Soul Dental OÜ kaebus tühistada Tervisekassa leppetrahv
Menetlusosalised
Kaebaja – Soul Dental OÜ, esindaja v.adv Daniil Savitski Vastustaja – Tervisekassa, esindaja v.adv Olavi-Jüri Luik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Soul Dental OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Soul Dental OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määrus ja teha asjas uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks.
3.Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus tervikuna. Selgitus Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Tervisekassa ja Soul Dental OÜ vahel on sõlmitud ravi rahastamise leping nr 2022-RRL1621.
2.Tervisekassa kontrollis kaebaja poolt lepingutingimuste täitmist ning koostas kontrolli kokkuvõtted 14.10.2025 (dtl 32–40) ja 13.11.2025 (dtl 45–56).
3.Tervisekassa esitas kaebajale 18.12.2025 leppetrahvi nõude nr 3-22/11069 summas 6777,33 eurot (dtl 57–58).
3-26-1358
4.Kaebaja saatis 19.12.2025 Tervisekassale e-kirja (dtl 59), milles märkis, et „ei nõustu esitatud nõudega ega pea seda faktiliselt ega õiguslikult põhjendatuks, sellest tulenevalt puudub alus nõude tasumiseks“. Kaebaja pidas Tervisekassa järelevalvepraktikat diskrimineerivaks, mistõttu taotles „olukorra arutamist kõrgemal juhtimistasandil“. Kaebaja palus korraldada esimesel võimalusel kohtumise Tervisekassa juhatuse liikmega.
5.Tervisekassa pakkus 13.01.2026 e-kirjas (dtl 61) kohtumise ajaks 19.01.2026. Samuti juhtis tähelepanu, et „kui peate vajalikuks nõude vaidlustamist, siis seda tuleb teha selleks ettenähtud aja jooksul ning see ei välista kohtumist“.
6.Kaebaja vastas 13.01.2026 e-kirjas (dtl 60), et „edastasime Teile juba 19. detsembril mittenõustuva vastuse, mis on piisav alus nõude täitmata jätmiseks, kuna üks menetlusosalistest, s.o Soul Dental OÜ, ei ole esitatud nõudega nõus“.
7.Kaebaja ja Tervisekassa kohtusid Teamsi rakenduse vahendusel 02.02.2026.
8.Tervisekassa vastas 12.02.2026 kirjaga nr 3-22/11069-7 (dtl 62–63) kaebajale, et on veel kord kontrollinud kaebaja esitatud väiteid ja tutvunud lisamaterjalidega ning jääb varasemates kontrolli kokkuvõtetes (14.10.2025 ja 13.11.2025) toodud järelduste juurde. Esitatud selgitused ega täiendavad dokumendid ei anna alust kontrollil tuvastatud asjaolusid ümber hinnata ega jõuda kontrolli käigus tuvastatust vastupidistele järeldustele. Tervisekassa ei tasu tervishoiuteenuste eest, mis ei ole raviloos nõuetekohaselt dokumenteeritud ega vasta kehtestatud dokumenteerimise tingimustele.
10.Kaebaja esitas advokaadi vahendusel 07.04.2026 Tervisekassale päringu (dtl 65–68) vaide lahendamise kohta.
11.Tervisekassa vastas 21.04.2026 kirjas nr 3-22/11069-11 (dtl 71–72), et kuna kaebaja ei esitanud vaiet, siis ei ole vaidemenetlust toimunud.
12.Soul Dental OÜ esitas 05.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tervisekassa 18.12.2025 leppetrahvi nõude tühistamiseks. Kaebuses sisaldus kaebetähtaja ennistamise taotlus. Haldusorgani eksitav käitumine või ebaõige teave vaidlustamiskorra kohta on alus ennistada tähtaeg (Riigikohtu 18.01.2024 määrus asjas nr 3-22-2296, p 17). Tervisekassa tegevuse vastuolulisust saab mõista ja selgitada kahel alternatiivsel viisil. Esimesel juhul on Tervisekassa jätnud korraldamata kehtiva õigusega kooskõlas oleva vaidemenetluse, leides ekslikult, et kaebaja ei ole vaiet leppetrahvi peale esitanud. Teisel juhul on Tervisekassa vaidemenetluse küll korraldanud, kuid teinud seda oluliste eksimustega. Mõlemal juhul on tagajärjeks see, et kaebaja ei saanud Tervisekassa eksitava käitumise või vea tõttu tähtaegselt kaebust esitada. Kaebaja 19.12.2025 e-kirja tuleb tõlgendada vaidena. Kaebaja väljendas oma tahet haldusaktist vabaneda, väljendades mittenõustumist haldusakti sisuga. Tervisekassa oleks pidanud uurimispõhimõttest lähtudes käsitama kaebaja avaldust vaidena või vähemalt möönma, et tegu võib olla vaidega, ja paluda kaebajal oma taotlust konkretiseerida või kõrvaldada selle puudused. Kaebaja väljendas 13.01.2026 e-kirjas teist korda selgelt tahet esitada vaie. Seega on kaebaja kahel korral andnud teada, et ta ei nõustu otsusega ehk soovib sellest vabaneda. Kaebaja arvas õigustatult, et Tervisekassa menetleb kaebaja vaiet. Kuna vastustaja jättis vaidemenetluse korraldamata, siis ei saanud kaebaja mõjuval põhjusel kohtule tähtaegselt kaebust esitada. Kaebaja ei saanud ega pidanudki mõistma, et kaebetähtaeg hakkas kulgema alates leppetrahvi esitamisest. Kui Tervisekassa siiski korraldas vaidemenetluse, 2(7)
3-26-1358 esinesid selles vead, mis tõid kaasa kaebetähtaja rikkumise. Tervisekassa hindas 12.02.2026 kirjas sisuliselt leppetrahvi aluseks olevaid asjaolusid ehk haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, st vaatas vaide sisuliselt läbi, kuid 12.02.2026 kirjas puudub vaidlustamisviide. Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Praegusel juhul tingis ka kirja eksitav sisu kaebajas arusaamatuse, kas tegu on vaideotsusega. Tervisekassa eksitava käitumise tõttu ei saanud kaebaja kaebust õigeaegselt esitada.
13.Tallinna Halduskohus luges 19.05.2026 määrusega kaebuse kaebetähtaega rikkudes esitatuks (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas asja menetluse (resolutsiooni p 2, samuti tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 203,32 eurot (resolutsiooni p 3). Kaebaja vaidlustab tühistamiskaebusega Tervisekassa 18.12.2025 leppetrahvi nõuet. Ta ei ole välja toonud, millal talle leppetrahvi nõue teatavaks tehti. Kuna kaebaja vastas sellele 19.12.2025, loeb kohus leppetrahvi nõude kaebajale teatavaks tehtuks hiljemalt 19.12.2025. HKMS § 46 lg-s 1 toodut arvestades oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt 19.01.2026. Kaebaja esitas kaebuse 05.05.2026, seega kaebetähtaega rikkudes. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kaebaja esitas enne kaebusega kohtu poole pöördumist Tervisekassale vaide ja kas Tervisekassa viivitas vaide lahendamisega või lahendas selle. Kohus nõustub kaebaja tõlgendusega, et avalduse vaideks lugemisel ei ole oluline dokumendi pealkiri ega see, et avalduses oleks kindlasti kasutatud sõna „vaie“. Oluline on, et avaldusest nähtuks selge soov vaidlustada haldusakti. Kuigi kaebaja ei ole oma 19.12.2025 e-kirja pealkirjastanud vaidena ega kasutanud selles sõnasid „vaie“ või „kehtetuks tunnistama“, võib avalduse sisust siiski järeldada kaebaja soovi vaidlustada leppetrahvi nõuet sisuliselt. Seda on võimalik järeldada nii avalduse esimesest lausest (Teatame, et Soul Dental OÜ ei nõustu esitatud nõudega ega pea seda faktiliselt ega õiguslikult põhjendatuks, sellest tulenevalt puudub alus nõude tasumiseks) kui ka taotlusest (/.../ peab Soul Dental OÜ vajalikuks olukorra arutamist kõrgemal juhtimistasandil). Neist nähtub selgelt kaebaja soov, et asi uuesti otsustataks. Samuti on vaidemenetlusele omane, et selle lahendab teenistuslikku järelevalvet korraldav haldusorgan või asutuse juht. Isegi kui 19.12.2025 e-kirjas toodu jäi ebaselgeks, on kaebaja korranud leppetrahvi vaidlustamise eesmärki oma 13.01.2026 e-kirjas (Juhime ühtlasi tähelepanu sellele, et edastasime Teile juba 19. detsembril mittenõustuva vastuse, mis on piisav alus nõude täitmata jätmiseks, kuna üks menetlusosalistest, s.o Soul Dental OÜ, ei ole esitatud nõudega nõus). Seega pidanuks Tervisekassa aru saama, et kaebaja soovis esitada vaide. Kui kaebaja avalduse eesmärk jäi ebaselgeks, tulnuks Tervisekassal kaebaja eesmärki täpsustada. Kuigi Tervisekassa jäi endale kindlaks, et kaebaja ei ole vaiet esitanud ja seepärast ei ole Tervisekassa vaiet lahendanud, on Tervisekassa vaadanud siiski kaebaja vastuväited ja esitatud tõendid uuesti läbi ning teinud 12.02.2026 sisulise otsustuse, et jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kohtu hinnangul saab seda kirja käsitada vaideotsusena. Muul juhul puudunuks Tervisekassal pärast haldusakti andmist põhjus asja uuesti sisuliselt läbi vaadata. Vaatamata asjaolule, et kirja ei ole pealkirjastatud ega vormistatud vaideotsusena ja selles puudub ka vaidlustamisviide, ei muuda see dokumendi sisu, mis vastab vaideotsusele. Menetlusosalised ei ole välja toonud, millal kaebaja Tervisekassa 12.02.2026 kirja kätte sai. Arvestades kaebaja ja Tervisekassa tihedat kirjavahetust, pole põhjust arvata, et kirja kättesaamine viibis oluliselt. Seega tulnuks kaebus kohtule esitada hiljemalt 2026. a märtsi 3(7)
3-26-1358 keskel. Eeldades et kaebaja on läbinud kohtueelse vaidemenetluse, on kaebus esitatud siiski kohtule kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja ületas kaebetähtaega umbes 7 nädala võrra (1,5 kuud). HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on peetud haldusorgani eksitavat käitumist mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel. Mõjuvaks põhjuseks saab olla ka haldusaktis vaidlustamisviite puudumine (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 3). 12.02.2026 kirjas puudus vaidlustamisviide, samuti ei olnud sellest üheselt aru saada, et tegemist on vaideotsusega. Siiski võib kirjast aru saada, et kaebaja vastuväited kontrolliaktidele ja leppetrahvi nõudele on jäänud rahuldamata ning tegemist on mh vastusega kaebaja 19.12.2025 kirjale. See nähtub selgelt kirja esimestest lausetest. Seega ei saanud kaebajale jääda pärast kirjaga tutvumist põhjendatud arusaama, et tema vaiet või vastuväiteid veel menetletakse ja tehakse uus otsus leppetrahvi nõude põhjendatuse kohta. Kaebaja pidi sellest kirjast aru saama, et tema vastuväited jäeti rahuldamata ja kui ta ei nõustu Tervisekassa seisukohtadega, siis tuleb tal pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Vaidlustamisviite puudumine ei saa sedavõrd pikaajalist tähtaja rikkumist õigustada. Esiteks oli vaidlustamisviide olemas Tervisekassa 18.12.2025 leppetrahvi nõudes, seega oli kaebajale kaebetähtaja normistik teada. Teiseks ei saanud kaebaja ka vaidlustamisviite puudumisele vaatamata jääda tegevusetult ootama. Haldusorganile on vaide lahendamiseks ette nähtud maksimaalselt 40 päeva (HMS § 84 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebaja esitas vaide 19.12.2025, tulnuks vaie lahendada hiljemalt 28.01.2026. Kuna kohtumine Tervisekassaga toimus 02.02.2026, pidi kaebaja aru saama, et vaideotsus peaks tulema varsti pärast seda. Tervisekassa jättiski 12.02.2026 kirjaga kaebaja vastuväited rahuldamata. Kui kaebajale jäi ebaselgeks, kas tegemist on vaideotsusega või Tervisekassa veel menetleb tema vaiet, pidanuks kaebaja esitama Tervisekassale järelepärimise. Selle asemel ootas kaebaja veel pea 2 kuud, enne kui järelepärimisega Tervisekassa poole pöördus. Kaebajal ei saanud olla põhjendatud arusaama, et kaebuse võib kohtule esitada määramata aja jooksul. Kui kaebaja kahtles oma teadmistes, tulnuks tal varakult kohtusse pöördumise võimalusi kontrollida. Lisaks oli kaebajal võimalik pöörduda abi saamiseks õigusteadmistega isiku poole. Vaidlustamisviide puudumine ei saa õigustada ükskõik kui pikka aega kaebuse esitamisega hilinemist. Kaebaja pidanuks ka ise olema hoolas ja tundma õigeaegselt huvi, kuidas pärast Tervisekassa 12.02.2026 kirja kättesaamist oma õigusi kaitsta. Kaebetähtaja ennistamist saaks lugeda põhjendatuks juhul, kui kaebaja oleks pöördunud kaebusega kohtu poole nt märtsi keskpaiga asemel märtsi lõpus või aprilli alguses. Kaebetähtaja ületamine 1,5 kuu võrra on ilmselgelt liiga pikk aeg ja näitab kaebaja enda hooletut suhtumist. Kaebaja ei ole selgitanud, miks kulus tal kaebetähtaja regulatsiooni selgeks tegemiseks aega 2,5 kuud. Kaebuses ei ole välja toodud, millal kaebaja pöördus abi saamiseks advokaadi poole, kuid advokaat edastas kaebaja nimel Tervisekassale 07.04.2026 järelepärimise. Selle asemel pidanuks advokaat kaebaja dokumentidega tutvudes aru saama, et kaebaja vaie/vastuväited on lahendatud juba 12.02.2026 ning järelepärimise asemel tuleks hoopis kiiresti kaebusega kohtu poole pöörduda. Seega viivitas ka advokaat kaebuse esitamisega, pikendades tähtaja rikkumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Soul Dental OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 19.05.2026 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmiseks.
4(7)
3-26-1358 Kohtupraktikas on leitud, et haldusorgani eksitav käitumine on alus ennistada tähtaeg (RKHKm 3-22-2296/13, p 17). Kaebaja nõustub halduskohtuga, et tema 19.12.2025 ja 13.01.2026 e-kirju tuleb tõlgendada kui vaide esitamise avaldust. Järelikult pidi Tervisekassa korraldama nõuetekohase vaidemenetluse. Kui Tervisekassa leidis, et vaie on puudustega, oleks ta pidanud HMS § 78 alusel aitama puudused kõrvaldada. Tervisekassa seda ei teinud. Halduskohus leidis, et Tervisekassa 12.02.2026 kiri on käsitatav vaideotsusena. Kaebaja aga selgitab, et selle kirja kättesaamisel ei saanud kaebaja üheselt aru, et tegemist on vaideotsusega, mille kättesaamisest alates hakkab kulgema kaebetähtaeg. Kiri ei olnud pealkirjastatud vaideotsusena, vaid oli vormistatud sisuliselt leppetrahvile antava tagasiside või kontrollimenetluse jätkuna. Kirjas ei olnud sõnaselget otsustust, et vaie jäetakse rahuldamata või et leppetrahvi nõue kui haldusakt jääb muutmata. Asjaolu, et Tervisekassa jäi kontrolli kokkuvõtetes toodud järelduste juurde, ei ole samastatav vaideotsuse resolutsiooniga. Kirja oli koostanud järelevalve teenusejuht, kes ühtlasi koostas ka haldusakti. Kaebajal oli aga põhjendatud eeldus, et tulenevalt hea halduse tava kohaselt ja haldusmenetluse erapooletuse põhimõttest vaatab asja läbi ja teeb otsuse isik, kes samas asjas ei teinud esialgset otsust. 12.02.2026 kirjas puudus ka vaidlustamisviide. Seega ei pidanud kaebaja mõistma ega mõistnudki, et tegu on vaideotsusega. Kaebaja teadis vaid, et on esitanud soovi vabaneda leppetrahvist ning 12.02.2026 vastuskirja hinnati kui informatiivset teavet enne sisulise vastuse andmist. Kuna kirjas ei edastatud kaebajale ühtegi juhist ega päringut, siis jäigi kaebaja ootama menetluse edasist käiku. Kaebaja aktiveerus 23.03.2026 leppetrahvi meeldetuletuse saamisel, misjärel esitati ka päring seoses vaidemenetluse staatusega. Eeltoodust tuleneval on kohus ebaõigesti mõistnud, et kaebetähtaega rikuti ainult põhjusel, et puudus vaidlustamisviide. Kaebaja hinnangul ei ole ta olnud passiivne, vaid pidevalt Tervisekassaga suhelnud ja üritanud saada asjas selgust. Küll aga on Tervisekassa oma 12.02.2026 kirja eksitava sisuga viinud kaebaja kaebetähtaja rikkumiseni. Halduskohus pani kaebajale ülimalt kõrge hoolsusstandardi, mille kohaselt pidi kaebaja kandma kõiki Tervisekassa minetuste riske ja tagajärgi. Sealjuures on mõistetamatu ka etteheide kaebaja lepingulisele esindajale, et ta oleks üheselt pidanud aru saama, et tegu on siiski vaideotsusega. Tervisekassa on ka ise leidnud, et 12.02.2026 kirja puhul ei olnud tegu vaideotsusega. Kaebaja 07.04.2026 järelepärimine oli samuti kantud eesmärgist vältida menetlusökonoomia ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes kohtumenetlust enne, kui pole selge, milline on vaidemenetluse staatus ja Tervisekassa seisukoht. Kaebaja hinnangul langes mõjuv põhjus HKMS § 71 lg 2 tähenduses ära kõige varem 21.04.2026, mil Tervisekassa teatas kaebajale esimest korda üheselt, et tema hinnangul ei ole kaebaja vaiet esitanud ning vaidemenetlust ei ole toimunud. Alles sellest hetkest sai kaebaja teada, et Tervisekassa ei kavatse teha eraldiseisvat vaideotsust ega pea 12.02.2026 kirja vaideotsuseks. Kaebaja esitas kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse 05.05.2026, s.o 14 päeva jooksul alates 21.04.2026 vastuse saamisest. Seega on kaebetähtaja ennistamise taotlus esitatud HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.
15.Tervisekassa palub 08.06.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 19.01.2026 (30 päeva jooksul leppetrahvi nõude kättesaamisest 19.12.2025). Kaebaja esitas kaebuse 05.05.2026, s.o ligikaudu 3,5 kuud pärast tähtaja möödumist. Vaidlustamisviide oli olemas juba leppetrahvi nõudes ning Tervisekassa hoiatas 13.01.2026 e-kirjas kaebajat täiendavalt tähtaegadest. Seega ei saa kaebaja tugineda teadmatusele. Kaebaja (sh tema advokaat) oleks pidanud mõistma kaebetähtaja kulgemist ning pöörduma kohtusse õigeaegselt.
5(7)
3-26-1358 Tervisekassa seisukoht on olnud kogu aeg järjepidev. Tervisekassa oli arvamusel, et kaebaja ei esitanud nõuetekohast vaiet, mistõttu ei olnud tegemist vaidemenetlusega ning 12.02.2026 kiri oli informatiivne vastus kohtumisele ja täiendavatele dokumentidele. Tervisekassa selgitas 21.04.2026 saadetud e-kirjas, et kaebaja ei ole esitanud vaiet ning seetõttu ei ole korraldatud ka vaidemenetlust. Vastustaja lähtus arusaamast, et kaebaja 19.12.2025 e-kirja selgelt väljendatud eesmärk oli korraldada kohtumine, mitte esitada vaiet. Halduskohus hindas samu argumente ja jõudis teisele järeldusele, kuid see on kohtu, mitte vastustaja hindamiskohustus. Asjaolu, et Tervisekassa ise pidas 12.02.2026 kirja informatiivseks, ei tähenda, et kaebajal puudus teadmine vajadusest kohtusse pöörduda – nagu halduskohus põhjendatult märkis, nähtub 12.02.2026 kirja sisust ühemõtteliselt, et kaebaja vastuväited jäeti rahuldamata. Kui aga kaebaja lähtus Tervisekassa seisukohast, et vaidemenetlust pole toimunud, siis sellest tuleneb õiguslik järeldus, et kaebetähtaeg algas leppetrahvi nõude kättesaamisest – s.t 19.12.2025 –, ja kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 19.01.2026. Kaebaja ei saa korraga väita, et ta tugines Tervisekassa seisukohale vaidemenetluse mittekorraldamise kohta, ent samal ajal ootas informatiivse kirja järel mingi täiendava menetlustoimingu tegemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja soovis esitada vaide, kuid peab ekslikuks järeldust, et Tervisekassa 12.02.2026 kiri tuleb kvalifitseerida vaideotsuseks ning kaebajal jäi mõjuva põhjuseta varem kaebus esitamata.
17.Tervisekassa esitas kaebajale 18.12.2025 leppetrahvi nõude. Riigikohus on selgitanud, et sellise nõude puhul on tegemist haldusaktiga (RKHKo 3-20-120/49, p 13). HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 47 lg 2). Kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates (HKMS § 47 lg 3 esimene lause).
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja 19.12.2025 e-kirja tuleb käsitada vaidena. Kaebaja märkis selles kirjas: Soul Dental OÜ ei nõustu esitatud nõudega ega pea seda faktiliselt ega õiguslikult põhjendatuks, sellest tulenevalt puudub alus nõude tasumiseks. /---/. Eeltoodust tulenevalt on alust arvata, et Soul Dental OÜ suhtes on kujunenud ebaproportsionaalne ning võimaliku diskrimineeriva iseloomuga järelevalvepraktika. Arvestades, et analoogseid juhtumeid on esinenud ka varasemalt, peab Soul Dental OÜ vajalikuks olukorra arutamist kõrgemal juhtimistasandil. Pärast selle pöördumise saamist saatis Tervisekassa 13.01.2026 kaebajale e-kirja, milles märkis muu hulgas: Juhin tähelepanu, et kui peate vajalikuks nõude vaidlustamist, siis seda tuleb teha selleks ettenähtud aja jooksul ning see ei välista kohtumist. Seega Tervisekassa pidas võimalikuks, et kaebaja on soovinud leppetrahvi vaidlustada. Vastustaja pidanuks mõistma, et kaebaja ainus viis vältida haldusaktiga määratud rahalise kohustuse täitmist on esitada selle peale vaie või kaebus halduskohtule. On tõsi, et ainsa selgelt väljendatud taotlusena palus kaebaja korraldada kohtumine, kuid kirja kontekstist nähtuvalt väljendas kaebaja mittenõustumist mitte üksnes vaidlustatud haldusakti suhtes, vaid laiemalt Tervisekassa praktika suhtes, mida soovis n-ö kõrgemal tasandil vahetul kohtumisel arutada. Lisaks, taotlus korraldada kohtumine ei saa välistada vaide esitamise soovi, mh arvestades et ka vaide lahendamisel on menetlusosalisel õigus taotleda ärakuulamist (HMS § 82 p 5). Sellises 6(7)
3-26-1358 olukorras oli haldusorgan kohustatud menetlusosalise tahet täpsustama. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-32-03 (p 16), et vaidetähtaja jooksul esitatud avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selge sõnaga formuleeritud taotlust haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud; vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida (vt ka RKHKm 3-3-1-22-08, p 12). Vastustaja seda HMS §-s 78 sätestatud korras ei teinud – ta pidanuks aitama puudused kõrvaldada või andma isikule 10päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ekslik ja osundatud Riigikohtu seisukohtadega on vastuolus arusaam, et haldusorgan lähtub isiku pöördumise tõlgendamisel ainult esialgses, ilmselgelt puudulikult vormistatud avalduses kirja pandud taotlusest. Selline tõlgendus muudaks HMS §-st 78 haldusorganile tulenevad kohustused sisutühjaks.
19.Ringkonnakohus leiab, et igal juhul pidanuks vastustaja mõistma, et 19.12.2025 pöördumine on puudustega vaie, hiljemalt kaebaja 13.01.2026 saadetud vastusest Tervisekassa 13.01.2026 kirjale, kus kaebaja kirjutas kohtumise aja kooskõlastamisest ning märkis: Juhime ühtlasi tähelepanu sellele, et edastasime Teile juba 19. detsembril mittenõustuva vastuse, mis on piisav alus nõude täitmata jätmiseks, kuna üks menetlusosalistest, s.o Soul Dental OÜ, ei ole esitatud nõudega nõus (vt dtl 60). See lause on vastus Tervisekassa samal päeval esitatud tähelepanu juhtimisele vaide esitamise vajaduse kohta. Lause kinnitab, et kaebaja oli enda arvates vaide 19.12.2025 juba esitanud. Tervisekassa ei reageerinud sellele kirjale kuidagi, rikkudes HMS §-i 78.
20.Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus, et kaebaja oli esitanud puudustega vaide, mida Tervisekassa pidanuks menetlema HMS §-s 78 sätestatud korras. Tervisekassa on nii enne kohtusse pöördumist kui ka kohtumenetluses olnud kogu aeg seisukohal, et vaiet pole esitatud ja vaideotsust pole asjas tehtud. Kuna haldusakt on haldusorgani tahteavaldus, ei ole võimalik lugeda, et vaideotsus on antud, kui haldusorganil pole kunagi olnud soovi seda teha ning ta jätkuvalt väidab, et see pole vaideotsus.
21.Seega ei olnud 05.05.2026 kohtusse pöördumisel möödunud HKMS § 47 lg 3 esimeses lauses sätestatud tähtaeg. Kuna kaebus on tähtaegne, ei ole tarvidust lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlust.
22.Ringkonnakohus märgib, et isegi kui pidada Tervisekassa 12.02.2026 kirja vaideotsuseks, ei ole vastustaja tõendanud, millal see kaebajale kätte toimetati. Vaideotsuse kättetoimetamine on haldusorgani kohustus (HMS § 86 lg 1), kes peab järelikult tõendama, millal see toimus. Kaebetähtaja möödalaskmist ei ole võimalik tuvastada oletuste või eelduste alusel. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks saanud 12.02.2026 kirja kätte enne, kui kaebaja esindaja esitas 07.04.2026 Tervisekassale päringu. HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30päevane tähtaeg tühistamiskaebuse esitamiseks ei olnud kohtusse pöördumise hetkeks (05.05.2026) seega möödunud ka juhul, kui lugeda Tervisekassa 12.02.2026 kiri vaideotsuseks.
23.Ülaltoodu põhjal määruskaebus rahuldatakse. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.