Tartu linn, Puiestee 112a korteriühistu kaebus Tartu Linnavalitsuse 06.06.2024. a korralduse nr 488 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks täiendavaid tingimusi sisaldava uue korralduse andmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Tartu linn, Puiestee 112a korteriühistu, volitatud esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindaja Kadri Valdre
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu linn, Puiestee 112a korteriühistu kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud, sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosaliste esindajatele kätte.
Tartu Linnavalitsuse 06.06.2024. a korraldusega nr 488 otsustati järgmist: 1) seada sundvaldus Tartu linna kasuks kinnisasjale Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Puiestee tn 112a (korteriomandite registriosad nr 4672803 – 4684703, katastritunnus 79512:033:0019, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 4181 m2); 2) määrata sundvalduse ala ja sundvalduse tingimused järgmiselt: - sundvalduse ala pindala on ligikaudu 665 m2, maakatastri sundvalduse ruumiandmete tunnus ID 47797; - sundvaldus seatakse avalikult kasutatava kohaliku tee (kergliiklustee) ja sellega seotud haljastuse, tehnovõrkude ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, korrashoiuks ja muul viisil kasutamiseks teedevõrgu toimimise tagamise ja avaliku kasutamise eesmärgil; - sundvalduse seadmisel määrata ühekordse maksena sundvalduse tasu, mille suurus on Puiestee tn 112a katastriüksusel kokku 38 696 eurot, mis kantakse ühekordselt korteriühistu Puiestee tn 112a (registrikood 80144078) pangakontole; - kinnisasja omanikud ei maksa sundvalduse ala ulatuses maamaksu;
3-24-1981 - sundvalduse seadmisel lähevad Tartu linnale üle kõik teeomaniku kohustused, sh kohustus tagada omal kulul sundvalduse ala hooldus, heakord ning säilimine, õigused ja vastutus; - kinnisasja omanik võib anda sundvalduse alale muid kasutusõigusi, mis ei takista sundvalduse teostamist.
2.Tartu linn, Puiestee 112a korteriühistu esitas 04.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles tühistada Tartu Linnavalitsuse 06.06.2024. a korraldus nr 488 ja kohustada Tartu Linnavalitsust välja andma uus korraldus, millesse on lisatud kaebaja ja Tartu Linnavalitsuse poolt kokku lepitud tingimused. Korteriühistu liikmed on nõus kergliiklustee rajamisega Puiestee tn 112a. Kaebaja soovib aga, et Tartu linn eraldaks Peetri tn 69 kinnistust ca 800 m2 ja Kasarmu tn 3 kinnistust ca 400 m2 suuruse ala perspektiivse parkla/puhkeala laiendamiseks. Täpne võimalike alade suurus selgub menetlustoimingute käigus. Korteriühistu soov on pikas perspektiivis võimalike Peetri 69 ja Kasarmu tn 3 kinnistute äralõike osade omandamine (otsustuskorras müük). Kaebaja on nõus, et Puiestee tänava äärde seatakse Puiestee tn 112a kinnistule linna kasuks sundvaldus alas ca 665 m2 ning tasutakse ühekordne hüvitis sundvalduse seadmise eest summas ca 38 696 eurot. Kaebaja soovib, et linn koostaks Puiestee tn 112a kinnistu parkla lahenduse osas eelprojekti (sh perspektiivsetel laienduste aladel Kasarmu tn 3 ja Peetri tn 69 kinnistute äralõigetel). Samuti on korteriühistu huvi taotleda parkla rajamiseks toetust vastavast meetmest (kui vastav meede on parkla rajamise aastal avatud).
3.Kohus võttis 27.08.2024. a määrusega menetlusse Tartu linn, Puiestee 112a korteriühistu kaebuse Tartu Linnavalitsuse 06.06.2024. a korralduse nr 488 tühistamise ja vastustajale täiendavaid tingimusi sisaldava uue korralduse andmiseks kohustava ettekirjutuse tegemise nõuetes. Sama määrusega tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku asuda vaidluse lahendamiseks kompromissläbirääkimistesse, mille tulemustest tuli kohut teavitada hiljemalt 10.09.2024.
4.Vastustaja teatas 10.09.2024 kohtule, et ei pea antud juhul võimalikuks kompromissi sõlmimist, kuivõrd kaebaja soovitud viisil ei oleks mitte kuidagi võimalik uut korraldust välja anda. Samuti ei näe vastustaja mitte ühtegi õiguslikku alust kohtul kaebuse rahuldamiseks ega ka vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kaebajate soovitud viisil korralduse välja andmiseks. Vastustaja edastas pärast Tartu Halduskohtu 27.08.2024. a määruse kättesaamist kaebajale ning kaebaja esindajale kirja (lisa 1 – Tartu Linnavalitsuse 04.09.2024. a kiri nr 9-6.2/06094 ), milles selgitas, et korraldus nr 488 on välja antud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 alusel avalikult kasutatava kergliiklustee ja sellega seotud haljastuse, tehnovõrkude ehitamiseks talumiskohustuse seadmiseks teedevõrgu toimimise tagamiseks koos ühekordse tasuga. Vastustaja selgitas kaebajale 04.09.2024. a kirjas, et parkimisprobleemide lahendamine (linnale kuuluva maa eraldamine, võõrandamine, üürimine jms) ei ole seotud mitte kuidagi sundvalduse seadmisega korralduse nr 488 alusel ning võimalik lahendus parkimisprobleemidele tuleb leida eraldiseisvas menetluses. Linnavara võõrandamise otsused tehakse linnavara eeskirja kohaselt, mitte aga KAHOS alusel ja selle otsuse tegemiseks peavad olema poolte vahel kokku lepitud kõik olulisemad võõrandamise/üürimise tingimused. Vastustaja teavitas kaebajat, et linn on alustanud toiminguid, mis on vajalikud Puiestee tn 112a olemasoleva parkla laiendamiseks vajalike maatükkide moodustamiseks linnale kuuluvatest Peetri tn 69 ja Kasarmu tn 3 kinnistutest.
5.Kaebaja esindaja teatas 10.09.2024 kohtule, et soovib asja arutamist suulises menetluses. Rohkem selgitusi kaebaja kohtule ei edastanud.
6.Kohus tegi 10.09.2024 kaebajale kohtunõude, milles palus selgitada, kas korteriühistu on esitanud Tartu linnale omapoolse tagasiside maa üürimise/omandamise osas ning kui on, siis see ka kohtule edastada. Kui kaebaja ei ole Tartu linnale vastanud, siis palus kohus
3-24-1981 täiendavalt kaebajal põhjendada, miks ei soovi kaebaja Peetri tn 69 ja Kasarmu tn 3 kinnistutest maade eraldamist parkla/puhkeala rajamiseks kokku leppida väljaspool sundvalduse seadmise menetlust. Kaebaja ei vastanud 10.09.2024. a kohtunõudele.
7.Vastustaja esitas 11.10.2024 vastuse kaebusele, milles taotles kaebuse rahuldamata jätmist.
8.Vastustaja teatas 21.10.2024 kohtule, et kaebaja ei ole jätkuvalt vastustajale vastanud, kas ta soovib tekkinud kinnistuid rentida või omandada. Ehkki haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise hetke seisuga, siis on vastustaja korduvalt selgitanud nii sundvalduse seadmise asjaolusid kui ka seda, et võimalik täiendavate maade rentimine ja/või võõrandamine korteriühistule parkimise korraldamiseks on eraldiseisvad toimingud. Vastustaja teavitas kohut, et Tartu Linnavalitsuse 15.10.2024. a korraldusega nr 774 on määratud Tartu linnas asuvate Kasarmu tn 3 ja Peetri tn 69 kinnisasjade jagamisel ja piiride muutmisel tekkivatele reaalosadele aadressid ja katastriüksuste sihtotstarbed (lisa 1).
9.Vastustaja teatas 23.09.2026 kohtule, et Tartu Linnavolikogu 10.09.2026. a otsusega nr 60 (lisa 1) anti linnavalitsusele luba otsustuskorras võõrandada linna omandis olevad kinnistud Puiestee tn 112d (registriosa nr 25751150) müügihinnaga 29 095 eurot ja Puiestee tn 112b (registriosa nr 25751250) müügihinnaga 80 164 eurot Puiestee tn 112a korteriühistule. Tartu Linnavalitsuse 15.09.2026. a korraldusega nr 663 (lisa 2) on otsustatud võõrandada Tartu linnale kuuluv Puiestee tn 112d (registriosa nr 25751150, 60% ühiskondlike ehitiste maa ja 40% elamumaa, pindala 414 m2) aadressil asuv kinnistu hinnaga 29 095 eurot ja Puiestee tn 112b (registriosa nr 25751250, 100% elamumaa, pindala 799 m 2) aadressil asuv kinnistu hinnaga 80 164 eurot Tartu linn, Puiestee tn 112a korteriühistule (registrikood 80144078). Vastustajale on kogu kaebus olnud algusest peale arusaamatu ja vastustaja hinnangul ei olnud võimalik sundvalduse seadmise korralduse vaidlustamisega saavutada kaebuse eesmärki, milleks oli hoopis kaebajate soov üürida/omandada linnale kuuluvat maad enda parkla laiendamiseks. Arvestades eeltoodut, taotleb vastustaja kohtult kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Vastustaja palub jätta kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli see, et vastustaja annaks välja uue sundvalduse seadmise korralduse, mille resolutsioonis oleks kajastatud väidetavalt poolte vahel toimunud aruteludel läbi räägitud ja kaebuses välja toodud tingimused. Kaebaja soovis, et: 1) sundvalduse seadmisega seonduvalt eraldaks Tartu linn kaebajale Peetri tn 69 kinnistust ca 800 m2 ja Kasarmu tn 3 kinnistust ca 400 m2 suuruse ala perspektiivse parkla/puhkeala laiendamiseks, 2) kaebajale tagatakse võimalus Peetri 69 ja Kasarmu tn 3 kinnistute äralõike osad omandada, 3) kaebajale tasutakse ühekordne hüvitis sundvalduse seadmise eest summas 38 696 eurot, 4) Tartu linn koostaks Puiestee tn 112a kinnistu parkla lahenduse osas eelprojekti (sh perspektiivsetel laienduste aladel Kasarmu tn 3 ja Peetri tn 69 kinnistute äralõigetel) ja 5) kaebajal oleks võimalik taotleda parkla rajamiseks toetust vastavast meetmest (kui vastav meede on parkla rajamise aastal avatud).
11.HKMS § 151 lõige 2 punkt 1 võimaldab jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 järgi võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
12.Kohus on seisukohal, et kaebajal ei ole käesolevas asjas esitatud kaebusega oma eesmärki võimalik saavutada ning esineb HKMS § 151 lõike 2 punktis 1 ja § 121 lõike 2 punktis 2 sätestatud alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebaja on oma eesmärgi, milleks oli üürida
3-24-1981 või omandada Peetri tn 69 ja Kasarmu tn 3 kinnistutest tehtavad maaeraldised (uued aadressid: Puiestee tn 112d ja Puiestee tn 112b) korteriühistu Tartu linn, Puiestee tn 112a kinnistu parkla laiendamiseks, praeguseks saavutanud. Vastustaja võõrandas 15.09.2026. a korraldusega nr 663 linnale kuuluva Puiestee tn 112d ja Puiestee tn 112b kinnistu Tartu linn, Puiestee tn 112a korteriühistule. Tartu Linnavalitsuse 06.06.2024. a korraldus nr 488 ei rikkunud ilmselgelt kaebaja õigusi, sest selles oli sundvaldus seatud ulatuses ja sama tasu eest, nagu kaebaja ise avaldas. Sundvalduse seadmise korraldusega ei saanud seada tingimusi tulevikus kavandatavale ehitusprojektile ega määrata korteriühistule toetust parkla rajamiseks, kuna tegemist ei ole sundvalduse seadmise menetluses lahendavate küsimustega (KAHOS § 39 lõige 7). Kaebusega vaidlustatud korralduse tühistamine ja vastustajale täiendavaid tingimusi sisaldava uue korralduse andmiseks kohustava ettekirjutuse tegemine ei oleks aidanud kaebajal oma kaebuse eesmärke saavutada. Kaebaja kohtunõuetele ka ei vastanud ega selgitanud täiendavalt, miks ta ei soovi linna omandis olevate maade eraldamist parkla/puhkeala rajamiseks kokku leppida väljaspool sundvalduse seadmise menetlust. Kohus leiab, et kaebaja esitas kohtule kaebuse eesmärke silmas pidades vale nõude valel alusel. Kuigi kaebuse lubatavust kontrollitakse üldjuhul kaebuse esitamise aja seisuga, siis kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad siiski tingida vaidluse ammendumise juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-21-1360, punkt 12.1, nr 3-3-1-8-14, punktid 11– 12 ja nr 3-14-52077/65, punkt 11). Praeguses olukorras on põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lõike 4 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud ja kohtule ei ole teada, et vastustaja oleks menetluskulusid kandnud. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lõike 5 punktile 3 kaebajale tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.