostja büroost, on V. Kraavi teistes pankrotiasjades teinud koostööd teiste advokaadibüroodega. Kostja vastutus on välistatud TsÜS § 132 alusel, kuna V. Kraavi nimetas pankrotihalduriks kohus ning selle kinnitas võlausaldajate üldkoosolek. Seega tekkis tema õiguslik positsioon pankrotihaldurina kostjast sõltumata. Kostja kui juriidiline isik ei saa tegutseda pankrotihaldurina, mistõttu ei saa kostja sellist teenust oma majandustegevuses osutada. Pankrotihaldur tegutseb isiklikult ja sõltumatult, täites ametiisikuna seadusest tulenevaid ülesandeid, mitte osutades advokaadibüroo töötajana õigusteenust. Halduri vastutuse aluseks on PankrS § 63, mis erinormina välistab deliktilise vastutuse VÕS § 1054 alusel. Kutsetegevusest tulenevad vastutuskindlustuse lepingud olid pankrotihalduril ja kostjal eraldi sõlmitud. Kostja hinnangul ei ole alust tagastada arvete nr 2018/11/049 ja 2018/11/050 alusel makstut, kuna halduril säilib õigus saada tehtud töö eest tasu ka siis, kui ta pani toime omastamise, ning pankrotimenetluse menetluskulusid ei ole sisuliselt kahtluse alla seatud. Kostja kontole maksti raha pankrotihalduri taotluse ja jõustunud kohtumääruse alusel. Kostja esitatud arvetel oli raamatupidamislik tähendus ning kostja ei ole halduri ja hageja II vahelise õigussuhte osaline. Seega ei ole hageja II pankrotivara arvel tehtud kostjale sooritust VÕS § 1028 mõttes. Hagejal II ei ole õigust esitada alusetu soorituse tagastamise nõuet kostja vastu VÕS § 1029 järgi. 3(10)
2-21-19798 Isegi kui kohus leiab, et hagejate kahjunõue on põhjendatud, tuleks kahjuhüvitist VÕS § 140 alusel vähendada.
3.Kostja poolel iseseisva nõudeta kaasatud kolmas isik Compensa Vienna Insurance Group, ADB (kolmas isik) nõustus kostja seisukohtadega ning palus jätta hagi rahuldamata.
4.Harju Maakohus jättis 2. juuli 2024. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et pankrotihalduri tegevus ei ole õigusteenuse osutamine, mistõttu halduri vastutus ei tulene AdvS §-st 47. Kuigi haldur võib tegevuse käigus kokku puutuda õigusteenuse osutamisega (AdvS § 40), ei ole see halduri tegevuse põhisisu. Halduri kohustused tulenevad PankrS § 55 lg-st 3, milles nimetatud kohustused ei ole käsitatavad õigusteenuse osutamisena AdvS § 40 mõttes. Haldur täidab kohustusi isiklikult (PankrS § 55 lg 2, § 62 lg 3). Advokaadibüroo ei saa advokaadi tegevuse eest vastutada, kui bürool pole lepingulist suhet teenuse osutamiseks. Kostjal ei olnud kontrolli V. Kraavi ametitegevuse üle. V. Kraavi kutsepädevus ei sõltunud vandeadvokaadi kutsenimetusest, kuna V. Kraavi sooritas pankrotihalduri eksami enne vandeadvokaadiks saamist. V. Kraavi nimetamine KMA pankrotihalduriks ei sõltunud tema tegutsemisest vandeadvokaadina kostja büroos, vaid vastavast kohtumäärusest ning võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Kostja vastutus TsÜS § 132 alusel on välistatud. V. Kraavi ei tegutsenud üksnes kostja büroo kaudu, vaid tal oli ka muid ärisid ja tegevusi (sh pankrotihalduri amet). Kohtumääruses, millega V. Kraavi nimetati pankrotihalduriks, on halduri tegevuskohaks märgitud Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid. Pankrotihalduri tegevust ja vastutust reguleerib erikoosseisuna PankrS § 62 lg 3, mistõttu ei kohaldu deliktiline vastutus VÕS § 1054 järgi. Pankrotihalduri nimetas kohus, mistõttu tekkis pankrotihalduri õiguslik positsioon kostjast sõltumata. Ka kutsetegevusest tulenev vastutus oli pankrotihalduril ja kostjal kindlustatud eraldi. Maakohtu otsuse kohaselt ei saa hageja I esitada kahju hüvitamise nõuet väljaspool pankrotimenetlust. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas V. Kraavi pankrotimenetluses, et hagejal I ei ole V. Kraavi vastu nõuet. Maakohtu hinnangul säilib pankrotihalduril õigus saada tehtud töö eest tasu. Harju Maakohus määras
11.detsembri 2018. a määrusega V. Kraavile halduri esialgse tasu 60 000 eurot (millele lisandus käibemaks) (arve nr 2018/11/049). Hiljem selgunud väidetav omastamine ei muuda pankrotihalduri tööd olematuks ning tema õigus saada tasu säilib täies ulatuses. Arvel nr 2018/11/050 märgitud selgituse „menetluskulu“ all peetakse silmas pankrotihalduri menetluskulusid PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses.
5.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus hindas valesti tõendeid ja asjaolusid ning kohaldas vääralt materiaalõigust, mis omakorda tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Hagejate hinnangul on pankrotihaldurina tegutsemine vandeadvokaadi kutsetegevus. Vandeadvokaat peab tegutsema advokaadibüroo kaudu, mis muud teenust peale õigusteenuse osutada ei tohi. Seega ei ole põhjust jätta AdvS § 47 kohaldamata pankrotihalduri tegevusest tuleneva vastutuse suhtes. Kostja kasutas V. Kraavit oma majandustegevuses, sh reklaamis kodulehel tema tegutsemist pankrotihaldurina, võimaldas kanda oma büroo pankrotihalduri tegutsemiskohana Kohtutäiturite ja 4(10)
2-21-19798 Pankrotihaldurite Koja nimekirja ning kasutada büroo ruume ja vahendeid. Kohtu ja muude organite tehtav järelevalve ei võta advokaadibüroolt võimalust kontrollida advokaatide tegevust. Kostja ei tõendanud, et talle tehti ülekanded õiguslikul alusel.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hagejate kanda.
7.Kolmas isik vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26. augusti 2025. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja II hagi rahuldamata 87 283 eurot 20 sendi ja viivise osas, ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja II kasuks välja 87 283 eurot 20 senti ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise (kuni 18. detsember 2021) 4342 eurot 64 senti ning alates 18. detsembrist 2021 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei vastuta hagejatele tekkinud kahju eest, kuid osaliselt on maakohtu põhjendused ebaõiged. Ringkonnakohtu hinnangul ei osuta vandeadvokaat pankrotihaldurina tegutsedes õigusteenust (AdvS § 40 lg 1), vaid halduri kohustused tulenevad PankrS § 55 lg-st 3. Pankrotihaldur täidab kohustusi isiklikult (PankrS § 55 lg 2), mitte juriidilise isiku kaudu (PankrS § 57 lg 1). Seega ei saa vandeadvokaat halduri kohustusi täita advokaadibüroo kaudu. Advokaadibüroo kaudu on võimalik osutada vaid õigusteenust (AdvS § 49 lg 1). Advokaadibüroo töötajate kaasamine toimingutesse ei laienda halduri vastutust advokaadibüroole. Advokaadibüroo ei kontrolli halduri tegevust. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole täidetud TsÜS § 132 ja VÕS § 1054 kohaldamise eeldused, sest advokaadibüroo ei osuta pankrotihalduri teenust ega kasuta haldurit enda ülesande täitmisel. Halduri nimetab ja vabastab ametist kohus. V. Kraavi võimalus haldurina tegutseda tulenes sellest, et ta oli vandeadvokaat. Viimane saab tegutseda advokaadibüroo kaudu. Üksnes haldur oli õigustatud saama halduri tasu ja kulude hüvitamist, mistõttu see, et halduri tasu ja kulud maksti kostja arvelduskontole, ei tähenda, et kostja kasutas V. Kraavit halduri kohustuste täitmisel. Maakohus leidis ekslikult, et hageja I ei saa esitada kahju hüvitamise nõuet väljaspool pankrotimenetlust ning et haldur ei ole hagejale I otseselt kahju tekitanud. V. Kraavi pankrotimenetluses ei tunnustatud hageja I kahju hüvitamise nõuet, kuid see ei välista nõude esitamist solidaarvõlgniku vastu (PankrS § 96). Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille järgi oli V. Kraavil õigus saada pankrotihalduri töö eest tasu ja menetluskulude hüvitist. Harju Maakohus määras 11. detsembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16617 halduri esialgseks tasuks 60 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid määras 21. juuni 2021. a määrusega (mis on jõustunud) V. Kraavi lõplikuks tasuks 0 eurot. Seega tasaarvestas maakohus haldurile määratud esialgse tasu lõpliku tasuga PankrS § 65 lg 3 alusel. Maakohtul ei olnud õigust praeguses asjas pankrotimenetluses tehtud tasumäärust muuta ning otsustada haldurile tasu maksmine.
5(10)
2-21-19798 Maakohus ei põhjendanud, mis alusel oli V. Kraavil õigus saada menetluskulude hüvitist. Menetluskulude kindlaksmääramist reguleerib TsMS, mistõttu pidanuks menetluskulud kindlaks määrama kohus. Sellist kohtumäärust ei ole asjas esitatud. Ringkonnakohus leidis, et KMA pankrotivarast tasuti kostjale 87 283 eurot 20 senti õigusliku aluseta ning see tuleb VÕS § 1028 lg 1 alusel hagejale II tagastada. Ehkki halduril oli õigus hüvitist saada, tehti sooritus tema taotlusel kostjale (PankrS § 65 lg 1), kes on soorituse saaja (VÕS § 1028 lg 1), mitte kolmas isik VÕS § 1029 mõttes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsused tühistada osas, millega jäi hagi rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. V. Kraavi osutas KMA pankrotihaldurina kostja kaudu õigusteenust. Enamik pankrotihalduri seadusest tulenevatest ülesannetest on võrreldavad tavapärase õigusteenuse osutamisega (nt nõuete kaitsmine ja võlgniku esindamine pankrotivaraga seotud kohtuvaidlustes). Isegi juhul, kui tegemist oli muud liiki teenusega, vastutab kostja pankrotihalduri tekitatud kahju eest, kuna tema tegevus pankrotihaldurina oli osa kostja majandustegevusest. V. Kraavi oli kostja töötaja ja tegutses hageja II pankrotimenetluses kostja kaudu, märkides oma tegutsemiskohaks kostja büroo ja taotledes tasu maksmist kostja kontole. Kostja esitles V. Kraavit kodulehel kogenud pankrotihaldurina ning osutas KMA pankrotimenetluses erinevaid teenuseid. Seetõttu on halduri tegevusest tulenev vastutus omistatav kostjale ning viimane vastutab hagejatele tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt AdvS § 47 alusel või alternatiivselt TsÜS § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 lg 1 alusel. Kostja vastutust ei välista, et pankrotihaldurina saab tegutseda ainult füüsiline isik ega ka see, et halduri nimetab kohus. Kostja vastutuse seisukohalt ei ole tähtsust sellel, kas V. Kraavi oli ametiisik ega sellel, et tema tegevuse üle tegi järelevalvet kohus või muu asutus. PankrS § 62 lg-st 3 ei tulene, et haldur vastutab tekitatud kahju eest ainult isiklikult. Seda ei tulene ka asjaolust, et kostja ja pankrotihaldur oma tegevuse eraldi kindlustasid. Hagejatel on õigus nõuda kahju hüvitamist. Hagejal II tekkis kahju pankrotivara vähenemise tõttu. Hagejal I tekkis kahju pankrotivõlausaldajana, kuna hageja I pandiga tagatud nõue jäi 412 413 euro 50 sendi ulatuses rahuldamata. Hageja I kahju hüvitamise nõude esitamist (PankrS § 63 lg 1 alusel) ei välista hageja I nõude tunnustamata jätmine V. Kraavi pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-21-9837).
10.Kostja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, leides, et hagejal II on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel halduri tasu ja kulude tagastamist. Maakohus leidis õigesti, et haldur ei ole alusetult rikastunud, sest tal oli õigus saada tehtud töö eest tasu ja kulude hüvitist. Seadus ei võimalda jätta pankrotihaldurit tehtud töö eest tagantjärele tasustamata karistusena kohustuste rikkumise eest, sh siis, kui haldur on toime pannud omastamise. Soorituse saaja VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ei olnud kostja, vaid V. Kraavi. Kostja oli PankrS § 65 lg 1 järgi halduri määratud kolmas isik, kelle kontole raha kanti. Sellega täitis KMA enda kohustust pankrotihalduri, mitte kostja ees, mistõttu saab maksete tagastamise nõude esitada VÕS § 1029 järgi V. Kraavi vastu.
11.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejad vaidlesid vastukassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 6(10)
2-21-19798
12.Iseseisva nõudeta kolmas isik nõuetekohast vastust ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata ning kassatsioon- ja vastukassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
14.Kassatsioonimenetluses on vaja lahendada järgmised õiguslikud küsimused: kas kostja vastutab pankrotihaldur V. Kraavi kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest (I); kas hagejal I on pankrotivõlausaldajana õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist solidaarselt hagejaga II (II) ning kas hagejal II on õigus nõuda kostjalt halduri tasu ja kulude hüvitisena saadu tagastamist (III). Viimasena lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (IV). I
15.Hagejate hinnangul vastutab kostja pankrotihalduri tekitatud kahju eest solidaarselt halduriga, kuna haldur tegutses kostja kaudu ning tema tegevus oli osa kostja majandustegevusest. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et kostja vastutus AdvS § 47, TsÜS § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 järgi on välistatud, kuna kahju ei tekkinud õigusteenuse osutamise käigus, halduri tegevus ei ole seotud kostja majandus- ega kutsetegevusega ning halduri vastutus tuleneb erinormist, st PankrS §-st 63.
16.Kohtud on lõpptulemusena õigesti leidnud, et kostja vastu esitatava nõude õiguslik alus ei saa olla TsÜS § 132 lg 1 ega VÕS § 1054 lg 1. Küll aga tuleb selles osas muuta kohtute põhjendusi.
17.TsÜS § 132 on küll pealkirjastatud: „Teise isiku eest vastutamine“, kuid oma olemuselt ei ole TsÜS § 132 isiku vastutust loov nõudenorm, vaid norm, mis võimaldab omistada ühe isiku tegevuse teisele isikule. TsÜS § 132 alusel luuakse õiguslik fiktsioon, mille tulemusena loetakse teise isiku tehtud tegu või tegevusetus võrdseks selle isiku teo või tegevusetusega, kellele see tegu või tegevusetus omistatakse. Seega ei saa kostja hagejate ees vastutada ainuüksi TsÜS § 132 lg 1 järgi, vaid lisaks halduri käitumise omistamisele kostjale, peaks olemas olema ka õigusnorm, mille kohaselt kostja peab hüvitama talle omistatud tegevusega tekitatud kahju. Selleks nõudenormiks ei saa olla PankrS § 63 lg 1, kuivõrd see sätestab pankrotihalduri isikliku vastutuse, st PankrS § 63 lg 1 järgne kahju hüvitamise kohustus saab tekkida üksnes isikul, kes on või oli pankrotihaldur. Kostja sellele tingimusele ei vasta.
18.Kostja vastutus ei ole võimalik ka deliktiõiguse alusel. VÕS § 1054 lg 1 võimaldab omistada isikule teise isiku toimepandud õigusvastase teo. See on võimalik üksnes juhul, kui isik, kelle vastutus omistatakse, vastutab ise delikti alusel. Kohtud tuvastasid, et V. Kraavi tegi KMA pankrotivara arvel alusetuid makseid. Sellega rikkus haldur PankrS §-st 55 tulenevaid kohustusi. Halduri vastutus tuleneb tema pankrotiseadusest tulenevast erilisest õigussuhtest pankrotivõlgniku ja võlausaldajatega. Halduri vastutuse aluseks ei ole seega deliktiõigus, vaid PankrS § 63 lg-st 1 tulenev erinorm (vrd RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-181-15, p 44; RKTKo 11.06.2025, 2-22-6487/73, p 16; RKTKm 04.03.2026, 2-24-6606/51, p 13). Pankrotihalduri deliktiõiguslik vastutus oleks võimalik juhul, kui tegevus, millega kahju tekitatakse, ei ole seotud pankrotihalduri kohustuste täitmisega. Tuvastatud asjaoludel said aga alusetud ülekanded võimalikuks seetõttu, et V. Kraavi täitis pankrotihalduri ülesandeid.
19.Kassatsioonkaebuse kohaselt vastutab kostja V. Kraavi tekitatud kahju hüvitamise eest AdvS § 47 alusel. Kolleegium sellega ei nõustu. 7(10)
2-21-19798 AdvS § 47 kohaselt vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju eest advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Riigikohtu varasemast praktikast tulenevalt vastutab advokaadibüroo advokaadi tegevuse tõttu kliendile õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest. AdvS §-st 47 tuleneb advokaadi vastutuse erialus, mille järgi vastutab lepingu rikkumisega seotud kahju eest advokaadibüroo kõrval ka advokaat isiklikult (RKTKo 3-2-1-181-15, p-d 40 ja 44). Seega eeldab AdvS § 47 kohaldamine lepingulist suhet õigusteenuse osutamiseks. Pankrotihaldurina tegutsemine ei ole õigusteenuse osutamine AdvS § 40 lg 1 mõttes (vrd RKKKo 3-1-1-23-07 p 21). Pankrotihaldur ei tegutse lepingu alusel, vaid tema nimetab ametisse kohus. Seega ei vastuta kostja ka AdvS § 47 alusel. II
20.Kohtud jätsid hageja I nõude rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja I ei saa esitada nõuet väljaspool V. Kraavi pankrotimenetlust. Ringkonnakohus muutis selles osas maakohtu põhjendusi, kuna asus seisukohale, et nõude tunnustamata jätmine V. Kraavi pankrotimenetluses ei välista solidaarvõlgniku vastu nõude esitamist PankrS § 96 alusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et V. Kraavi pankrotimenetluses hageja I nõude tunnustamata jätmine ei välista hageja I õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist väljaspool V. Kraavi pankrotimenetlust. Õige on ka kohtute lõppjäreldus, et hagejal I ei ole kostja vastu nõuet. Ka selles osas tuleb muuta kohtute põhjendusi.
21.Kohtud tuvastasid, et Harju Maakohus kuulutas 22. septembri 2021. a määrusega välja V. Kraavi pankroti. Hageja I ja hageja II esitasid oma nõuded V. Kraavi pankrotimenetluses. Hageja I nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata. Nõude tunnustamata jätmisel on toime üksnes pankrotimenetluses (vt ka RKTKo 15.10.2025, 2-21-16822/84, p 11, RKTKm 3-2-1-157-16, p 13), mistõttu ei saa sellest hageja I ja kostja vahelises suhtes järeldada, et hagejal I ei ole V. Kraavi vastu nõuet, mille eest kostja solidaarselt vastutab. Olukorras, kus võlausaldaja nõue jääb pankrotimenetluses tunnustamata, on võlausaldajal põhimõtteliselt võimalik esitada nõue võlgniku vastu pärast pankrotimenetlust (PankrS § 167). Kolleegium märgib, et hageja I nõuet kostja vastu ei välistaks ka see, kui hageja I nõue V. Kraavi vastu oleks jäänud jõustunud kohtuotsusega rahuldamata. Solidaarvõlgnikud ei ole TsMS § 207 lg 3 mõttes vältimatud kaaskostjad (RKTKo 09.04.2020, 2-17-14766/106, p 16 ja seal viidatud lahendid). See tähendab, et menetlusõiguslikult on võimalik, et sama nõue ühe solidaarvõlgniku vastu rahuldatakse ja teise vastu jääb rahuldamata.
22.PankrS § 63 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda mh, et pankrotihaldur hüvitaks kahju, mis seisneb selles, et võlausaldajal jääb pankrotivara arvel osa nõudest rahuldamata, kuna pankrotihaldur on süüliselt pankrotivara vähendanud ja puuduva osa kättesaamine võlgnikult on ebatõenäoline (vt RKTKo 15.10.2025, 2-21-16822/84, p 11). Pankrotimenetluse ajal saaks võlausaldaja nõuda aga sellise kahju hüvitamist pankrotivarasse, mitte endale. See tuleneb põhimõttest, et pankrotimenetluse korral tuleb võlausaldajate nõuded rahuldada üksnes pankrotimenetluse raames, mitte aga selle kõrvalt (PankrS § 44 lg 1).
23.Kui pankrotihaldur on pärast kahju tekitava rikkumise toimumist ametist vabastatud ja ametisse on nimetatud uus pankrotihaldur, ei ole pankrotivõlausaldaja uue pankrotihalduriga solidaarvõlausaldaja. Nimelt saab võlausaldajale tekkida kahju üksnes juhul, kui pankrotivara on vähenenud. Juhul, kui uus pankrotihaldur nõuab eelmise halduri tekitatud kahju hüvitamist pankrotivarasse, ei ole võlausaldajale hüvitatud summa osas kahju tekkinud (vrd juhatuse liikme vastutuse kohta RKKKo 15.05.2026, 1-23-5392/110, p 40 ja seal viidatud lahendid). Kuivõrd 8(10)
2-21-19798 praeguses asjas on uus pankrotihaldur nõude esitanud ning see on praeguse otsusega rahuldatud, ei ole hagejal I nõude esitamiseks õiguskaitsevajadust. Seega on hageja I hagi lõppkokkuvõttes jäetud õigesti rahuldamata. III
24.Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja vastukassatsioonkaebuse väited alust ringkonnakohtu otsust tühistada.
25.Ringkonnakohus tuvastas, et KMA tasus kostjale arve nr 2018/11/049 (selgitusega „Halduri esialgne tasu“) alusel 72 000 eurot ning arve nr 2018/11/050 (selgitusega „menetluskulud“) alusel 15 283 eurot 20 senti. Harju Maakohus määras 11. detsembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16617 V. Kraavile halduri esialgseks tasuks 60 000 eurot, millele lisandub käibemaks (st 72 000 eurot). Harju Maakohus vabastas 2. detsembri 2020. a määrusega V. Kraavi KMA pankrotihalduri ametist ning 21. juuni 2021. a määrusega määras halduri tasuks 0 eurot.
26.Kostja vastukassatsioonkaebuse kohaselt ei olnud soorituse saajaks VÕS § 1028 lg 1 tähenduses tema, vaid V. Kraavi. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Praeguses asjas on tuvastatud, et halduri taotluse ja PankrS § 65 lg 1 viimase lause alusel määrati halduri esialgne tasu kostjale. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb (PankrS § 65 lg 1 neljas lause). Büroo all tuleb selle sätte mõttes mõista isikut, kes peab bürood. Kuna PankrS § 65 lg 11 kohaselt tuleb sel juhul lisada pankrotihalduri tasule käibemaks, kui büroo on käibemaksukohustuslane, ei ole tegemist pelgalt haldurile võlgnetava tasu maksmise kohustuse täitmisega kolmandale isikule. Pankrotihalduri teenuse osutamine on sel juhul büroo majandustegevus. Vastasel juhul poleks seadusandja ette näinud büroole makstavale tasule käibemaksu lisamist sõltuvalt sellest, kas büroo on käibemaksukohustuslane. Nimelt on käibemaksukohustuslasel käibemaksu maksmise kohustus käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 p 1 järgi enda maksustatavalt käibelt ning käive on KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt teenuse osutamine. Seega saab lisada pankrotihalduri tasule käibemaksu üksnes siis, kui see on büroo pidaja osutatav teenus. Eeltoodust lähtuvalt on kostja soorituse saaja. See, mida kostja saadud rahaga tegi, ei ole oluline. Sel põhjusel ei nõustu kolleegium vastukassatsioonkaebuse väitega, et hageja II pidanuks esitama alusetu rikastumise nõude VÕS § 1029 järgi V. Kraavi vastu.
27.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et KMA pankrotivarast tasuti kostjale alusetult 87 283 eurot 20 senti. Praeguses asjas ei saa otsustada halduri tasu maksmist, kuna selline pädevus on pankrotiasja läbi vaataval kohtul. Kohus määras pankrotimenetluses halduri lõplikuks tasuks 0 eurot. Kohtumäärust ei vaidlustatud. Seega ei ole asjakohane hinnata, kas ja kui palju tööd haldur pankrotimenetluses tegi ning kas ja kui suurt tasu on tal selle eest õigus saada. Lisaks viitas ringkonnakohus põhjendatult sellele, et tsiviilasjas ei ole esitatud kohtumäärust, mille alusel oleks tekkinud KMA kohustus hüvitada kostjale arve nr 2018/11/050 järgi menetluskulud. IV
28.Kolleegium jätab tähelepanuta iseseisva nõudeta kolmanda isiku 12. detsembril 2025 esitatud vastuse ning 5. märtsil 2026 esitatud täiendatud vastuse koos lisaga, st väljatüki välisriigi õiguse kommenteeritud väljaandest, sest need ei vasta TsMS § 218 lg 3 esimese lause nõuetele, mille kohaselt võib menetlusosaline hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 9(10)
2-21-19798
29.Kostja lepingulised esindajad esitasid 23. veebruaril 2026 kokkuvõtva seisukoha koos taotlusega võtta vastu tõendid välisriigi õiguse kohta, st väljatrükk Saksa õiguse kommenteeritud väljaandest. Kostja seaduslik esindaja esitas 16. märtsil 2026 välisriikide õiguse kohta kohtupraktika analüüsi ja seisukoha. Kolleegium leiab, et kostjate tõendid välisriigi õiguse kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole asjakohased. Praeguses asjas ei tule kohaldada välisriigi õigust. Põhimõtteliselt ei ole küll välistatud, et pool tugineb ka Eesti õiguse tõlgendamise kohta seisukohta esitades võrreldavale välisriigi õiguskirjandusele või kohtupraktikale, kuid see eeldab, et Eesti ja välisriigi õiguslik regulatsioon oleks sarnane. Praegu kostjad seda välja ei ole toonud. Kohtul on võimalik menetluskulude kindlaksmääramisel võtta eeltoodut arvesse ja jätta ilmselgelt põhjendamatute menetlusdokumentide koostamise kulu vastaspoolelt välja mõistmata. Samuti ei tule menetluskuluna hüvitada kostja seadusliku esindaja tehtud toiminguid.
30.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb selle menetlemisega seotud menetluskuludest TsMS § 171 lg 1 ja § 165 järgi, arvestades hagejate kassatsioonkaebuses vaidlustatud nõuete proportsiooni, 43% hageja II kanda ja 57% hagejate kanda solidaarselt. Vastukassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
31.Kolleegium muudab TsMS § 137 lg 11 alusel tsiviilasja hinda. Maakohus on märkinud otsuses eraldi hagihinnad hageja II nõudele ja hagejate I ja II solidaarsele nõudele. Sarnaselt on ka ringkonnakohus märkinud otsuses kaks eraldi apellatsioonkaebuse hinda. Kui mitu hagejat on esitanud ühes hagidokumendis enda nõuded, mis on menetluslikult iseseisvad, tuleb tõepoolest üldjuhul määrata iga hageja kohta eraldi hagihind (nt RKTKo 19.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 14 ja 15). Sellest näeb aga erandi ette TsMS § 134 lg 2, mille kohaselt, kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. Selle sätte mõttes saab solidaarvõlausaldajate nõuet pidada ühiseks nõudeks. Kolleegiumi hinnangul tuleb seetõttu olukorras, kus kaks hagejat on ühes hagis esitanud nõuded selliselt, et osaliselt nõutakse kostjalt raha maksmist solidaarselt mõlemale hagejale ja osaliselt ainult ühele, lähtuda tsiviilasja hinna määramisel TsMS § 134 lg-te 1 ja 2 koostoimes nõude kogusummast. Seetõttu tuleb hagihinnaks määrata 876 379 eurot 65 senti ning kassatsioonkaebuse hinnaks, arvestades kaebuse ulatust, TsMS § 137 lg 1 järgi 777 771 eurot 15 senti. Kolleegium osutab, et kostja on märkinud vastukassatsioonkaebuses selle hinna samuti valesti. TsMS § 137 lg 1 järgi on kaebuse hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. See tähendab, et seadusjärgset viivist nõudes tuleb kaebuse hinna arvutamisel lähtuda TsMS § 133 lg 2 järgi pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivisenõude hinna arvutamisel hagi esitamise ajal kehtinud seadusjärgsest viivisemäärast, mitte kaebuse esitamise ajal kehtinud määrast.
32.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.