.Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-24-107039
Tsiviilasi
AS Ühisteenused hagi V. E. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 76,41 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht Endla esindajad tn 15, 10122 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]); Kostja: V. E. (isikukood xxxx, elukoht xxxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt V. E.lt (isikukood xxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja 71,41 (seitsekümmend üks eurot ja 41 senti) eurot, millest 40 eurot on leppetrahv, 20 eurot võla sissenõudmise kulu ja 11,41 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt V. E.lt (isikukood xxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt alates 02.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt V. E.lt (isikukood xxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks menetluskuludena välja 320 (kolmsada kakskümmend) eurot, millest 220 eurot on kulud õigusabile ja 100 eurot on tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt V. E.lt (isikukood xxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 320 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja oma sõiduki hageja opereeritud parklasse parkimistingimusi rikkudes. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude 40 eurot, mille kostja jättis tasumata. Kostja parkis sõiduki registrimärgiga xxxx Haabneemes Ravi tee 2 parklas. Leppetrahvi nõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
2.Hageja palus lisaks leppetrahvile mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras. Alates 27.03.2021 kuni 01.04.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 11,41 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast 02.04.2024 seadusjärgses määras põhinõudelt 40 eurolt. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1 ja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulud 20 eurot. 06.04.2022 saadeti kostjale võlateatis maksumusega 15 eurot ja 28.11.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja esitas fotod parklasse sissesõitudest, mis tõendavad, et parkimisala oli tähistatud. Hageja esitas foto parkimistingimustest. Kostjal oli võimalik tõendada, et ta sõidukit parklas ei parkinud. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi koostamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Kui kostja väidab, et parkimistingimused on muutunud, peab seda tõendama kostja. Fotodest nähtub, et leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele, seega sai kostja leppetrahvinõude kätte.
4.Antud parklas tuli parkimise eest tasuda alates esimesest minutist ja tasuta parkimiskellaga parkimise võimalust ei olnud. Tasuta parkimise võimalus oli ette nähtud ainult Grossi poe külastajatele ja selleks oli vaja sisestada sõidukinumber kaubanduskeskuses asuvasse parkimiskioskisse. Nimetatud kuupäeval parkimiskioski töös tõrkeid ei esinenud. Kostja sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis. Kostjale kuuluv auto sisenes hageja parkimisalasse. Parkimislepingu poolel ehk kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks.
5.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud maksemeeldetuletusi kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile Xxxx. Sama aadressi on kostja elukohaks märkinud hagivastuses. Vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitas tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kätte saanud 06.04.2022 ja 28.11.2023 võlateatisi. Hageja väitis, et kostja sõlmis temaga 12.03.2021 parkimislepingu, kuid hageja ei ole tõendanud, et parkla sissesõidu juures oli liiklusmärk, mis teavitas sõiduki juhti, et tegu on tasulise eraparklaga. Hageja ei ole tõendanud, et parkimistingimused olid parkla sissesõidu juures või parklas sees infotahvlil nähtavad.
7.Kui infotahvel oli parklas sees, võis kostja parkida sõiduki alale enne infotahvlit, kus parkimistingimused ei kehtinud ning siis ei saa lugeda lepingut sõlmituks. Kuna rikkumine toimus 12.03.2021 ja hageja esitas tõendid praegusest olukorrast, võib infotahvli asukoht olla muutunud. Hageja ei ole samuti tõendanud, millist leping punkti kostja rikkus. Hageja ei ole tõendanud, et ala, kus kostja sõiduki parkis, oli tasuline ala. Hageja ei ole tõendanud, et parkimistingimused üldse nägid ette leppetrahvi nõudmise võimaluse.
8.Kostja on samas parklas sõidukit parkinud ka enne 12.03.2021, kui ta külastas Grossi kauplust. Kostja teadis seetõttu, et kaupluses on parkimise registreerimisautomaat, mis võimaldab parkima jäetud sõiduki numbrit sisestades tasuta parkida 15 või 30 minutit. Järelikult tuleb lähtuda eeldusest, et kui kostja parkiski sõiduki tasulisse eraparklasse, oli seal lubatud parkida kuni 30 minutit tasuta. Kostjal on hästi meeles, et ka 12.03.2021 külastas ta Grossi kauplust sisseostude tegemiseks. Kostja proovis kasutada parkimisautomaati, kuid see ei töötanud, sest sõiduki numbri sisestamisel automaat parkimise algust ei fikseerinud. Kostja proovis tulutult mitu korda.
9.Seejärel väljus kostja poest, et sõidukile parkimisaja algust (kell 12:45) tähistav parkimiskell paigutada, mida tõendab hageja tehtud hagiavaldusele lisatud foto. Ilmselt parkimiskella sõiduki esiarmatuurile paigutades parkimiskella osuti veidi nihkus kella 12:42 või 12:43 peale. Kui kostja sõiduki juurde tagasi tuli, oli esiklaasi kojamehe vahele jäetud leppetrahvi otsus. See oli koostatud kell 13:55. Järelikult oli parkimiskella paigutamise ja leppetrahvi otsuse vormistamise vahe ainult ca 10 minutit. Paraku leppetrahvi otsuse vormistanud isikut enam kohapeal ei olnud, et saaks temalt juhtunu kohta selgitusi küsida või oma selgitusi jagada. Kostja käitus õiguskuulekalt, sest ta fikseeris parkimise algusaja kellaga.
10.09.09.2024 seisukohas nõustus kostja, et fotodega on tõendatud, millised olid parkimistingimused leppetrahvi tegemise ajal ning parklasse sisenemisel sõlmis kostja hagejaga lepingu. Kostja leidis jätkuvalt, et ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei ole ära näidanud, millist parkimistingimust kostja rikkus. Parkimistingimuste punkt 6 räägib tingimuste eiramisest. Punkti 7 järgi võib tingimusi rikkunud sõiduki parklast teisaldada. Parkimistingimuste p 3 näeb ette, et parkimisõigust tõendav dokument ja/või parkimiskell peab olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal, täielikult loetav ning parkimisoperaatorile üheselt mõistetav. Parkimiskell oli võrdsustatud parkimisõigust tõendava dokumendiga ning kostja jättis sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Hageja ei ole väitnud, et parkimiskell ei olnud nähtav ega loetav.
11.Kuna kostja jättis nähtavale kohale parkimiskella, oli tal õigus parklas parkida. Esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada, et kostja oleks lepingut rikkunud. Hageja parkimistingimused on tüüptingimused. Parkimistingimuste punkti 5 kohaselt arvestatakse parklas parkimistasu alates 1. minutist. Parkimistingimustest ei nähtu, millal tuleb parkimistasu maksta. Kuna kostja kasutas parkimiskella, siis parkimiskellaga andis kostja teada, millal tal tekkis kohustus parkimise eest kasutustasu (üüri) maksma hakata.
12.Parkimise alustamisel ei teadnud kostja, kui kaua tal parkida on vaja. Kostja ei pidanud tasuma parkimistasu nn ettemaksuna. Mõistlik isik samadel asjaoludel oleks parkistasu maksnud pärast seda, kui ta on parkimise lõpetanud. Antud juhul kostja seda ei teinud, sest pärast parkimiskella paigutamist auto juurde naasmist oli ta saanud leppetrahvi otsuse.
13.Kostja tõlgendust toetab asjaolu, et praeguseks on samas kohas parkimistingimusi muudetud ja parkimistasu tuleb maksta pärast sõiduki parkimist parklasse. See nähtub kostja esitatud fotodest. VÕS § 39 lg 1 järgi ei saanud varasemaid parkimistingimusi tõlgendada viisil, kus kostja oleks pidanud parkimistasu maksma vahetult pärast parkimise alustamist. Kuivõrd parkimistingimuste kohaselt ei saanud Ravi tee 2 parklas tasuta parkida, puudub kostjal vajadus tõendada kui palju tema arvates sai ta parkimiskellaga tasuta parkida.
14.Kui kohus mingil põhjusel peab Grossi poe külastaja õigust teatud aja Ravi tee 2 parklas tasuta parkida parkimistingimuseks (tüüptingimuseks) ja seda õigust saab kasutada ainult nn parkimise algusaja fikseerimisega nn parkimiskioskis, on selline tüüptingimus tühine. Kostja arvates sellisel juhul on see tüüptingimus tühine, sest puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peab Grossi poodi külastav isik tasuta parkimisõiguse saamiseks fikseerima parkimisaja alguse parkimiskioskis, kui seda saab teha ka parkimiskellaga. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis 12.03.2021 oma sõiduki registrimärgiga xxxx Haabneemes hageja opereeritavas parklas aadressil Ravi tee 2 ning pooled sõlmisid seega parkimislepingu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei tasunud parkimise eest ning hageja koostas leppetrahvinõude, mis jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale leppetrahvi, viivise ning võla sissenõudmise kulu.
17.Hagiavalduse kohaselt koostati kostjale leppetrahvinõue, sest kostja jättis parkimise eest tasumata ning selles parklas tuli parkimise eest tasuda alates esimesest minutist. Tasuta parkimise võimalus oli ainult Grossi kaupluse külastajatele, kes registreerisid parkimise automaadis ning parkimiskellaga tasuta parkimise võimalust ei esinenud. Kostja sõiduki parkimise algust automaadis ei registreerinud ning automaadil tõrkeid ei esinenud.
18.Kostja väitis, et ta külastas sel päeval Grossi kauplust, kuid parkimisautomaat ei töötanud, mistõttu ta fikseeris parkimise algusaja parkimiskellaga. Kostja käitus õiguskuulekalt. Kostja hinnangul on tühine tüüptingimus, mis kohustab fikseerima parkimise algusaega üksnes parkimisautomaadis. Vastupidiselt eelnevale väitis kostja ka seda, et ta ei pidanud parkimistasu ette maksma, vaid soovis seda tasuda pärast parkimise lõpetamist, kuid selleks ajaks oli hageja juba koostanud leppetrahvi nõude.
19.Kohus leiab, et kostja vastuväited nõudele on põhistamata ja tõendamata ega võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 22.08.2024 pöördumises (dtl 68-69) vajadust oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele jäi kostja vastuväidete juurde ega tõendanud neid.
20.Hageja esitas kohtule fotod infotahvlitest, mis olid asetatud Haabneemes Ravi tee 2 parkla sissesõitude juurde (dtl 62-64). Liiklusmärkidest järeldub, et parkimise eest tuli tasuda alates selle
algusest, tasuta parkimise õigust parkimiskellaga ette nähtud ei olnud. Fotodelt nähtub oranži värvi infotahvel, millel olid avaldatud detailsed parkimistingimused (dtl 63).
21.Parkimistingimustest (dtl 66) nähtub, et parkimisõigust tõendav dokument pidi olema esiklaasi all nähtaval kohal. Tingimuste punkt 5 nägi selgelt ette, et parklas arvestatakse parkimistasu alates esimesest minutist, kaasa arvatud invakaardi ja erilubadega parkijate puhul. Punkt 6 nägi ette, et juhul, kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Lisaks oli tingimustel selgitus selle kohta, kuidas on võimalik telefoni kasutades parkimise eest tasuda.
22.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 32-1-75-10, p 14). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud parkimisleping, millele kohaldusid hageja avaldatud parkimistingimused.
23.Parkimistingimustest nähtuvalt on ekslik kostja järeldus, et parkimise eest võis tasuda tagantjärgi ehk millalgi hiljem pärast parkimise lõpetamist. Parkimise eest tuli tasuda alates esimesest minutist ning kohtu hinnangul on tegu mõistliku tingimusega. Parkimiskohtade arvu piiratuse tõttu on sõidukijuhil alati õigus otsustada, kas ta nõustub pakutud tingimustega ja pargib oma sõiduki tasulises parklas või lahkub. Sõidukijuht ei saanud parklas sõiduki parkimise järel aga enda suva järgi otsustada, kas või millal või millises summas ta parkimise eest tasub. Parkimise eest oli võimalik tasuda mobiiltelefoniga ning sellise tasumise võimalus on ette nähtud klientide jaoks tasu maksmise lihtsustamiseks. Mobiiltelefoniga parkimise eest tasumiseks tuleb vastav sõnum saata koheselt parkimise alustamisel, sest tasu maksmise aeg on seotud telefonilt sõnumi saatmise ajaga. Tasuta parkimise võimalust kohtule esitatud parkimistingimused vaidlusaluses parklas ette ei näinud.
24.Liiklusmärkidest ei järeldu, et parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga oleks juhil olnud õigus teatud ajavahemiku jooksul tasuta parkida. Hageja küll nõustus, et Grossi kaupluse külastajatele oli parklas erandkorras õigus teatud aja jooksul tasuta parkida, kui nad fikseerisid parkimise algusaja automaadis. Vaidlus puudub selle üle, et kostja automaadis parkimise algusaega ei fikseerinud. Kostja väide selle kohta, et vaidlusalusel päeval automaat ei töötanud, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Asjakohatu on kostja väide, et tüüptingimus, mille alusel oli võimalik tasuta parkimise algusaega fikseerida ainult parkimisautomaadis, oli tühine. Kohtule esitatud parkimistingimustes ei ole ühelgi viisil viidatud sellele, et parklas oli mistahes isikutel õigus parkimise algusaja tähistamisel teatud ajavahemiku jooksul tasuta parkida. Kuna sellist tingimust ei olnud, on asjakohatud kõik kostja viited sellele, et ta kasutas parkimise algusaja tähistamiseks parkimiskella.
25.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on 12.03.2021 koostanud kostjale leppetrahvi 40 eurot (dtl 26). Leppetrahvinõue on koostatud kell 13:55 põhjendusel, et parkimistasu oli maksmata. Hageja esitas fotod parklas asuvast sõidukist, mille kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 27-32). Sõiduki esiklaasi alla oli jäetud parkimiskell, millel oli parkimise algusajaks märgitud enam kui tund aega varasem aeg ehk 12:43.
26.Kui kostja väiteil oli tal õigus parkimiskella kasutamisel tasuta parkida, oleks kostjal tulnud esile tuua ja tõendada sellise lepingutingimuse olemasolu. Kostja ei ole selliseid väiteid tõendanud. Kui kostja tõepoolest soovis parkimiskellaga tähistada tasuta parkimisaja algust, oleks kostjal tulnud tõendada, et Grossi poe külastajatele oli õigus parkimiskella kasutamisel tasuta parkida kauem kui 1 tund. Selliste tingimuste olemasolu ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Lisaks on kostja väited tasuta parkimisaja kohta vastuolus tema väitega selle kohta, et ta soovis parkimise eest asuda tasuma alles
siis, kui ta parkimise lõpetas. Millal kostja parkimise tegelikult lõpetas ja kuidas ta oleks tagantjärgi enda hinnangul saanud parkimise eest tasuda, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Vastuolud kostja väidetes muudavad need kohtule eluliselt ebausutavateks.
27.Kostja esitas kohtule üksnes foto väidetavalt praeguse ajal kehtivatest parkimistingimustest samas parklas (dtl 76). Erinevalt varasematest tingimustest on neis märgitud, et sõidukijuhil tuleb parkimise eest tasuda ning parkimistasu suurus on nähtav infotahvlilt. Samuti oli märgitud, et kui operaator võimaldab tasuta parkida, tuleb parkimisaja algus fikseerida nähtavale kohale jäetud parkimiskellaga. Kostja ei ole väitnud, et ta fotolt nähtuvatel uutel tingimustel oleks 12.03.2021 hagejaga lepingu sõlminud ning seetõttu on tegu asjakohatu tõendiga. Ühtlasi ei saa kohus üksnes esitatud foto alusel teha järeldusi selle kohta, kus on foto tegelikult tehtud ning kas tegu on Ravi tee 2 asuva parklaga või mitte.
28.Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna kostja vastuväited ei ole põhistatud ega tõendatud, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv 40 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue.
29.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe vahele asetamist.
30.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust lähtudes kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 11,41 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt alates 02.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.Hageja palus samuti mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 punkti 1 järgi välja mõista võla sissenõudmise kulu 20 eurot. 06.04.2022 saadeti kostjale võlateatis maksumusega 15 eurot (dtl 34) ja 28.11.2022 (dtl 35) võlateatis maksumusega 5 eurot. Seega on hageja põhistanud ja tõendanud võla sissenõudmise kulude tekkimise, kuigi seaduse kohaselt ei pea võlausaldaja vastavat nõuet tõendama. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kuluna 20 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 eurot + 20 eurot + 11,41 eurot = 71,41 eurot, millele lisandub edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis.
32.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot ja kulu õigusabile
358 eurot ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulu oli 20 eurot. Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulus 2 tundi ning õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis ehk kokku 338 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 458 eurot.
34.Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
35.Hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel loeb kohus põhjendatuks. Küll aga on ülemäärane hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot. Hageja esindajaks ei ole advokaat ning tegu ei olnud keeruka vaidlusega. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot. Hageja esindaja mõistlik ajakulu kokku õigusabi osutamisel on 2 tundi ehk 2 tundi x 110 euroga = 220 eurot. Hageja kulu riigilõivule 100 eurot on põhjendatud. Kogumis on hageja põhjendatud menetluskulud summas 320 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 320 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 320 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.