Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba R.M kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Siiri Sepa Puudutatud isik R.M (sündinud xx.xx.xxxx, Somaalia kodanik), esindaja PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Uljana Ponomarjova, alaealise seaduslik esindaja Keddi Eiche
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 30.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba R.M kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 30.09.2026, s.o kuni 30.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse somaalia keelde masintõlke abil.
29.09.2026 kontrollis Põhja prefektuuri patrull aadressi Jõe tn 4C-42a, Tallinn, kus võis viibida ebaseaduslikult Eestis viibivaid isikuid. Korteris viibis kaheksa isikut, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ja Eestis viibimise alus. Politsei pidas kõik isikud kinni ja toimetas kinnipidamiskeskusesse. Üks korteris viibinud isikutest oli Somaalia kodanik R.M, sündinud xx.xx.xxxx. Isikusamasus tuvastati isiku enda ütluste alusel.
2.R.M peeti 29.09.2026 kell 10.13 aadressil Jõe tn 4C-42a, Tallinn, kinni VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 613 alusel ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3-26-3074
3.29.09.2026 avaldas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning tema kinnipidamise alust muudeti: isik peeti 29.09.2026 kell 16.04 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel.
4.PPA esitas 30.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba R.M kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes VSS § 68 p-ga 6. Isiku Leedu Vabariigile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Somaalia kodanik. Ta on enda sõnul sündinud xx.xx.xxxx Somaalias, tema emakeel on somaalia keel. Isikusamasus tuvastati isiku enda ütluste alusel. Menetluse käigus on isik nimetanud sünniajaks ka 04.06.2009 ning tema telefoni Facebooki profiilil oli sünniajaks märgitud 20.09.1998. Telefonist leiti ka foto Keenia passi esikaanest ja osaliselt isiku nimega piletist Šeremetjevo lennujaama. Isikul ei ole Eestis ega Schengeni alal pereliikmeid, tema enda sõnul meditsiinilisi probleeme ei ole ning tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel.
4.2.Isiku reisiteekond oli Somaalia – Valgevene – Leedu – Eesti. Esialgu tuvastatud andmetel sisenes isik Schengeni alale Leedu Vabariigi kaudu. PPA teeb isiku Leedu Vabariigile üleandmiseks tagasivõtutaotluse ning käsitab Leedut isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Leedu nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu tõttu. Kui isikut ei saa Leedu Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 68 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Leedus ning avaldas soovi kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. Isiku telefonist leitud Moskva hotelli broneering, Keenia passi esikaane foto, osaliselt tema nimega lennupilet ning Facebooki profiilil märgitud erinev sünniaeg koos menetluses nimetatud erinevate sünniaegadega annavad PPA hinnangul alust kahelda isiku esitatud andmete usaldusväärsuses. PPA hinnangul võib isik vabaduses viibides jätkata ebaseaduslikku liikumist, hoiduda Leedule üleandmisest või jätta tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult täitmata.
4.5.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole talle tuttav riik ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid. PPA hinnangul ei pruugi isik vabaduses viibides järgida talle pandud kohustusi ega olla ametiasutusele üleandmis- ja kaitsemenetluseks kättesaadav.
3-26-3074
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 30.09.2026 kohtuistungil.
6.Isik kinnitas kohtuistungil, et ta on alaealine. Ta selgitas kohtuistungil Eestisse saabumise asjaolusid ja et ta soovis tulla Eestisse, et esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, sest siin on turvaline. Eestisse tuli ta üheskoos isikutega, kellega koos ta kinni peeti.
7.Isiku lepinguline esindaja selgitas kohtuistungil, et isiku kinnipidamiseks on olemas seadluslik alus ja esindajal ei ole vastuväiteid kinnipidamise tähtaja osas. Küll aga peab esindaja oluliseks, et alaealist isikut majutataks kinnipidamiskeskuses koos perede või teiste alaealistega, kui seda ei ole võimalik teha, tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
8.Isiku seaduslik esindaja selgitas, et isiku tegeliku vanuse peab välja selgitama selleks ettenähtud komisjon, seaduslik esindaja ei soovi selles osas seisukohta võtta.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldas 30.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
10.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud üksnes siis, kui leebemaid alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1). Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erandlik abinõu, mille vajalikkust ja proportsionaalsust tuleb põhjendada isiku konkreetsete asjaolude põhjal (RKHKo 3-19-1068/39). Alaealist võib VRKS § 69 lg 1 kohaselt kinni pidada üksnes erandjuhul ja äärmusliku abinõuna pärast individuaalset hindamist, kui VRKS § 60 lg-s 1 nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine on alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlustel vajalik ja tema parimates huvides. Saatjata alaealise puhul võib kinnipidamine olla tema parimates huvides, kui sellega tagatakse tema turvalisus (VRKS § 69 lg 2 p 2), ning alaealist tuleb kinni pidada võimalikult lühikest aega (VRKS § 69 lg 3 ls 1).
11.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul eeldab kinnipidamine põgenemisohu esinemist.
12.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Leedu Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed, sealhulgas isiku selgitused ja taustakontrolli kokkuvõte, annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Leedu, kust ta liikus edasi Eestisse.
3-26-3074 Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu. Kuna isik väidab, et ta on saatjata alaealine, tuleb tema alaealisuse kinnitumisel vastutava liikmesriigi määramisel siiski kohaldada määruse (EL) 2024/1351 art-s 25 sätestatud erinorme: esmalt tuleb kontrollida alaealise pereliikme, õe või venna olemasolu teises liikmesriigis, seejärel sobiva sugulase olemasolu ning nende puudumisel hinnata, millises liikmesriigis registreeriti saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavaldus esimest korda ja milline lahendus vastab tema parimatele huvidele. Seetõttu ei saa enne vanuse ja nimetatud asjaolude kontrollimist pidada Leedu vastutust lõplikult kindlaksmääratuks.
13.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
14.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Leedu Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning tal on väljakujunenud toimiv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks ka praegusel juhul toimida ladusalt.
15.PPA ei ole veel jõudnud Leedule tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Leedu keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
16.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Leedu Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
17.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
17.1.Käesolevas asjas tuleneb põgenemisoht asjaolude kogumist. Isik saabus Eestisse teekonnal Somaalia – Valgevene – Leedu – Eesti. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult
3-26-3074 Leedu kaudu, liikus sealt edasi Eestisse ning avaldas siin soovi rahvusvahelist kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. Isiku esitatud sünniandmed ei ole olnud järjepidevad ning tema telefonist leitud andmed viitavad täiendavale kontrollivajadusele. Need asjaolud annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib isik jätkata liikumist ega pruugi olla üleandmis- või kaitsemenetluses ametiasutustele kättesaadav.
18.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 68 p 6 alusel. Isik on ebaseaduslikult liikunud Valgevenest Leedu kaudu Eestisse, ei taotlenud kaitset Leedus ning avaldas kaitse taotlemise soovi alles pärast kinnipidamist. Isiku erinevad sünniandmed ja tema telefonist leitud andmed annavad täiendava aluse hinnata kriitiliselt tema valmisolekut järgida ametiasutuste korraldusi. Kuigi isik on kinnipidamise järel menetlustoimingutes koostööd teinud, ei kaalu see asjaolude kogumis põgenemisohtu üles.
19.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Kohus on hinnanud neid meetmeid puudutatud isiku olukorras eraldi, arvestades seejuures tema väidetavat alaealisust ja alaealise kinnipidamise äärmuslikku iseloomu. Isikul puuduvad Eestis teadaolev elukoht, püsivad sidemed, isikut tõendav dokument ja piisavad vahendid iseseisvaks toimetulekuks. Ta viibib saatjata võõras riigis ega ole näidanud, et tal oleks Eestis täiskasvanud lähedane või muu usaldusväärne isik, kelle juurde ta saaks paigutada ja kes tagaks tema igapäevase turvalisuse ning menetlustoiminguteks kättesaadavuse. Tema ebaseaduslik teekond Valgevenest Leedu kaudu Eestisse ning pärast kinnipidamist ilmnenud vastuolud tema sünniandmetes näitavad, et kohustus elada kindlaksmääratud kohas või käia PPA-s registreerimas ei tagaks praeguses menetlusstaadiumis piisavalt tema kättesaadavust. Dokumendi hoiuleandmine ei ole võimalik, sest isikul puudub dokument. Vabaduses ja järelevalveta viibides esineb ka reaalne oht, et isik jätkab kõrvaliste isikute abil ebaseaduslikku liikumist ning satub alaealisena ärakasutamise, vägivalla või inimkaubanduse ohtu. Neid asjaolusid kogumis hinnates ei ole praegu näha konkreetset leebemat meedet, mis tagaks ühtaegu isiku turvalisuse, heaolu ja ametiasutustele kättesaadavuse. Seetõttu ei ole kinnipidamise eesmärki praegu võimalik leebema meetmega saavutada ning kinnipidamine on isiku turvalisuse tagamiseks tema parimates huvides.
20.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Väidetava alaealisuse tõttu peab PPA kinnipidamise vajalikkust eriti hoolsalt ja pidevalt uuesti hindama ning korraldama vanuse, peresidemete ja sobiva alternatiivse paigutusvõimaluse väljaselgitamise viivitamata. Kui alaealisus leiab kinnitust, tuleb isikut pidada kinni võimalikult lühikest aega, majutada ta täiskasvanutest eraldi ning tagada talle eakohased vaba
3-26-3074 aja tegevused, sealhulgas tegevused vabas õhus (VRKS § 69 lg-d 3–5). Kui kinnipidamiskeskuses ei ole võimalik neid tingimusi või isiku turvalisust nõuetekohaselt tagada või kui ilmneb toimiv leebem meede, tuleb kinnipidamine viivitamata lõpetada.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.