Hageja: J. P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Hageja seaduslik esindaja: P. P. (isikukood XXX, elukoht: Tedre 4, XXX, e-post: XXX) Kostja: M. P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumis aeg
XXX
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu J. P. hagist loobumine tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodist 01.09.2025 kuni 29.06.2026 ja lõpetada selles nõudes menetlus.
2.Võtta vastu J. P. hagist loobumine jooksva elatise väljamõistmiseks perioodist alates 29.06.2026 kuni 31.10.2026 ja lõpetada selles nõudes menetlus.
3.Rahuldada J. P. hagi M. P. vastu elatise väljamõistmiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
4.Välja mõista Mario J. P. M. P. kasuks elatis alates 1. novembrist 2026 kuni J. P. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
5.Resolutsiooni p-s 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Tsiviilasi nr 2-26-13947
6.Elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu kahekümnendaks kuupäevaks P. P. arvelduskontole nr XXX (kohtuotsuse tegemise seisuga), selgitusega "elatis J. P.-le", näidates selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.
8.Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele, apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
kuna
mõlemad
pooled
on
loobunud
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi asjaolud
1.J. P. (hageja) esitas 29.06.2026 Pärnu Maakohtule hagi M. P. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Esialgu taotles hageja elatist 400 eurot kuus alates hagi esitamisest. Septembris 2026 esitatud täiendustes taotleb hageja tagasiulatuvalt elatist alates 01.09.2025 ning alates oktoobrist 2026 igakuist elatist 318,62 eurot vähemalt kuni 2028. aasta augusti lõpuni, tasumisega iga kuu 11. kuupäevaks P. P. . pangakontole.
2.Hageja elab alates augustist 2025 seoses õpingutega XXXis emale kuuluvas korteris XXX ning viibib nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ema juures XXX. Kostja juures ta regulaarselt ei ööbi. Hageja hinnangul ei ole kostja alates septembrist 2025 osalenud tema ülalpidamises piisavalt ning põhiosa kuludest on kandnud ema, keda on abistanud lapse vanaema. Hageja märgib, et kostja maksis mais 2026 toiduraha 100 eurot ja kandis 06.08.2026 emale hageja eest 100 eurot. Septembris 2026 tasus toiduraha kostja, mistõttu ema sel kuul hagejale ülekandeid ei teinud. Samuti on kostja tasunud breketiravi, side- ja Netflixi kulusid, osalenud mõnikord bussisõidukulude kandmises ning toetanud prillide ja flöödi ostmist. Kuni juulini 2026 tasus kostja ka XXX maja kommunaalkulusid. Hageja leiab siiski, et vanemate panus ei ole olnud proportsionaalne ning kokkuleppe puudumise ja maksete ebaregulaarsuse tõttu on vajalik elatise väljamõistmine.
3.Hageja märgib 06.10.2026 esitatud seisukohas oma igakuiste vajaduste suuruseks 1022 eurot: XXX korteri kulud 90 eurot, toit 200 eurot, taskuraha 100 eurot, matemaatika eratunnid 100 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, kultuuriüritused ja kooli väljasõidud 30 eurot, breketiravi 133 eurot, tennisetreeningud 80 eurot, tennisetarvikud 20 eurot, XXX maja kulude osa 100 eurot, Netflix 10 eurot ning mobiilside 29 eurot. Hageja peab põhjendatuks mõlema elukoha kulude arvestamist, kuna kasutab neid õpingute ajal, nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Tagasiulatuvat nõuet põhjendab hageja toidu-, riiete, eluaseme-, matemaatika eratundide, tennisetreeningute ja transpordikulude ning XXX kodu korrashoiu ja remondiga seotud väljaminekutega. Ema töötasu on hageja viimase selgituse kohaselt 2300 eurot bruto kuus. Varasemates täiendustes on märgitud ka üüritulu 400 eurot bruto kuus. Kostja saab hageja väitel töötasu, sõidukompensatsiooni ja üüritulu. Kuni augustini 2026 kandis kostja emale peretoetustest 355 eurot kuus. Hageja hinnangul võimaldab vanemate varaline seisund tema vajadusi katta ning kostja peaks osalema nende kulude kandmises senisest suuremas ulatuses. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu osas, milles hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist või hageja kulude hüvitamist, ning ei nõustu hageja esitatud kulude ja arvutuskäikudega. Kostja leiab, et ajavahemikul kuni 20.02.2026 olid vanemad abielus ja pere kulusid kanti ühiselt, mistõttu ei 2(4)
Tsiviilasi nr 2-26-13947 saa hageja nõuda temalt tagantjärele hüvitist kulude eest, mida üks vanem pereelu ajal kandis. Kostja sõnul on ta kogu vaidlusalusel perioodil osalenud lapse ülalpidamises, tasunud lapse breketiravi, telefoni-, interneti- ja Netflixi kulusid, kandnud lapsele toidu- ja taskuraha ning katnud kuni augustini 2026 ka XXX koduga seotud kulusid. Kostja arvestuste kohaselt oli tema kulu hageja osas mais 2026 155 eurot, juunis 124,50 eurot, juulis 120 eurot, augustis 125 eurot, septembris 200 eurot ning oktoobri esimeses pooles 100 eurot, millele lisandusid breketiravi, side- ja teleteenused, prillide ost, sünnipäevakink ja vaba aja kulud. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud väide, et laps oleks nälga jäänud.
5.Kostja peab hageja tagasiulatuva nõude aluseks toodud XXX maja remondi-, hooldus-, aiatööde, autokulude, küttepuude, tööriistade ja puukuuri rajamisega seotud kulusid elatise määramisel mitteasjakohaseks. Kostja hinnangul ei ela hageja XXX majas püsivalt, vaid viibib seal mõnel nädalavahetusel kuus ja koolivaheaegadel, mistõttu ei saa neid kulusid käsitada lapse ülalpidamiskuluna hageja esitatud ulatuses. Kostja ei nõustu ka tagasiulatuvalt riiete, jalanõude, matemaatika eratundide, tennisetreeningute, transpordi ja XXX korteri kommunaalkulude hüvitamisega. Kostja väitel on hageja nimetatud kulud tõendamata ning XXX korteri kommunaalkulude osas oli vanematel kokkulepe, et ema tasub korteri kommunaalkulud ja isa tasub lapse breketiravi. Kostja peab lapse igakuiseks kogukuluks ligikaudu 600 eurot ning on valmis tasuma hageja eest elatist 300 eurot kuus alates kohtuotsusele järgnevast kuust tingimusel, et lapse ema tasub edaspidi lapse kõik muud kulud ja maksed. Kostja ei pea õigeks määrata elatist kuni 2028. aasta augustini, vaid üksnes lapse täisealiseks saamiseni 23.09.2027.
6.Kohtueelistungil, milline toimus 22.10.2026, kohus selgitas pooltele nõuete täpsustamise ja tõendamise vajadust, alaealise ja täisealise lapse ülalpidamisnõude erisusi ning arutas kompromissi sõlmimise võimalust. Pooled vaidlesid lapse vajaduste suuruse, kostja senise ülalpidamiskohustuse täitmise ning breketiravi kulude kandmise üle. Hageja seaduslik esindaja loobus hageja nimel tagasiulatuva elatise nõudest ajavahemiku 01.09.2025– 29.06.2026 ja jooksva elatise nõudest ajavahemiku 29.06.2026–31.10.2026 eest. Kostja nõustus loobumistega ning võttis õigeks elatisnõude 318,62 eurot kuus alates 01.11.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni 23.09.2027 koos elatise iga-aastase muutumisega. Pärast kohtu selgitusi loobusid mõlemad pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
KOHTU PÕHJENDUS
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja õiguskaitsevahendite üle. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni ning kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega lõpetab selles osas menetluse. TsMS § 429 lg 2 kohaselt protokollitakse hagist loobumine, kui hageja loobub hagist kohtuistungil. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
8.Hageja seaduslik esindaja loobus kohtuistungil hageja nimel tagasiulatuva elatise nõudest ajavahemiku 01.09.2025–29.06.2026 eest ning jooksva elatise nõudest ajavahemiku 29.06.2026–31.10.2026 eest. Kostja nõustus loobumistega ega taotlenud nende nõuete edasist lahendamist. Kohus võtab hagist loobumise nendes nõuetes vastu ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel.
9.TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kui hagist loobumisega rikutaks olulist
3(4)
Tsiviilasi nr 2-26-13947 avalikku huvi. Hageja on alaealine ning hagist loobumise avalduse tegi tema seaduslik esindaja. Seetõttu kontrollis kohus, kas loobumine on hageja huvidega kooskõlas.
10.Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole hageja huvidega vastuolus. Asjas esitatud tõenditest ja poolte selgitustest nähtub, et kostja on vaidlusalusel ajal hageja ülalpidamises osalenud. Kostja on esitanud andmed ja kontoväljavõtted hagejale tehtud ülekannete, breketiravi, side- ja teleteenuste ning muude hagejaga seotud kulude tasumise kohta. Samuti nähtub asja materjalidest, et poolte vahel oli vaidlus selle üle, millises ulatuses olid hageja vajadused tõendatud, millised kulud olid käsitatavad hageja ülalpidamiskuludena ning millises ulatuses tuli arvesse võtta kostja varem tehtud makseid ja pere ühiseid kulusid. Sellises olukorras ei saa hageja loobumist varasemate perioodide nõuetest pidada ilmselgelt hageja huve kahjustavaks.
11.PKS § 96 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ning PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Hageja nõudis loobumisejärgselt kohtuistungil elatist alates 01.11.2026 summas 318,62 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni. Kostja võttis selle nõude kohtuistungil õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Seetõttu tuleb hagi õigeksvõtu alusel rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 318,62 eurot kuus alates 01.11.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni 23.09.2027. Elatise tasumise tähtpäeva osas lähtub kohus hageja seadusliku esindaja eelistungil viimati esitatud taotlusest, mille kohaselt tuleb elatis tasuda hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. Kuigi pooled vaidlesid tasumise tähtpäeva üle, ei takista see nimetatud tähtpäeva määramist, sest hageja ei nõua elatise varasemat tasumist ning hilisem tähtpäev ei koorma kostjat võrreldes hagiavaldustes taotletuga rohkem.
12.Pooltele selgitati kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigust ja selle õiguslikke tagajärgi. Pooled loobusid pärast kohtu selgitusi apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 452 lg 7 järgi võib pool loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavakstegemist, samuti kohtuistungil protokollitud avaldusega, kui otsus tehakse istungil teatavaks. Arvestades poolte selgeid avaldusi, märgib kohus, et pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
13.TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seetõttu tuleb otsus elatise väljamõistmise osas tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
14.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, kui kohus ei määra teisiti. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse kulude teistsuguseks jaotamiseks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks ei määrata, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määrama. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.