lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-157-16

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-157-16
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1841
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 106 lg 1, 2PankrS § 100 lg 2PankrS § 103 lg 2PankrS § 105PankrS § 116 lg 2PankrS § 118 lg 2PankrS § 119 lg 3PankrS § 143PankrS § 145TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (23)

lahend.ee
2-21-16822/84Riigikohtu tsiviilkolleegium15.10.20252-20-5783/89Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.06.20252-22-18981/47Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.10.20242-19-6082/294Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.07.20242-21-16822/78Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.12.20232-23-5679/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.09.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

3-2-1-157-16 Tartu, 22. veebruar 2017 Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa hagi SA PJV Hooldusravi vastu 25. juuli 2012. a käenduslepingu tagasivõitmiseks Hagi läbi vaatamata jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-5723 PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa määruskaebus Hageja PJV Hiiu Ravikeskus AS pankrotihaldur Andrias Palmits Kostja SA PJV Hooldusravi, esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal 30. jaanuar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a määrus ja Harju Maakohtu
19.veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-5723. Saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 207 lg 3Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
TsMS § 208Kostja asendamine ja kaasamine
TsMS § 3401
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 456 lg 1Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjed
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-20-1992/31
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
28.06.2023
2-21-17683/26Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.2023
2-21-7742/316Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.2023
2-21-5718/35Riigikohtu tsiviilkolleegium23.02.2023
2-20-10121/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.01.2022
2-17-8832/133Riigikohtu tsiviilkolleegium20.10.2021
2-20-5679/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.02.2021
2-19-424/96Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.09.2020
2-19-5986/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.07.2020
2-18-5316/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.2020
2-19-5986/24Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja15.01.2020
2-18-5107/60Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.09.2019
2-17-16817/28Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.10.2018
2-18-730/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.07.2018
2-17-8832/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.2018
2-17-7408/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.10.2017
2-14-61399/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.05.2017
1.Harju Maakohus kuulutas 28. märtsi 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-49762 välja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis, võlgnik) pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Andrias Palmits (hageja), kes esitas 15. aprillil 2015. a Harju Maakohtule SA PJV Hooldusravi (kostja) vastu hagi, milles palus tagasivõitmise korras tühistada võlgniku ja kostja vahel 25. juulil 2012. a sõlmitud käenduslepingu. Hagiavalduse kohaselt olid võlgnikul käenduslepingu sõlmimise ajal alalised makseraskused ning käenduslepingu sõlmimisega kahjustati võlausaldajate huve. Seetõttu tuleb käenduslepingu sõlmimine kui tehing tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
2.Käenduslepinguga võttis võlgnik kohustuse käendada kuni 3 000 000 euro ulatuses OÜ Sillen Konsultatsioonid kohustuste täitmist kostja vastu. Tagatud kohustused tulenesid samal päeval kostja ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel sõlmitud kokkuleppest, mille järgi OÜ Sillen Konsultatsioonid kohustus tasuma kostjale Tallinnasse aadressile Laste 1/Põllu 70/ Raudtee 75/Valve 3 Hiiu ravikeskuse ehitamise kulud 2 477 726 eurot (38 768 000 krooni). Kostja loovutas 7. septembril

2012. a kokkuleppest ja käenduslepingust tulenevad nõuded ZOI Grupp OÜ-le, mis omakorda loovutas nõuded 7. novembril 2012. a OÜ-le Vangent Assets. OÜ Sillen Konsultatsioonid kokkuleppest tulenevaid kohustusi ei täitnud ning OÜ Vangent Assets esitas võlgniku pankrotimenetluses käenduslepingu alusel nõude 3 070 830 eurot. Nõuet on tunnustatud Harju Maakohtu 27. veebruari 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-39098 (jõustus 26. mail 2015. a).

3.Kostja vaidles hagile vastu ning tugines muu hulgas sellele, et hagejal ei ole võimalik hagi esitamisega taotletavat eesmärki (võlgniku kohustuste vähenemist) saavutada, sest käenduslepingu alusel esitatud nõuet on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud. Lisaks ei ole täidetud käenduslepingu tagasivõitmise eeldused.
4.Harju Maakohus jättis 19. veebruari 2016. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole tagasivõitmise hagiga võimalik saavutada olukorda, kus käenduslepingu alusel esitatud nõuet ei eksisteeriks. Nõuet on pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel jõustunud kohtuotsusega tunnustatud ning PankrS § 105 kohaselt ei saa tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et praegusel juhul võiks analoogia korras kohaldada PankrS § 106 lg-t 2. Pankrotihaldur oleks pidanud oma vastuväited nõudele esitama nõuete kaitsmise koosolekul.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, sest hagi läbi vaatamata jätmise alused ei olnud täidetud. Nõuete kaitsmise koosoleku ajal ei olnud hagejale veel teada kõik käenduslepingust tuleneva nõude vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt PankrS § 118 lg-s 2 sätestatud pikemast tähtajast on halduril õigus vaidlustada tagasivõitmise korras ka lepingud, mis on võlausaldaja tunnustatud nõude aluseks. Kui PankrS § 106 lg-s 2 sätestatu alusel ei saa tagasivõidetud tehingust tulenevat nõuet uuesti läbi vaadata, võivad hageja hinnangul teoreetiliselt korraga eksisteerida nõude tunnustamisest ja tagasivõitmisest tulenevad tagajärjed.
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. septembri 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole võimalik kohaldada analoogia korras PankrS § 106 lg-t 2, sest viidatud sättes sisalduv loetelu on ammendav ning selle laiendav tõlgendamine määruskaebuses märgitud viisil ei ole lubatav. Seda ei muuda hageja väide, et tal ei olnud lühikeste tähtaegade tõttu võimalik esitada nõudele vastuväiteid nõuete kaitsmise koosolekul. Kuigi PankrS § 118 lg 2 kohaselt võib pankrotihaldur esitada tagasivõitmise nõude kolme aasta jooksul arvates pankroti väljakuulutamisest, ei ole praegusel juhul hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest ka hagi edukuse korral jääks vaidlustatud käenduslepingu alusel esitatud nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustatuks. Hageja seisukohta, et tunnustamisest ja tagasivõitmisest tulenevad tagajärjed võiksid korraga

eksisteerida, ei pidanud ringkonnakohus asjakohaseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Kohtud on jätnud arvestamata, et nõuete kaitsmise koosoleku ajaks ei pruugi haldur teada kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada nõudele vastuväite esitamist. Hagejani jõudis selle otsustuse tegemiseks vajalik teave järk-järgult. Nõuete kaitsmisega võrreldes on tagasivõitmine võimalik pikema aja jooksul. Tähendust ei ole sellel, et käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamise kohta on tehtud kohtuotsus. Nõuete kaitsmise mõte ei saa olla mistahes nõude fikseerimine hoolimata sellest, et hiljem võib ilmneda nõude aluseks oleva lepingu tühisus.
9.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning on seisukohal, et hagi on jäetud õigesti läbi vaatamata. Kostja hinnangul ei ole määruskaebust võimalik menetleda, sest hageja esitas taotluse hagi menetlusse võtmiseks, kuigi asi oli juba menetlusse võetud ja seejärel jäetud läbi vaatamata. Pankrotihaldur oleks pidanud esitama oma vastuväited nõuete kaitsmise koosolekul. Käenduslepingut ei ole enam võimalik tagasi võita, sest PankrS § 105 ja § 103 lg 5 kohaselt on välistatud tunnustatud nõudele vastuväite esitamine ja selle vaidlustamine ka nõude aluseks oleva tehingu kehtetuse tõttu. Kui võlausaldaja nõuet on tunnustatud jõustunud kohtuotsusega hagimenetluses, tuleb lisaks arvestada TsMS § 456 lg-s 1 ja § 457 lg-s 1 sätestatut.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
11.Esmalt märgib kolleegium, et hageja määruskaebuse menetlemist ei takista see, et hageja taotles maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning hagi menetlusse võtmist, mitte läbi vaatamata jäetud hagi menetluse jätkamist. Hageja on selgelt taotlenud maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist. Seda, mis viisil tuleb menetlust pärast vaidlustatud määruste tühistamist jätkata, otsustab TsMS § 701 lg 3 kohaselt Riigikohus, sõltumata määruskaebuse esitaja vastavatest taotlustest.
12.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ekslikult hagi läbi vaatamata, asudes seisukohale, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude aluseks olevat tehingut ei ole võimalik tagasi võita ja seeläbi tunnustatud nõude täitmise kohustusest vabaneda. Pankrotiseadus ei reguleeri küsimust, mis vahekorras on omavahel nõude tunnustamine ja tehingu või toimingu tagasivõitmine. Sellest ei saa aga järeldada, et tunnustatud nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmine on täiesti välistatud või ei annaks soovitud tulemust seetõttu, et ka eduka tagasivõitmise järel jääb alusetuks muutunud nõue alles. Selline käsitlus ei ole kooskõlas nõuete kaitsmise ja tagasivõitmise olemusega ega pankrotimenetluse üldiste eesmärkidega. Nõuete kaitsmine toimub PankrS § 100 lg 2 kohaselt pankrotimenetluse alguses ning selle eesmärgiks on saada ülevaade võlausaldajatest ja nende nõuetest. Tagasivõitmine seevastu on osa pankrotivara moodustamisest ja tagasivõitmise hagi esitamiseks on pankrotihalduril PankrS § 118 lg 2 järgi aega kolm aastat alates pankroti

väljakuulutamisest. Järelikult täidavad nõuete kaitsmine ja tagasivõitmine pankrotimenetluses erinevaid eesmärke, kusjuures tagasivõitmine saabki ajaliselt toimuda hiljem.

13.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et käenduslepingu tagasivõitmine on takistatud TsMS § 456 lg 1 ja § 457 lg 1 järgi, sest OÜ Vangent Assets nõuet võlgniku vastu on tunnustatud jõustunud kohtuotsusega. Nõude tunnustamine ja kaitstud nõuete nimekirja kandmine ei takista nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmist, sõltumata sellest, kas nõuet tunnustati PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul vastuväideteta või PankrS § 106 lg 1 järgses nõude tunnustamise vaidluses tehtud kohtulahendi alusel. Nõude tunnustamise vaidluses tehtud kohtulahendil ei ole muud tähendust peale selle, kas vaidlustatud nõue loetakse pankrotimenetluses tunnustatuks või mitte (vt ka Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-14, p 13). Kohus ei kontrolli nõude tunnustamise eeldusena seda, kas nõude aluseks olevat tehingut oleks võimalik tagasi võita, ning tagasivõitmise alused võivad ilmneda alles pärast nõude tunnustamise kohta otsuse tegemist. Samuti võib (kohtuotsusega) tunnustatud nõue hiljem ära langeda nt seetõttu, et nõue täidetakse väljaspool pankrotimenetlust. Seetõttu ei takista nõude tunnustamine, isegi kui selle kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, hilisema tagasivõitmise tagajärgede arvestamist edasises pankrotimenetluses.
14.Lisaks on ekslik maa- ja ringkonnakohtu seisukoht, et tunnustatud nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmine kujutab endast tunnustatud nõude vaidlustamist, mis on PankrS § 105 järgi võimalik üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud tingimustel. Kui kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, mille teisel poolel oli õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, annab see pankrotihaldurile õiguse keelduda kohustuse täitmisest pankrotivara arvel. Seda õigust saab pankrotihaldur kasutada ka pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmisest keeldumiseks, ilma et see kujutaks endast tunnustatud nõude vaidlustamist PankrS § 105 mõttes. Tagasivõitmise tagajärjel ei ole nõude tunnustamise saavutanud võlausaldajal õigust saada pankrotivarast väljamakseid, sest võlausaldaja nõude tunnustamisega seotud õigused lõppevad. Kui jaotusettepaneku koostamise ajaks on võlausaldaja nõudeõiguse kaotanud, peab pankrotihaldur seda arvestama jaotusettepaneku koostamisel PankrS § 143 järgi ning kohus omakorda jaotusettepaneku kinnitamisel PankrS § 145 järgi.
15.Eeltoodud põhjustel tuleb hageja määruskaebus rahuldada. Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise kohta muutmata, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
16.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on kostja SA PJV Hooldusravi, kellega võlgnik käenduslepingu sõlmis, käenduslepingust tuleneva rahalise nõude võlgniku kui käendaja vastu loovutanud ning praegu kuulub nõue OÜ-le Vangent Assets. SA PJV Hooldusravi vastu esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamine ei saa tuua kaasa õiguslikke tagajärgi OÜ-le Vangent Assets, sest TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik ainult menetlusosalistele. Kuna õigus nõuda käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist kuulub hageja enda väidete kohaselt OÜ-le Vangent Assets, ei saa SA PJV Hooldusravi vastu esitatud hagi

rahuldamine anda pankrotihaldurile käesoleva määruse punktis 14 kirjeldatud õigust kohustuse täitmisest keelduda. Kui pankrotihaldur soovib vabaneda käenduslepingust tuleneva nõude täitmise kohustusest, peab ta esitama tagasivõitmise hagi PankrS § 116 lg-s 2 sätestatud tingimustel OÜ Vangent Assets kui kostja eriõigusjärglase vastu.

17.Eeltoodu ei välista siiski pankrotihalduri õigust esitada tagasivõitmise hagi SA PJV Hooldusravi vastu. Nimelt saab pankrotihaldur nõuda SA PJV Hooldusravi käest hüvitist PankrS § 119 lg 3 alusel. Seejuures peab hüvitise suurus vastama käenduslepingust tuleneva nõude väärtusele tagasivõitmise kohtuotsuse tegemise ajal (vt Riigikohtu 15. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 16). Eelkõige tuleb nõude väärtuse hindamisel arvestada seda, kui suures ulatuses on eelduslikult võimalik käenduslepingust tuleneva nõude rahuldamine võlgniku pankrotimenetluses. Taotletava hüvitise suuruse peab nimetama pankrotihaldur, sest rahaline nõue tuleb üldjuhul esitada kohtule summaliselt kindlaksmääratult (vt nt Riigikohtu 7. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, p 48). Kolleegium märgib, et pankrotihaldur saab valida, kas esitada tagasivõitmise hagi käenduslepingu poole, tema eriõigusjärglase või nende mõlema vastu. Tegemist ei ole aga vältimatute kaaskostjatega TsMS § 207 lg 3 mõttes ning silmas tuleb pidada, et mõlema kostja suhtes on tagasivõitmise eeldused ja tagajärjed erinevad.
18.Lähtudes eeltoodust, peab maakohus pärast asja menetluse jätkamist andma hagejale TsMS § 3401 alusel tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks (eelkõige kostja asendamise või kaasamise taotlemiseks TsMS § 208 järgi või praeguse kostja vastu esitatud nõude muutmiseks). Kui hageja puuduseid ei kõrvalda, saab kohus jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata.
19.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.