Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Solenberg OÜ ja Q.W vastu 8000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna Kostja 1 Solenberg OÜ (registrikood 12625403), seaduslik esindaja Q.W Kostja 2 Q.W (isikukood XXX) Kohtuistungil 17.09.2024
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista Solenberg OÜ-lt ja Q.Wlt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevus on 3940 eurot, intress 236,40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1662,77 eurot, kokku 5839,17 eurot.
3.Mõista Solenberg OÜ-lt ja Q.Wlt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja viivis 0,17% põhinõude (3940 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2160,83 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Solenberg OÜ ja Q.W kanda.
5.Mõista Solenberg OÜ-lt ja Q.Wlt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 2059,85 eurot.
6.Mõista Solenberg OÜ-lt ja Q.Wlt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2059,85 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Solenberg OÜ (kostja 1) sõlmisid 11.07.2019 laenulepingu nr Ci201715844, mille alusel sai kostja 1 laenu 4000 eurot intressiga 6% kuus. Laenuandja kandis laenusumma kostja 1 arvelduskontole 11.07.2019, arvestades laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja kostja 1 juhatuse liige Q.W (kostja 2) sõlmisid 11.07.2019 laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017158441, mille kohaselt vastutab kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste eest maksimaalselt summas 8000 eurot. Kostja 1 pidi laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.08.2019.
2.Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.08.2019. Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress.
3.Laenusaaja on pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul neljakümne kahe makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus neljakümne kahel korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 11.02.2023. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 5839,17 eurot, millest põhinõude jääk on 3940 eurot, intressinõude jääk on 236,4 ja viivisejääk 1662,77 eurot (perioodi 12.02.2023 kuni 03.11.2023 eest). Kostja 1 on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 10 128,6 eurot, millest 9932,4 eurot on laenusaaja tasunud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks. Ülejäänud summast 24 eurot on laenusaaja tasunud laenuandja poolt laenulepingu p 7.3 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks - tasuline nõudekiri on laenusaajale edastatud 12.10.2021. Ülejäänud summast 112,2 eurot on arvestatud laenulepingu rikkumisest tuleneva viivise katteks ja 60 eurot põhinõude katteks.
4.Laenuandja on nõudnud nii kostjalt 1 kui ka kostjalt 2 võlgnevuse tasumist. Lisaks eeltoodud nõudekirjale on laenuandja edastanud 16.12.2022, 17.02.2023, 09.06.2023 ja 30.06.2023 laenusaajale laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 2 käenduslepingus fikseeritud e-posti aadressile hagihoiatuse, milles palus tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus. Laenusaaja ega kostja 2 laenulepingust tulenevalt võlgnevust ei tasunud.
5.11.09.2023 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat 2 nõuete loovutamisest samal päeval.
6.Laenuandja loovutas nõude 10.07.2020 Krediidikaitse Grupp OÜ-le (hageja). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue 3000 eurot, intress 180 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1122 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt alates 01.10.2020 solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutumata viivis viivisemääraga 0,20% päevas põhinõude (3000 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas summas kui 1698,00 eurot.
7.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3940 eurot, intress 236,40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1662,77 eurot, kokku 5839,17 eurot. Mõista kostjatelt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja viivis 0,17% põhinõude (3940 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2160,83 eurot.
8.Vastuseks kostjate 01.10.2024 tõenditele leiab hageja, et hageja on hagiavalduse lisana 4 esitanud võlaarvestuse. Vastavast tõendist nähtuvad kõik laenusaaja maksed ja see, mille katteks laenuandja vastavad maksed arvestanud on. Näiteks on laenusaaja teinud 08.08.2019 laenuandjale esimese makse summas 300 eurot, millest laenuandja on arvestanud intressinõude katteks 240 eurot ja põhinõude katteks 60 eurot. Sarnaselt esimesele maksele on ka kõik järgnevad maksed kooskõlas laenulepingu ja seadusega arvestatud järjest esmalt sissenõutavaks muutunud arvestusperioodi intressinõude katteks ning ülejäänud osas põhinõude katteks.
9.Laenuandja ja laenusaaja vahel 11.07.2019 sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist vaba tagasimakse laenulepinguga, mille puhul oli laenusaajal õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. See tähendab, et kuigi pooled leppisid laenulepingu põhitingimuste punktis 3.4 kokku, et laenusumma 4000 eurot tuleb laenusaajal tagastada hiljemalt 11.08.2019, siis kui laenusaaja tasub laenuandjale järgmise kuu 11. kuupäevaks (põhitingimuste p 3.5) vähemalt eelmise arvestusperioodi intressimakse, siis loetakse laenutagastustähtaeg poolte kokkuleppel pikendatuks täiendava arvestusperioodi (ühe kuu) võrra. Vastavalt eeltoodud kokkuleppele tuginedes arvestaski laenuandja laenusaaja maksed seetõttu esmalt sissenõutavaks muutunud intressinõude katteks ja alles siis põhinõude katteks.
10.Vastavalt laenulepingu punktile 11.1 oli laenusaajal laenulepingu kehtivuse ajal õigus laen ennetähtaegselt tagastada tagastades lepingujärgselt laenu ja intressid laenuandja, laenulepingus p. 1.6 ja 1.7. toodud pangakontole või sularahas ülekande-vastuvõtu akti alusel. Seega oli kostjatel alati õigus tasuda lisaks intressinõudele ka põhinõue suuremas osas, kui laenusaaja seda tegi. Laenuandjale ega hagejale ei saa ette heita laenusaaja otsustust lükata laenutagastustähtaeg intressimaksete tasumisega muudkui ühe kuu võrra edasi. Samuti ei saa laenuandjale ette heita seda, et ta teostab laenuandjana laenulepingu regulatsioonist tulenevat fundamentaalselt õigust küsida laenusaajalt laenu kasutamise eest tasu, st intressi.
11.Kostjad ei ole hageja esitatud lisa 4 kordagi vaidlustanud, st kostjad ei ole vaielnud vastu sellele, kuidas ja mille katteks on laenuandja laenusaaja maksed arvestanud. Samuti ei ole kostjad kordagi vaielnud vastu sellele, et neil oli võimalus ja õigus põhinõue tagastada kohe, kui nad oleksid seda soovinud. Veelgi enam, kostjad ei ole vaielnud vastu asjaolule, et nad on ise, laenusaaja laenulepingut ja käendaja käenduslepingut allkirjastades, kinnitanud, et nad saavad aru võetud kohustustest ja õigustest.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostjad sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostja 2 on seisukohal, et on laenuandja kõnedele vastanud ja kättesaadav olnud ja üritanud kompromissi sõlmimiseks ühendust saada. 16.09.2024 e-kirjas leiab kostja 2, et on oma võla mitmekordselt tasunud ja on esitanud selle kohta tõendid.
13.Kostjad esitasid 01.10.2024 kohtule 8 kontoväljavõtet, mille kohaselt on kostjad teinud laenuandjale laenulepingu nr Ci201715844 täitmiseks tagasimakseid kokku summas 9068,6 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus rahuldab hagi.
15.Hageja esitas kostjate vastu võlanõude Credit Invest OÜ (laenuandja) ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu ja Credit Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu alusel.
16.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest.
17.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Credit Invest OÜ (laenuandja) ja kostja 1 sõlmisid 11.07.2019 laenulepingu nr Ci201715844, mille alusel sai kostja 1 laenu 4000 eurot intressiga 6% kuus (dtl 43-47). Viivisemäär on lepingu järgi 0,17% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama 11.08.2019 (laenulepingu p 3.4). Laenu tagastamistähtaja pikendamiseks intressi tasumise kuupäev on iga kuu 11. kuupäev (laenulepingu p 3.5). Laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele lepingu p 1.7 on laekunud eelneva perioodi intress. Juhul, kui laenusaaja teeb makse, milles ei ole näidatud makse selgituses laenuandja selge tahe makse sooritamisel ning makse ei ole piisav, et katta kõiki sissenõutavaks muutunud summasid s.h põhinõuet, loetakse, et makse on tehtud intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil (laenulepingu p 3.10.2). Laenuandja sõlmis laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks Q.Wga (kostja 2) käenduslepingu nr CiK2017158441, mille kohaselt vastutab kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste eest (tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 8000 eurot (dtl 50-51). Laenuandja loovutas 11.09.2023 nõude kostjate vastu hagejale (dtl 57).
18.Kohus korraldas asjas 17.09.2024 kohtuistungi, eesmärgiga saavutada asjas kompromiss. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud.
19.Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab kostja 1 ja laenuandja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele.
Krediidilepingu kohaselt pidi kostja 1 esialgu krediidi summas 4000 eurot tagastama hiljemalt 11.08.2019. Laenusaaja on pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul neljakümne kahe makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus neljakümne kahel korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra ning kostja 1 kohustus tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 11.02.2023. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks. 20. Kostja 1 on raha kätte saanud ja krediiti (põhivõlga) tähtaegselt ei tagastanud. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale (VÕS § 167 lg 1). Hageja on oma nõudeõiguse kostjate vastu tõendanud.
21.Kohus leiab, et laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 5839,17 eurot, millest põhinõude jääk on 3940 eurot, intressinõude jääk on 236,4 ja viivisejääk 1662,77 eurot (perioodi 12.02.2023 kuni 03.11.2023 eest).
22.Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab laenuandja ja kostja 2 vahel sõlmitud leping käenduslepingu tunnustele. Käenduslepingus oli kokku lepitud vastutuse maksimummäär 8000 eurot. Seega on käendusleping kehtiv. Kostjad ei vaielnud vastu käenduslepingu sõlmimisele. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).
23.Kostjad on sõlminud laenulepingu vabatahtlikult laenulepingus märgitud tingimustel. Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenu tagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. Laenusaaja on pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul neljakümne kahe makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus neljakümne kahel korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Hageja on esile toonud, et kostja 1 on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 10 128,6 eurot, millest 9932,4 eurot on laenusaaja tasunud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks. Ülejäänud summast 24 eurot on laenusaaja tasunud laenuandja poolt laenulepingu p 7.3 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks - tasuline nõudekiri on laenusaajale edastatud 12.10.2021. Ülejäänud summast 112,2 eurot on arvestatud laenulepingu rikkumisest tuleneva viivise katteks ja 60 eurot põhinõude katteks.
24.Laenuandja ja laenusaaja vahel 11.07.2019 sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist vaba tagasimakse laenulepinguga, mille puhul oli laenusaajal õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. Lepingu p-is 3.10 eritingimuste all on kirjas kõik lepingu tingimused. Vastavalt eeltoodud kokkuleppele tuginedes arvestas laenuandja laenusaaja maksed seetõttu esmalt sissenõutavaks muutunud intressinõude katteks ja alles siis põhinõude katteks. Kostjad ei ole makseid tehes märkinud makse
selgituses milline oli kostjate tahe makse sooritamisel (nt kas arvestada tasumine põhivõla katteks) ning maksed ei olnud piisavad, et katta põhinõuet ja seega luges hageja makse tehtuks intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil. Sellistel tingimustel sõlmitud leping oli sõlmitud kostja 1 enda soovil ja vabal tahtel kahe äriühingu vahel (laenuandja ja kostja 1 vahel). Kostjad vastupidist tõendanud ei ole. Kostjad ei ole tõendanud enda väidet, et kogu võlg on tasutud. Kostjad on tõendanud, et on tasunud laenulepingu katteks 9578,60 eurot (dtl 192-200). Tasutud summat aga ei saa lugeda tasutuks kogu võla katteks, kuna tasutud summa arvestati vastavalt lepingutingimustele intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil. Kostjad on vabatahtlikult eelpool nimetatud tingimustel laenulepingu sõlminud. Samuti nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjad ei ole hageja esitatud lisa 4 kordagi vaidlustanud, so kostjad ei ole vaielnud vastu sellele, kuidas ja mille katteks on laenuandja kostjate maksed arvestanud. Samuti oli kostjatel võimalus ja õigus põhinõue tagastada kohe, kui nad oleksid seda soovinud. Kostjad ei ole ka esile toonud ega tõendanud, et nad ei mõistnud lepingu sisu ega selle tagajärge. Kostjad ei ilmunud ka kohtu määratud kohtuistungile, kohus määras kohtuistungi eesmärgiga saavutada asjas kompromiss. Kostjad seda võimalust ei kasutanud ega kohtusse ei ilmunud.
25.Vastavalt laenulepingu punktile 11.1 oli laenusaajal laenulepingu kehtivuse ajal õigus laen ennetähtaegselt tagastada tagastades lepingujärgselt laenu ja intressid laenuandja, laenulepingus p. 1.6 ja 1.7. toodud pangakontole või sularahas ülekande-vastuvõtu akti alusel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 3940 euro osas.
26.Kohus analüüsib intressinõuet 236,40 eurot. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingu p-is 3.6 kokku leppinud, et laenult eurot tuleb maksta intressi 6,00% kalendrikuus (240 eurot) (dtl 43). Hagejal on õigus arvestada kostjatele tasumata võlgnevuselt intressi perioodi 12.01.2023 kuni 11.02.2023 eest summas 236,40 eurot. Vastavalt tuleb intressinõue rahuldada.
27.Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis perioodi 12.02.2023 kuni 03.11.2023 eest summas 1662,77 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt alates solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutumata viivis viivisemääraga 0,17% päevas põhinõude (3940 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas summas kui 2160,83 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Laenulepingu p-is 3.9 on laenuandja ja kostja 1 kokku leppinud viivisemääras 0,17% päevas. Seega tuleb rahuldada ka hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutumata viivis alates 04.11.2023 viivisemääraga 0,17% päevas põhinõude (3940 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas summas kui 2160,83 eurot.
28.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi.
29.Poolte väited ja esitatud tõendid mida kohus otsuses ei käsitlenud, ei oma lõppotsuse tegemisel tähtsust.
MENETLUSKULUD
30.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb menetluskulud jätta täielikult solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 165 lg 3).
31.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
32.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 665 eurot, mis on seadusest tulenev ja põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mille peavad kostjad hüvitama.
33.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot tund (km-ta) ning kokku 8 tundi 10 minutit, summas 1394,85 eurot (km-ga). Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 25.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 30m; 25.09.2023 võlaarvestuse koostamine 10m; 02.10.2023 kompromissettepaneku koostamine 21m; 25.10.2023 kohtumäärusega tutvumine (hagimenetlusse üleandmine) 8m; 26.10.2023 kohtumäärusega tutvumine (puuduste kõrvaldamine) 10m; 03.11.2023 hagiavalduse koostamine 1h 30m; 03.11.2023 võlaarvestuse koostamine 15m; 05.07.2024 taotlus menetluse kiirendamiseks 9m; 22.08.2024 kohtumäärusega tutvumine (menetluse kiirendamine) 12m; 22.08.2024 istungiaja kooskõlastamine kohtuga 4m; 26.08.2024 kohtukutsega tutvumine 6m: 17.09.2024 ettevalmistus kohtuistungiks, töö tsiviilasjatoimikuga 40m; 17.09.2024 kohtuistungil osalemine 27m; 18.09.2024 kostjaga kompromissläbirääkimised 10m; 14.10.2024 kostja esitatud dokumentidega tutvumine 24m; 17.10.2024 seisukoha koostamine kostja esitatud tõenditele 1h 40m; 24.10.2024 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 1h 14m 172,67. Kokku osutati hagejale õigusabi 8 tundi 10 minutit, summas 1143,32 eurot. Hageja esindaja kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning samuti kinnitab, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.
34.Kostjad menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
35.Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik, menetlusdokumendid olid asjakohased ja õiguslikult põhjendatud. Esindaja tööaeg on vastavuses menetlustoimingu sisu ja mahuga ning mõistliku ajalise panusega toimingu tegemiseks. Kohtul ei ole mingit alust kahelda mõne toimingu kestvuses või vajalikkuses. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 8 tundi ja 10 minutit Kohus leiab, et hagejale advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 140 eurot on põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 1394,85 eurot (140 eurot x 8 tundi 10 minutit + käibemaks 22%). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 2059,85 eurot (riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1394,85 eurot koos käibemaksuga) ja mõistab nimetatud kulu kostjatelt hageja kasuks välja. 36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes
selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
37.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
38.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.