Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

tasumata täitekulud, sh tulevikus tekkivad täitekulud täiteasjas nr 025/2014/745 jäävad Capital Inkasso OÜ kanda.

Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-29-12908 A Au hagi Capital Inkassoteenused OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2014/745.

30.08.2026 esitas Capital Inkasso OÜ vastuse hagiavaldusele. Capital Inkasso OÜ kui nõude omandaja ja Capital Inkassoteenuse OÜ õigusjärglane tegi hagejale ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga. Kohus küsis hagejalt seisukohta kostja kompromissettepanekule. Hageja oli kompromissiga nõus. Kohus koostas pooltele kompromissi ettepaneku, millega mõlemad pooled nõustusid ning allkirjastatult kohtule edastasid.

Kompromiss sisaldas ka taotlust kostja asendamiseks, millega taotletakse asendada kostja Capital Inkassoteenused OÜ uue kostjaga Capital Inkasso OÜ (registrikood 14928970).

TsMS § 208 lg 1 sätestab, et kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Kohus pöördus täiendavalt kohtutäitur K P büroo pool ning tuvastas, et täiteasjas nr 025/2014/745 on sissenõudjaks Capital Inkasso OÜ (registrikood 14928970). Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus tuvastas et täiteasjas 025/2014/745 on sissenõudjaks Capital Inkasso OÜ (registrikood 14928970), seega leiab kohus, et kostja asendamise taotlus tuleb rahuldada.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole

vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust ja poolte kokkuleppest tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot hageja arveldusarvele nr xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.