Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus E Gi vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
6910,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479), lepingulised esindajad S R ja A J
Asja läbivaatamise viis
(registrikood
Kostja: E G (isikukood xxx) istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus E Gi vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi, laenuhaldustasu, lepingu sõlmimise tasu, lepingujärgse viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
2.Mõista E Gilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlg 5000 eurot ja viivis põhivõlalt (5000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.09.2022.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja kanda.
4.Mõista E Gilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud 846,30 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-23-108750 Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS xxx ja kostja sõlmisid 05.05.2022 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega teinud lepingu alusel ühtegi makset. Krediidiandja ütles lepingu 27.09.2022 avaldusega üles.
3.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5000 eurot), intressi (317,29 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), lepingu sõlmimise tasu (100 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (486,74 eurot) tasumist, samuti viivist alates 04.04.2023 põhivõlalt (5000 eurot) 18,9% aastas.
4.Maakohus selgitas 25.04.2023 kohalduvat õigust ning tegi hagejale ettepaneku esitada selgitus ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
5.Hageja esitas 12.05.2023 seisukoha ja tõendid, olles seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1450 eurot kuus ning igakuised kohustused 400 eurot. Krediidiandja kontrollis maksehäirete puudumist ja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja keskmine sissetulek laenutaotluse esitamise hetkel 1465 eurot. Krediidiandja arvestuse kohaselt jäi kostja kasutusse igakuiselt vähemalt 1065 eurot, mille arvelt oli 190,33 euro suuruste kuumaksete tegemine talle jõukohane.
6.Maakohus selgitas 02.04.2024 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus.
7.Hageja esitas 16.04.2024 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab hageja põhivõla tasumist summas 5000 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.09.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast).
8.Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud. 2/7
2-23-108750
9.Kohtuistungil (29.10.2024) jäi hageja kirjalikult esitatu juurde. Vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Kui kohus asub vastupidisele seisukohale, on lepingu ülesütlemine kehtiv ja kogu põhinõue sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses ulatuses alates lepingu maksegraafiku viimasele päevale järgnevast päevast. Kostja istungile ei ilmunud.
10.Hageja 16.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (630 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulust (20 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (929,50 eurot, käibemaksuta ning hageja ei taotle kuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist). Lisaks taotles hageja 29.10.2024 kohtuistungil, et menetluskulude nimekirjale lisataks 30 minutit ettevalmistuseks ja kohtuistungil osalemiseks (tunnitasu 169 eurot käibemaksuta). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5000 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 28.09.2022. Hageja intressi-, haldustasu, lepingu sõlmimise tasu, sissenõudmiskulude hüvitamise ja lepingujärgse viivise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.AS xxx ja kostja sõlmisid 05.05.2022 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot (dtl 26-38). Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.
13.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
14.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks esimese lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.
15.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 24% (dtl 30). Sarnase tulemuse (23,78%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
16.Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5000 eurot), intressi (317,29 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), lepingutasu (100 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (486,74 eurot) tasumist, samuti viivist alates 04.04.2023 põhivõlalt (5000 eurot) 18,9% aastas.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
18.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise 3/7
2-23-108750 aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
19.Hagiavaldusest, 12.05.2023 vastusest, 29.10.2024 kohtuistungil antud selgitustest ja kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
19.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning veendus maksehäirete puudumises. Kostja sissetulekuks loeti 1465 eurot ning seda kontrolliti Maksu- ja Tolliameti kaudu. Kostja kohustuste kindlaksmääramisel arvestati üksnes kostja avaldust selle kohta, et ta kulud piirduvad 400 euroga. Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist taust.ee andmete põhjal. Maakohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ta laenutaotluses esitatud teavet üldse kuidagi kontrollis. Väljavõte taust.ee süsteemist ei ole tehtud enne lepingu sõlmimist (05.05.2022), kuna väljavõttes kajastuvad 15.05.2022-01.09.2022 avaldatud maksehäired (dtl 83). Seega ei saanud see dokument olla osa kostja krediidivõime kontrollist. Samuti ei ole kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti vastust krediidiandja päringule. Hageja lepinguline esindaja möönis 29.10.2024 kohtuistungil, et seda ei ole neil võimalik esitada (ajamärk 00:03:20).
19.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
19.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Lisaks on tõendamata, et kostja sissetuleku suurust Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrolliti.
19.4.Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.
19.5.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda 4/7
2-23-108750 laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
19.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
21.Hageja on 15.04.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 5000 eurot laenu ega ole tagasimakseid teinud. Kostja poolt tagastamata põhiosa on 5000 eurot.
22.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 5000 eurot. Lepingu ülesütlemine 27.09.2022 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli selleks ajaks viivituses enam kui kolme lepingujärgse osamakse tegemisega (lepingu p 9.5).
23.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.09.2022 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 16.04.2024 ja 29.10.2024 kinnituste alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
25.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 5000 + 317,29 + 11,6 + 100 + 50 = 5478,89 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 5000 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 91% (arvestuse aluseks olev tehe: 5000 / 5478,89 * 100% = 91,26%). Seega jäävad menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ning 9% ulatuses hageja kanda.
26.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1664 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest osadest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv (630 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot) ja lepingulise esindaja kulu (6 tundi, tunnitasu 169 eurot, kokku 1014 eurot). 5/7
2-23-108750
27.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel samuti põhjendatud.
28.Hageja lepingulise esindaja kulu on 1014 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 94, 155):
28.1.nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule ajalise arvestusega 3 tundi;
28.3.hageja 16.04.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine ajalise arvestusega 0,5 tundi;
28.4.kohtuistungiks (29.10.2024) ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi.
29.Esmalt ning kuigi menetluskulude nimekirjas on viidatud 15.12.2023 ja 29.02.2024 menetlusdokumentidele, on tegemist ilmse veaga. Hageja esitas käesolevas asjas puuduste kõrvaldamise avalduse 12.05.2023 ning seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga 16.04.2024.
30.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 1,5 tunnini (TsMS § 175 lg 1). Samuti vähendab maakohus 12.05.2023 menetlusdokumendile kulunud põhjendatud ja vajalikku aega 1 tunnini. Dokument sisaldab tarbetult pikki tsitaate seadusest ja finantsinspektsiooni juhendist. Hageja 16.04.2024 menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg vastab dokumendi sisule, samuti on põhjendatud poole tunni pikkune ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks.
31.Kohus loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas menetluses 1,5 + 1 + 0,5 + 0,5 = 3,5 tundi.
32.Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 3,5 * 80 = 280 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
34.Kohus jättis menetluskuludest 91% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,91 * 930 = 846,30 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
35.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6/7
2-23-108750 /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.