4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel V.F-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 16.09.2019 määrusega välja V.F-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 09.11.2020 määrusega (jõustus 25.11.2020) lõpetati V.F-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. V.F-i kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 1. mail ja 1. novembril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 25. oktoobriks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 14 167,49 eurot, sh II järgu nõudeid 8793,55 eurot ja III järgu nõudeid 5373,94 eurot.
2.Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 01.06.2021, 16.11.2021, 11.05.2022, 22.11.2022, 23.05.2023, 19.11.2023, 23.05.2024, 11.11.2024, 30.11.2025 ja lõpparuande 23.07.2026. Võlgnikul on terve kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime ning menetluse algusperioodil oli võlgnik registreeritud tööotsijana Eesti Töötukassas. Alates 02.05.2022 töötab võlgnik xxxx Hooldekodus. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, töötasu ning tulumaksutagastus.
3.Kohus kuulas võlgniku ära 15.07.2025 kohtuistungil ja selgitas võlgnikule, et tema poolt esitatud aruanded ei vasta nõuetele ning töötasu on ületanud mittearestitavat määra, kuid võlgnik ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele, mistõttu on tekkinud võlgnevus.
4.Kohus pikendas 01.08.2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ühe aasta võrra.
5.Võlgnik esitas 03.08.2026 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
6.Kohus andis 06.08.2026 võlausaldajatele võimaluse esitada seisukoht menetluse lõpetamise osas.
6.1.Eesti Inkasso OÜ esitas seisukoha 06.08.2026, milles palus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse algusest tasunud 03.08.2026 vaid 59,97 eurot (üks osamakse). Ülejäänud osamaksed jäid võlgniku poolt tasumata. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Kokkuvõttes on võlausaldaja hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet.
6.2.AB Kreditex AS on 06.08.2026 esitanud seisukoha, milles leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Seisuga 06.08.2025.a nõude jääk on 784,30 eurot.
6.3.Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.08.2026 seisukoha ning leiab pärast aruannetega tutvumist, et võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt oma kohustuste täitmisse. Võlgnik töötas 2022-2025 hooldekodu kojamees-katlakütjana, praegu on töötu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja teavitab, et ei ole laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale mitte midagi. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 2/6
6.4.PLACET GROUP OÜ teatas 18.08.2026, et nende kinnitatud nõue pankrotimenetluses on 1112,26 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teostanud 1 ülekande summas 82,32 eurot. Seega tasumata võla jääk on 1029,94 eurot. PLACET GROUP OÜ ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamise üle.
6.5.AS LHV Finance edastas seisukoha 19.08.2026 ning teatas, et pankroti väljakuulutamise seisuga ehk 16.09.2019 oli võlgnevus võlausaldaja ees 381,50 eurot. Ajavahemikul 16.09.2026-19.08.2026 on võlgnik vähendanud oma nõuet summas 28,23 eurot (laekumine 03.08.2026). E-toimikust ei nähtu võlgniku esitamisele kuulunud aruandeid. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu võlausaldajale, et võlgnik oleks talle pandud aruandekohustuse nõuetekohaselt täitnud. Sellest tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole käesolevate asjaolude põhjal põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
8.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 1. augusti 2025 määrusega pikendas kohus V.F-i kohustustest vabastamise menetlust ühe aasta võrra, s.o kuni 31. juuli 2026.
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja arvamuse esitanud võlausaldaja seisukohast.
11.Kohus on V.F-i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. V.F ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
13.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
3/6
13.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule terve kohustustest vabastamise menetluse ajal määratud osaline töövõime ning menetluse algusperioodil oli võlgnik registreeritud tööotsijana Eesti Töötukassas. Alates 02.05.2022 töötab võlgnik xxxx hooldekodus. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
13.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 09.11.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik esitas kõik aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi ning iga kord on esinenud puuduseid, mida kohus on pidanud täpsustama. Võlgnik on täitnud aruande esitamise kohustust osaliselt ning oluliste viivitustega. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
13.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, töötasu ja tulumaksutagastus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik ei teinud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid ehkki tema töötasu ületas mittearestitavat määra, mistõttu kohus pikendas menetlust. Võlgnik tegi 03.08.2026 võlausaldajatele väljamakse kogusummas 650,81 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
13.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
13.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 4/6
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ehkki võlgnik esitas aruanded pärast kohtupoolseid korduvaid meeldetuletusi ning tegi väljamaksed võlausaldajatele alles pärast menetluse pikendamist. Võlgniku käitumine ei ole olnud pahatahtlik. Võlgnik on ärakuulamisel avaldanud, et ei oska aruannet esitada. Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025.a. määruses tsiviilasjas 2-1713018 toonud välja, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus toob antud määruses välja, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on jooksvate aruannete esitamata jätmisega rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu on rikkumise näol tegu usaldusisiku kohustuste, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS § 173 tähenduses. Lähtudes ringkonnakohtu juhisest on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajate seisukohtadega seonduvalt märgib kohus, et võlausaldajate seisukohad on põhistamata ning reaalseid selgitusi võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta ei sisalda. Ainuüksi tehtud väljamaksete arvu ja suurust ei saa kohustustest vabastamise otsustamisel hinnata ja aluseks võtta, vaid lähtuda tuleb sellest milline oli konkreetse võlgniku seadusest tulenev kohustus ja kas ta on seda täitnud või mitte. Lisaks märgib kohus, et dokumendid tehakse võlausaldajale nähtavaks vastava taotluse ja esindust tõendava dokumendi alusel, mitte automaatselt.
15.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus pikendas 01.08.2025 kohtumäärusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ühe aasta võrra.
16.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et V.F tuleb juhindudes PankrS § 1933 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
17.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
18.Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded V.F-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt 5/6
vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
19.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
20.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 23.07.2026 ja 03.08.2026 ning kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. V.F-i saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.