Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-15156
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.07.2026 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta (4 päeva) Harju Maakohtu 17.07.2026 määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta (kuni 40 päeva)
Kaebuse esitaja ja liik
X-i
määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata
2.Jätta Harju Maakohtu 15.07.2026 ja 17.07.2026 määruste resolutsioonid muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruste põhjendusi.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib siinse määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib
2-26-15156 menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 15.07.2026 Harju Maakohtule taotluse X-i (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ning selle pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik alates 14.07.2026 avaldaja psühhiaatriakliinikus ning tema suhtes rakendati 14.07.2026 kell 10.28 tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi.
1.2.Taotlusele lisatud psühhiaatrite AA ja MV 15.07.2026 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus haiglaravil teist korda. Esmakordselt viibis puudutatud isik haiglaravil 24.09.2025–24.10.2025 tooduna kiirabi ja politsei poolt käeraudades, kuna isik oli tänaval käitunud ettearvamatult ja agressiivselt ning tülitanud ümbritsevaid inimesi. Isik suunati Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda, kus ta kõneles segaselt, et peab naasma Ukrainasse ja vahepeal Venemaale, et auto ära tuua enne, kui see varastatakse, ning rääkis ajas tagasirändamisest. Puudutatud isik käitus erakorralise meditsiini osakonnas inadekvaatselt, muutus agressiivseks nii verbaalselt kui füüsiliselt, keeldus koostööst ja sõimles, lisaks kirjeldati nägemismeelepetteid. Puudutatud isik suunati edasi avaldaja psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus ta avaldas luulumõtteid, et teda tahetakse tappa, ning oli rahutu ja ähvardav ümbritsevate suhtes. Isik vajas enese ja ümbritsevate ohutuse tagamiseks ohjeldusmeetmete rakendamist. Puudutatud isikul diagnoositi muu äge psühhootiline episood (F23.81). Ravi foonil psühhoosisümptomaatika taandus, käitumine korrastus ja isikule määrati edasine toetusravi, mida ta skeemi järgi ei tarvitanud. 14.07.2026 pöördus puudutatud isik Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA) sooviga esitada avaldus, kuna tema sõnul oli temalt varastatud naelu, mille väärtus olevat miljon eurot. Ametnike sõnul rääkis puudutatud isik ootesaalis üksinda valju häälega seosetut juttu, mistõttu kutsuti kiirabi. Puudutatud isik toimetati kiirabiga avaldaja psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Ooteruumis oli isik rahutu ja sekeldav, koputas korduvalt kabineti uksele ning nõudis viivitamatult arstiga vestlemist, väites, et peab kiiresti lahkuma, et esitada avaldus naelte varguse kohta. Puudutatud isik rääkis seosetult ja kiiresti monoloogina, ta oli agiteeritud olekuga, paranoiline ja personali suhtes kahtlustav ning ähvardas personali kohtuga. Puudutatud isik palus võimalust minna tualetti kõhulahtisuse tõttu ning helistas sealt häirekeskusesse, väites, et tema inimõigusi on rikutud. Häirekeskuse töötaja küsis puudutatud isiku nime, kuid isik keeldus oma nime ütlemast. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku raskest psüühikahäirest tuleneva enesele ja ümbritsevale ohtlikkuse ning koostöö puudumise tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras 14.07.2026 kell 10.28.
1.3.Avalduse esitamise ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik on osakonnas kõrgenenud meeleolust lähtuva püsimatu ja lärmaka käitumisega. Isikul vallanduvad kergesti ärritus ja tasakaalutu käitumine. Puudutatud isik kõneleb raskesti
2-26-15156 juhitava monoloogina oma ebarealistlikest plaanidest (soov rentida Mercedes ja hakata Uberis taksojuhina tööle, osaleda PokerStarsi pokkeriturniiril, milleks õpib pokkerit mängima, ning töötada lennujaamas, kuna seal on tema hinnangul ilusad naised). Avaldab suurusluulumõtteid (on munk, suudab inimesi ravida). Maniakaalsest seisundist ja suurusluulumõtetest tulenevalt tajub puudutatud isik ümbritsevat moonutatult ning sellest lähtuvalt käitub muretult, tasakaalutult ja riskialtilt, suutmata hinnata enda tegelikke võimeid ega majanduslikke võimalusi. Raviarsti suhtes on ta kahtlustav, lubab arsti kohtusse kaevata ja saada raviarstilt raha tema inimõiguste rikkumise eest. Haiguskriitika isikul puudub.
1.4.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – mania psühhootiliste sümptomitega (F30.2). Tema käitumine on täiel määral maniakaalsest seisundist ja psühhoosist (suurusluulumõtted, ümbritseva moonutatud taju) juhitud, impulsiivne ning pidurdamatu, millega seab ohtu nii iseenda (provotseerivalt käitudes võib esile kutsuda enda vastast vägivalda, finantskahju tekkimine) kui ka ümbritsevad isikud (soovib töötada taksojuhina või lennujaamas). Ravita jäädes süveneb psüühikahäire ja sellega kaasnev riskikäitumine. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.
1.5.Puudutatud isiku seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul ei olnud alust prognoosida. Seetõttu taotles avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamist neljaks päevaks ning selle pikendamist 40 päevani, sealhulgas luba puudutatud isikule psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva, rahustava, und soodustava ja kehalisi funktsioone toetava ravi manustamiseks ja vajadusel elekterkrampravi teostamiseks. Menetluse edasine käik
2.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 15.07.2026. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ta ei saa aru, miks teda haiglasse toodi. Isikul ei ole probleeme, ta on terve. Puudutatud isikul on plaan rentida auto ja hakata tööle taksojuhina. Kui puudutatud isik Eestisse tuli, siis oli tal närvivapustus ning siis sattus ta haiglasse ja võttis talle määratud ravimeid. Puudutatud isikul oli nädal tagasi depressioon, mis tekkis pärast vallandamist.
3.Maakohus kuulas ära puudutatud isiku raviarsti, kes avaldas, et jääb esitatud taotluse juurde.
4.Puudutatud isiku raviarsti 17.07.2026 esitatud täiendava arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 15.07.2026 ja 17.07.2026 määrused
5.Harju Maakohtu 15.07.2026 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning anti luba kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 14.07.2026 kell 10.28 kuni 18.07.2026 kell 10.28. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
2-26-15156
5.1.15.07.2026 määruse põhjenduste kohaselt esinevad praegusel juhul asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – mania psühhootiliste sümptomitega (F30.2). Raske psüühikahäire tõttu on isiku käitumine ebaadekvaatne ning raske psüühikahäire ägenemine piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isik on ravita jäämisel ohtlik enesele ja ümbritsevatele ning ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Ebaadekvaatse käitumisega (olek paranoiline ja kahtlustav, räägib monoloogina, suhtlemisel ägestub, esinevad meelepetted, millest käitumisel johtub, tajub ümbritsevat moonutatult) seab ta ohtu enese ja ümbritsevate elu, tervise ja turvalisuse. Ebaadekvaatse ja sekeldava käitumise tõttu võib isik sattuda enese vastu suunatud rünnakute ohvriks või jätta end abitusse olukorda. Puudutatud isik ei ole võimeline hindama oma tervislikku seisundit, mõistma ravivajadust ega andma teadvat nõusolekut enese raviks. Puudutatud isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek ravi jätkamiseks kodustes tingimustes.
6.Harju Maakohtu 17.07.2026 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 14.07.2026 kell 10.28 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest kuni 23.08.2026 kell 10.28 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtest olenematu ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
6.1.17.07.2026 määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset pikendada TsMS § 534 lg 5 alusel. Maakohus kordas 15.07.2026 määruse põhjendusi ning märkis lisaks, et ärakuulamisel veendus kohus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Haiglaravita jäädes on puudutatud isik ebaadekvaatse käitumise tõttu jätkuvalt ohtlik enesele ja ümbritsevatele. Puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu 15.07.2026 ja 17.07.2026 määrused tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isiku puhul täidetud PsAS § 11 lg-s 1 toodud tingimused. Puudutatud isiku tervis on väga hea. Puudutatud isik ei ohusta enda ega teiste inimeste elu ega tervist. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
8.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lgs 1 sätestatu. Käesolevalt täheldati puudutatud isiku meeleolu tõusust ja suurusluulumõtetest ajendatud käitumist 11.07.2026, mil ta ebaadekvaatse käitumise tõttu töölt vallandati. Pärast seda suundus isik kasiinosse ning kulutas kolme päevaga kogu palga ja öösiti ei maganud. 14.07.2026 pöördus isik PPA-sse sooviga avalduse esitamiseks, kust toimetati isik
2-26-15156 psühhiaatriakliiniku valvetuppa erakorralisele konsultatsioonile. Haiglas viibides oli isik ründav ja ähvardav, mh jälitas isik pidevalt naispersonali, otsis füüsilist kontakti ja tegi abieluettepanekuid, keeldumisel muutus verbaalselt ründavaks ja ähvardavaks. Ravita jäämisel isikul esinev reaalsustaju häire ja riskikäitumine (autoga kihutamine, seksuaalse sisuga lähenemiskatsed, raha kulutamine, alkoholi või narkootikumide tarbimine, mängurlus) süvenevad ning kaob kontroll oma käitumise üle, millega isik ohustab nii ümbritsevaid kui iseend (ohutunde puudumine, üleoleva käitumisega provotseerib endavastast vägivalda).
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.17.08.2026 palus ringkonnakohus avaldajal selgitada, milles konkreetselt seisneb puudutatud isiku ohtlikkus enda ja teiste isikute suhtes.
11.18.08.2026 teatas avaldaja, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega lõpetati tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi 18.08.2026.
12.27.08.2026 selgitas avaldaja vastuseks ringkonnakohtule, et haiglas viibides oli puudutatud isik ärritunud, kuri, düsfooriline, personali suhtes pahatahtlik ja verbaalselt agressiivne ning koostööd ei teinud. Puudutatud isik ähvardas raviarsti ning soovis raviarstile karistust. Samuti ähvardas puudutatud isik valvearsti kohtusse kaevata ning vajas valvetoas turvameeste juuresolekut. Puudutatud isik tahtis abiarstiga abielluda, ahistas ja jälitas teda osakonnas ning tegi abieluettepanekuid. Puudutatud isik ei maganud öösiti ning ajas kaaspatsiente üles. Puudutatud isik võttis ära kaaspatsiendi asjad, kallas need laiali ning hõivas tema voodi. Puudutatud isiku õe sõnul muutus isik enne hospitaliseerimist õe suhtes verbaalselt agressiivseks, karjus tema peale ja sõimas teda, ravimeid ei tarvitanud, jooksis kodust ära ja ei maganud. Puudutatud isiku ema sõnul kulutas puudutatud isik enne hospitaliseerimist 3 päeva jooksul kogu oma palga. Avaldaja selgitas, et puudutatud isikul esinev raske psüühikahäire avaldub nii mania (kõrgenenud meeleolust tulenev äge rahutusseisund, üliaktiivsus ja pidurdamatu käitumine, alanenud ärrituslävi, suurenenud konfliktivalmidus, sotsiaalsete normide kadu) kui ka psühhootiliste (suurusluulumõtted, ümbritseva luululine taju) sümptomitena. Ravita jäämisel psühhoosielamustest tulenev reaalsustaju puudumine, tasakaalutu, riskialdis ja pidurdamatu käitumine süvenevad ning isik ohustab nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust (teeb plaane auto rentida ja taksojuhina töötada).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrused muutmata.
14.Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest olenematu ravi lõppenud, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.
2-26-15156
15.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
16.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (mania psühhootiliste sümptomitega, F30.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Raske psüühikahäire avaldub puudutatud isikul nii mania (kõrgenenud meeleolust tulenev äge rahutusseisund, üliaktiivsus ja pidurdamatu käitumine, alanenud ärrituslävi, suurenenud konfliktivalmidus, sotsiaalsete normide kadu) kui ka psühhootiliste (suurusluulumõtted, ümbritseva luululine taju) sümptomitena. Puudutatud isiku käitumine on täiel määral maniakaalsest seisundist ja psühhoosist juhitud, mille tõttu tajub puudutatud isik ümbritsevat moonutatult ning sellest lähtuvalt käitub muretult, tasakaalutult ja riskialtilt, suutmata hinnata enda tegelikke võimeid ega majanduslikke võimalusi.
17.Teise eeldusena tuleb tuvastada, kas haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut.
17.1.Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Isiku ohtlikkus peab olema lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18; 14.02.2018, 2-15-3662, p 14; 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2). Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 14). Kohtul tuleb oma seisukohti põhjendada, sidudes need konkreetsete asjaoludega, ning kirjeldada, milles isiku ohtlikkus väljendub, s.t tuleb eristada, kas inimene on ohtlik endale ja/või teistele, ning selgitada, milles ohtlikkuse prognoos seisneb (nt kas ja miks esineb reaalne oht õigusvastaste tegude toimepanemiseks, enesevigastamiseks vm) (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.3).
17.2.Maakohus on märkinud, et puudutatud isik on ravita jäämisel ohtlik enesele ja ümbritsevatele ning ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Ebaadekvaatse käitumisega (olek paranoiline ja kahtlustav, räägib monoloogina, suhtlemisel ägestub, esinevad meelepetted, millest käitumisel johtub, tajub ümbritsevat moonutatult) seab ta ohtu enese ja ümbritsevate elu, tervise ja turvalisuse. Ebaadekvaatse ja sekeldava käitumise tõttu võib isik sattuda enese vastu suunatud rünnakute ohvriks või jätta end abitusse olukorda.
2-26-15156
17.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest isiku ohtlikkust teiste inimeste elule ja tervisele. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Avaldaja tõi välja, et haiglas viibides on puudutatud isik olnud ründav, ähvardav ja verbaalselt agressiivne. Puudutatud isik ähvardas raviarsti ja valvearsti ning ahistas ja jälitas abiarsti ja tegi talle abieluettepanekuid ning keeldumisel muutus verbaalselt ründavaks ja ähvardavaks. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja väljatoodust ei selgu, milles täpsemalt puudutatud isikust tulenev oht teistele isikutele väljendus. Avaldaja ei ole sisustanud, et selliste tegevuste puhul oleks tegemist olnud reaalse ohuga kolmandate isikute elule või tervisele. Puuduvad viited sellele, et puudutatud isik oleks käitunud agressiivselt teiste isikute suhtes. Isiku verbaalne agressiivsus ei kvalifitseeru ohtlikkuseks PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Avaldaja tõi välja, et puudutatud isik ähvardas valvearsti, raviarsti ja abiarsti, samas ei ole avaldaja selgitanud, kas ähvarduste sisu oli selline, millest oleks koosmõjus teiste asjaoludega saanud järeldada isiku ohtlikkust. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, milles täpsemalt väljendus isiku ohtlikkus, kui isik ahistas ja jälitas abiarsti ning tülitas kaaspatsiente.
17.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib isik olla ohtlik iseendale. Avaldaja selgitas, et maniakaalsest seisundist ja suurusluulumõtetest tulenevalt tajub patsient ümbritsevat moonutatult ning käitub seetõttu muretult, tasakaalutult ja riskialtilt, suutmata hinnata oma tegelikke võimeid ega majanduslikke võimalusi. Ema sõnul kulutas patsient enne hospitaliseerimist kolme päeva jooksul kogu oma palga. Haiglas viibides jälitas puudutatud isik naispersonali, otsis füüsilist kontakti, ahistas abiarsti ning tegi talle abieluettepanekuid. Ravita jäämisel süvenevad reaalsustaju häired ja riskikäitumine: autoga kihutamine, seksuaalse sisuga lähenemiskatsed, raha kulutamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine, mängurlus jms. Patsiendil kaob kontroll oma käitumise üle, millega ta ohustab iseennast: tal puudub ohutunne ning üleoleva käitumisega provotseerib ta enda vastu suunatud vägivalda. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus endale lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 ps 2 sätestatud tingimus.
18.Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika. Ta ei tunnista haiglaravi vajadust ning on varem pärast haiglaravi edasise ravi katkestanud, mistõttu ei ole ambulatoorne psühhiaatriline ravi rakendatav. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul muu psühhiaatriline abi küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kolmas eeldus.
19.Maakohus on puudutatud isiku ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535). Seega ei saa menetlusnormide rikkumist maakohtule ette heita.
20.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
21.Menetluskulud jäävad maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
2-26-15156
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.