Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-20-12784
Kohtuasi
O.M-i hagi X.I vastu mittevaralise hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.09.2023 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
O.M-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja O.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
kahju
Kostja X.I (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O.M-i määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 07.09.2023 määrus osas, millega maakohus jättis X.Ilt O.M-i kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 900 eurot ja sellelt arvutatava viivise. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista X.I-lt O.M-i kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 900 eurot ja sellelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3.2.Mõista X.I-lt O.M-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 3230 eurot, s.o lepingulise esindaja kulud 2400 eurot ja riigilõiv 830 eurot.
3.3.X.I-l tuleb menetluskulude hüvitiselt (3230 eurot) alates määruse jõustumisest kuni hüvitise maksmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.4.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
2-20-12784 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.M (hageja) esitas 03.09.2020 Harju Maakohtule X.I (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni selle tasumiseni seadusjärgses määras viivise.
2.Harju Maakohus jättis 24.05.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.03.2023 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus jättis 05.06.2023 määrusega kostja ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis kostja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
3.Hageja esitas 29.04.2022 maakohtule, 20.02.2023 ringkonnakohtule ning 13.06.2023 maakohtule menetluskulude nimekirjad, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitisena kokku 4830 eurot (käibemaksuga), mis koosneb hagiavalduselt, määruskaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivudest kokku 830 eurot ja lepingulise esindaja kulust 4000 eurot. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi hageja lepinguline esindaja tunnitasuga 192 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 20 tunni 50 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: -
13.06.2023 – lõpliku menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit.
2-20-12784
4.Kostja vaidles hageja lepingulise esindaja kulule vastu, leides, et see on osaliselt põhjendamatu. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 07.09.2023 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2330 eurot, koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitistelt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot (käibemaksuga) ebamõistlikult kõrge, kuivõrd asi ei olnud keerukas ega mahukas ning hagejat ei esindanud vandeadvokaat. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja ajakulu nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses on põhjendatud osaliselt. Hageja menetlusdokumendid sisaldavad palju asjakohatuid väiteid ja viiteid ning hilisemad menetlusdokumendid varasematest kopeeritud teksti. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisel 2 tundi, kostja vastusega tutvumisel 30 minutit, hagivastusele vastamisel 1 tund ja 30 minutit, määruskaebuse koostamisel 1 tund, lõppseisukohtade koostamisel 1 tund ja apellatsioonkaebuse koostamisel 3 tundi. Apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu hindamisel tuleb arvestada ka seda, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendid olid ebavajalikud. Hageja 16.02.2023 ja 13.06.2023 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud kokku 20 minuti ulatuses, kuivõrd hagejal kulus juba varem maakohtus menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud. Kokku on seega hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 12 tundi 30 minutit, millele vastab 1500 eurot. Hagiavalduselt, määruskaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud kokku 830 eurot on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 2330 eurot. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, ning teha uue määruse, millega rahuldada see kogu ulatuses. Määruskaebuse väidete kohaselt ei olnud maakohtul alust hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendada. Maakohus jättis arvestamata, et hagejat esindas maakohtu menetluses vandeadvokaat ning seejärel vandeadvokaadi abi. Lisaks ei lähtunud maakohus tunnitasu põhjendatuse hindamisel kohtupraktikast ega keskmisest turuhinnast ning jättis tunnitasu alandamise alla turuhinna ja ligi 40% võrra põhjendamata. Praktikas on advokaatide tunnitasu üldjuhul vahemikus 140–180 eurot (käibemaksuta) ning kohtud on korduvalt aktsepteerinud hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra vandeadvokaadi abide puhul. Asja menetlus kestis kaks ja pool aastat ning selles analüüsiti süvitsi ja põhjalikult kostja kommentaare ning see oli vähemalt keskmiselt keerukas ja mahukas. Maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendamist põhjendanud. Kohtupraktikas on peetud menetlusdokumendi 1 lehekülje sisulise teksti koostamise põhjendatud ajakuluks 40 minutit kuni 1 tundi. Hagiavalduse, hagivastusele esitatud
2-20-12784 seisukoha, määruskaebuse, lõppseisukohtade ja apellatsioonkaebuse nii kogumahtu kui ka sisulist osa arvestades on nende koostamisele kulunud aeg põhjendatud. Hageja ei kopeerinud lõppseisukohta varem esitatut ega märkinud eraldi menetluskuluna apellatsioonkaebuse lisade komplekteerimist. Kostja vastusega tutvumisele kulunud aeg on selle kogumahtu ja sisulist osa arvestades samuti põhjendatud. Keskmiselt kulub ühe lehekülje lugemisele 3–5 minutit, millele lisandub analüüs.
7.Kostja ei esitanud määruskaebusele seisukohta. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 900 eurot ja sellelt arvutatava viivise. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 900 eurot ja sellelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivise. Muus osas ei anna hageja väited alust maakohtu määrust muuta.
10.Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis tema lepingulise esindaja kulud kindlaks määramata ning kostjalt välja mõistmata. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
11.Kolleegium selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 217-13164, p-d 9 ja 10; RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17; RKTKm 03.06.2013, 3-2-165-13, p 18).
12.Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel väljunud kaalumispiiridest.
2-20-12784
12.1.Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 euro (käibemaksuga) asemel põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga), leides, et asi ei olnud kuigi keerukas ega mahukas ja hagejat ei esindanud vandeadvokaat. Rohkem põhjendusi ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu hindamisel esitanud. Kolleegium märgib, et maakohus on ekslikult lähtunud sellest, et hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaat. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat maakohtu menetluse lõpuni Robert Sarv, kes oli kuni hageja maakohtu menetluse viimase menetlustoimingu, s.o 29.04.2022 menetluskulude nimekirja esitamiseni, vandeadvokaat. Edasises menetluses esindas hagejat vandeadvokaadi abi Katrin Paulus. Samuti ei nähtu maakohtu määrusest hinnangut sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale, mistõttu ei ole jälgitav maakohtu järeldus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on ebamõistlikult kõrge. Kolleegium saab selle vea kõrvaldada.
12.2.Kolleegium nõustub maakohtuga, et asi ei olnud eriti keerukas ega mahukas. Teisisõnu oli vaidlus tavapärase keerukuse ja mahukusega ning ka menetluse ajalist kestust saab pidada tavapäraseks. Riigikohus on pidanud vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks 205,58 eurot (käibemaksuta) asjas, milles õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam, sellega seotud töömaht ei olnud erakordselt suur ega nõudnud mingit valdkonda puudutavaid eriteadmisi ning ka asjaolude ja tõendite maht ei olnud eriliselt suur (RKTK0 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Samuti on Riigikohus pidanud keskmise keerukusega vaidluses vandeadvokaadi põhjendatud ja turuhinna piiridesse jäävaks tunnitasuks 180 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 23) ning keskmisest mõnevõrra keerukamas ja mahukamas asjas 200 eurot (käibemaksuta) (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Arvestades ringkonnakohtule teistest menetlustest nähtuvaid advokaatide tunnitasusid, saab nõustuda hagejaga, et üldjuhul jäävad need vahemikku 140–180 eurot (käibemaksuta).
12.3.Eeltoodust lähtuvalt jääb hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot (käibemaksuga) sarnase õigusteenuse keskmise turuhinna piiridesse ning on selliselt põhjendatud ja vajalik, mistõttu ei olnud maakohtul alust seda vähendada.
13.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu hindamisel kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestanud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, mh sellega, et hageja on esitanud asjakohatuid väiteid ja viiteid ning hilisematesse menetlusdokumentidesse lisanud varasematest kopeeritud teksti, mis on kõik asjakohased kaalutlused. Ainuüksi menetlusdokumendi lehekülgede arv ei ole kohane mõõde lepingulise esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele ning sellist lähenemist ei ole vähemalt kõrgema astme kohtute praktikas omaks võetud. Toimikust nähtuvalt ei ole apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid, mistõttu on küll apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu hindamisel asjakohatu maakohtu kaalutlus, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendid olid ebavajalikud, kuid ainuüksi see ei anna alust hinnata apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu maakohtust erinevalt. Kolleegium ei saa ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud lepingulise esindaja (aja)kulu pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal toimingutele rohkem aega.
14.Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata lepingulise esindaja kulu, mis vastab põhjendatud ja vajaliku ajakulu (12 tundi 30 minutit) ja tunnitasu (192 eurot) korrutisele, milleks on 2400 eurot. Kuivõrd maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1500 eurot, teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude
2-20-12784 hüvitisena täiendavalt välja 900 eurot ja sellelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivise.
15.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.