Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba N.S kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik N.S (PPA andmetel sündinud xx.xx.xxxx, Somaalia Liitvabariigi kodanik), esindaja PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 30.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba N.S kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 30.09.2026, s.o kuni 30.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse somaalia keelde masintõlke abil.
29.09.2026 kontrollis politsei aadressi Jõe tn 4C-42a, Tallinn. Korterist leiti kuus Somaalia ja kaks Eritrea kodanikku, kellel puudusid reisidokumendid ning Eestis ja Schengeni alal viibimise seaduslik alus. Isikud peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Üks korteris viibinud isikutest oli end N.Sna esitlenud isik.
2.Isik peeti 29.09.2026 kell 10.13 kinni VSS § 6 13 lg 1 ja § 23 lg 1 ning lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel. Kinnipidamisel ütles isik enda nimeks N.T ja sünniajaks cc.cc.cccc.
3-26-3076
3.29.09.2026 avaldas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning ta peeti samal päeval kell 15.40 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel. Sel korral ütles isik enda nimeks N.S ja sünniajaks xx.xx.xxxx.
4.PPA esitas 30.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba N.S kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 1, 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes VSS § 6 8 p-dega 3 ja 6. Isiku teisele liikmesriigile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.PPA on isiku registreerinud nimega N.S, sünniajaga xx.xx.xxxx ja Somaalia Liitvabariigi kodanikuna, kuid tema isikusamasus, sünniaeg ja kodakondsus vajavad kontrollimist. Isik on esitanud erinevaid nime- ja sünniandmeid. Tema telefoni Google’i fotodest leiti Keenia isikutunnistus, juhiluba ja pass nimele Y.Y sünniajaga dd.dd.dddd, samuti sama nimega seotud muid dokumente ja andmeid. Dokumentide fotodel on kinnipeetud isik, kuid isik väidab, et dokumendid on võltsitud. Isiku emakeel on somaalia keel ning ta oskab inglise keelt. Tema enda sõnul ei ole tal liikmesriikide territooriumil pereliikmeid ega erivajadusi.
4.2.Isiku enda sõnul kulges tema reisiteekond Somaaliast Keenia ja Araabia Ühendemiraatide kaudu Venemaale ning sealt Valgevene ja Läti kaudu Eestisse. Esialgsetel andmetel sisenes isik Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. PPA teeb Lätile tagasivõtutaotluse ja käsitab Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Läti nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist sama määruse art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Kui selgub, et isik saabus Schengeni alale Leedu kaudu, teeb PPA tagasivõtutaotluse Leedule.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu tõttu. Kui isikut ei saa Läti Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 6 8 p-de 3 ja 6 alusel. Isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse kohta on esitatud vastuolulisi andmeid ning tema telefonist leitud dokumendid viitavad teisele nimele, sünniajale ja võimalikule kodakondsusele. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses liikmesriigis ning avaldas soovi kaitset taotleda pärast kinnipidamist. Isik on kasutanud smugeldaja abi ja tasunud teekonna eest 4000 USA dollarit. PPA hinnangul võib isik vabaduses viibides jätkata ebaseaduslikku liikumist, hoiduda üleandmisest või jääda ametiasutustele kättesaamatuks.
4.5.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole talle tuttav riik ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid.
3-26-3076 PPA hinnangul ei pruugi isik vabaduses viibides järgida talle pandud kohustusi ega olla ametiasutusele üleandmis- ja kaitsemenetluseks kättesaadav.
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 30.09.2026 kohtuistungil.
6.Isik selgitas kohtuistungil Eestisse saabumise asjaolusid ja et ta soovis tulla Eestisse, et esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Varasemalt tal palju infot Eesti kohta ei olnud. Eestisse tuli ta üheskoos isikutega, kellega koos ta kinni peeti. Varasemalt unistas Saksamaale jõudmisest, nüüd soovib jääda Eestisse.
7.Isiku esindaja selgitas kohtuistungil, et isiku kinnipidamiseks on olemas seadluslik alus ja esindajal ei ole vastuväiteid kinnipidamise tähtaja osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldas 30.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
9.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud üksnes siis, kui leebemaid alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1). Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erandlik abinõu, mille vajalikkust ja proportsionaalsust tuleb põhjendada isiku konkreetsete asjaolude põhjal (RKHKo 3-19-1068/39).
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul eeldab kinnipidamine põgenemisohu esinemist.
11.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik PPA viidatud alustel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA kontrollib isiku nime, sünniaega ja kodakondsust ning viib esmajärjekorras läbi isiku Läti Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud esialgsed andmed annavad põhjendatud aluse arvata, et isik saabus Schengeni alale Läti kaudu. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
12.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib
3-26-3076 eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
13.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti Vabariik. PPA esitab isiku üleandmiseks tagasivõtutaotluse. PPA varasema praktika kohaselt on Läti võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalasi, mistõttu ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks ka praegusel juhul toimida ladusalt.
14.PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on taotluses märgitud kinnipidamise alused asjakohased.
15.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
16.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
16.1.Käesolevas asjas tuleneb põgenemisoht asjaolude kogumist. Isik saabus Eestisse teekonnal Somaalia – Keenia – Araabia Ühendemiraadid – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, liikus edasi Eestisse ning avaldas siin soovi rahvusvahelist kaitset taotleda pärast kinnipidamist. Isiku esitatud nime- ja sünniandmed ei ole olnud järjepidevad ning tema telefonist leitud andmed viitavad teisele nimele, sünniajale ja võimalikule kodakondsusele. Need asjaolud annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib isik jätkata liikumist ega pruugi olla üleandmis- või kaitsemenetluses ametiasutustele kättesaadav.
17.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 68 p-de 3 ja 6 alusel. Isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse suhtes esineb põhjendatud kahtlus. Ta on ebaseaduslikult liikunud mitme riigi kaudu Eestisse, kasutanud smugeldaja abi, ei taotlenud kaitset esimeses liikmesriigis ning avaldas kaitse taotlemise soovi pärast kinnipidamist. Isiku telefonist leitud Keenia dokumendid ja muud andmed annavad täiendava aluse hinnata kriitiliselt tema valmisolekut järgida ametiasutuste korraldusi.
18.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist
3-26-3076 (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Kohus on hinnanud neid meetmeid puudutatud isiku olukorras eraldi. Isikul puuduvad Eestis teadaolev elukoht, püsivad sidemed, isikut tõendav dokument ja piisavad rahalised vahendid. Tema ebaseaduslik teekond mitme riigi kaudu Eestisse, smugeldaja abi kasutamine ning vastuolud nime, sünniaja ja kodakondsuse andmetes näitavad, et kohustus elada kindlaksmääratud kohas või käia PPA-s registreerimas ei tagaks praeguses menetlusstaadiumis piisavalt tema kättesaadavust. Dokumendi hoiuleandmine ei ole võimalik, sest isikul puudub dokument. Seetõttu ei ole kinnipidamise eesmärki praegu võimalik leebema meetmega saavutada.
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
20.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.