02.06.2026, Tallinna kohtumaja e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu
Tsiviilasja number
2-23-1644
Tsiviilasi
Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ hagi aktsiaselts ESMETA vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
964,80 eurot Hageja: Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (registrikood 11399991; asukoht Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Pilliroo tn 63), juhatuse liige X
Menetlusosalised ja nende esindajad
e-post xxx; Kostja: aktsiaselts ESMETA (registrikood 10049220; asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Punane tn 6), juhatuse liige Y e-post [email protected]. Asja läbivaatamine
Kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt aktsiaseltsilt ESMETA hageja Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ kasuks välja õigusteenuse osutamisest tulenev tasu 450 eurot. Mõista kostjalt aktsiaseltsilt ESMETA hageja Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ kasuks välja viivis lepingus kokkulepitud määras (0,2% päevas tasumata summast) alates 08.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 02.06.2026 summas, mis võrdub põhivõlaga ehk 450 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2.Mõista kostjalt aktsiaseltsilt ESMETA hageja Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 245 eurot (s.o riigilõiv).
4.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (245 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse 1
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.30.01.2023 esitas Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi aktsiaselts ESMETA (kostja) vastu järgmistes nõuetes: -
Mõista kostjalt välja põhivõlg 450 eurot;
-
Mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 186,30 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivis põhivõlalt 450 eurot viivisemääras 0.2% päevas kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 263,70 eurot;
-
Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagi asjaoludena toob hageja välja järgmist: a) Pooled sõlmisid 15.07.2021 kliendilepingu nr 15-2021/ML, mille kohaselt osutas hageja kostjale õigusteenust Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr xxx ehk Tigorel OÜ hagis kostja vastu 1 427 euro ja viivise tasumise nõudes (edaspidi ka kui kliendileping). b) Kliendilepingu p 5.1 ja 5.4 järgi oli kostjal kohustus tasuda õigusteenuse ja selle osutamisega seotud kulude eest hageja poolt esitatud arvete alusel. Teenuse eest tasumiseks esitati kostjale 2021 arve nr 202107015 ja 2022 arved nr 202201019 ja nr 202206013. Esimese ja teise arve kostja tasus, kuid arve nr 202206013 on tasumata. c) Kliendilepingu punkt 5.7 kohaselt on arve tasumisega viivitamisel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras 0,2% tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. d) Hagiavalduse esitamise aja seisuga on hageja põhinõue 450 eurot ja viivisenõue 186,30 eurot. 2
e) Poolte õigussuhtele kohanduvad tasulise käsunduslepingu sätted (Võlaõigusseaduse/VÕS/ § 619). Kliendilepingu p 5.1 järgi on käsundiandjal (kostjal) kohustus tasuda käsundisaajale (hagejale) õigusteenuse osutamise eest ja tasuda kõik sellega seotud kulud. f) Hageja on käsundist tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja ei ole arvet tasunud ega esitanud ka mistahes pretensioone arve või teenuse osas. g) Kliendileping lõpetati 06.09.2022 kostja avalduse alusel. h) Tasumata arve on seotud Harju Maakohtu istungiks ettevalmistumisega, menetluskulude nimekirja koostamisega ja kliendi esindusega maakohtu 30.06.2022 istungil. i) Kostja on 450 euro tasumisega viivituses alates 08.07.2022 kuni hagi esitamiseni 30.01.2023 kokku 207 päeva, määraga 0,2% päevas võlgnetavalt summalt on kostjal kohustus maksta viivist kokku 186,30 eurot. j) TsMS §367 alusel palub hageja välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 450 eurolt määraga 0,2% päevas kuni nõude täitmiseni, kui mitte enam kui 263,70 eurot (s.o mitte rohkem kui põhivõla suurus). Kostja vastuväited
3.16.02.2023 vastuses kohtule palub kostja jätta hagi rahuldamata ja märgib hagiavalduse kohta järgmist: -
Kostja väidab, et äriühingu põhimõtete kohaselt ei sõlmita advokaadibüroodega lepinguid, kui kostjal on kohtus õigusvaidlus, mille summa on väiksem kui 5-10 000 eurot. Kuna Tigorel OÜ-ga oli vaidlus 1427 euro üle, siis puudus vajadus advokaadibürooga lepingu sõlmimiseks.
-
Kostja väidab, et ta pole kunagi hagejaga digiallkirjastatud lepingut sõlminud. Kostja ja hageja on sõlminud kaks paberkandjal allkirjastatud lepingut ja nendest kumbki ei ole hageja nõudega seotud.
-
Kostja lõpetas hagejaga lepingud hageja advokaadi X ebakohase käitumise tõttu. Kostjale (ja teisele kostjaga seotud ettevõttele – Madara TÜ) esitati korduvalt valesid ja tahtlikult ülepaisutatud maksenõudeid. Advokaat X ning AS Ekast ja Madara TÜ juhatuse ja nõukoguga ühiskoosolekute otsused jäid ellu viimata; kohtule esitatavate dokumentide eelnõusid juhatusele ja nõukogule esialgseks kooskõlastamiseks ei saadetud.
-
Kogu koostööperioodi jooksul ei saavutanud X ühtegi positiivset otsust oma klientide (AS Ekast ja Madara TÜ) kasuks. Hageja ja kostja koostööperioodil alates 2019. oktoobrikuust kuni 23.08.2022, mil kostja kliendilepingud lõpetas, maksis kostja hagejale kokku 60 300 eurot.
Hageja täiendav selgitus
4.21.02.2025 selgitas hageja vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja allkirjastas kliendilepingu digitaalselt 15.07.2021, kuid kostja allkirjastatud lepingut tal ei ole, sest 23.03.2023 toimus advokaadibüroo serveri hävimine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.
7.Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21).
8.Hagi on esitatud käsunduslepingu, spetsiifiliselt advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel õigusteenuse osutamise eest tasu saamiseks.
9.Kostja ei eita seda, et hageja ja kostja vahel on olnud sõlmitud mitu kliendilepingut (nt vt dtl 37jj), kuid hagi aluseks oleva kliendilepingu nr 15-2021/ML (dtl 5jj) allkirjastamist kostja eitab.
10.Osundatud kliendilepingu (nr 15-2021/ML; dtl 5jj) tekstist (p 2.1.1) ilmneb, et leping on sõlmitud kostja esindamiseks kõigis kohtuastmetes seoses tsiviilasjaga nr xxx Tigorel OÜ hagis kostja vastu 1427 euro ja viivise saamiseks.
11.Kliendilepingul küll puudub kostja allkiri, kuid samas on kostja 23.08.2022 saatnud hagejale teate lepingu lõpetamisest järgmise tekstiga: „Käesolevaga teatame Teile, et soovime lõpetada alates 01.09.2022 Advokaadibüroo Lentsius & Casus OÜ ja Esmeta AS vahel kliendilepingu nr 15-2021/ML, kliendi esindamine tsiviilasjas xxx.“
12.Kohus saatis 07.02.2025 pooltele kirja, milles andis tähtajad tõendite ja selgituste esitamiseks. Muuhulgas palus kohus kostjal selgitada, miks ta teatas 23.08.2022 hagejale, et soovib alates 01.09.2022 advokaadibürooga sõlmitud lepingu nr 15-2021/ML lõpetada, kui kostja eitab lepingu allkirjastamist (dtl 56). Kostja ei vastanud kohtu kirjale.
13.Kostja väited on vastuolus tema enda tegevusega – võimatu on lõpetada lepingut, mida pole sõlmitudki. Seega on kostja lepingu lõpetamise tahteavaldusega kinnitanud, et poolte vahel oli sõlmitud leping esinduseks tsiviilasjas nr xxx.
14.Kostja ei ole vastu vaielnud hageja käsitlusele õigusteenuse osutamisest kui käsundist. Kohus nõustub pooltega. Asjas lahendamiseks tuleb kohaldada Advokatuuriseadust (AdvS) koos käsunduslepingu regulatsiooniga.
15.AdvS § 55 lg 1 kohaselt õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Sama § lg 3 kohaselt kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades AdvS-s sätestatud erisusi. AdvS § 55 lg 4 järgi peab advokaat suulise lepingu sõlmimisest teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient.
16.Hageja väidabki, et kliendileping sõlmiti digiallkirjade vahetamise teel kirjalikult, kuid kostja poolt allkirjastatud lepingut ei ole hagejal säilinud tulenevalt advokaadibüroo serveri hävimist 23.03.2023. Samas on hagi esitatud 30.01.2023, kui hageja server ei olnud veel 4
hävinenud ja ometi pole ka hagiavaldusele lisatud kostja poolt allkirjastatud kliendilepingut. Arvestades, et hagi on esitanud advokaadibüroo, kellele on teada nii AdvS nõuded kliendilepingule kui ka hagimenetluse nõuded hagiavaldusele ja selle lisadele, siis pole usutav, et kostja digiallkirjaga kliendileping jäi kohtule esitamata eksituse tõttu.
17.Vaatamata sellele, et sätesta AdvS kirjaliku kliendilepingu sõlmimata jätmise tagajärjena lepingu kehtetust või tühisust. Ka suulise kliendilepingu sõlmimine on lubatud, kui sellest teavitatakse büroo pidajat. Antud juhul on kliendiülesande täitmiseks võtnud advokaat X ühtlasi ka büroo pidaja seadusjärgne esindaja (hageja juhatuse liige).
18.Kirjaliku lepingu sõlmimise kohustus esinduseks (kaitseülesande täitmiseks) kriminaal- ja tsiviilasjades (AdvS § 55 lg 4), on kohtu hinnangul oluline eeskätte seetõttu, et vajadusel tõendada advokaadi volitusi, sest nt TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu ja seega üldjuhul seda eraldi tõendama ei pea. Vaidluse korral peab aga advokaadil siiski olema volitusi tõendav dokument – kirjalik kliendileping. Praegu kostja ei vaidle selle üle, et advokaat Xl oli volitus kostja esindamiseks tsiviilasjas nr xxx.
19.Kuna kostja on 23.08.2022 teatanud hagejale kliendilepingu nr 15-2021/ML lõpetamisest (esindus tsiviilasjas nr xxx) alates 01.09.2022 ja vaidlust ei ole, et hagejal oli õigus esindada kostjat tsiviilasjas nr xxx 30.06.2022 toimunud kohtuistungil, siis tuvastab kohus, et poolte vahel siiski oli kokkulepe selle kohta, et hageja esindab kostjat tsiviilasjas nr xxx, teadmata põhjustel kostja poolt allkirjastamata jäänud kliendilepingu nr 15-2021/ML advokaadiülesande raames. VÕS ei sätesta käsunduslepingu sõlmimisele kohustuslikku kirjalikku vormi ja AdvS ei sätesta kirjaliku kliendilepingu sõlmimata jätmise tagajärjena seda, et kliendileping jäi üldse sõlmimata. Ka praegusel juhul on kliendilepingu tingimused vormistatud kirjalikult, kuid kokkulepe sõlmitud ilmselt suuliselt ning kostja on 23.08.2022 lepingu lõpetamise kirjaga aktsepteerinud, et leping sõlmiti kirjalikult vormistatud lepingu dokumendis nr 15-2021/ML toodud tingimustel.
20.Hageja on Harju Maakohtu 30.06.2022 kohtuistungi protokolliga tsiviilasjas nr xxx (dtl 19jj) tõendanud, et vandeadvokaat X esindas kostjat kohtuistungil Tigorel OÜ hagis aktsiaselts ESMETA vastu.
21.Arve nr 202206013 (dtl 13), mille tasumist hageja hagis nõuab, kajastab kostjale osutatud teenust järgmiselt: ettevalmistus Harju Maakohtu 30.06.2022 kohtuistungiks, menetluskulude nimekirja koostamine ja kliendi esindus tsiviilasjas nr xxx toimuval kohtuistungil 30.06.2022.
22.Kohtuistungi protokollist tõendina piisab, et tuvastada arvel märgitud õigusteenuse osutamine: kuna vandeadvokaat X osales kohtuistungil, siis oli tal vaja ka selleks valmistuda ning koostada ja esitada istungil menetluskulude nimekiri (TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis).
23.Tasumata arve nr 202206013 kajastab ainult 30.06.2022 kohtuistungil esindamisega seotud advokaadi tasu.
24.Kostja on arve tasumata jätmist põhjendanud muuhulgas sellega, et kostjal oli pretensioone advokaadi tööle ja tasunõuetele.
25.Samas ei kajasta kostja 23.08.2022 teade (dtl 16) kliendilepingu nr 15-2021/ML lõpetamise kohta seda, et leping lõpetati advokaadipoolse lepingu rikkumise tõttu. Teade ei sisalda ühtegi põhjendust, miks leping lõpetatakse.
5
26.Kostja on aga esitanud veel teisegi 23.08.2022 hagejale saadetud teate (dtl 41), milles on selgitatud, miks kostja lõpetab koostöö hagejaga: selleks on vastastikuse mõistmise puudumine kostjale osutatud õigusabi küsimustes; tahtlik tegevus kohtumenetluses kostja juhatuse esimehe tütre vastu, millega on kahju põhjustatud ja see, et kohtuasjades ei ole positiivseid tulemusi saavutatud.
27.Arvestades käsunduslepingust tulenevaid üldiseid kohustusi, peab advokaat käsundisaajana mh tegutsema käsundiandjale (praegusel juhul kostjale) lojaalselt (VÕS § 620 lg 1), täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga (VÕS § 620 lg 2) ning järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1). Käsundusleping on ka üldjuhul tasuline, st käsundiandja peab maksma käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu (VÕS § 619 ja 627).
28.Seega vaatleb kohus järgmisena, kas hageja on rikkunud nõude aluseks olevat kliendilepingut, mis võiks anda kostjale alust jätta tasu maksmata.
29.VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Samas paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kuivõrd kostjale osutas õigusteenust vandeadvokaat, st õigusteenust majandus- ja kutsetegevuse raames osutav isik, siis tuleb hageja hoolsuskohustuse sisustamisel lähtuda nii VÕS § 620 lg 2 esimesest kui ka teisest lausest.
30.Kostja ei ole esile toonud, mida vandeadvokaat tegi või tegemata jättis esindades kostjat 30.06.2022 kohtuistungil tsiviilasjas nr xxx, mida võiks käsitleda kliendilepingu rikkumisena: kohtule esitatud 30.06.2022 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks jätnud oma ülesanded täitmata.
31.Kostja heidab hagejale ette seda, et ükski kohtuvaidlus ei lõppenud kostja jaoks positiivselt (ka tsiviilasjas nr xxx ei tehtud kohtulahendit kostja kasuks), kuid tsiviilasja lahenemine kliendi kahjuks, ei ole veel kliendilepingu rikkumine. Kliendilepingu rikkumiseks võiks olla see, kui hageja jättis kostjale selgitamata, et kohtuvaidlus ei pruugi laheneda kostja kasuks, kuid sellele ei ole kostja tuginenud.
32.AdvS § 61 lg 3 kohaselt võib kokkuleppel kliendiga, seada tasu sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Sellist kokkulepet ei ole kostja kohtu ette toonud.
33.Hageja esitatud arve nr 202206013 (dtl 13), millest nähtub õigusteenus, mille eest kostja on jätnud maksmata, on kohtuistungi ettevalmistamine, sellel osalemine ja menetluskulude nimekirja esitamine kokku 2 tunni ja 30 min ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (+km). Tunnitasu suurus on kokku lepitud kliendilepingu p-s 5.2.
34.Arvestades, et kohtuistungi protokolli järgi kestis istung tund aega (dtl 19jj), siis koos istungiks ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamisega, on arvel kajastatud õigusabi maht kohtu hinnangul mõistliku suurusega ning kohus ei tuvasta, et selle arve koostamisel oleks hageja tasunõude esitanud ülepaisutatud mahuga.
35.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja ei ole kliendilepingut rikkunud ja puudub alus advokaaditasu maksmata jätmiseks.
36.Seega kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusteenuse osutamise eest tasu 450 eurot. Viivis 6
37.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summalt 450 eurot ajavahemiku 08.07.2022 (s.o arve tasumise tähtpäevale järgnev päev) kuni 30.01.2023 (s.o hagi esitamise aeg) kliendilepingu kokkulepitud määras (0,2% päevas tasumata summalt) ehk kokku 186,30 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingus kokkulepitud määras hagi esitamisest kuni täitmiseni, kuid mitte enam, kui 263,70 eurot.
38.Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud.
39.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
40.Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise lepingu tingimustel, mis on kirja pandud kliendilepingus nr 15-2021/ML. Lepingu p 5.7 järgi on arve tasumisega viivitamise korral viivisemääraks 0,2% tasumata summast päevas. Lepingu p 5.4 kohaselt tuleb arve tasuda 7 kalendripäeva jooksul arve väljastamisest, seejuures tuleb kliendil (kostjal) esitada pretensioonid 3 kalendripäeva jooksul arve saamisest.
41.Kostja pole vastuväiteid arvele esitanud.
42.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
43.Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates tema poolt näidatud kuupäevast, mil võlgnevus oli sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab viivist mitte enam, kui on põhivõla summa (450 eurot).
44.Kuna viisis summast 450 eurot määraga 0,2% päevas hagi esitamisele järgnevast päevast, s.t 31.01.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni, ületab põhivõla summat, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise mitte enam kui 450 eurot. Sellega on hageja viivisenõue lõppenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
46.Hageja on esitanud 07.03.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kuluks riigilõiv 245 eurot ja muid kulusid hagejal kohtuasjaga seoses ei ole. Kostja pole menetluskulude nimekirja esitanud.
47.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2, § 139 alusel on riigilõiv vajalik kulu ja see tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
48.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
7
49.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.