Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.11.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-19510
Kohtuasi
OÜ REBALA GRUPP hagi aktsiaseltsi Smakus vastu võla väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
aktsiaseltsi Smakus apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9245,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OÜ REBALA GRUPP (registrikood 10096573), lepinguline esindaja jurist Neeme Sild Kostja: aktsiaselts Smakus (registrikood 10059750), seaduslik esindaja prokurist Tarmo Almann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda aktsiaseltsi Smakus 25.10.2024 esitatud uute tõendite (24.07.2024 kompromissi ettepanek; 06.09.2024 saneerimiskava projekti teade; 06.09.2024 saneerimiskava projekti edastamine) vastuvõtmisest.
2.Jätta aktsiaseltsi Smakus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 27.06.2024 otsus vaidlustatud osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 4, 5, 6 ja 7) muutmata.
3.Harju Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis aktsiaseltsilt Smakus OÜ REBALA GRUPP kasuks välja tagasi maksmata laenu 25 000 eurot ja tasumata intressid 10 271,36 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3).
4.Jätta poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud aktsiaseltsi Smakus kanda.
5.Määrata kindlaks OÜ REBALA GRUPP apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 366 euro ulatuses ning mõista need aktsiaseltsilt Smakus OÜ REBALA GRUPP kasuks välja.
2-22-7052
6.Määrata kindlaks menetluskulude tasumise osas otsuse täitmise kord ja määrata, et aktsiaseltsilt Smakus välja mõistetud menetluskulud 366 eurot tuleb kanda OÜ REBALA GRUPP arveldusarvele nr EE022200001120027535 AS-is Swedbank. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rebala Grupp OÜ (hageja) esitas 31.12.2022 kohtule hagiavalduse (täpsustatud 15.03.2023) järgmiste taotlustega: mõista aktsiaseltsilt Smakus (kostja) hageja kasuks välja tagasi maksmata laen 25 000 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata intressid 10 271,36 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 6620,30 eurot ja alates 01.01.2023 kuni laenu tagasimaksmiseni edasiulatuv viivis põhinõudelt (25 000 eurot) 8% aastas, millele lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär; menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.02.2016 laenulepingu nr 1/2016, millega hageja andis kostjale laenu 25 000 eurot intressiga 1,1% kuus (13,2% aastas) ning laenu tagasimaksmise ja intresside tasumise tähtajaga 01.09.2016. Laen kanti kostja pangakontole 29.02.2016. Kostja on raha kasutamise eest tasunud intressi 06.04.2016 – 275 eurot, 30.06.2016 – 500 eurot ja 12.07.2016 – 275 eurot, kokku 1050 eurot.
3.20.02.2019 on kostja seaduslik esindaja VB allkirjastanud hageja meeldetuletuse ja kooskõlastanud maksegraafiku. Samal kuupäeval sõlmiti ka laenulepingu nr 1/2016 lisa 1, millega muudeti laenulepingu tingimusi. Muudatusega lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise lõpptähtaeg on 20.02.2020 ning et kõikide kohustuste tasumine toimub vastavalt lisa 1 p-s 1 kokkulepitud maksegraafikule (alap 1.4.) kogusummas 35 271,36 eurot. Intresside arvestamine pidi lõppema laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale (lepingu lisa 1 p 2.1).
4.Kostja ei ole kokkulepitud tähtaegade jooksul laenulepingut laenu tagasimaksmise ja intresside tasumise osas täitnud ja tema rahalised kohustused on muutunud sissenõutavaks. Intressinõude osas lähtub hageja laenulepingu lisas 1 poolte vahel kokku lepitud intresside summast, mis koosneb ajatatud intressist 8448 eurot ja graafikujärgsest tasumata intressist 1823,36 eurot. Hageja esitab kostja vastu tasumata intressi nõude kokku 10 271,36 eurot.
2-22-7052
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% protsenti aastas. VÕS § 94 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on laenu perioodil 0,00%. Laenulepingu nr 1/2016 lisa 1 p-s 1 kokkulepitud maksegraafiku alusel tehtud arvutuste järgi on hageja viivisenõue 6620,30 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel esitas hageja ka edasiulatuva viivise nõude. Kostja vastuväited
6.Kostja palus 06.06.2023 vastuses jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja ei vaidle vastu sellele, et pooled sõlmisid 29.02.2016 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 25 000 eurot. Kostja on tasunud hagejale raha kasutamise eest intressi 06.04.2016 – 275 eurot, 30.06.2016 – 500 eurot ja 12.07.2016 – 275 eurot, st kokku 1100 eurot. Kostja nõustub, et 20.02.2019 on kostja tolleaegne seaduslik esindaja VB allkirjastanud hageja meeldetuletuse ja kooskõlastanud maksegraafiku ning et samal kuupäeval on sõlmitud ka laenulepingu nr 1/2016 lisa 1 (vt eespool p 3).
8.Kostja väitel on tal 31.12.2022 seisuga hageja ees järgmised rahalised kohustused: tagastamata laen 25 000 eurot ja tagastamata laenuintress 21 460 eurot. Kostja leiab aga, et pooled on sõlminud 28.12.2022 kokkuleppe, millega pikendati laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023, mistõttu ei ole nõude täieliku tasumise tähtaeg veel saabunud. 28.12.2022 edastas hageja lepinguline esindaja kostjale allkirjastamiseks lepingu lisa 2, millega pikendati laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023. Pooled olid saavutanud läbirääkimiste teel kokkuleppe laenu tagasimakse tähtaja pikendamiseks. Vahepeal muutunud ettevõtte juhatus soovis kontrollida võlgnevuse kujunemist ja tagastamata laenu saldot ning tutvuda laenulepingu dokumentidega. Laenulepingu lisa allkirjastati juhatuse liikme poolt ja edastati hagejale 03.01.2023. 04.01.2023 vastas hageja lepinguline esindaja, et ta lepingu lisa ei allkirjastata ning et on 31.12.2022 esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse ja viivise nõudes.
9.Kostja leiab, et kuna laenulepingule ei kehti seadusest tulenevad vorminõuded, siis ei pea pooled juhinduma kindlatest vormi- või muudest nõuetest. Kuna pooltevaheline laenuleping ei sätesta kokkulepitud vorminõudeid, saab lugeda hageja poolt allkirjastamiseks saadetud laenulepingu lisa vormikohaseks kokkuleppeks laenu tagasimakse tähtaja pikendamiseks.
10.Kostja arvates hageja käitumine selliselt, et kostjale esitatakse laenulepingu lisa allkirjastamiseks ning samal ajal esitatakse võlgnevuse nõudega hagi maakohtule, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostjale jäi mulje, et hageja leppis kostjaga suusõnaliselt kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises ja esitas lepingu lisa allkirjastamiseks ainult eesmärgiga saada kostjalt deklaratiivne võlatunnistus, et vältida nõude aegumist. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei edastanud kostjale selgesõnalist nõuet lepingu lisa allkirjastamiseks enne 31.12.2022. Seega ei saa hageja tugineda kokkuleppe sõlmimata jätmisele seoses sellega, et kostja allkirjastas selle hilinenult (03.01.2023).
11.Kostja hinnangul on pooled kehtivalt sõlminud kokkuleppe laenulepingust tuleneva võlgnevuse tagastamise tähtaja pikendamiseks, mistõttu ei ole hageja nõue veel sissenõutav ja
2-22-7052 hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohustuse tähtaeg ei ole saabunud, on alusetu ka hageja viivisenõue. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 27.06.2024 otsusega hagi rahuldati, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja tagasi maksmata laen 25 000 eurot, intressid 10 271,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6620,30 eurot ning alates 01.01.2023 kuni laenu tagasimaksmiseni edasiulatuv viivis põhinõudelt (25 000 eurot) 8% aastas, millele lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
13.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 29.02.2016 laenulepingu (VÕS § 396 lg 1), millega hageja laenas kostjale 25 000 eurot (tlk 4). Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et 20.02.2019 on kostja allkirjastanud hageja meeldetuletuse ja kooskõlastanud maksegraafiku. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 20.02.2019 sõlmiti laenulepingu nr 1/2016 lisa 1, millega lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise lõpptähtajaks on 20.02.2020 ja kõikide kohustuste tasumine toimub vastavalt lisa 1 p-s 1.4 kokkulepitud maksegraafikule kogusummas 35 271,36 eurot ning intresside arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale (laenulepingu lisa 1 p 2.1).
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad on 03.01.2023 sõlminud laenu osas täiendava kokkuleppe ja laenulepingu tingimusi muutnud. Nimelt edastas hageja lepinguline esindaja 28.12.2022 kostjale allkirjastamiseks lepingu lisa 2, millega sooviti pikendada laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023 (tlk 42–44). Kostja allkirjastas lepingu lisa 03.01.2023 ja edastas selle samal kuupäeval hagejale (tlk 44). Kostja on seisukohal, et sellega oli lepingu lisa sõlmitud. Hageja leiab, et vorminõude rikkumise tõttu jäi leping sõlmimata. TsÜS § 77 lg 2 sätestab, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Poolte vahel 29.02.2016 sõlmitud algse laenulepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud, et lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisadena (tlk 4). Kohtu hinnangul on pooled seega kirjalikus vormis kokku leppinud ja lepingu muudatused, mis on vormistatud muus vormis, ei ole pooltele siduvad. Kohus leiab, et kohtusse pöördumine võlgnevuse sissenõudmiseks (sealjuures vahetult enne aegumistähtaega), olles enne seda edastanud allkirjastamiseks laenulepingu lisa, ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. See ei too kaasa olukorda, kus kohus saaks lugeda 03.01.2023 kostja poolt allkirjastatud laenulepingu lisa kehtivaks.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled ei ole 03.01.2023 lepingut kehtivalt muutnud. Kohus lähtub seega asja lahendades poolte vahel 29.02.2016 sõlmitud lepingust (tlk 4), 20.02.2019 allkirjastatud maksegraafiku kokkuleppest ja 20.02.2019 laenulepingu muutmise kokkuleppest ehk lisast 1 (tlk 8).
16.Hageja rahalised nõuded kostja vastu ei ole aegunud. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega on hagi esitatud enne nõuete aegumist. Põhinõue
2-22-7052
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas põhinõue on muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu lisa 1 p 1.2 kohaselt lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise lõpptähtajaks on 20.02.2020. Seega on võlgnevus muutunud sissenõutavaks (VÕS § 76 lg-d 1 ja 3, § 82 lg 2).
18.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud põhivõlgnevust 25 000 eurot. Kostja on selle asjaolu omaks võtnud. Kuivõrd nõue oli muutunud sissenõutavaks ja kostja oli põhinõude täitmise kohustust rikkunud, siis rahuldas kohus hagi põhinõude osas ja mõistis selle kostjalt välja (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Kõrvalnõuded
19.Hageja nõuab kostjalt intressi ja viivise tasumist.
20.Pooled on algses lepingus kokku leppinud, et kostja tasub laenult intressi 1,1% kuus (13,2% aastas). 20.02.2019 sõlmitud laenulepingu lisas 1 on pooled leppinud kokku intressides kindla summana (kuni 20.02.2020) – jooksev intress 1823,36 eurot ja ajatatud intress 8448 eurot, kokku 10 271,36 eurot (tlk 8). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks selle summa hagejale tasunud. Lisa 1 kohaselt on intresside tasumise lõpptähtaeg 20.02.2020. Intressinõue oli seega sissenõutavaks muutunud ja kohus rahuldas vastava nõude.
21.Täiendavalt nõuab hageja viivise tasumist (VÕS § 101 p 6, § 113). Viivise arvestamisel on lähtutud VÕS § 113 lg 6 sätestatud piirangust, viivis on arvestatud üksnes tagasi maksmata laenu põhisummalt ning arvestatud maksegraafiku järgse maksepäeva langemisega nädalavahetusele või riiklikule pühale. Alates 01.01.2023 on viivise suuruseks 8% aastas tasumata laenu summalt, millele lisandub alates 01.01.2023 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Hageja on viiviseid arvestanud laenulepingu lisa 1 p-s 1 kokkulepitud maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvatelt põhivõlgnevuse summadelt seadusjärgses määras ja esitanud viivisearvestused tabeli kujul (tlk 33). Kohus kontrollis hageja arvutusi ja luges need korrektseks. Kostja on kohustatud tasuma põhivõlgnevuse graafikujärgsetelt maksetelt perioodi 21.03.2019– 31.12.2022 eest viivist kokku 6620,30 eurot. Kohus leidis, et viivisenõue on sellises ulatuses põhjendatud.
22.Hageja esitas TsMS § 367 alusel ka edasiulatuva viivise nõude alates 01.01.2023. Kohus rahuldas hageja nõude ja mõistis põhinõudelt seadusjärgses määras viivise välja alates 01.01.2023. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning määras kindlaks hageja menetluskulud (TsMS § 174 lg-d 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1).
24.Hageja esitas koos hagiga kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 1540 eurot ja õigusabikulu 1666,80 eurot. Maakohus leidis, et riigilõivu kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus pidas esindaja tunnitasu suurust (120 eurot tunnis) mõistlikuks ning hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõiki õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1540 + 1666,80 = 3206,80 eurot.
2-22-7052
25.Samuti määras maakohus menetluskulude tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra ja määras, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja arveldusarvele nr EE022200001120027535 AS-is Swedbank. Apellatsioonkaebus
26.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus lahend, millega jätta hagiavaldus põhinõuet 25 000 eurot ja intressinõuet 10 271,36 eurot ületavas osas rahuldamata. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse.
27.Kostja kinnitas, et vaidlus puudub laenulepingu sõlmimise faktis ning selles, et hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja poolt tagastamata laenu põhiosa (25 000 eurot) koos tasumisele kuuluvate intressidega. Kostja arvates pidanuks maakohus suunama pooled sellises olukorras kompromissi sõlmima.
28.Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et laenulepingu lisa 2 ei ole vorminõude puuduste tõttu sõlmitud. Kostja väitel sõlmisid pooled 28.12.2022 kokkuleppe, millega pikendati tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023, mistõttu ei olnud hagi esitamise ajal nõuded sissenõutavad. Kostja palub ringkonnakohtul võtta arvesse, et hageja esitas kostjale 28.12.2022 tahteavalduse lepingu pikendamiseks ning kostja võttis selle vastu. Seega on leping tähtaja pikendamise kohta kehtiv ja siduv.
29.Menetluskulud (sh maakohtus kantud menetluskulud) palub kostja jätta hageja kanda ning mõista neilt välja viivitamise korral tasutav viivis (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Vastustaja seisukoht ja edasine menetluse käik
30.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
30.1.Hageja hinnangul ei ole maakohus tõendeid vääralt hinnanud ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kostja ei avaldanud maakohtus mingit soovi kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas 10.06.2024 maakohtule hoopis taotluse kohtuotsuse tegemise edasilükkamiseks ja menetluse peatamiseks seni, kuni tsiviilasjas nr 2-23-5395 lahendatakse kostja saneerimisavaldus.
30.2.Hageja hinnangul tuleb jätta tähelepanuta kostja väited, mis puudutavad kohtuotsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3, kuna kostja ei ole vaidlustanud põhivõla ega intresside väljamõistmist.
31.07.10.2024 andis ringkonnakohus pooltele tähtaja 21.10.2024 kompromissi sõlmimiseks või samaks tähtajaks viimaste seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samuti andis kohus tähtaja 24.10.2024 soovi korral vastuväidete esitamiseks teise poole esitatud menetluskulude nimekirja kohta.
32.21.10.2024 seisukohas märkis kostja, et kuna hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-23-5395 vaidlustanud 06.09.2024 koostatud saneerimiskava, milles on ette nähtud ka hageja nõude vähendamine, on hageja saneerimiskavaga nõustunud.
33.24.10.2024 vastuses väitis hageja, et talle ei ole edastatud 06.09.2024 saneerimisnõustaja koostatud saneerimiskava projekti, mistõttu ei saanudki ta sellele vastata. Hageja väitel ei ole ta teadlik tsiviilasjas nr 2-23-5395 kohtulahendi tegemisest ega sellise lahendi vaidlustamise
2-22-7052 võimalusest. Hageja lisas, et kostja suhtes saneerimismenetluse läbiviimine ei oma apellatsioonkaebuse läbivaatamise seisukohalt ka õiguslikku tähendust, kuna käesolevas menetluses on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-22-19510 tehtud kohtuotsus osaliselt. Saneerimismenetlusele ei ole apellant apellatsioonkaebuse põhjendustes tuginenud.
34.25.10.2024 esitas kostja vastuväite hageja 24.10.2024 seisukohale, märkides, et hageja oli saneerimismenetlusest teadlik, kuna vaidles maakohtus käesoleva menetluse saneerimise tõttu peatamisele vastu. Kostja esitas ka uued tõendid selle kohta, et hageja oli teadlik kostja saneerimismenetlusest (kostja 27.07.2024 kompromissettepanek hagejale kostja saneerimismenetluses nõuete loovutamiseks; 06.09.2024 kostja saneerimisnõustaja ametlikes teadaannetes avaldatud saneerimiskava üleskutse teate; kostja saneerimisnõustaja 06.09.2024 sõnum, millega edastati saneerimiskava projekt kõikidele võlausaldajatele, sh hageja registrijärgsetele kontaktandmetele).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks osas, milles see on vaidlustatud, ning tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud ja määrab need kindlaks.
36.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas maakohtu otsuse sissenõutavaks muutunud viivise 6620,30 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust selles ulatuses. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hageja hagiavalduse tagasi maksmata laenu 25 000 eurot ja tasumata intresside 10 271,36 eurot väljamõistmiseks kostjalt (resolutsiooni p-d 2 ja 3).
37.Kohus otsustab esmalt kostja 25.10.2024 esitatud uute tõendite vastuvõtmise.
37.1.Kohus andis pooltele 07.10.2024 tähtajad viimaste seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 21.10.2024 ning seejärel tähtaja 24.10.2024 teise poole menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks (tlk 88–89). Kostja väitis oma 21.10.2024 seisukohas esmakordselt, et hageja ei ole kostja saneerimismenetluses nõude vähendamisele vastu vaielnud, mistõttu võib järeldada, et hageja on saneerimiskavaga nõustunud. Kostja väitis, et saneerimisnõustaja edastas võlausaldajatele saneerimiskava projekti 06.09.2024 ning selle kohta sai seisukohti esitada kuni 20.09.2024. Tõendeid oma väidete kinnitamiseks kostja ei esitanud (tlk 90–92). Hageja vastas kostja uuele väitele 24.10.2024, et teda ei ole saneerimismenetlusse kaasatud ning talle ei ole edastatud saneerimiskava projekti. Samuti märkis hageja, et kostja ei ole saneerimismenetlusele apellatsioonkaebuses tuginenud ega seda oma põhjendustes märkinud, mistõttu ei oma saneerimismenetlus käesoleva asja lahendamisel ka tähtsust (tlk 97–98). 25.10.2024 esitas kostja hagejale vastuväite (tlk 99–100) ning sellega koos kolm uut tõendit, millest kostja väitel nähtub, et hageja pidi olema saneerimisemenetlusest ja saneerimiskavast teadlik: 1) 27.07.2024 kompromissettepanek hagejale kostja saneerimismenetluses nõuete loovutamiseks; 2) 06.09.2024 kostja saneerimisnõustaja ametlikes teadaannetes avaldatud saneerimiskava üleskutse teate; 3) kostja saneerimisnõustaja 06.09.2024 sõnum, millega edastati saneerimiskava projekt kõikidele võlausaldajatele, sh hageja registrijärgsetele kontaktandmetele.
2-22-7052
37.2.Ringkonnakohus leiab, et uute tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust, kuna need on esitatud hilinemisega (TsMS § 652 lg 3 p 2).
37.2.1.Esiteks, mis puudutab 27.07.2024 kompromissettepanekut hagejale kostja saneerimismenetluses nõuete loovutamiseks, siis on see tehtud enne apellatsioonkaebuse kohtule esitamist, mistõttu oleks kostja saanud selle esitada koos apellatsioonkaebusega, eriti arvestades, et kostja viitas apellatsioonkaebuses sellele, et ta on enne apellatsioonkaebuse esitamist teinud hagejale kompromissettepaneku.
37.2.2.Mis puudutab saneerimisnõustaja koostatud saneerimiskava kohta teate avaldamist ja selle kohta võlausaldajatele, sh hagejale, eraldi sõnumi saatmist, siis ei tuginenud kostja oma 02.08.2024 apellatsioonkaebuses sellele, et saneerimismenetlus omaks käesolevas asjas mingit tähtsust. 21.10.2024 kostja seisukohast nähtub, et Harju Maakohus on juba 26.07.2024 määrusega määranud saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 20.09.2024. Seega oleks kostja saanud 02.08.2024 apellatsioonkaebuses viidata saneerimismenetlusega seonduvale kui olulisele asjaolule, sh sellele, et koostamisel on saneerimiskava, millele hageja tekib võimalus saneerimismenetluses vastata. Kostja seda ei teinud. TsMS § 652 lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme otsuses tuvastamata jäänud asjaolusid ja hindab uusi tõendeid vaid erandjuhtudel, sh siis, kui asjaomane asjaolu või tõend ei olnud maakohtu menetluse ajal veel olemas, kuid see omab asja lahendamiseks olulist tähtsust. Käesoleval juhul on saneerimiskava vastuvõtmise tähtaeg tsiviilasjas nr 2-23-5395 küll määratud pärast maakohtu otsuse tegemist käesolevas asjas, kuid samas enne, kui kostja esitas apellatsioonkaebuse. Seega oleks kostja pidanud apellatsioonkaebuses vähemalt tuginema saneerimiskavaga seotud asjaoludele, kui asjaoludele, mis peaksid andma alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kuna kostja seda ei teinud, puudub alus hilinemisega seotud tõendite vastuvõtmiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna käesolev menetlus ei ole peatatud tsiviilasjas nr 2-23-5395 saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, ei oleks asjaomased tõendid ka asjakohased (TsMS § 238 lg 1).
38.Nagu maakohus on tuvastanud ning kostja apellatsioonkaebuses kinnitanud, puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: pooled sõlmisid 29.02.2016 laenulepingu nr 1/2016, millega hageja laenas kostjale 25 000 eurot (tlk 4) ning 20.02.2019 sõlmisid pooled laenulepingu nr 1/2016 lisa 1, millega muudeti laenulepingu tingimusi ja lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise lõpptähtajaks on 20.02.2020 (tlk 8). Kostja ei vaidlustanud maakohtus seda, et tal oli hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tagastamata saadud laen (25 000 eurot) ning tasumata intressid (10 271,36 eurot). Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuses nende summade temalt väljamõistmist vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul vajadus neid nõudeid pikemalt käsitleda.
39.Kostja on aga vaidlustanud maakohtu poolt viivise väljamõistmise põhjusel, et tema hinnangul on maakohus tõendeid vääralt hinnates ja materiaalõigust vääralt kohaldades järeldanud, et 28.12.2022 lepingu lisa 2 ei sõlmitud. Kostja hinnangul on lisa 2 kehtiv ning seetõttu ei olnud põhinõue hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud ning sellelt ei saanud viiviseid arvestada ega neid temalt välja mõista.
40.Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hinnanud tõendeid valesti ega kohaldanud materiaalõigust (TsÜS § 77 lg 2) valesti. Kuna kostja väited maakohtus ja ringkonnakohtus on täpselt samasisulised, siis ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, kuna nõustub nendega (TsMS § 654 lg 6).
2-22-7052
41.Ringkonnakohus lisab vastuseks apellatsioonkaebusele, et kuigi laenulepingule ei ole seatud vorminõudeid, siis on pooled 29.02.2016 lepingu p-s 5.1 kokku leppinud, et lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult (tlk 4–5). Ka 28.12.2022 kuupäevaga kostjale saadetud laenulepingu lisa 2 projekt on koostatud kirjalikult. Hageja saatis selle 28.12.2022 e-kirjaga kostjale tutvumiseks ja vastuväidete/parandusettepanekute puudumisel allkirjastamiseks (tlk 42–43). Kostja tagastas allkirjastatud lepingu 03.01.2023 (tlk 44), kuid hageja seejärel omalt poolt lepingut ei allkirjastanud, pidades vastust liiga hiliseks (tlk 44). Hageja selgitas, et pidi 31.12.2022 esitama kohtule hagi selleks, et graafikujärgsed maksed ei aeguks (tlk 44). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna hageja laenulepingu lisa 2 ei allkirjastanud, siis see kehtivaks ei muutunud. Laenulepingu lisa 2 oleks muutunud kehtivaks siis, kui mõlemad pooled oleksid selle allkirjastanud. Kuigi hageja tegi ettepaneku lepingu muutmiseks, ei edastanud ta kostjale juba enda poolt allkirjastatud lepingut, vaid pidi selle lisa 2 jõustumiseks allkirjastama pärast kostjalt allkirjastatud lepingu tagasisaamist, mida ta aga ei teinud.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et selliselt lepingu lisa sõlmimise ettepaneku tegemine ning selle hiljem allkirjastamata jätmine ei ole käsitatav hea usu vastase käitumisena, kuna hageja pidi nõuete aegumise vältimiseks esitama hagi 31.12.2022. Kuigi hageja ei viidanud oma 28.12.2022 e-kirjas, et ettepanek kehtib vaid lühiajaliselt (kuni 31.12.2022), siis ei saanud kostja olla teadmatuses sellest, millal tema vastu olev nõue aegub. Ka ei olnud hagejal kohustust esitada kostjale ettepanek laenu ja intresside tasumise tähtaja pikendamiseks. 28.12.2022 seisuga oli kostja (lisas 1 kokku lepitud tähtaegade järgi) juba pikalt tasumisega viivituses ning hageja oleks võinud ka kohe kohtusse pöörduda. Seega ei ole alust pidada hageja käitumist tema poolt välja pakutud lepingu lisa sõlmimata jätmisel hea usu vastaseks.
43.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et käesoleval juhul ei ole alust pidada ka viivise nõudmist hea usu vastaseks. Nimelt võib viivisenõude maksmapanek olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui võlausaldaja on loonud võlgnikule oma käitumisega mulje, et ta ei kavatse nõuet maksma panna. Riigikohus on leidnud, et hea usu põhimõttega võib olla vastuolus nii lepinguline kui ka seadusjärgne viivisenõue (RKTKo 17.06.2009, 3-2-1-70-09, p 13; RKTKo 15.01.2010, 3-2-1-132-09, p 12). Siiski saab Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (nt RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200, p 43; RKTKo 13.04.2013, 32-1-43-13, p 15; RKTKo 15.01.2010, 3-2-1-132-09, p 12; RKTKo 17.06.2009, 3-2-1-70-09, p 15). Kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et käesoleval juhul on viivise nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja ei ole väitnud, et hageja jättis talle mulje, et viivisenõudest on loobutud, vaid tugines üksnes sellele, et lisa 2 sõlmimise tõttu ei olnud põhinõue hagiavalduse esitamise ajal veel sissenõutav.
44.Kuna viivise vähendamise nõuet (VÕS § 113 lg 8) kostja esitanud ei ole ja kohus ei või viivist alandada omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt nt RKTKo 10.10.2012, 32-1-82-12, p 18), siis puudub ringkonnakohtul käesolevas asjas alus ka viivise vähendamiseks.
45.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud etteheitele, et maakohus oli poolte kompromissile suunamisel passiivne, märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole menetlusõiguse normide rikkumisega, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohus ei saa kohustada pooli kompromissi sõlmima, kui pooled seda teha ei soovi. Samas on pooltel alati võimalik sõlmida
2-22-7052 kompromiss ise. Ringkonnakohus andis käesolevas asjas pooltele tähtaja kompromissi arutamiseks ja sõlmimiseks, kuid pooled esitasid kohtu antud tähtajaks selle asemel oma viimased seisukohad. Seega ei olnud pooled altid ka ringkonnakohtus kompromissi sõlmima.
46.Mis puudutab kostja 21.10.2024 viimase seisukoha viiteid kostja saneerimismenetlusele (tsiviilasi nr 2-23-5395) ja sellele, et hageja ei ole seal saneerimiskavale vastuväiteid esitanud, siis on ringkonnakohus juba eespool märkinud, et tegemist oli uue asjaoluga, millele kostja oma apellatsioonkaebuses ei tuginenud. Kuna käesolev menetlus ei ole peatatud tsiviilasjas nr 2-23-5395 saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, ei oleks saneerimismenetlusega seotud asjaolud ka käesoleva asja lahendamise seisukohast asjakohased (TsMS § 238 lg 1, SanS § 11 lg 1p 3).
47.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamiseks.
48.Kuna ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda, siis puudub alus ka menetluskulude jaotuse muutmiseks. Hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust kostja vaidlustanud ei ole, mistõttu ringkonnakohus neid omal algatusel ei hinda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine apellatsiooniastmes
49.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
siis
jäävad
50.Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse maakohtus, seega teeb ringkonnakohus seda ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulude osas (TsMS § 174 lg 3).
51.Hageja 21.10.2024 menetluskulude nimekirja ja lisadokumentide (tlk 93–96) kohaselt on talle osutatud õigusabi 2 tunni ja 30 minuti ulatuses ja see hõlmab järgmisi toiminguid: apellatsiooni menetlusdokumentidega tutvumine ja edastamine kliendile 15 minutit; kliendiga nõupidamine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 1 tund 55 minutit ning kompromissi sõlmimise ettepanekuga tutvumine 20 minutit. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 366 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Osutatud õigusabi tunnihind on 120 eurot koos käibemaksuga. Kostja hageja kulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
52.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on juristi tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) kooskõlas ajakohase praktikaga, samuti on ajaarvestuses nimetatud toimingud ja nende ajaline maht (kokku 2 tundi ja 30 minutit) põhjendatud ja mõistlik.
53.Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 366 eurot (koos käibemaksuga).
kasuks
välja
54.Vastavalt hageja taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1) ja määrab, et hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja Rebala Grupp OÜ arveldusarvele nr EE022200001120027535 AS-is Swedbank.
2-22-7052 (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.