Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-12816
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus J Pilt kahjuhüvitise 3446,73 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 64,60 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Avaldaja volitatud esindaja: A L, xxx Puudutatud isik: J P (isikukood xxx), elukoht xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista J Pilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis 3446,73 euro, seisuga 26.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 64,60 euro ja alates 27.08.2024 viivis põhinõudelt (3446,73 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud J Pi kanda.
4.Välja mõista J Pilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 410 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot.
J Pil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 26.08.2024 Harju Maakohtule avalduse J Pi vastu kahjuhüvitise 3446,73 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 64,60 euro ja edasiulatuva viivise saamiseks (dtl 2-7).
2.Avalduse kohaselt sai avaldaja 26.03.2024 kahjuteate, et korteriomand asukohaga xxx sai veekahjustuse (lisa 4, dtl 19-20). xxx selgitas avaldajale, et veekahju on alguse saanud korterist xxx, kus sai kahjustada WC loputussüsteem (lisa 5, dtl 25).
3.Korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanik on puudutatud isik (lisa 10, dtl 9-10). Avaldaja esindaja xxx OÜ vaatas kahjustada saanud korteri üle ning koostas ülevaatusaruande (lisa 6, dtl 26-29). Aruande kohaselt said korteris kahjustada vannitoa seinakapp, koridori lagi, seinad ja põrand. Avaldaja ja kahjustada saanud korteri omaniku vahel on sõlmitud xxx (lisa 3, dtl 16-18). Kindlustusvõtjaks on N A.
4.Korteri nr 22 remondiks tegi hinnapakkumise xxx OÜ summas 3646,73 eurot (lisa 7, dtl 30-32). Avaldaja hinnangul oli pakutud hind mõistlik. xxx OÜ parandas korter xxx kahjustused ja esitas avaldajale remondiarve summas 3446,73 eurot (lisa 8, dtl 33). Avaldaja hüvitas kahju summas 3446,73 eurot (lisa 9, dtl 8). Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
5.Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 17.06.2024 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude summas 3446,73 eurot (lisa 11, dtl 11-12). Avaldaja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva, ning palus kahju hüvitada hiljemalt 01.07.2024. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht
6.Kohus võttis avalduse 24.09.2024 menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama kohtule kirjalik seisukoht avalduse kohta 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kohus toimetas menetlusse võtmise kohtumääruse ja avalduse koos lisadega tähtsaadetisena xxx kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga 28.09.2024. Kohus nõudis puudutatud isikult kirjalikku vastust.
7.Puudutatud isik kohtu poolt määratud tähtajaks (28.10.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik avaldusele vastanud. Maakohus ei ole selgitanud puudutatud isikule, et avaldusele vastamata jätmisel loeb kohus nõude aluseks olevad asjaolud omaks võetuks TsMS § 231 lg 4 tähenduses. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib
kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.
11.Kannatada saanud korteri omanik võib nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud (võlaõigusseadus (VÕS) § 115 lg 1 ning §-id 127 ja 128). Kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1).
12.Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et eriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500, p 15.1). Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas avaldaja on esile toonud ja tõendanud asjaolu, et kahju lähtus puudutatu isiku eriomandi eseme piirest.
13.Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Puudutatud isiku kohustus oli vältida teise kaasomaniku (naabri) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub wc-pott. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 34. Tõendina selle kohta esitas avaldaja ülevaatuse aruande (dtl 26-29). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Korteri nr xxx remondikulud olid xxx OÜ remondimaksumuse kohaselt 3646,73 eurot (miinus omavastutus 200 eurot) (dtl 30-32). Avaldaja maksis korteri omanikule rahalise hüvitisena summas 3446,73 eurot (dtl 8). Omavastutuse osa 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
14.Avaldaja esitas 17.06.2024 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (dtl 11-12). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 01.07.2024. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Kahjunõue on muutunud sissenõutavaks alates 02.07.2024. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista 2446,73 eurot.
15.Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 02.07.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude.
Menetluskulud
16.TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.
17.Taotluse kohaselt on avaldaja kulu riigilõiv 50 eurot, mis on TsMS § 138 kohaselt põhjendatud menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.
18.Ka on avaldaja põhjendatud kuluks lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Avaldajale on osutatud avaldusega seoses põhjendatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile ja asja keerukusele.
19.Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse.