X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.05.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3780 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.05.2022 otsus hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude hageja kanda jätmise osas ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista Y-lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot, maakohtu otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,12 eurot ning kahjuhüvitiselt 400 eurolt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.05.2022 kuni nõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui 400 eurot.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
5.Jätta rahuldamata kostja 09.02.2023 taotlus hageja suhtes kuriteoteate esitamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-12784 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 03.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus Y-lt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.
2.Kostja avaldas ajakirja „XXX“ võrguväljaandes artikli „X-ga saadet teinud C Q kehastanud mehe pedofiiliaskandaalist: ta teatas vajadusest talle asendaja leida“ kommentaarides 08.01.2020 kell 12:37:51 järgneva kommentaari: „ma tean asjast. Seal on ikka ka fisting jms. aastate pikkused teemad aga proks võtab ühe kõige kindlama (tunnistajatega) ja väänab selle põhjal. Sama on ka narkuärimeestega. Vahele kukuvad grammiga aga sitsivad aga viieka kuna tunnistajad ütlesid, et müüs jah. Lihtsalt kõik teavad, et suur narkumees ja pole mõtet mingit kod.ühiskonda mängida. See juba aastaid nii. Ja enne veel kui B rüppe oma pea panete, peaksite teadma, et see mees on juba viimane aasta neid käike ette valmistanud. Nt on ta lapse saatnud korduvalt ekspertiisidesse, jooksutanud kogu süsteemi ning pisendanud oma tegusid ainult süüdisruses toodud mahtudele. Kuigi teab, et paljud inimesed on näinud videosid ning ülestunnistusi mille vaatamisel tekib igal normaalsel vanemal okserefleks. Aga tema advokaatide armee teeb tööd. Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad. Nad oskavad manipuleerida ühiskonnaga nii nagu nad teevad seda lastega. Mina vastutan siin oma sõnade eest. Ma ei ole asjaga otse seotud ja mulle ei kehti X poolt kogu uurimisele pandud salastatused jne. J teab täpselt, et proks tõmbas teema avalikuks kuna J kasutab kõiki võimalusi ja meediat asja takistamiseks, ohvri jätkuvaks ründamiseks (avaldas oma ohvri) ja oma tegude pisendamiseks ("aastaid tagasi" on 4 aastat tagasi alustas, siis, üle 2 aasta rõvetses ja uurimine on kestnud ju üle aasta. Kokku ongi 4 aastat. Siia, delfisse jõuab vaid pisike killuke ja kui kasvõi üks pedofiil saab riigi jõuetusest jõudu, on asi juba halb. Peate aru saama, et pedofiilia on vallutanud eestimaa. Statistiliselt on igas lasteaiarühmas üks ahistatud laps ja igas liinibussis istub üks pedofiil. Pedofiilia ei ole haigus. See on kaugele arenenud seksuaalfantaasiad mis on tingitud pikaajalisest seksuaalsest rahuldamatusest. Need inimesed on oma karistust väärt ja delfi kommentaatorid võiksid vähemalt ühes kindlaks jääda- enne kohtuotsuse saabumist kedagi pedofiiliasüüdistusest ei vabastata!“
3.Kostja on omaks võtnud kommentaari avaldamise. Hageja pöördus kostja poole nõudekirjaga, milles pakkus kokkuvõtvalt kohtuvälist kompromissivõimalust. Kostja vastas hageja kirjale ning välistas kohtuvälise lahenduse eriti ülbel viisil. See tõendab kostja ükskõikset suhtumist ning süü suurust. Kostja keeldus kohtuvälisest lahendusest ning pidas avaldatut normaalseks.
2-20-12784
4.Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte teemat ühiskondlikult diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise. Kostja pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Kostja on avaldanud nii ebaõigeid faktiväiteid kui ebakohaseid väärtushinnanguid.
4.1.Kostja nimetab hagejat pedofiiliks ja omistab hagejale korduvate kuritegude toimepanemist. Esimeses väites jätab kostja mulje, et tal on kindel teadmine hagejat puudutavast: „ma tean asjast. Seal on ikka ka fisting jms aastate pikkused teemad aga proks võtab ühe kõige kindlama (tunnistajatega) ja väänab selle põhjal.“ Kostja väitis, et tal on hagejale esitatud süüdistuse asjaolude kohta kindel teadmine. Kostja avaldas, et talle on teada nagu oleks hageja aastaid laste peal „fistingut“ harrastanud, sh et hageja pani toime hullemaid kuritegusid kui talle etteheidetav reie katsumine. Need väited ei vasta tõele, kuna kostjal puudub teadmine hageja kohta. Hageja ei ole toime pannud talle etteheidetavat (fisting).
4.2.Kostja avaldas: „see mees on juba viimane aasta neid käike ette valmistanud. Nt on ta lapse saatnud korduvalt ekspertiisidesse, jooksutanud kogu süsteemi ning pisendanud oma tegusid ainult süüdisruses toodud mahtudele. Kuigi teab, et paljud inimesed on näinud videosid ning ülestunnistusi mille vaatamisel tekib igal normaalsel vanemal okserefleks“. Ebaõige on väide, et hageja on viimase aasta jooksul midagi ette valmistanud. Ebaõige on väide, et hageja on aastaid lapsi väärkohelnud ning selle kohta on olemas videod ja ülestunnistused, mille vaatamisel tekib igal normaalsel vanemal okserefleks. Hageja ei ole toime pannud kuritegusid, mida kostja hagejale omistab. Kostja andis väärtushinnangu, et hageja tegude videote ja ülestunnistuste sisu on niivõrd võigas, et selle vaatamisel tekib keskmisel täiskasvanul okserefleks.
4.3.Kostja jätab mulje, et hageja jätkuvalt ründab oma väidetavat ohvrit: „J teab täpselt, et proks tõmbas teema avalikuks kuna J kasutab kõiki võimalusi ja meediat asja takistamiseks, ohvri jätkuvaks ründamiseks (avaldas oma ohvri) ja oma tegude pisendamiseks.“ Hageja pole kedagi rünnanud ei varem ega praegu. Kostja väide on algusest peale ebaõige. Samuti pole hageja kasutanud võimalusi ja meediat asja takistamiseks, ohvri jätkuvaks ründamiseks ning oma tegude pisendamiseks.
4.4.Kostja avaldas: „Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad. Nad oskavad manipuleerida ühiskonnaga nii nagu nad teevad seda lastega“. Kuna terve kostja kommentaar puudutab hagejat, on ka see lause avaldatud hageja kohta. Eesti keele sõnaraamatu järgi on pedofiil lapsi seksuaalselt ahistav täiskasvanud inimene. Kostja kommentaaris sisalduvate väidete pinnalt saab järeldada, et kostjal on tõsikindlad teadmised, et hageja on aastaid tegutsenud paadunud pedofiil, kes kavaldab ja manipuleerib ühiskonnaga. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, sest hageja ei ole pedofiil, kes kavaldab ja manipuleerib ühiskonnaga.
4.5.Kostja avaldas: „Need inimesed on oma karistust väärt ja delfi kommentaatorid võiksid vähemalt ühes kindlaks jääda- enne kohtuotsuse saabumist kedagi pedofiiliasüüdistusest ei vabastata!“. Selline väide on vale, sest see rikub oluliselt hageja õigust süütuse presumptsioonile ning presenteerib hagejat pedofiilina, keda ei tohi enne kohtuotsuse saabumist süüdistusest vabastada. See jätab kaudse mulje, et hageja toime pandud tegu või teod on niivõrd taunimisväärsed, et hageja ei vääri isegi põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooni kaitset. Väljend „pedofiil“ on taunitav ning põhjendamatult negatiivse sisuga. Oma kommentaariga rikub kostja süütuse presumptsiooni põhimõtet. Põhiseaduse § 22 esimene lause sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohus ei ole hagejat kuriteos süüdi tunnistanud, järelikult on kostja väide ebaõige.
2-20-12784
5.Kostja on avaldanud ebaõiged faktiväited ja on põhjustanud sellega hagejale moraalse kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, et hageja on ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega. Kostja rikkus üldist käibekohustust, sest rikkus hageja head nime. Kostja kommentaar kutsub teisi inimesi hagejat vihkama, alandama ja taunima kostja avaldatud teksti abil. Tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema tema usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Kuna andmeid avaldati Internetis, on kostja avaldatud ebaõiged andmed jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele on intensiivne. Kostja pidi mõistma enda käitumise õigusvastasust ning hagejal kahju tekkimist. Lisaks lastesaatele kirjutas hageja muusikat ja lavastas muusikalisi kuuldemänge, korraldas laste üritusi, kirjutas luuletusi koostöös kirjastusega Varrak. Hageja peamine kutsetegevus ja sissetulekuallikas seisnes kuni viimase ajani kõikvõimalike ürituste korraldamises nii lastele, peredele kui ettevõtetele. Hageja pühendas ennast lastele suunatud kunstile ja meelelahutusele. Seetõttu on hagejale kostja avaldatud laim eriti valus. Lisaks jäi hageja kostja tegevuse tagajärjel ilma koostöö pakkumistest ning tema kutsetegevus on oluliselt häiritud.
6.Kostja majanduslik seis võimaldab mõistliku ja õiglase kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Hageja pidas õiglaseks hüvitiseks 2500 eurot.
7.Tõsiselt võetavaks ei saa pidada kostja väidet, et kuna ta on kommentaaris kasutanud teisi nimesid, ei saanud keegi aru, et jutt on hagejast. Kostja on jätnud tähelepanuta kommentaari selle osa, kus ta kasutas hageja nime. Kommentaari tuleb vaadata koos kontekstiga. Kommentaar kirjutati hagejast rääkiva artikli juurde ning artiklis kasutatakse otseselt hageja nime. Kogu kommentaari lugedes jääb keskmisele mõistlikule inimesele arusaam, et kostja väidete kohaselt on hageja pedofiil. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna prokuratuur on midagi avaldanud, on kostjal õigus öelda hageja kohta, mida ta soovis. Prokuratuuri pressiteatest ei tulene kostjale õigust hakata hagejat laimama. Asjaolude tõesuse kontrollimise kohustus lasub isikul ka juhul, kui ta tahab avaldada teise isiku au teotavaid andmeid, mida saab riigiasutuselt.
8.Kostja on vabandanud hageja ees alles pärast hagiavalduse saamist, lootuses pääseda hüvitisest. Kostja vabandust ei ole põhjust arvestada. Kohtueelsete läbirääkimiste ajal kostja kordagi ei vabandanud, vaid solvas hageja lepingulist esindajat ja nõudis temalt vabandamist. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kuigi kostja mõistab, et solvamine ei ole õiguspärane, ei ole hagis toodud viited ja näited asjakohased. Kostja kommentaar oli postitatud vastusena eelnevatele kommentaaridele ning postituse eesmärgiks oli prokuratuuri avalduse tutvustamine kaaskommenteerijatele.
10.Kostja ei ole terve kommentaari ulatuses nimetanud hagejat kordagi pedofiiliks. Hagis tehakse meelevaldseid järeldusi ning rebitakse sõnu kontekstist välja. Kostja kirjutas kommentaari vastuseks eelnevatele kommentaaridele, mis kaitsesid hagejat pedofiilia
2-20-12784 süüdistuste eest ning olid oma tonaalsuses pedofiilia ohvrit süüdistavad. Kostja vastas kommentaarile, milles oli lause: "see süüdistus on enam vähem sama nagu: Mõisahärra olevat talupoegadele banaani näidanud, nood polevat uskunud".
11.Kostja tugines prokuratuuri poolt läbi viidud uurimistulemustele ja hagejale esitatud süüdistusele. Süüdistuse järgi pani hageja toime ühe kuriteoepisoodi, mis seisnes selles, et ta hõõrus nooremat kui 10-aastast tüdrukut läbi riiete suguelundite piirkonnast. Kostja mälu järgi nimetati kommentaarides antud tegevust ka "hõõrukateks". Sõna "hõõrukas" kasutamine tundus kostjale ohvrit mõnitavana, misjärel kostja asendas selle enda hetkeliselt välja mõeldud sõnaga "fisting". Kostja on täna teadlik, et mõnes teises keeles või mõnes ringkonnas tähendab „fisting“ äärmusesse kalduvat seksuaalvahekorda. Kostja on veendunud, et keskmiselt mõistlik kodanik ei ole kohustatud teadma ega tundma sõnu, mis võõrkeelses slängis võib tähendada näiteks rusika anaalset sisestamist. Ebaõige on hageja väide, et kostja jättis mulje palju hullemate tegude toimepanekust. Kostja kirjeldas prokuratuuri poolt avalduses toodud informatsiooni. Prokuratuur avaldas, et hageja elamisest leiti andmekandjalt hulgaliselt lapspornot, mille omamise kohta on ülestunnistus tehtud. Kostja andis oma väärtushinnangu lapspornole ning kostja väärtushinnangute järgi tekib igal normaalsel lapsevanemal lapsporno vaatamisel okserefleks. Hageja esitas ise meedias vastulause, kus ta teatas, et tema kodust leiti pilte ja neli videot, kus on tõenäoliselt alla 14-aastased isikud. Hageja üritas avalikus meedias oma tegusid süüdistuses toodud mahtude ulatuses maksimaalselt pehmendada.
12.Kostjale teadaolevalt olid uurimisega seotud toimingud enne süüdistuse esitamist kestnud ligikaudselt aasta ning hageja oli teadlik tema suunal läbi viidavatest uurimistoimingutest ja kahtlustamisest pedofiilias. Kostja oli varem teadlik prokuratuuri läbi viidavatest toimingutest ja hageja suunal toimuvast uurimisest, kuid ei rääkinud kordagi kuskil, et hagejat kahtlustatakse pedofiilias. Kui prokuratuur süüdistuse esitamisega avalikuks tuli, ei tundnud kostja vähimat vaikimiskohustust ega näinud põhjust prokuratuuri töövõtetes kahtlemiseks.
13.Kostja ei ole avaldanud, et hageja on aastaid lapsi väärkohelnud, vaid kostja avaldas väite „aastate pikkused teemad“. Kostja tugines hageja enda avaldatud väitele, et ta soetas lapspornot sisaldavad andmekandjad juba aastaid tagasi. Täiendavalt tugines kostja prokuratuuri avalduses toodud lapse vanusele ja toimingute läbiviimise ajale.
14.Ebaõige on hageja väide, et terve kommentaar oli suunatud temale, mistõttu on kostja teda pedofiiliks nimetanud. Kommentaaris puudutas hagejat vaid vähene osa. Kostja ei ole kommentaaris kordagi nimetanud hagejat ei otseselt nime pidi ega kaudselt. Kostja on kommentaaris püüdnud vältida pedofiilide isikustamist ning kasutanud pedofiilide üldistamiseks erinevaid nimesid (J, B jne) eesmärgiga näidata, et jutt ei käi vaid hagejast, vaid pedofiiliast laiemalt. Avaldatud laused "Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad. Nad oskavad manipuleerida ühiskonnaga nii nagu nad teevad seda lastega" on väärtushinnangud kõikide pedofiilide suunal. Tegu ei ole faktiväidetega. Kommenteerimine on osa arutlemisest kõige lihtsama foorumi põhimõttel ning seega on kommenteerimine osa ühiskonna sõnavabadusest ja demokraatiast. Pedofiiliast rääkimine ei ole keelatud. Kostja ei ole avaldanud, et tal on tõsikindlad teadmised selle kohta, et hageja on juba aastaid tegutsenud paadunud pedofiil, kes kavaldab ja manipuleerib ühiskonnaga. Tegu on hageja meelevaldsete järeldustega. Kostja ei ole avaldanud, et hagejat tuleb karistada. Kostja avaldas selgelt, et pedofiile tuleb karistada. Pedofiiliks saab nimetada isikut, kelle kohus on süüdi mõistnud. Süütuse presumptsioon ei kuulu eraisikule. Kodanikuna on kostjal vaba õigus kasvõi terves ühiskonnas kahelda või ühiskonda maailma valudes süüdistada. Mõistliku isiku standardist lähtuvalt ei ole kostja avaldanud juriidilist fakti, et hageja on „pedofiil“ karistusseadustikus toodud tähenduses, vaid kostja on kasutanud hinnangulist kõnekeelset fraasi.
2-20-12784
15.Kostja ei ole rikkunud hageja mainet. Kui hageja tunneb, et tema maine on rikutud, on see rikutud prokuratuuri esitatud avalduse tõttu või uudisportaalides avaldatud informatsiooni tõttu. Hageja peab maine kahju hüvitamiseks pöörduma ennekõike esmaste informatsiooni avaldajate poole. Hageja väited selle kohta, et kostja avaldatud laim põhjustab talle avalikes kohtades ja inimestega suheldes ebamugavust ning hagejal on kostja tõttu tekkinud meeleolu langus, on eluliselt ebausutavad. Hageja on avaliku elu tegelane ning avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga.
16.Kui kohus peab vajalikuks välja mõista rahalise hüvitise, tuleb selle suuruse hindamisel arvestada hageja enda käitumist. Hageja näol on tegu avaliku elu tegelasega. Kahju hüvitise väljamõistmine on alusetu muuhulgas põhjusel, et hageja ei andnud kostjale võimalust kohtuväliselt oma tegu heastada vabandamise teel, vaid otsustas kostjat karistada rahalise nõudega.
17.Hageja esindaja kasutas saadetud nõudekirjas väljapressimisele viitavaid asjaolusid. Väljapressimine tähendab varalise kasu nõudmist ähvardusega kasutada vägivalda või piirata isiku vabadust. Hageja eesmärk ei olnud vabanduse, kompromissi või muu kokkuleppe saavutamine, vaid ainult rahalise kasu teenimine. Hagi aluseks toodud kommentaar on kustutatud. Hagis toodud hageja kannatused on väljamõeldised ega vasta tõele. Alusetu rahalise nõude saatmine tekitas kostjale pingeid ja üleelamisi. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: kostja avaldas ajakirja „XXX“ võrguväljaandes ilmunud artikli „X-ga saadet teinud C Q kehastanud mehe pedofiiliaskandaalist: ta teatas vajadusest talle asendaja leida“ juures kommentaari, mis sisaldas muuhulgas hagi aluseks olevaid väiteid; prokuratuur oli kommentaari avaldamisele eelnevalt teavitanud avalikkust hagejale esitatud süüdistusest seoses alaealise seksuaalse väärkohtlemisega.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kommentaar sisaldas hageja au teotavaid väiteid. Kostja avaldatud ja hageja vaidlustatud väidete hindamisel tuleb lähtuda eeskätt sellest, mida kostja avaldas kolmanda mõistliku isiku seisukohalt lähtudes. Lähtuda ei saa sellest, mida hageja on lausetest järeldanud või mille avaldamist kostjale omistanud.
21.Kohus leidis, et vaatamata sellele, millise artikli juures kommentaar avaldati, ei ole viidatud väidetes kostja hagejat pedofiiliks nimetanud. Samuti ei ole kostja avaldanud, et hageja oleks toime pannud korduvaid kuritegusid. Kostja on prokuratuuri varasemale avaldusele tuginedes avaldanud, et olid „aastate pikkused teemad“. Asjaolu, et tegu oli mitu aastat tagasi toimunud teoga, nähtub prokuratuuri avaldusest. Lisaks ei ole kostja avaldanud, et hageja oleks toime pannud palju hullemaid kuritegusid, kui talle prokuratuuri süüdistuses ette heideti. Tegemist on hageja meelevaldsete järeldustega. Kostja on selgitanud, mida ta pidas silmas väljendi „fisting“ kasutamisel ning hageja ei ole tõendanud, et väljend võiks viidata mõnede muude kuritegude toimepanemisele. Iseenesest on õige hageja väide, et kostja ei ole tõendanud, millele tuginedes on ta omistanud endale teadmise hagejaga seotud asjaolude kohta, kuid see, kas kostja midagi teadis või mitte, ei saa kohtu hinnangul iseenesest riivata hageja au.
22.Kostja avaldas: „... see mees on juba viimane aasta neid käike ette valmistanud. Nt on ta lapse saatnud korduvalt ekspertiisidesse, jooksutanud kogu süsteemi ning pisendanud oma
2-20-12784 tegusid ainult süüdisruses toodud mahtudele. Kuigi teab, et paljud inimesed on näinud videosid ning ülestunnistusi mille vaatamisel tekib igal normaalsel vanemal okserefleks.“ Kohus nõustus, et kostja on selles lõigus avaldanud mitmeid faktiväiteid, sealhulgas selle kohta, et hageja on mitme aasta jooksul käike ette valmistanud ja pisendanud oma tegusid. Samas ei ole kostja vaatamata hageja väidetele avaldanud, et hageja oleks toime pannud palju hullemaid tegusid, kui need, milles teda süüdistati. Lisaks ei ole kostja avaldanud, et nimelt nende hullemate tegude kohta on olemas tõendid, vaid kostja on viidanud selliste videote ja ülestunnistuste olemasolule, mis on tavalistele vanematele vastuvõetamatud. Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kannatanud last saatnud ekspertiisi, võtnud ette samme kohtueelse menetluse „jooksutamiseks“ või et on mitmeid ülestunnistusi. Tegu on ebaõigete faktiliste väidetega, mis aga iseenesest ei pruugi olla hageja au teotavad ja seda ei ole hageja ka ise väitnud. Lisaks nõustub kohus, et osaliselt on kostja avaldatu kooskõlas prokuratuuri avaldatuga, mille kohaselt leiti hageja valdusest lapspornot sisaldavaid videosid ja fotosid. Hageja ei ole vaidlustanud faktilist asjaolu, et tema valdusest lapspornot sisaldavad videod ja fotod leiti. Nende osas on kostja avaldanud väärtushinnangu („tekib igal normaalsel vanemal okserefleks“), mis ei puuduta hagejat.
23.Kostja ei ole avaldanud, et hageja oleks manipuleeriv pedofiil. Sõltumata sellest, millise sisuga artikli juures kostja kommentaari avaldas, ei saa hageja omistada kostjale selliste lausete või väidete avaldamist, mida kostja tegelikult avaldanud ei ole. Antud väidetes andis kostja oma üldise hinnangu sellele, millised on tema arvates pedofiilid, kuid ta ei ole sellist hinnangut andnud otseselt hagejale.
24.Hageja heitis kostjale ette, et viimane on alusetult avaldanud, et hageja ründab jätkuvalt oma ohvrit. Kohus nõustus, et kuigi kostja on kasutanud nime „J“ hageja nime asemel, on antud väites kostja selgelt avaldanud faktiväite, et hageja kasutab kõiki võimalusi ohvri jätkuvaks ründamiseks. Selle väite tõele vastavuse kohta kostja kohtule tõendeid esitanud ei ole ning sellist faktilist asjaolu ei nähtu prokuratuuri pressiteatest. Kohus nõustus, et faktiväide, mille kohaselt hageja jätkuvalt ohvrit ründab, on selle tõele mittevastavuse korral au teotav.
25.Kostja ei ole sellist väidet, et hageja on aastaid tegutsenud pedofiil, kelle suhtes ei kehti süütuse presumptsioon, hageja suhtes avaldanud ning tegu on hageja meelevaldse järeldusega. Kostja on avaldanud oma arvamust, et isikut võib pidada pedofiiliks ka enne kohtuotsuse saabumist. Kuigi Eestis kehtib süütuse presumptsioon, on kohtu hinnangul kostjal õigus avaldada isiklikku arvamust ning seda ei ole ta avaldanud konkreetselt hageja suhtes. Laste suhtes toime pandud seksuaalse ärakasutamise kuriteod on kohtu hinnangul sellised teod, milliste puhul on iseenesest õigustatud avalikkuse teavitamine enne kohtuotsuse tegemist, sest tegemist on raskete ja ühiskonnas palju kõneainet pakkunud kuritegudega ning avalikkuse teavitamine on vältimatult vajalik uute võimalike ohvrite kaitsmiseks.
26.Ehkki kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja kasutas kõiki võimalusi oma ohvri jätkuvaks ründamiseks, ei ole põhjendatud ainult ühe ebaõige ja au teotava faktiväite tõttu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine. Igale isikliku õiguse rikkumisele ei pea reageerima mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmisega. Vaidlus puudub selle üle, et kostja vabandas hageja ees. Arvestades kostja toime pandud rikkumise raskust, aga samuti asjaolu, et hageja on lapse vastu toime pandud seksuaalses väärkohtlemises süüdi mõistetud, ei saa rahalise kahju hüvitise väljamõistmine olla põhjendatud. Hageja esindaja ei andnud kostjale kohtueelses menetluses võimalust ette heidetavat tegu heastada mistahes muul moel peale rahalise hüvitise tasumise. Seda, milline on hageja isiklik seisukoht seoses kostja vabanduse ja tehtud kompromissettepanekuga, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et hageja ei nõustunud kostja vabandamisega.
2-20-12784
27.Seda, et hagejale oleksid tekkinud kostja kommentaari tõttu hagiavalduses kirjeldatud tagajärjed, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Kohus ei saa lugeda eluliselt usutavaks, et avalikkuse hukkamõist ning takistused seoses senise erialase kutsetegevusega tekkisid hagejal nimelt kostja avaldatud kommentaari, aga mitte selle tõttu, et hageja mõisteti kuriteos süüdi ning prokuratuur avaldas andmed hagejale ette heidetava teo kohta juba enne, kui hageja suhtes jõustus süüdimõistev otsus. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tõendaksid põhjusliku seose olemasolu kostjale ette heidetava teo ja hagejale väidetavalt tekkinud tagajärgede vahel. Apellatsioonkaebus
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
29.Maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg 1 ja § 134 lg 2 alusel tulnuks maakohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista hagejale tekitatud mittevaraline kahju, kuna kostja rikkus avaldatud kommentaariga hageja isiklikke õigusi. Samuti rikkus maakohus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõigust.
30.Maakohtu hinnangul olid täidetud kõik eeldused, et hagi rahuldada, kuid maakohus eksib seejuures, et kommentaar ei käinud hageja kohta. Kostja kogu kommentaar tervikuna käib hageja kohta ning kostja on nimetanud hagejat küll X-ks, J-ks ja B-ks. Samas on kohus ise otsuse punktis 80 kinnitanud, et nime J kasutades on aru saada, et kommentaar on suunatud hagejale. Jääb arusaamatuks, kuidas leiab kohus, et nn varjunime kasutades saab mõistlik inimene aru, et kommentaar käib hageja kohta, kuid kui nime üldse laimavasse lausesse ei kirjuta, siis justkui ei käi see hageja kohta. Tegemist on tõendi hindamise nõuete olulise rikkumisega.
31.Väljend „pedofiil“ kujutab endast Eesti kultuuriruumis vulgaarset ja negatiivset hinnangut. Asjaolu, et kostja väitis, et hageja on pedofiil, viitab tõsikindlalt sellele, et kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata ning ka keskmisele mõistlikule lugejale jäi vaieldamatult sama mulje/arusaam.
32.Kostja väitis, et hageja harrastas laste peal „fistingut“. Kostja on hagivastuses ka ise selgitanud, mis asi tegelikult fisting on. Hageja ei harrasta sellist liiki seksuaaltegevusi, liiatigi veel lastega. Ei ole eluliselt usutav, et kostja ei teadnud kommentaari kirjutades, mida „fisting“ tähendas. Kostja subjektiivne teadmine pole oluline. Keskmine mõistlik isik saab kostja kommentaari lugedes täpselt aru, et kostja süüdistas hagejat lastega rusikaga vahekorras olemises. Tegemist on inglise keelse sõnaga ning isegi, kui inimene ei oska inglise keelt ja peaks sõna „fisting“ googeldama, saab selle tähenduse teada. Tegemist on äärmiselt tõsise solvangu ja ebaõige faktiväitega. Kostja teadlik soov oli omistada hagejale sündsusetuid tegevusi ning hageja mainet võimalikult suuremal määral kahjustada. Kostja kirjutas: „ma tean asjast. Seal on ikka ka fisting jms. aastate pikkused teemad.“ Seega kostja esmalt kinnitab, et tal on kindlad teadmised, et hageja harrastab „fistingut“ jms ja on seda teinud juba aastaid. Seega on ekslik kohtu seisukoht, et kostja ei ole avaldanud, et hageja oleks toime pannud korduvaid kuritegusid. Prokuratuuri pressiteates ei ole kirjas, et tegemist on fistingu ja muude aastatepikkuste teemadega.
33.Maakohtu hinnangul on kostja arvamus hageja nimetamise kohta pedofiiliks enne kohtuotsust õigustatud. Hageja sellega ei nõustu. Hagejat ei olnud kommentaari kirjutamise ajal
2-20-12784 süüdi mõistetud. Kommentaari tegemise ajal ei saanud kostja mitte kuidagi teada ega eeldada, et hageja süüdi jääb. Kommentaaris avaldatut tuleb hinnata nende teadmiste kontekstis, mis olid olemas hetkel, kui kommentaar postitati. Lisaks kostja ei tuginenud kordagi hageja süüdi mõistmisele ja kohus seda ise ka pooltega ei arutanud.
34.Seadus ei näe ette võimalust vabandamise nõudmiseks, seega ei saa kohus põhjendada hagi rahuldamata jätmist ka asjaoluga, et kuna laimaja on vabandanud, ei ole põhjendatud hagi rahuldamine. Lisaks märgib hageja, et hagejal on menetluskulude hüvitamise nõue ja menetluskulude nõuet ei saa vabandamisega hüvitada.
35.Hageja kinnitab, et tundis kostja kommentaari tõttu piinlikkust ja alaväärsustunnet, kuid seda tunnet ei olegi võimalik hagejal tõendada. Hageja on veendunud, et iga keskmine mõistlik inimene tunneb selliseid tundeid, kui teda pedofiiliks peetakse. Hageja rõhutab, et need tunded oli põhjustatud kostja kommentaarist, kuna selleks ajaks ei olnud hagejat veel süüdi mõistetud. Kahju tekitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada, et kostja poolt hageja kohta esitatud hinnangud levisid üleriigilises ajalehes, mistõttu võib eeldada, et kostja poolt avaldatud laim jõudis paljude inimesteni. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Vastustaja seisukoht
36.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
37.09.02.2023 esitas kostja taotluse edastada kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks hageja suhtes, kuna hageja on esitanud kohtule hagiavalduse selgelt fabritseeritult ja väljamõeldud alustel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagi rahuldada. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 400 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
39.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas ajakirja „XXX“ võrguväljaandes ilmunud artikli „X-ga saadet teinud C Q kehastanud mehe pedofiiliaskandaalist: ta teatas vajadusest talle asendaja leida“ juures kommentaari hagiavalduses toodud sisuga.
40.Kõigepealt selgitab ringkonnakohus vaidluse ulatust apellatsioonimenetluses. Hageja väitel avaldas kostja järgmised ebaõiged faktiväited: hageja õigusvastane tegevus on laiem kui talle süüdistuses on ette heidetud ja sisaldab ka nn „fistingut“ (väide nr 1); hageja on saatnud kannatanud last ekspertiisi ja jooksutanud kohtueelset menetlust ning on kasutanud kõiki võimalusi menetluse takistamiseks (väide nr 2); hageja on kaval ja manipuleeriv pedofiil (väide nr 3); hageja ründab jätkuvalt oma ohvrit (väide nr 4). Maakohus leidis, et: väidet nr 1 ei ole kostja esitanud. Kostja ei kasutanud väljendit „fisting“ sooviga viidata hullematele kuritegudele kui süüdistuses esitatud; väite nr 2 tõele vastavust ei ole kostja tõendanud, kuid need ei ole hageja au teotavad; väide nr 3 ei käi hageja kohta. Kostja andis üldise hinnangu pedofiilide kohta; väide nr 4 käib hageja kohta ja on hageja au teotav ning kostja ei ole selle tõele vastavuse kohta tõendeid esitanud. Hageja apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu
2-20-12784 järeldusi väite nr 2 ja väite nr 4 osas. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus järelduste tegemisel väidete nr 2 ja nr 4 osas menetlusõiguse norme ei rikkunud. Seega eeltoodust tulenevalt on apellatsioonimenetluses vaidluse all, kas kostja on esitanud kommentaari osas „ma tean asjast. Seal on ikka ka fisting jms. aastate pikkused teemad.“ väite, et hageja õigusvastane tegevus on laiem kui talle süüdistuses on ette heidetud ja sisaldab ka nn „fistingut“ (väide nr 1) ning kas kostja on esitanud terves kommentaaris hageja kohta väite, et hageja on pedofiil (väide nr 3). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt kommentaaris kirjutatud väidete puhul on tegemist faktiväidetega.
41.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti VÕS § 1047 lõiget 1 kohaldades leidnud, et kostja ei ole hagejat pedofiiliks nimetanud. Riigikohtu kujundatud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu 31.05.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 21.12.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (vt Riigikohtu 21.12.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Samuti võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu 15.04.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-124-15, p-d 13–14).
41.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus arvestanud kommentaari konteksti ja mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kostja avaldas kommentaari ajakirja „XXX“ võrguväljaandes ilmunud artikli „X-ga saadet teinud C Q kehastanud mehe pedofiiliaskandaalist: ta teatas vajadusest talle asendaja leida“ juures ning kasutas oma kommentaari alustuseks väljendit „ma tean asjast“ ja kommentaaris läbivalt hageja eesnimega sarnaseid nimesid. Seejuures on kostja otseselt hageja nime kasutades märkinud, et „Mina vastutan siin oma sõnade eest. Ma ei ole asjaga otse seotud ja mulle ei kehti X poolt kogu uurimisele pandud salastatused jne.“. Arvestades millise artikli juures kommentaar avaldati, milliseid nimesid kommentaaris avaldati ja et selles on otseselt viidatud hageja suhtes käimas olevale kriminaalmenetlusele, ei jää ringkonnakohtu hinnangul keskmisel mõistlikul lugejal kahtlust, et kommentaaris on läbivalt silmas peetud hagejat.
41.2.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole kommentaaris hagejat pedofiiliks nimetatud. Vaidlusalune kommentaar oli avaldatud artikli juures, mis keskendus hageja suhtes lahvatanud pedofiiliaskandaalile ning kommentaaris oli kostja otseselt viidanud hageja suhtes käimas olevale kriminaalmenetlusele, mis oli alustatud lapse suhtes toime pandud seksuaalse ärakasutamise koosseisu alusel. Kommentaar tervikuna käsitleb hagejale esitatud süüdistuse alusel toimuvat kriminaalmenetlust – „Nt on ta lapse saatnud korduvalt ekspertiisidesse, jooksutanud kogu süsteemi ning pisendanud oma tegusid ainult süüdisruses toodud mahtudele. /.../ Aga tema advokaatide armee teeb tööd. /.../ J teab täpselt, et proks tõmbas teema avalikuks kuna J kasutab kõiki võimalusi ja meediat asja takistamiseks, ohvri jätkuvaks ründamiseks (avaldas oma ohvri) ja oma tegude pisendamiseks ("aastaid tagasi" on 4 aastat tagasi alustas,
2-20-12784 siis, üle 2 aasta rõvetses ja uurimine on kestnud ju üle aasta. Kokku ongi 4 aastat.“. Lisaks on kostja kommentaaris iseloomustanud pedofiile – „Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad. /.../ Peate aru saama, et pedofiilia on vallutanud eestimaa. Statistiliselt on igas lasteaiarühmas üks ahistatud laps ja igas liinibussis istub üks pedofiil. Pedofiilia ei ole haigus. /.../ Need inimesed on oma karistust väärt ja delfi kommentaatorid võiksid vähemalt ühes kindlaks jääda- enne kohtuotsuse saabumist kedagi pedofiiliasüüdistusest ei vabastata!“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kommentaarist teha järeldust, et kirjeldades ühest küljest hageja suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja hagejale esitatud süüdistust, ei ole kostja hagejat selles kommentaaris siiski pedofiiliks nimetanud. Keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt sellist eristust teha ei saa ja ringkonnakohtu hinnangul on ka pedofiilia kui sellise iseloomustamine antud kommentaaris hageja isikuga seotud. Seejuures on kostja kommentaaris öelnud „Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad.“ võtmaks kokku hageja käitumist kriminaalmenetluses.
41.3.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et väljend „pedofiil“ on negatiivse tähendusega ja selle ebaõigsuse korral ka isiku au teotav. Vaidlust ei ole selle üle, et kommentaari avaldamise ajal ei olnud hagejat lapse suhtes toime pandud seksuaalse ärakasutamise koosseisu alusel süüdi mõistetud. Seega ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kommentaari avaldamise ajal hagejat pedofiiliks nimetada. Seejuures ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kas hageja on hilisemalt sellises süüdistuses süüdi mõistetud või mitte (sellele asjaolule pole kostja ka tuginenud). Ringkonnakohus ei nõustu, et pelgalt pedofiilia süüdistuse pinnalt oleks õigustatud isikut pedofiilina käsitleda ja sellise sisuga kommentaari tema suhtes avaldada.
41.4.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud, et selleks, et konventsiooni artikkel 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) oleks kohaldatav, peab isiku au teotamine ületama teatud raskusastme ning isikut peab olema rünnatud viisil, mis kahjustab isiku õigust enda eraelu puutumatusele (vt nt EIK 29.03.2016 otsus asjas nr 56925/08: Bedat vs Šveits, p 72). Vaidluse puhul, mis puudutab tasakaalu leidmist eraelu austamise ja sõnavabaduse vahel, hindab EIK mh seda, kas avaldatu aitas kaasa avalikule debatile; kui tuntud see isik on, kelle suhtes väited avaldati, ja milline on tema eelnev käitumine olnud; millise sisuga väide avaldati, samuti selle avaldamise vorm ja tagajärjed; kuidas saadi teave, mida avaldati (vt nt EIK 07.02.2012 otsust, Axel Springer AG vs Saksamaa, 39954/08, p-d 89-95). Kuigi EIK on osutanud näiteks raskete ametialaste õigusrikkumiste puhul, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb küll vältimatult jagada informatsiooni sellistes õigusrikkumistes esitatud süüdistuse kohta, on EIK samas rõhutanud, et vahet tuleb teha juhtumitel, kui avaldatu kohaselt kedagi pelgalt süüdistatakse kuriteos, ning juhtumitel, kui ilma süüdimõistva kohtuotsuseta kinnitatakse kellegi kohta, et ta on pannud toime kuriteo (vt EIK 08.04.2010 otsus asjas nr 40523/08: Peša vs. Horvaatia, p 140-141). EIK rõhutas selles lahendis ametiisikute vastutust oma sõnavaliku eest ning leidis süütuse presumptsiooni rikkumise (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 2). Seda, et väidete esitamisel kriminaalse käitumise kohta tuleb arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, st et isikut ei või käsitada süüdiolevana enne süüdimõistvat kohtuotsust, on EIK rõhutanud korduvalt (vt nt EIK 29.08.1997 otsus, Worm vs Austria, p 50; EIK 20.09.2018 otsus, Jishkariani vs Gruusia, 18925/09, p 41).
41.5.Isegi kui õigusrikkumiste kohta teabe jagamine neutraalsel viisil on lubatud, siis käesoleval juhul ei olnud kommentaari avaldamise eesmärgiks vältida inimeste kuriteo ohvriks langemist ja õigusrikkumiste toimepanemist, vaid nagu kostja on väitnud - kommentaar oli avaldatud vastusena eelnevale kommentaarile, milles sisuliselt kaitsti hagejat pedofiilia süüdistuse eest. Käesolevas asjas ei olnud kostja kommentaaride eesmärk aidata kaasa avalikule debatile, vaid õigustada hageja nimetamist pedofiiliks enne tema suhtes süüdimõistva otsuse
2-20-12784 tegemist. EIK on möönnud, et internetis avaldatud kommentaaride puhul tuleb arvestada, et iga päev postitavad miljonid inimesed kommentaare ning enamik neist on liiga triviaalsed ja nende levik liiga väike (eriti blogide puhul), et need kahjustaksid isiku au märkimisväärselt. EIK on nõustunud, et kui solvavad (väärtushinnangulised) kommentaarid jäävad pelgalt „vulgar abuse“ kategooriasse, siis ei ole neid alati vaja liiga tõsiselt võtta (vt nt EIK 07.09.2021 otsus asjas nr 45016/18, Çakmak vs. Türgi, p 58). Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna pedofiiliks nimetamine ületab sellise lävendi ja tegemist ei ole triviaalse postitusega. Selline kommentaar kahjustab ringkonnakohtu hinnangul hageja õigust enda eraelu puutumatusele (vrdl ka Egill Einarsson vs Island, EIK 07.11.2017 otsus, 24703/15, p 52, kus EIK leidis, et kommentaariga, kus isikut kutsuti kommentaaris vägistajaks, sh ilma see väide oleks olnud tõendatud, sekkutakse isiku eraellu piisava tõsidusega). Käesolevas asjas on ringkonnakohtu hinnangul sarnane olukord ja hageja ei pidanud taluma seda, et teda nimetati enne süüdimõistva otsuse tegemist pedofiiliks.
42.Hageja väitel viitab väljend – „ma tean asjast. Seal on ikka ka fisting jms. aastate pikkused teemad aga proks võtab ühe kõige kindlama (tunnistajatega) ja väänab selle põhjal“, sellele, et hageja tegeleb tõsisemate õigusrikkumistega kui süüdistuses on talle ette heidetud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et sellistest väljenditest ei saa teha järeldust, et hageja on pannud toime korduvaid kuritegusid või raskemaid kui süüdistuses märgitud. Tegemist ei ole hageja meelevaldsete järeldustega. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Seega pole käesoleva asja lahendamisel oluline, et kostja ise pidas sõna „fisting“ all silmas hoopis midagi muud, kui selle teadaolev tähendus (rusika abil seksuaalses vahekorras olemine). Ehkki ei saa lähtuda eeldusest, et keskmine mõistlik isik valdaks kogu informatsiooni, mis internetis on avaldatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsust asjas nr 2-16-16730, p 61), sealhulgas sõna „fisting“ tähendust, tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada, kas sellise sõna tähenduse kohta lisateabe otsimine on pigem keeruline või lihtsasti kättesaadav. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul tuleb jaatada viimast olukorda ja sõna „fisting“ tähenduse saab keskmine mõistlik lugeja teada kergesti ega pea selleks teostama mitmeid otsinguid või toiminguid. Sellise sõna kasutamine on ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane ja au teotav, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja sellist tegevust harrastaks.
43.Samuti märgib ringkonnakohus nõustudes hagejaga, et lisaks sõna „fisting“ kasutamisele on kostja kommentaaris hageja aadressil väitnud, et hageja on toime pannud korduvalt kuritegusid („ jms aastate pikkused teemad“). Ka selline väide on au teotav, mille tõele vastavust pidanuks kostja tõendama. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja kirjeldas kommentaaris üksnes prokuratuuri poolt avalduses toodud informatsiooni. Sellest, et prokuratuur avaldas, et hageja elamisest leiti andmekandjalt hulgaliselt lapspornot, ei saa teha järeldust, et hageja harrastaks nn „fistingut“ või on toime pannud korduvalt kuritegusid.
44.VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud, et väide nr 1 (hageja õigusvastane tegevus on laiem kui talle süüdistuses on ette heidetud ja sisaldab ka nn „fistingut“) , väide nr 3 (hageja on pedofiil) ja väide nr 4 (hageja ründab jätkuvalt oma ohvrit) vastaksid tõele. Seega on tegemist õigusvastaste faktiväidetega.
45.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja oleks pidanud avaliku elu tegelasena kostja kommentaari taluma. Hageja on tuntud näitleja, saatejuht ja lavastaja. Seega on tegemist avalikkusele tuntud isikuga. Samas ei tulene sellest, et hageja on avalikkusele tuntud isik,
2-20-12784 õigustust hageja suhtes avaldada ebaõigeid ja tema au riivavaid väiteid ning et hageja peaks nende avaldamist taluma. Eelpool viidatud asjas Egill Einarsson vs Island (EIK 07.11.2017 otsus, 24703/15, p 52) on EIK märkinud, et isegi, kui isik ise on põhjustanud tulise avaliku arutelu oma käitumise ja väljaütlemistega, siis ka avaliku elu tegelased ei pea taluma seda, et neid avalikult süüdistatakse tõsistes kuritegudes ilma, et need väited oleksid tõendatud.
46.Hageja väitel on kostja avaldatud laim põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Samuti on hageja väitel hagejal au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Ringkonnakohus nõustub, et sellised tagajärjed võivad kostja kommentaari avaldamisel hagejale kaasneda. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt Riigikohtu 13.01.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-15209, p 16). Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada. Mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt Riigikohtu 22.10.2008 otsust tsiviilasjas 3-2-1-85-08, p 13). Seega ei võimalik negatiivseid emotsioone ja psüühilist häiritust tõendada, vaid seda saab sõltuvalt avaldatud faktiväidete sisust eeldada. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul kostja avaldatust eeldada, et hageja on kostja tegevuse tagajärjel ilma jäänud koostöö pakkumistest ning et tema kutsetegevus oleks oluliselt häiritud. Selliseid asjaolusid on võimalik tõendada, kuid hageja seda teinud ei ole.
47.Hageja palub kostjalt hüvitise väljamõistmist mitte konkreetse rahasummana, vaid palub kohtul määrata õiglane hüvitus. Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise intensiivsust ja mõju (vt Riigikohtu 19.03.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-12, p 14). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (vt Riigikohtu 13.01.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). Arvestada tuleb ka seda, kui andmeid avaldati Internetis, mistõttu jõuab see eelduslikult suure hulga inimesteni (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 28). Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (vt Riigikohtu 22.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 11). Kuna kostja kommentaar avaldati Internetis, on kostja avaldatud ebaõiged andmed jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele on intensiivne. Arvesse tuleb võtta ka seda, et antud juhul on tegemist kolme ebaõige faktiväite avaldamisega ja kaks nendest (pedofiiliks nimetamine ja „fistingu“ harrastamise etteheite tegemine) on oluliselt au ja väärikust riivavad. Samas tuleb arvesse võtta, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud muid negatiivseid tagajärgi peale emotsionaalse üleelamise ning seda, et kommentaaride (sealhulgas kostja kommentaari) avaldamise ajendiks saab algselt lugeda hageja käitumist, mis andis prokuratuurile aluse tema suhtes süüdistuse esitamiseks lapse suhtes toime pandud seksuaalse ärakasutamise koosseisu alusel. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 400 eurot. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 09.04.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13). 2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018.-2019. aastal isiklike õiguste rikkumisel
2-20-12784 väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seejuures on kohtupraktikas välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised solvavate ja au teotavate väljendite kasutamise eest valdavalt jäänud viimastel aegadel 300-500 euro piiresse. Nii on näiteks kohus mõistnud sõna „pedofiilitar“ kasutamise eest välja 400 eurot (vt Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-20-2747), sõna „staarlibu“ kasutamise 300 eurot (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-20-17805), sõna „nilbe“ kasutamise eest 300 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-20-5518) ning sõna „bordelliärikas“ kasutamise eest välja 500 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-9739). Arvestades senist kohtupraktikat on ringkonnakohtu hinnangul kostjalt hageja kasuks välja mõistetav hüvitis 400 eurot sarnastel asjaoludel võrreldav ja vastab ühiskonna üldise heaolu tasemele. Riigikohus on leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 29).
48.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kahju hüvitise väljamõistmine on alusetu põhjusel, et hageja ei andnud kostjale võimalust kohtuväliselt oma tegu heastada vabandamise teel, vaid otsustas kostjat karistada rahalise nõudega. Kostjale oli antud võimalus vabandada ka kohtuväliselt. Lisaks ei välista vabandamiseks võimaluse andmine ega vabandamine kahju hüvitamise nõude esitamist. Kehtiv VÕS § 134 lg 2 ei näe ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa hüvitisena välja mõistmata. Seega peaks igale au teotamise juhtumile järgnema ka au teotaja poolt mõistliku hüvitise maksmine. Ehkki teatud juhtudel võib moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega (vt Riigikohtu 13.05.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 29), ei ole käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist. Kohus on tuvastanud kokku kolm ebaõiget hageja au teotavat faktiväidet ja nende heastamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul üksnes vabandamisega võimalik.
49.Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue. Viivise summa alates hagiavalduse esitamisest moodustab maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 55,12 eurot. Kostjal tuleb tasuda alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
50.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ning hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
51.Maakohus ei ole hageja menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust hinnanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (vt Riigikohtu 28.11.2017 otsust tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2).
52.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse hageja suhtes kuriteoteate esitamiseks, kuna antud juhul ei esine kuriteo toimepanemisele viitavaid tunnuseid hageja käitumises kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
2-20-12784
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.