Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-12784
A Ae hagi B Bi vastu mittevaralise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes hagi hind 3780 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: A A (isikukood xxx, xxx); esindajad Kostja: B B (isikukood xxx, xxx). Tsiviilasi
Kohtuistungi toimumise aeg
02.05.2022
Kohtuistungil osalesid
Kostja B B
RESOLUTSIOON
Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja A Ae kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas ajakirja „Xxx“ võrguväljaandes artikli „xxx“ kommentaarides 08.01.2020 kell 12:37:51 kommentaari, milles hageja joonis alla tema au teotavad väited: „ma tean asjast. Seal on ikka ka fisting jms. aastate pikkused teemad aga proks võtab ühe kõige kindlama (tunnistajatega) ja väänab selle põhjal. Sama on ka narkuärimeestega. Vahele kukuvad grammiga aga sitsivad aga viieka kuna tunnistajad ütlesid, et müüs jah. Lihtsalt kõik teavad, et suur narkumees ja pole mõtet mingit kod.ühiskonda mängida. See juba aastaid nii. Ja enne veel kui benno rüppe oma pea panete, peaksite teadma, et see mees on juba viimane aasta neid käike ette valmistanud. Nt on ta lapse saatnud korduvalt ekspertiisidesse, jooksutanud kogu süsteemi ning pisendanud oma tegusid ainult süüdisruses toodud mahtudele. Kuigi teab, et paljud inimesed on näinud videosid ning ülestunnistusi mille vaatamisel tekib igal normaalsel vanemal okserefleks. Aga tema advokaatide armee teeb tööd. Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad. Nad oskavad manipuleerida ühiskonnaga nii nagu nad teevad seda lastega. Mina vastutan siin oma sõnade eest. Ma ei ole asjaga otse seotud ja mulle ei kehti A poolt kogu uurimisele pandud salastatused jne. Jenno teab täpselt, et proks tõmbas teema avalikuks kuna Jenno kasutab kõiki võimalusi ja meediat asja takistamiseks, ohvri jätkuvaks ründamiseks (avaldas oma ohvri) ja oma tegude pisendamiseks ("aastaid tagasi" on 4 aastat tagasi alustas, siis, üle 2 aasta rõvetses ja uurimine on kestnud ju üle aasta. Kokku ongi 4 aastat. Siia, delfisse jõuab vaid pisike killuke ja kui kasvõi üks pedofiil saab riigi jõuetusest jõudu, on asi juba halb. Peate aru saama, et pedofiilia on vallutanud eestimaa. Statistiliselt on igas lasteaiarühmas üks ahistatud laps ja igas liinibussis istub üks pedofiil. Pedofiilia ei ole haigus. See on kaugele arenenud seksuaalfantaasiad mis on tingitud pikaajalisest seksuaalsest rahuldamatusest. Need inimesed on oma karistust väärt ja delfi kommentaatorid võiksid vähemalt ühes kindlaks jääda- enne kohtuotsuse saabumist kedagi pedofiiliasüüdistusest ei vabastata!
3.Kostja on omaks võtnud kommentaari avaldamise. Hageja pöördus kostja poole nõudekirjaga, milles pakkus kokkuvõtvalt kohtuvälist kompromissivõimalust. Kostja vastas hageja kirjale ning välistas kohtuvälise lahenduse eriti ülbel viisil. See tõendab kostja ükskõikset suhtumist ning süü suurust. Kostja keeldus kohtuvälisest lahendusest ning pidas avaldatut normaalseks.
4.Kostja ei ole teinud vastuettepanekut asja lahendamiseks. Kostja pole vabandanud ega enda tegu kahetsenud. Kostja tuvastati Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-852 läbi viidud eeltõendamismenetluse käigus.
5.Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte teemat ühiskondlikult diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise. Kostja pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.
6.Hageja leidis, et kostjalt tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis ning vabandamine ei ole piisav. Hüvitis annab kostjale signaali, et õiguste rikkumine pole lubatud. Hageja hinnangul on kostja avaldanud nii ebaõigeid faktiväiteid kui ebakohaseid väärtushinnanguid. Kuna hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid, lasub tõendamise kohustus kostjal.
7.Kohus on juba eeltõendamise menetluses tuvastanud, et hageja au on teotatud. Kuna kohus andis eeltõendamismenetluses õigusliku hinnangu sellele, kas üks või teine kommentaar on õigusvastane ning hageja au teotav, ei ole pooltel vaja enam selle üle vaielda. Hageja leidis, et kostja avaldatud kommentaar on tema au teotav.
8.Kostja avaldas hageja kohta faktiväiteid. Kostja kommentaaris sisaldub mitmeid ebaõigeid faktiväiteid, mille sisu on üks. Kostja nimetab hagejat pedofiiliks ja omistab hagejale korduvate kuritegude toimepanemist. Esimeses väites jätab kostja mulje, et tal on kindel teadmine hagejat puudutavast: „ma tean asjast. Seal on ikka ka fisting jms. aastate pikkused teemad aga proks võtab ühe kõige kindlama (tunnistajatega) ja väänab selle põhjal.“ Kostja väitis, et tal on hagejale esitatud süüdistuse asjaolude kohta kindel teadmine. Kostja avaldas, et talle on teada, et oleks hageja aastaid laste peal „fistingut“ harrastanud, sh et hageja pani toime hullemaid kuritegusid kui talle etteheidetav reie katsumine. Need väited ei vasta tõele, kuna kostjal puudub teadmine hageja kohta. Hageja ei ole toime pannud talle etteheidetavat (fisting).
9.Kostja avaldas: „see mees on juba viimane aasta neid käike ette valmistanud. Nt on ta lapse saatnud korduvalt ekspertiisidesse, jooksutanud kogu süsteemi ning pisendanud oma tegusid ainult süüdisruses toodud mahtudele. Kuigi teab, et paljud inimesed on näinud videosid ning ülestunnistusi mille vaatamisel tekib igal normaalsel vanemal okserefleks“. Nende lausetega jättis kostja mulje, et hageja on pannud toime palju hullemaid tegusid kui see, milles teda süüdistatakse. Väitest järeldub, et kostjal on olemas tõendid. Ebaõige on väide, et hageja on viimase aasta jooksul midagi ette valmistanud. Ebaõige on väide, et hageja on aastaid lapsi väärkohelnud ning selle kohta on olemas videod ja ülestunnistused, mille vaatamisel tekib igal normaalsel vanemal okserefleks. Hageja ei ole toime pannud kuritegusid, mida kostja hagejale omistab. Seega on hagejale antud väärtushinnangud ebakohased.
10.Hageja ei ole enda tegusid pisendanud ainult süüdistuses toodud mahtudele. Kuna hageja ei ole ühtegi väidetavat süütegu toime pannud, on sellise väära kaudse mulje loomine hageja au teotav. Kostja andis väärtushinnangu, et hageja tegude videote ja ülestunnistuste sisu on niivõrd võigas, et selle vaatamisel tekib keskmisel täiskasvanul okserefleks.
11.Lisaks jätab kostja mulje, et hageja jätkuvalt ründab oma väidetavat ohvrit: „xxx teab täpselt, et proks tõmbas teema avalikuks kuna xxx kasutab kõiki võimalusi ja meediat asja takistamiseks, ohvri jätkuvaks ründamiseks (avaldas oma ohvri) ja oma tegude pisendamiseks.“ Hageja pole kedagi rünnanud ei varem ega praegu. Kostja väide on algusest peale ebaõige. Samuti pole hageja kasutanud võimalusi ja meediat asja takistamiseks, ohvri jätkuvaks ründamiseks ning oma tegude pisendamiseks.
12.Kostja avaldas: „Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad. Nad oskavad manipuleerida ühiskonnaga nii nagu nad teevad seda lastega“. Kuna terve kostja kommentaar puudutab hagejat, on ka see lause avaldatud hageja kohta. Eesti keele sõnaraamatu järgi on pedofiil lapsi seksuaalselt ahistav täiskasvanud inimene. Kostja kommentaaris sisalduvate väidete pinnalt saab järeldada, et kostjal on tõsikindlad teadmised, et hageja on aastaid tegutsenud paadunud pedofiil, kes kavaldab ja manipuleerib ühiskonnaga. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, sest hageja ei ole pedofiil, kes kavaldab ja manipuleerib ühiskonnaga.
13.Kostja avaldas: „Need inimesed on oma karistust väärt ja delfi kommentaatorid võiksid vähemalt ühes kindlaks jääda- enne kohtuotsuse saabumist kedagi pedofiiliasüüdistusest ei vabastata!“. Selline väide on vale, sest see rikub oluliselt hageja õigust süütuse presumptsioonile ning presenteerib hagejat pedofiilina, keda ei tohi enne kohtuotsuse saabumist süüdistusest
vabastada. See jätab kaudse mulje, et hageja toime pandud tegu või teod on niivõrd taunimisväärsed, et hageja ei vääri isegi põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooni kaitset.
14.Väljend „pedofiil“ on taunitav ning põhjendamatult negatiivse sisuga. Oma kommentaariga rikub kostja süütuse presumptsiooni põhimõtet. PS § 22 esimene lause sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohus ei ole hagejat kuriteos süüdi tunnistanud, järelikult kostja väide ebaõige. Veelgi enam, kostja väidab kindlalt, et süütuse presumptsioon ei pea kehtima hageja suhtes ning hagejat peab karistama.
15.Kostja on avaldanud ebaõiged faktiväited ja põhjustanud sellega hagejale moraalse kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, et hageja on ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega. Kostja rikkus üldist käibekohustust, sest rikkus hageja head nime.
16.Avaldatud väidete tõele vastavuse tõendamise kohustus on kostjal. Kui kostja ei suuda väiteid tõendada, kuulub mittevaralise kahju nõue rahuldamisele. Kostja tegu on algusest peale õigusvastane. Kostja kommentaar kutsub teisi inimesi hagejat vihkama, alandama ja taunima kostja avaldatud teksti abil. Viimane on eriti taunitav käitumine. Kostja tegu on õigusvastane minimaalselt alates nõudekirja kättesaamisest. Isegi juhul, kui kostja suudab tõendada õigustatud huvi olemasolu väidete avaldamiseks, on teksti avaldamine muutunud õigusvastaseks, sest hageja juhtis nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele. Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Hageja on tõendanud, et kostjal polnud objektiivset ega seaduslikku alust esitada hageja suhtes kostjale etteheidetavat teksti.
17.Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisanduv viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtu välja mõistetud moraalse kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, et hageja on pedofiil. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on ebaõigete väidetega.
18.Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema tema usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel.
19.Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav tuua esile need asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kuna andmeid avaldati Internetis, on kostja avaldatud ebaõiged andmed jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele on intensiivne. Kostja pidi mõistma enda käitumise õigusvastasust ning hagejal kahju tekkimist.
20.Hageja on tuntud xxx, xxx, xxx ja -xxx. Hageja tuntumad xxx on „xxx“, „xxx“, „xxx“, „xxx“ ja paljud muud. Lisaks lastesaatele kirjutas hageja muusikat ja lavastas muusikalised
kuuldemängud, korraldas laste üritusi, kirjutas luuletusi koostöös kirjastusega xxx. Hageja peamine kutsetegevus ja sissetulekuallikas seisnes kuni viimase ajani kõikvõimalike ürituste korraldamises nii lastele, peredele kui ettevõtetele. Hageja pühendas ennast lastele suunatud kunstile ja meelelahutusele. Seetõttu on hagejale kostja avaldatud laim eriti valus. Lisaks jäi hageja kostja tegevuse tagajärjel ilma koostöö pakkumisteta ning tema kutsetegevus on oluliselt häiritud.
21.Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui töötajate ja klientide silmis. Kasutuks muutuvad kõik enda brändi ehitamisele kulunud aastad, kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega, keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult mõnitada. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist. Kostja eesmärk oli kavatsetult ja tahtlikult hagejatele kahju tekitada. Kostja pole vabandanud ega saa enda õigusvastasest käitumisest arugi.
22.Kostja majanduslik seis võimaldab mõistliku ja õiglase kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Hageja pidas õiglaseks hüvitiseks 2500 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. Kostja on kohustatud tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
23.Hagejal tekkisid eeltõendamismenetluse läbiviimiseks menetluskulud 228 eurot (koos käibemaksuga). Eeltõendamismenetluse menetluskulud koosnesid nõupidamisest hagejaga, tõendite kogumisest, õiguslikust analüüsist, eeltõendamismenetluse avalduse koostamisest ja kohtuga suhtlemisest.
24.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta kommentaari avaldas. Räigete süüdistuste avaldamise kontekstis ei ole mõeldav, et kompromiss saaks piirduda üksnes kostja vabandamisega. Hageja pidas kompromissi võimalikuks, kui kostja hüvitab mittevaralise kahju ja menetluskulud. Kostja väited ei ole tõendatud.
25.Tõsiselt võetavaks ei saa pidada kostja väidet, et ta ei ole hagejat pedofiiliks nimetanud. Naeruväärne on kostja väide, et kuna ta on kommentaaris kasutanud teisi nimesid, ei saanud keegi aru, et jutt on hagejast. Kostja on jätnud tähelepanuta kommentaari selle osa, kus ta kasutas hageja nime. Kommentaari tuleb vaadata koos kontekstiga. Kommentaar kirjutati hagejast rääkiva artikli juurde ning artiklis kasutatakse otseselt hageja nime. Kogu kommentaari lugedes jääb keskmisele mõistlikule inimesele arusaam, et kostja väidete kohaselt on hageja pedofiil.
26.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna prokuratuur on midagi avaldanud, on kostjal õigus öelda hageja kohta, mida ta soovis. Prokuratuuri pressiteatest ei tulene kostjale õigust hakata hagejat laimama. Prokuratuur ei ole eksimatu. Lisaks riigile puudub ka kostjal mistahes õigustus hagejat süüdistada süüteo toimepanemises, kui see pole kohtuotsusega kinnitust leidnud.
27.Kostja eksitab kohut, kui väidab, et ta pole öelnud, et hagejat tuleks karistada. Kostja on avaldanud, et „enne kohtuotsuse saabumist kedagi pedofiiliasüüdistusest ei vabastata“. Mõistlikule isikule jääb mulje, et hageja on pedofiil, keda tuleb sellisena käsitleda seni, kuni tema kohta pole õigeksmõistvat kohtuotsust. See on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega. Kostja jättis avaldamata asjaolu, et ekspertiisi andmetel pole alates 2013. aastast
neid materjale kordagi avatud. Väljend „aastate pikkune teema“ viitab kestvale aastatepikkusele tegevusele, mida ei esine.
28.Kostja on vabandanud hageja ees, lootuses pääseda hüvitisest. Kostja vabandust ei ole põhjust arvestada. Kohtueelsete läbirääkimiste ajal kostja kordagi ei vabandanud, vaid solvas hageja lepingulist esindajat ja nõudis temalt vabandamist. Kostja vabandas alles hagi vastuses, mistõttu ei ole vabandus siiras. Ebaõige on väide, et hageja ei andnud kostjale aega vabandamiseks. Kostja jõudis pärast nõudekirja saamist edastada hageja lepingulisele esindajale neli vastust. Pärast 26. maid 2020, mil kohtueelsed läbirääkimised lõppesid, läks mööda üle kolme kuu, enne kui hageja esitas hagiavalduse ning kostja esitas hagivastuse alles 15. jaanuaril 2021, mistõttu oli kostjal aega hageja ees vabandada tegelikult 8 kuud. Kohus ei saa sellist vabandust arvestada.
29.15.11.2021 seisukohtades leidis hageja, et kostja väide, mille kohaselt ta tugines prokuratuuri pressiteatele, ei õiguste tema tegu. Kuriteo toimepanemine on lisaks kriminaalõiguslikule vastutusele ühiskonnas üldist hukkamõistu pälviv teguviis. See riivab hageja au. Asjaolude tõesuse kontrollimise kohustus lasub isikul ka juhul, kui ta tahab avaldada teise isiku au teotavaid andmeid, mida saab riigiasutuselt. Hageja kriminaalasi on Riigikohtu menetlusse võtmise otsustamise staadiumis ja seega ei ole hagejat süüdi mõistev kohtuotsus jõustunud.
30.Esimese väitega jätab kostja mulje, justkui oleks tal kindel teadmine hagejat puudutavast. Kostja väitis, et talle on teada, et hageja on aastaid laste peal „fistingut“ harrastanud. Kostjal puudub teadmine hageja kohta ja hageja ei ole kunagi toime pannud talle ette heidetavat. Kostja avaldatud väide on ebaõige. Kostja jättis avalikkuse ees mulje, et hageja õigusvastane tegu on laiem, kui prokuratuuri süüdistuses märgitud. Prokuratuuri pressiteade ei kõnele sellest, millest kostja kirjutas. See on kostja väljamõeldis. Pressiteates ei ole kirjas, et tegemist on fistingu ja muude aastatepikkuste teemadega. Ei ole kirjas ka seda, kuidas on kostjale selline teadmine tekkinud.
31.Teises väites, kus kostja viitas hageja aastaid kestnud tegevusele, on ebaõige see, et hageja on viimase aasta jooksul käike ette valmistanud. Ebaõige on väide, et hageja on aastaid lapsi väärkohelnud ning selle kohta on olemas videod ja ülestunnistused. Hageja ei ole toime pannud kuritegusid, mida kostja talle omistab. Hagejale antud väärtushinnangud on ebakohased. Kuna hageja pole ühtegi muud süütegu toime pannud, on sellise väära kaudse mulje loomine hageja au teotav. Kostja antud väärtushinnang täiskasvanutel okserefleks tekkimise kohta on põhjendamatu. Hageja ei ole kedagi ekspertiisidesse saatnud ega jooksutanud kogu süsteemi. Kostja pole kohtu ette toonud ühtegi avalduses nimetatud videot ega ülestunnistust. Ebaõige on väide, et paljud inimesed on saanud videosid näha. Prokuratuur pole kellelegi mingeid videosid näidanud.
32.Kostja on avaldanud, et pedofiilid on kavalad manipulaatorid. Väited puudutavad hagejat, sest kogu kommentaar oli avaldatud hageja kohta. EKSS järgi on pedofiil lapsi seksuaalselt ahistav täiskasvanud inimene. Kostja on avaldanud, et tal on teadmised selle kohta, et hageja on aastaid tegutsenud paadunud pedofiil, kes kavaldab ja manipuleerib ühiskonnaga. Kostja faktiväide on ebaõige, sest hageja ei ole pedofiil, kes kavaldab ja manipuleerib ühiskonnaga. Infot avaldas prokuratuur ning hageja ei ole ise midagi avaldanud. Samuti ei ole hageja kasutanud võimalusi ja meediat asja takistamiseks. Meediaga ei ole võimalik prokuratuuri tööd takistada. Hageja on andnud selgitusi, mida temalt on oodatud. Hageja ei ole kedagi rünnanud ega oma tegusid kuidagi „kahandanud“.
33.Kostja jättis mulje, et hageja jätkuvalt ründab ohvrit. Tegu on kaudse faktiväitega. Hageja ei ole kedagi rünnanud. Lisaks presenteeris kostja hagejat pedofiilina ja rikkus süütuse presumptsiooni. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist, ei oma tähtsust see, kas avaldatu on faktiväide või väärtushinnang.
34.Hageja au teotati avalikkuse ees. Hageja on mittevaralise kahju olemasolu põhistanud. Kostja avaldatu on eriti halvustava ja negatiivse sisuga. Hageja on väidete tõttu tembeldatud avalikult ja laialdaselt pedofiiliks. Kahju tekitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada, et kostja väited levisid ajakirjanduses (sh Internetis), mistõttu võib eeldada, et valeväited jõudsid paljude inimesteni.
35.Hageja on pidanud tundma suurt piinlikkust ja alaväärsustunnet. Kui hageja viibib mõnes poes, on ta tihti pidanud taluma, kuidas ümbritsevad inimesed räägivad temast ja osutavad tema peale sõrmega. Hageja tundis igalt poolt survet ja paljud inimesed ei öelnud talle isegi enam „tere“. Taolise järjepideva surve tõttu ei tahtnud hageja pikka aega kodunt välja tulla, sest ta teadis, et ta peab igal pool taluma ümbritsevate isikute alusetut hukkamõistu. Kuna kostja on avalikkuse ees loonud hagejast kuvandi kui pedofiilist, on see mõjutanud negatiivselt hageja kodurahu ning põhjustanud suurt ebamugavustunnet ja piinlikkust hageja lähedastele. Kostja tegevusel on hageja isiklikule elule laastav mõju.
36.Kostja ebaõigete faktiväidete tõttu on oluliselt kannatada saanud hageja vaimne tervis. Hagejal on tekkinud tugev emotsioonilangus ning ta ei soovi enam paljude oma endiste sõprade ja tuttavatega suhelda, sest ta on nende poolt kostja õigusvastase tegevuse eemale tõugatud. Üleelamised on muutnud hageja närviliseks, põhjustanud hagejale mh tugevaid uneprobleeme.
37.Kostja on tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Kostja esitas avalikkusele kindla tõe pähe oma arvamust, mitte tõeseid fakte. Kuna kostja avaldas kommentaari Internetis, pidi kostja mõistma, et edastatav info võib levida suure hulga inimesteni ning igal kostja sõnal on oluline kaal. Kostja vastutab kogu hageja õiguste rikkumise põhjusahela eest. Kostja ei ole hageja alusetu sildistamise eest siiralt vabandanud, mistõttu on põhjendatud suurema mittevaralise kahjuhüvitise määramine.
38.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 375 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2304,01 eurot koos käibemaksuga. Esindaja tunnitasu on 160 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
KOSTJA VASTUVÄITED
39.Kostja vaidles hagile vastu. Kuigi kostja mõistab, et solvamine ei ole õiguspärane, ei ole hagis toodud viited ja näited asjakohased. Eesti Vabariigis peetav kohtumenetlus ei ole kaasusepõhine. Kostja kommentaar oli postitatud vastusena eelnevatele kommentaaridele ning postituse eesmärgiks oli prokuratuuri avalduse tutvustamine kaaskommenteerijatele. Prokuratuuri esitatud faktid ning väited tuginesid hageja enda meedias tehtud ülestunnistustele.
40.Kostja ei ole terve kommentaari ulatuses nimetanud hagejat kordagi pedofiiliks. Hageja esitab meelevaldse väite, mis ei tugine mitte ühelegi faktilisele tõendile. Hagis tehakse meelevaldseid järeldusi ning rebitakse sõnu välja kontekstist. Kostja kommentaar oli mõeldud vastusena eelnevale kommentaarile, mille kirjutaja ei olnud ilmselgelt teadlik prokuratuuri süüdistuses toodud faktidest ega hageja avaldatud vastulauses toodud tunnistustest.
41.Kostja kirjutas kommentaari vastuseks eelnevatele kommentaaridele, mis kaitsesid hagejat pedofiilia süüdistuste eest ning olid oma tonaalsuses pedofiilia ohvrit süüdistavad. Kostja vastas kommentaarile, milles oli lause: "see süüdistus on enam vähem sama nagu: Mõisahärra olevat talupoegadele banaani näidanud, nood polevat uskunud". Kostja järeldas, et kommentaari kirjutaja lähtus põhiartiklis toodud lihtsakoelisele kokkuvõttele, mitte prokuratuuri avaldatud ja faktiliste tõendite olemasolu kinnitavast artiklist. Prokuratuur väitis, et hageja kohta kogutud tõendid on prokuratuuri hinnangul piisavalt kaalukad, et talle esitada süüdistus kuritegude toimepanemises.
42.Kostja tugines prokuratuuri läbi viidud uurimistulemustele ja süüdistusele, mille järgi hageja hõõrus 10 aastase isiku suguelundeid. Süüdistuse järgi pani hageja toime ühe kuriteoepisoodi, mis seisnes selles, et ta hõõrus nooremat kui 10-aastast tüdrukut läbi riiete suguelundite piirkonnast, nimetades seda "fistinguks". Kostja mälu järgi nimetati kommentaarides antud tegevust ka "hõõrukateks". Sõna "hõõrukas" kasutamine tundus kostjale ohvrit mõnitavana, misjärel kostja asendas selle enda hetkeliselt välja mõeldud sõnaga "fisting". Kostja on täna teadlik, et mõnes teises keeles või mõnes ringkonnas tähendab „fisting“ äärmusesse kalduvat seksuaalvahekorda. Kostja on veendunud, et "keskmiselt mõistlik kodanik" ei ole kohustatud teadma ega tundma sõnu, mis võõrkeelses slängis võib tähendada näiteks rusika anaalset sisestamist. Eesti Vabariigis on riigikeeleks eesti keel.
43.Ebaõige on hageja väide, et kostja jättis mulje palju hullemate tegude toimepanekust. Kostja kirjeldas prokuratuuri poolt avalduses toodud informatsiooni. Hageja soovib taas vähendada talle ette heidetud tegusid. Kostja vastas eelnevale kommentaatorile ning kirjeldas talle prokuratuuri avaldatud asjaoludest. Kostja tugines faktides prokuratuuri tehtud avaldustele. Prokuratuur avaldas, et hageja elamisest leiti andmekandjalt hulgaliselt lapspornot, mille omamise kohta ülestunnistus tehtud. Kostja andis oma väärtushinnangu lapspornole ning kostja väärtushinnangute järgi tekib igal normaalsel lapsevanemal lapsporno vaatamisel okserefleks. Kuna kostjal ei ole kokkupuuteid lapspornoga, siis ei saa kostja väidet faktiliselt tõendada.
44.Hageja esitas ise meedias vastulause, kus ta teatas, et tema kodunt leiti pilte ja neli videot, kus on tõenäoliselt alla 14 aastased isikud. Selle väljendiga üritas hageja oma tegude tõsiseltvõetavust vähendada. Lisaks vähendas hageja süüdistuse osa, mis puudutas lapsporno omamist, tuues välja numbrilised arvud kõvakettal olnud failide kohta. Sama hästi oleks võinud hageja lugeda ette kõik tema majas olevad fotod ja pildid ning võrrelda seda majas leiduva lapsporno osakaaluga. Kostja leidis, et igasugune lapsporno omamine on keelatud, olenemata laste vanusest või andmekandjate hulgast. Hageja üritas avalikus meedias oma tegusid süüdistuses toodud mahtude ulatuses maksimaalselt pehmendada.
45.Ka hagis on hageja oma tegevust üritanud pehmendada, viidates „talle etteheidetavale reie katsumisele“, kuigi prokuratuur ei ole hagejale ilmselgelt seda ette heitnud. Kostja leidis jätkuvalt, et hageja valetab teadlikult, kui nimetab süüdistuses toodud alaealise isiku suguelundite hõõrumist "käte reitele asetamise etteheiteks". Hageja on saanud alates uurimise alustamisest valmistuda süüdistuse ilmsikstulekuks ja seega on tema õigustamine läbi meedia kaalutletud ja ette kavandatud. Hageja esines avalikus meedias koos oma esindajatega.
46.Kostjale teadaolevalt oli uurimisega seotud toimingud enne süüdistuse esitamist kestnud ligikaudselt aasta ning hageja oli teadlik tema suunal läbi viidavatest uurimistoimingutest ja kahtlustamisest pedofiilias. Kostja oli varem teadlik prokuratuuri läbi viidavatest toimingutest ja hageja suunal toimuvast uurimisest, kuid ei rääkinud kordagi kuskil, et hagejat kahtlustatakse
pedofiilias. Kui prokuratuur süüdistuse esitamisega avalikuks tuli, ei tundnud kostja vähimat vaikimiskohustust ega näinud põhjust prokuratuuri töövõtetes kahtlemiseks.
47.Kostja ei ole avaldanud, et hageja on aastaid lapsi väärkohelnud, vaid kostja avaldas väite „aastate pikkused teemad“. Kostja tugines hageja enda avaldatud väitele, et ta soetas lapspornot sisaldavad andmekandjad juba aastaid tagasi. Täiendavalt tugined kostja prokuratuuri avalduses toodud lapse vanusele ja toimingute läbiviimise ajale, mistõttu võis kostja rääkida "aastate pikkustest teemadest".
48.Ebaõige on hageja väide, et terve kommentaar oli suunatud temale, mistõttu on kostja teda pedofiiliks nimetanud. Kommentaaris puudutas hagejat vaid vähene osa. Kostja ei ole kommentaaris kordagi nimetanud hagejat ei otseselt nime pidi ega kaudselt. Kostja on kommentaaris püüdnud vältida pedofiilide isikustamist ning kasutanud pedofiilide üldistamiseks erinevaid nimesid (xxx, xxx jne) eesmärgiga näidata, et jutt ei käi vaid hagejast, vaid pedofiiliast laiemalt.
49.Avaldatud laused "Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad. Nad oskavad manipuleerida ühiskonnaga nii nagu nad teevad seda lastega" on väärtushinnangud kõikide pedofiilide suunal. Tegu ei ole faktiväidetega. Kommenteerimine on osa arutlemisest kõige lihtsama foorumi põhimõttel ning seega on kommenteerimine osa ühiskonna sõnavabadusest ja demokraatiast. Pedofiiliast rääkimine ei ole keelatud ning kostja ei ole prokuratuuri süüdistuse ja kogutud faktide alusel 10 aastase lapse suguelundeid hõõrunud isikut pedofiiliks nimetanud. Hageja piirab kostja sõnavabadust.
50.Kostja ei ole avaldanud, et tal on tõsikindlad teadmised selle kohta, et hageja juba aastaid tegutsenud paadunud pedofiil, kes kavaldab ja manipuleerib ühiskonnaga. Tegu on hageja meelevaldsete järeldustega. Faktiväidete puhul tuleb selgelt tuvastada faktiväite olemasolu. Kostja usaldas kostja prokuratuuri ning lähtus hagejale väärtushinnangut andes avalikult esitatud süüdistusest. Samas jättis kostja selle kogu kommentaari ulatuses välja ütlemata. Kostjal on õigus oma arvamusele, südametunnistusele või mõttevabadusele.
51.Kostja ei ole avaldanud, et hageja on pedofiil. Kostja kommenteeris prokuratuuri süüdistust ja arutles laiemalt pedofiilia üle. Hageja üritab väita, et kui uudistes räägitakse pedofiiliast, on kostjal kodanikuna keelatud pedofiiliaga seonduvate teemade üle arutleda. Kostja ei ole avaldanud, et hagejat tuleb karistada. Kostja avaldas selgelt, et pedofiile tuleb karistada. Pedofiiliks saab nimetada isikut, kelle kohus on süüdi mõistnud. Süütuse presumptsioon ei kuulu eraisikule. Kodanikuna on kostjal vaba õigus kasvõi terves ühiskonnas kahelda või ühiskonda maailma valudes süüdistada.
52.Kostja tugines prokuratuuri kui riikliku ja usaldusväärse institutsiooni väljendustele ning kujundas avaliku elu tegelase suhtes oma väärtushinnanguid avalikult teadaolevate andmete alusel. Hagejal ei saa olla õigust ega õigustust sundida kostjat oma südametunnistuse järgset arvamust muutma. Kostja on veendunud, et prokuratuuri läbi viidavad toimingud teostati seadusega kooskõlas ning prokuratuuri väited on faktiliselt tõendatavad. Kostja on nõus, et pedofiilias süüdistuse saanud isikud peavad karistuse saama ning kostjal ei ole tahtmist ega soovi hagejat pedofiiliks nimetada enne, kui on jõustunud vastav kohtuotsus.
53.Kostja ei ole rikkunud hageja mainet. Kui hageja tunneb, et tema maine on rikutud, on see rikutud prokuratuuri esitatud avalduse tõttu või uudisportaalides avaldatud informatsiooni tõttu. Hageja peab maine kahju hüvitamiseks pöörduma ennekõike esmaste informatsiooni avaldajate
poole. Kostja ei ole avaldanud, et hageja A A on pedofiil, vaid ta on arutlenud laiemalt pedofiilia kui probleemi olemuse üle.
54.Hageja väited selle kohta, et kostja avaldatud laim põhjustab talle avalikes kohtades ja inimestega suheldes ebamugavust ning hagejal on kostja tõttu tekkinud meeleolu langus, on eluliselt ebausutavad. Samasuguseid väiteid on varem esitatud hageja esindaja koostatud hagides mitmeid kordi. Ei ole loogiline, et hagejal on täpselt samasugused tunded nagu kümnetel hagejatel üle Eesti Vabariigi. Hageja on avaliku elu tegelane ning avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga.
55.Hagi aluseks olev avaldus tehti tuginedes prokuratuuri väljastatud informatsioonile ning hageja avalikus meedias esitatud ülestunnistustele. Kostja avaldatud väärtushinnangud olid kohased. Mõistliku isiku standardist lähtuvalt ei ole kostja avaldanud juriidilist fakti, et hageja on „pedofiil“ karistusseadustikus toodud tähenduses, vaid kostja on kasutanud hinnangulist kõnekeelset fraasi.
56.Hageja esindaja kasutas saadetud nõudekirjas väljapressimisele viitavaid asjaolusid. Väljapressimine tähendab varalise kasu nõudmist ähvardusega kasutada vägivalda või piirata isiku vabadust. Nõudekirjas esitati rahaline nõue, mis on varaline kasu saamise nõue. Nõudekirjas oli ähvardus esitada kostja andmed üleriigilises meedias või pöörduda tööandja poole, kui tasu ei maksta.
57.Hageja on võrdsustanud rahalise makse tegemata jätmise vabandamata jätmisega. Seega võib järeldada, et hageja eesmärk ei olnud vabanduse, kompromissi või muu kokkuleppe saavutamine, vaid ainult rahalise kasu teenimine. Hagi aluseks toodud kommentaar on kustutatud ning kostjal puudub võimalus antud kommentaari uuesti sisestada koos varasema kommentaariga. Varasema kommentaari sisestamine oleks põhjendamatu.
58.Alusetu rahalise nõude saatmine tekitas kostjale pingeid ja üleelamisi. Hageja nõudekirja sõnastus oli üheselt ähvardava loomuga. Hagejat oli aga juba varem meedias seostatud pedofiiliaga, mistõttu ei olnud tegemist vulgaarsete või teadlikult solvavate aluseta väidetega. Hageja tegevust on meedias varasemalt kirjeldatud ning hageja ise lisab väitele pidevalt kõlapinda sellest ajakirjanduses kõneledes.
59.Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse tõttu sai alguse põhjusliku seose ahel, mis tekitas hagejale mainekahju. Hageja mainele tegid kahju prokuratuuri avaldus ja hageja enda ülestunnistused lapsporno omamise kohta. Kostja tegevuse ehk kommentaari avaldamise läbi ei ole hageja usaldusväärsus või avalik maine täiendavalt kuidagi kahanenud. Isegi kui kohus leiab, et teatud osas on kostja hageja isikuõigusi rikkunud, on ümberlükkamisega. Kahju hüvitamine ei pea toimuma rahas.
60.Kui kohus peab vajalikuks välja mõista rahalise hüvitise, tuleb selle suuruse hindamisel arvestada hageja enda käitumist. Hageja näol on tegu avaliku elu tegelasega. Kahju hüvitise väljamõistmine on alusetu muuhulgas põhjusel, et hageja ei andnud kostjale võimalust kohtuväliselt oma tegu heastada vabandamise teel, vaid otsustas kostjat karistada rahalise nõudega. Rahalise hüvitise nõudmiseks on hagejal õigus siis, kui kostja oleks tõepoolest avaldanud seda, mida hageja väidab. Kostja vabandas uuesti hageja ees.
61.16.03.2022 seisukohtades leidis kostja, et hageja esindaja eksitab kohut, kui esitab väiteid selle kohta, mida kostja on avaldanud. Hageja alavääristab ja naeruvääristav kostjat. Kostja ei ole
väitnud, et kogu kommentaar hagejat ei puuduta. Kostja on hoopis väitnud, et kommentaar puudutab vaid osaliselt hagejat ning ülejäänud osas arutleb üldisemalt pedofiilia teemal. Hageja on nimetanud kostjat arutuks.
62.Hageja esindaja nõudekiri oli koostatud kostjat solvavalt ja teda alandavalt. Ebaõige on hageja väide, et kostja arvates võib ta prokuratuuri teatele tuginedes avaldada hageja kohta mida iganes. Kuigi kostjal puudub õigusharidus, ei anna see hagejale õigustust teda alavääristada. Hageja esindaja nõudekiri ei ole hinnatav „kohtueelsete läbirääkimistena“, sest hageja esindaja ei ole kostjale andnud võimalust vabandada. Ainsus ettepanek oli rahalise makse tegemine hageja esindaja arvele. Kostja vabandas esimesel võimalusel.
63.15.12.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja esindaja on esitanud valeväiteid ja eksitavaid väiteid. Hagis toodud hageja kannatused on väljamõeldised ega vasta tõele. Hageja 25.05.2020 nõudekirjas on väidetud, et hageja pidi tundma avalikult häbitunnet „tegelikult olematu“ teema pärast ning hagejale on põhjustatud ebamugavust avalikes kohtades viibimisel. Samasisulisi väiteid esitas hageja esindaja ka xxx esindajana 26.02.2021 koostatud nõudekirjas. Järelikult on esindaja koostanud nõudekirja ja hagiavalduse ilma kliendiga konsulteerimata. Hagi aluseks olevad väited on tõenäoliselt väljamõeldised. Kostja avaldas kahtlust, kas hageja on üldse teadlik kostja kommentaarist ja hagis toodud väidetest.
64.18.01.2022 seisukohtades leidis kostja, et hageja ja tema esindaja ei ole huvitatud kokkuleppe sõlmimisest, sest keelduvad kostjaga suhtlemisest. Hageja esindaja ignoreerib kostja soove jõuda kompromissini. Kostja esitas 09.01.2022 kompromissettepaneku, mille kätte saamist hageja esindaja 11.01.2022 kinnitas, kuid nõudis krüpteeringu avamist. Kostja selgitas, et seda saab esindaja küsida oma kliendilt. Rohkem hageja esindaja kostjaga ei suhelnud. Arvestades hageja esindaja mainet, leidis kostja, et tal on põhjendatult alus kahelda, kas hageja esindaja on kliendile kompromissettepaneku edastanud. Hageja esindaja venitab pahatahtlikult asja lahendamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
65.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
66.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja avaldas ajakirja „Xxx“ võrguväljaandes ilmunud artikli „xxx“ juures kommentaari, mis sisaldas muuhulgas hagi aluseks olevaid väiteid; 2) prokuratuur oli kommentaari avaldamisele eelnevalt teavitanud avalikkust hagejale esitatud süüdistusest seoses alaealise seksuaalse väärkohtlemisega.
67.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kommentaar sisaldas hageja au teotavaid väiteid, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis ja viivis hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
68.Hageja leidis, et kostja avaldas tema kohta au teotavaid väiteid, mistõttu kostja alandas hagejat ja kujundas tema mainet ebakohasel viisil. Kostja vabandus ei ole piisav. Kostja laim on pannud hagejat end ebamugavalt tundma avalikes kohtades viibides, häirib tema igapäevaelu, on kaasa toonud hingelise valu. Hageja on tuntud näitleja ja saatejuht, kes pühendus lastele
suunatud meelelahutusele ning kostja tõttu on hageja kutsetegevus oluliselt häiritud. Prokuratuuri pressiteade ei andnud kostjale õigust hagejat laimata ning õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 2500 eurot.
69.Kostja leidis, et hageja kommentaari alusel tehtud järeldused on meelevaldsed. Kostja ei ole hagejat kommentaaris kordagi pedofiiliks nimetanud. Kostja tugines prokuratuuri uurimistulemustele ja süüdistusele. Kostja vabandas kohtumenetluses hageja ees ning osundas, et kohtuvaidlusele eelneval ajal nõudis hageja esindaja kostjalt vaid rahalise hüvitise väljamõistmist. Kostja ei ole hageja mainet kahjustanud, vaid see on tekkinud tänu prokuratuuri avaldustele meedias. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetavalt tekkinud kahju ja kostja kommentaari vahel.
70.VÕS § 10146 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
71.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kohtul hinnata iga vaidlustatud väite puhul, kas kostja on kommentaaris avaldanud hageja suhtes au teotavaid väärtushinnanguid või au teotavaid ja tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid.
72.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja avaldas vaidlusaluse kommentaari ajakirja „Xxx“ veebiväljaandes hagejat puudutava artikli juures (kommentaar toimiku lk 9) vastusena eelmiste kommentaatorite kommentaaridele. Hageja esitas kohtule ajakirja „Xxx“ veebiväljaande artikli „xxx“ (toimiku lk 72-73), mille juures vaidlusalune kommentaar avaldati. Artiklis on muuhulgas viidatud, et meedias leidis kajastamist uudis, mille kohaselt esitati hagejale süüdistus alaealise seksuaalses väärkohtlemises.
73.Kostja esitas kohtule veebiväljaandes „xxx“ 20.12.2019 ilmunud artikli „A A sai süüdistuse alaealise seksuaalses väärkohtlemises. „xxx“, väidab tuntud xxx“ (toimiku lk 36). Artiklis on märgitud, et prokuratuur esitas hagejale süüdistuse alaealise seksuaalses väärkohtlemises. Süüdistuse kohaselt hõõrus hageja nooremat kui 10-aastast tüdrukut läbi riiete suguelundite piirkonnast, samuti leiti hageja valdusest 19 fotot ja 4 videot lapspornoga. Artikli kohaselt eitas hageja lapse väärkohtlemist, kuid prokuratuur pidas tõendeid kaalukateks. Ringkonnaprokuröri kinnituse kohaselt oli tegu toime pandud mitmeid aastaid tagasi, kuid jõudis õiguskaitseasutusteni alles hiljem, sest teo toimepaneku ajal ei saanud kannatanu noore ea tõttu aru temaga toimunust.
74.Kohus osundab, et kostja avaldatud ja hageja vaidlustatud väidete hindamisel tuleb lähtuda eeskätt sellest, mida kostja avaldas kolmanda mõistliku isiku seisukohalt lähtudes. Lähtuda ei saa sellest, mida hageja on lausetest järeldanud või mille avaldamist kostjale omistanud.
75.Hageja vaidlustas kostja avaldatud väite: „ma tean asjast. Seal on ikka ka fisting jms. aastate pikkused teemad aga proks võtab ühe kõige kindlama (tunnistajatega) ja väänab selle põhjal.“ Hageja on eeltoodu alusel kostjale ette heitnud enda pedofiiliks nimetamist ja korduvate kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et vaatamata sellele, millise artikli juures kommentaar avaldati, ei ole viidatud väidetes kostja hagejat pedofiiliks nimetanud. Samuti ei ole kostja avaldanud, et hageja oleks toime pannud korduvaid kuritegusid. Kostja on prokuratuuri varasemale avaldusele tuginedes avaldanud, et olid „aastate pikkused teemad“. Asjaolu, et tegu oli mitu aastat tagasi toimunud teoga, nähtub prokuratuuri avaldusest. Lisaks ei ole kostja avaldanud, et hageja oleks toime pannud palju hullemaid kuritegusid, kui talle prokuratuuri süüdistuses ette heideti. Tegemist on hageja meelevaldsete järeldustega. Kostja on selgitanud, mida ta pidas silmas väljendi „fisting“ kasutamisel ning hageja ei ole tõendanud, et väljend võiks viidata mõnede muude kuritegude toimepanekule. Iseenesest on õige hageja väide, et kostja ei ole tõendanud, millele tuginedes on ta omistanud endale teadmise hagejaga seotud asjaolude kohta, kuid see, kas kostja midagi teadis või mitte, ei saa kohtu hinnangul iseenesest riivata hageja au.
76.Hageja vaidlustas kostja avaldatud väited: „... see mees on juba viimane aasta neid käike ette valmistanud. Nt on ta lapse saatnud korduvalt ekspertiisidesse, jooksutanud kogu süsteemi ning pisendanud oma tegusid ainult süüdisruses toodud mahtudele. Kuigi teab, et paljud inimesed on näinud videosid ning ülestunnistusi mille vaatamisel tekib igal normaalsel vanemal okserefleks.“ Hageja leidis, et kostja avaldas ebaõige ja au teotava faktiväite, et hageja on toime pannud palju hullemaid tegusid, kui see, milles teda süüdistatakse. Kostja on ebaõigesti avaldanud, et hageja on viimase aasta jooksul midagi ette valmistanud ja aastaid lapsi väärkohelnud, mille kohta on olemas tõendid ja videod.
77.Kohus nõustub, et kostja on antud väites avaldanud mitmeid faktiväiteid, sealhulgas selle kohta, et hageja on mitme aasta jooksul käike ette valmistanud ja pisendanud oma tegusid. Samas ei ole kostja vaatamata hageja väidetele avaldanud, et hageja oleks toime pannud palju hullemaid tegusid, kuid need, milles teda süüdistati. Lisaks ei ole kostja avaldanud, et nimelt nende hullemate tegude kohta on olemas tõendid, vaid kostja on viidanud selliste videote ja ülestunnistuste olemasolule, mis on tavalistele vanematele vastuvõetamatud.
78.Kohus leiab, et kostja on avaldanud vaidlustatud osas mitmeid faktiväiteid, millistele tõele vastavust ta ei ole tõendanud. Nii ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kannatanud last saatnud ekspertiisi, võtnud ette samme kohtueelse menetluse „jooksutamiseks“ või et on mitmeid ülestunnistusi. Tegu on ebaõigete faktiliste väidetega, mis aga iseenesest ei pruugi olla hageja au teotavad ja seda ei ole hageja ka ise väitnud. Teisalt ei ole kostja avaldanud, et hageja pani toime palju hullemaid tegusid, kui see, milles talle esitati süüdistus. Lisaks nõustub kohus, et osaliselt on kostja avaldatu kooskõlas prokuratuuri avaldatuga, mille kohaselt leiti hageja valdusest lapspornot sisaldavaid videosid ja fotosid. Hageja ei ole vaidlustanud faktilist asjaolu, et tema valdusest lapspornot sisaldavad videod ja fotod leiti. Nende osas on kostja avaldanud väärtushinnangu („tekib igal normaalsel vanemal okserefleks“), mis ei puuduta hagejat.
79.Kostja on avaldanud väite: „Ärge unustage, et pedofiilid on meeletult kavalad. Nad oskavad manipuleerida ühiskonnaga nii nagu nad teevad seda lastega.“ Hageja on antud väite omistanud endale ja pidanud seda oma au teotavaks. Kohus nõustub, et kostja ei ole antud osas avaldanud, et nimelt hageja oleks manipuleeriv pedofiil. Sõltumata sellest, millise sisuga artikli juures kostja kommentaari avaldas, ei saa hageja omistada kostjale selliste lausete või väidete avaldamist,
mida kostja tegelikult avaldanud ei ole. Antud väidetes andis kostja oma üldise hinnangu sellele, millised on tema arvates pedofiilid, kuid ta ei ole sellist hinnangut andnud otseselt hagejale.
80.Kostja avaldas: „Ma ei ole asjaga otse seotud ja mulle ei kehti A poolt kogu uurimisele pandud salastatused jne. xxx teab täpselt, et proks tõmbas teema avalikuks kuna xxx kasutab kõiki võimalusi ja meediat asja takistamiseks, ohvri jätkuvaks ründamiseks (avaldas oma ohvri) ja oma tegude pisendamiseks ...“ Hageja heitis kostjale ette, et viimane on alusetult avaldanud, et hageja ründab jätkuvalt oma ohvrit. Kohus antud osas nõustub, et kuigi kostja on kasutanud nime „xxx“ hageja nime asemel, on antud väites kostja selgelt avaldanud faktiväite, et hageja kasutab kõiki võimalusi ohvri jätkuvaks ründamiseks. Selle väite tõele vastavuse kohta kostja kohtule tõendeid esitanud ei ole ning sellist faktilist asjaolu ei nähtu prokuratuuri pressiteatest. Kohus iseenesest nõustub, et faktiväide, mille kohaselt hageja jätkuvalt ohvrit ründab, on selle tõele mittevastavuse korral au teotav.
81.Hageja heitis kostjale ette kommentaaris väljendi „pedofiil“ kasutamist ja leidis, et kostja on järelikult ebaõigesti avaldanud, et hageja on kuriteos süüdi mõistetud. Tegelikult avaldas kostja kommentaaris lause: „Siia, delfisse jõuab vaid pisike killuke ja kui kasvõi üks pedofiil saab riigi jõuetusest jõudu, on asi juba halb.“. Kostja ei ole avaldanud, et hageja on pedofiil, kes on kuriteos süüdi mõistetud ning sellist meelevaldset järeldust ei saa teha asjaolust, et kommentaar avaldati hageja tegevust käsitleva artiklis juures.
82.Kostja avaldas: „Need inimesed on oma karistust väärt ja delfi kommentaatorid võiksid vähemalt ühes kindlaks jäädaenne kohtuotsuse saabumist kedagi pedofiiliasüüdistusest ei vabastata!“ Hageja leidis, et kostja on seega avaldanud, et hageja on aastaid tegutsenud pedofiil, kelle suhtes ei kehti süütuse presumptsioon. Kohus leiab, et kostja ei ole sellist väidet hageja suhtes avaldanud ning tegu on hageja meelevaldse järeldusega. Kostja on avaldanud oma arvamust, et isikut võib pidada pedofiiliks ka enne kohtuotsuse saabumist. Kuigi Eestis kehtib süütuse presumptsioon, on kohtu hinnangul kostjal õigus avaldada isiklikku arvamust ning see isiklikku arvamust ei ole ta avaldanud konkreetselt hageja suhtes. Laste suhtes toime pandud seksuaalse ärakasutamise kuriteod on kohtu hinnangul sellised teod, milliste puhul on iseenesest õigustatud avalikkuse teavitamine enne kohtuotsuse tegemist, sest tegemist on raskete ja ühiskonnas palju kõneainet pakkunud kuritegudega ning avalikkuse teavitamine on vältimatult vajalik uute võimalike ohvrite kaitsmiseks.
83.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja kasutas kõiki võimalusi oma ohvri jätkuvaks ründamiseks. Tegemist on iseenesest au toetava väitega, mille tõele vastavust kostja menetluses ei tõendanud. Kostja avaldas ebaõigete faktiväidetena, et hageja on saatnud kannatanud last ekspertiisi, võtnud ette samme kohtueelse menetluse „jooksutamiseks“ ja on olemas mitmeid ülestunnistusi, kuid nende faktiväidete ebaõigsusele hageja ise tuginenud.
84.Kohus leiab, et arvestades antud juhtumi muid asjaolusid ning kostja vabandamist hageja ees, ei ole põhjendatud ainult ühe ebaõige ja au teotava faktiväite tõttu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab, et igale isikliku õiguse rikkumisele ei pea reageerima mittevaralise kahju rahalise hüvitise
väljamõistmisega. Vaidlus puudub selle üle, et kostja vabandas hageja ees. Arvestades kostja toime pandud rikkumise raskust, aga samuti asjaolu, et hageja on lapse vastu toime pandud seksuaalses väärkohtlemises süüdi mõistetud, ei saa rahalise kahju hüvitise väljamõistmine olla põhjendatud.
85.17.03.2021 eelistungil (toimiku lk 48-50) selgitas kohus hagejale kompromissi sõlmimise mõistlikkust. Hageja esindaja pidas kompromissi võimalikuks vaid juhul, kui kostja tasub teatud rahalise hüvitise.
86.Hageja esindaja saatis kostjale 25.05.2020 nõudekirja (toimiku lk 10-13, lk 79-83), milles nõudis 2896 euro kandmist hageja esindaja arvale. Muid vaidluse lahendamise ettepanekuid kirjas ei tehtud. Hageja esindaja ja kostja e-kirjade vahetusest 2020. a mais (toimiku lk 14-15, lk 97-98) nähtub, et hageja esindaja soovis rahalise hüvitise maksmist ega selgitanud täpsemalt, milline osa kommentaarist millistel põhjustel hageja au teotab. Seega ei andnud hageja esindaja kostjale kohtueelses menetluses võimalust ette heidetavat tegu heastada mistahes muul moel peale rahalise hüvitise tasumise, mis asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul mõistlik.
87.Seda, milline on hageja isiklik seisukoht seoses kostja vabanduse ja tehtud kompromissettepanekuga, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Hageja esindaja ja kostja ekirjade vahetusest 2022. a jaanuarist (toimiku lk 96) nähtub, et kostja saatis hageja esindajale krüpteeritud kompromissettepaneku, mille palus esindajal saata hagejale, kes oleks saanud krüpteeringu avada. 26.01.2022 tegi kohus määruse, milles kohustas hageja esindajat 10 päeva jooksul esitama oma kliendi seisukoha kostja pakutud kompromissettepaneku suhtes. Hageja esindaja määruses toodud kohustust ei täitnud ega oma kliendi seisukohta kohtule ei esitanud. Seega ei saa järeldada, et hageja ei nõustunud kostja vabandamisega.
88.Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid ja kostja rikkumise suurust, on kostjale ette heidetav tegu heastatud tema vabandusega ning mittevaralise kahju hüvitise nõue ei ole põhjendatud. Seda, et hagejale oleksid tekkinud kostja kommentaari tõttu hagiavalduses kirjeldatud tagajärjed, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Kohus ei saa lugeda eluliselt usutavaks, et avalikkuse hukkamõist ning takistused seoses senise erialase kutsetegevusega tekkisid hagejal nimelt kostja avaldatud kommentaari, aga mitte selle tõttu, et hageja mõisteti kuriteos süüdi ning prokuratuur avaldas andmed hagejale ette heidetava teo kohta juba enne, kui hageja suhtes jõustus süüdimõistev otsus. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tõendaksid põhjusliku seose olemasolu kostjale ette heidetava teo ja hagejale väidetavalt tekkinud tagajärgede vahel. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõude.
89.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei esitanud taotlust rahaliselt kindlaksmääravate kulude väljamõistmiseks hagejalt, mistõttu kohus neid kulusid kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.