OÜ REBALA GRUPP hagi aktsiaselts Smakus vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
41 891,66 eurot Hageja: OÜ REBALA GRUPP (registrikood 10096573)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: jurist Neeme Sild, e-post: [email protected] Kostja: aktsiaselts Smakus (registrikood 10059750), asukoht Fosforiidi tn 2, 74114 Maardu, e-post: [email protected] Kostja seaduslikud esindajad: juhatuse liige V. V. (isikukood xxxx) ja prokurist T. A. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood 10096573) kasuks välja tagasi maksmata laen 25 000 eurot.
Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood 10096573) kasuks välja tasumata intressid 10 271,36 eurot.
Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood 10096573) kasuks välja viivis 6 620,30 eurot ja alates 01.01.2023 kuni laenu tagasimaksmiseni edasiulatuv viivis põhinõudelt (25 000 eurot) 8% aastas, millele lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 3 206,80 eurot.
Määrata menetluskulude tasumise osas kindlaks otsuse täitmise kord ja määrata, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja arveldusarvele nr xxxx AS-s Xxxx.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule hagis järgnevad nõuded (15.03.2023 täpsustatud hagi, tlk 32-34), milles hageja palub kohtul:
mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood 10096573) kasuks välja tagasi maksmata laen 25 000 eurot;
mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood 10096573) kasuks välja tasumata intressid 10 271,36 eurot;
mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood 10096573) kasuks välja viivis 6 620,30 eurot ja alates 01.01.2023 kuni laenu tagasimaksmiseni edasiulatuv viivis põhinõudelt (25 000 eurot) 8% aastas, millele lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.02.2016 laenulepingu nr xxxx, millega hageja andis kostjale laenu 25 000 eurot intressiga 1,1% kuus (13,2 % aastas) ning laenu tagasimaksmise ja intresside tasumise tähtajaga 01.09.2016. Laen kanti kostja pangakontole üle 29.02.2016. Kostja on raha kasutamise eest tasunud intressi 06.04.2016 summas 275 eurot, 30.06.2016 summas 500 eurot ja 12.07.2016 summas 275 eurot, kokku 1 050 eurot.
20.02.2019 on kostja seaduslik esindaja V. B. allkirjastanud hageja meeldetuletuse ja kooskõlastanud maksegraafiku. Samal kuupäeval sõlmiti ka laenulepingu nr xxxx lisa 1, millega muudeti laenulepingu tingimusi ja lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise lõpptähtaeg on 20.02.2020 ja kõikide kohustuste tasumine toimub vastavalt lisa 1 p-s 1 kokkulepitud maksegraafikule (alapunkt 1.4.) kogusummas 35 271,36 eurot ja intresside arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale (lepingu lisa 1 p 2.1).
Intressinõude osas lähtub hageja laenulepingu lisas 1 poolte vahel kokku lepitud intresside summast, mis koosneb ajatatud intressist 8 448 eurot ja graafikujärgsest tasumata intressist 1 823,36 eurot. Hageja esitab kostja vastu tasumata intressi nõude kogusummas 10 271,36 eurot, milles tasumises hageja ja kostja on kokkuleppe saavutanud.
Kostja ei ole kokkulepitud tähtaegade jooksul laenulepingut laenu tagasimaksmise ja intresside tasumise osas täitnud ja tema rahalised kohustused hageja ees seoses kokkulepitud maksetähtaegade möödumisega on muutunud sissenõutavaks.
VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on laenu perioodil 0,00%. Laenulepingu nr xxxx lisa 1 punktis 1 kokkulepitud maksegraafiku alusel tehtud arvutuste järgi on hageja nõue viivitusintressi (viivise) osas 6 620,30 eurot, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt soovib.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda
selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitab vastava nõude. Kostja vastuväited hagile
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Vaidlus puudub poolte vahel järgmistes asjaoludes.
10.Pooled sõlmisid 29.02.2016 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 25 000 eurot.
11.Kostja on raha kasutamise eest tasunud hagejale intressi vastavalt 06.04.2016 summas 275 eurot, 30.06.2016 summas 500 eurot ja 12.07.2016 summas 275 eurot, kokku 1 100 eurot.
12.20.02.2019 on kostja tolleaegne seaduslik esindaja V. B. allkirjastanud hageja meeldetuletuse ja kooskõlastanud maksegraafiku. Samal kuupäeval sõlmiti ka laenulepingu nr xxxx lisa 1, millega muudeti laenulepingu tingimusi ja lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise lõpptähtajaks on 20.02.2020 ja kõikide kohustuste tasumine toimub vastavalt lisa 1 p-s 1.4. kokkulepitud maksegraafikule kogusummas 35 271,36 eurot ning intresside arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale (lisa 1 p 2.1).
13.Kostjal on 31.12.2022 seisuga OÜ Rebala Grupp ees järgmised rahalised kohustused: tagastamata laen 25 000 eurot ja tagastamata laenuintress 21 460 eurot.
14.Kostja on seisukohal, et pooled on sõlminud 28.12.2022 kokkuleppe, millega pikendati laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023, seega ei ole nõude täieliku tasumise tähtaeg veel saabunud ning haginõue ei ole hetkel sissenõutav.
15.28.12.2022 edastas hageja lepinguline esindaja kostjale allkirjastamiseks lepingu lisa nr 2, millega pikendati laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023. Pooled olid saavutanud läbirääkimiste teel kokkuleppe laenu tagasimakse tähtaja pikendamiseks (laenulepingu lisa p 4.1).
16.Kuivõrd vahepeal oli muutunud ettevõtte juhatus, soovis uus juhatus kontrollida võlgnevuse kujunemist ja tagastamata laenu saldot ning tutvuda laenulepingu dokumentidega. Laenulepingu lisa allkirjastati juhatuse liikme poolt peale kontrollimist 03.01.2023 ja edastati hagejale. 04.01.2023 vastas hageja lepinguline esindaja, et lepingu lisa ei allkirjastata ning hageja on 31.12.2022 esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse ja viiviste nõudes.
17.Laenulepingule ei kehti seadusest tulenevad vorminõuded. Vormivabaduse põhimõtte kohaselt on pooltel õigus lepingu vorm ise valida. See tähendab, et võlasuhe poolte vahel tekib tavaliselt juba nendevahelise kokkuleppega ja nad ei pea juhinduma kindlatest vormivõi muudest nõuetest. Vormivabadus laieneb lisaks lepingu sõlmimisele lepingu muutmisele, lõpetamisele, kokkulepetele tagatiste ja kõrvalkohustuste kohta ning nõude loovutamisele ja võla ülevõtmisele. Poolte vaheline laenuleping ei sätesta kokkulepitud vorminõudeid, seega saab lugeda hageja poolt allkirjastamiseks saadetud laenulepingu lisa vormikohaseks kokkuleppeks laenu tagasimakse tähtaja pikendamiseks.
18.Ühtlasi, hageja käitumine, kus kostjale esitatakse laenulepingu lisa allkirjastamiseks ning samal ajal esitatakse võlgnevuse nõudes hagi maakohtule ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostjal on mulje, et hageja leppis kostjaga suusõnaliselt kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises ja esitas lepingu lisa allkirjastamiseks ainult eesmärgiga saada kostjalt deklaratiivset võlatunnistust, vältimaks nõude aegumist. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei edastanud kostjale selgesõnalist nõuet lepingu lisa allkirjastamiseks enne aastavahetust (31.12.2022), seega ei saa hageja tugineda kokkuleppe mitte sõlmimisele, seoses kostja poolt lepingu lisa allkirjastamisega hilinenult
(03.01.2023).
19.Eelpool toodust tulenevalt on kostja seisukohal, et pooled on kehtivalt sõlminud kokkuleppe laenulepingust tuleneva võlgnevuse tagastamise tähtaja pikendamiseks ning käesoleval hetkel ei ole hageja nõue sissenõutav, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Kuivõrd kohustuse tähtaeg ei ole saabunud, on alusetu ka hageja viivisnõue. Kohtuotsuse põhjendused Lepingu sõlmimine
20.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 29.02.2016 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 25 000 eurot. Antud asjaolu on tõendatud dokumentaalse tõendiga (vt laenuleping, tlk 4), kuid kostja on selle väite ka omaks võtnud.
22.Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et 20.02.2019 on kostja tolleaegne seaduslik esindaja V. B. allkirjastanud hageja meeldetuletuse ja kooskõlastanud maksegraafiku. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et samal kuupäeval sõlmiti ka laenulepingu nr xxxx lisa 1, millega muudeti laenulepingu tingimusi ja lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise lõpptähtajaks on 20.02.2020 ja kõikide kohustuste tasumine toimub vastavalt lisa 1 p-s 1.4. kokkulepitud maksegraafikule kogusummas 35 271,36 eurot ning intresside arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale (laenulepingu lisa 1 p 2.1).
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad on sõlminud 03.01.2023 laenu osas täiendava kokkuleppe ja laenulepingu tingimusi muutnud. Nimelt, 28.12.2022 edastas hageja lepinguline esindaja kostjale allkirjastamiseks lepingu lisa nr 2, millega sooviti pikendada laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023 (tlk 42-44). Kostja allkirjastas talle edastatud lepingu lisa 03.01.2023 ja edastas selle samal kuupäeval hagejale (tlk 44). Kostja on seisukohal, et sellega oli lepingu lisa sõlmitud. Hageja leiab, et vorminõude rikkumise tõttu jäi leping sõlmimata. Kohus osundab TsÜS § 77 lg-le 2, mis sätestab, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Poolte vahel 29.02.2016 sõlmitud algse laenulepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud, et lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisadena (vt tlk 4). Kohtu hinnangul on pooled seega kirjalikus vormis kokku leppinud ja lepingu muudatused, mis on vormistatud muus vormis, ei ole pooltele siduvad.
24.Kohus leiab, et kohtusse pöördumine võlgnevuse sissenõudmiseks (sealjuures vahetult enne aegumistähtaega), olles vahetult enne seda edastanud allkirjastamiseks laenulepingu lisa, ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. See ei too kaasa olukorda, kus kohus saaks lugeda 03.01.2023 kostja poolt allkirjastatud laenulepingu lisa kehtivaks.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled 03.01.2023 lepingut kehtivalt ei muutnud. Kohus lähtub seega asja lahendades poolte vahel algselt 29.02.2016 sõlmitud lepingust (tlk 4), 20.02.2019 allkirjastatud maksegraafiku kokkuleppest/võlatunnistusest ja 20.02.2019 sõlmitud laenulepingu muutmise kokkuleppest/lisast 1 (tlk 8).
26.Hageja rahalised nõuded kostja vastu ei ole aegunud. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega on hagi esitatud enne nõuete aegumist. Põhinõue
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas põhinõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 76 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Laenulepingu lisa 1 p 1.2 kohaselt lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise lõpptähtajaks on 20.02.2020. Seega on võlgnevus muutunud sissenõutavaks.
28.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud põhivõlgnevust 25 000 eurot. Kostja on selle asjaolu omaks võtnud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja on põhinõude täitmise kohustust rikkunud, siis kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja mõistab selle kostjalt välja. Kõrvalnõuded
29.Hageja nõuab kostjalt viivise ja intressi tasumist.
30.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on algses lepingus (tlk 4) kokku leppinud, et kostja tasub laenult intressi 1,1% kuus (13,2 % aastas). 20.02.2019 sõlmitud laenulepingu lisas 1 on pooled intressides kuni 20.02.2020 kokku leppinud kindla summana – jooksev intress kokku 1 823,36 eurot ja ajatatud intress kokku 8 448 eurot, kokku 10 271,36 eurot (vt tlk 8). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks selle summa hagejale tasunud. Pooled on 20.02.2019 sõlmitud laenulepingu lisas 1 kokku leppinud, et intresside tasumise lõpptähtaeg on 20.02.2020. Intressinõue on seega sissenõutavaks muutunud ja kohus rahuldab vastava nõude.
31.Täiendavalt nõuab hageja viivise tasumist. VÕS § 101 p-s 6 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral saab nõuda viivist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivitusintressi (viivise) arvestamisel on lähtutud VÕS § 113 lg 6 sätestatud piirangust, viivis on arvestatud üksnes tagasi maksmata laenu põhisummalt ning arvestatud maksegraafiku järgse maksepäeva langemisega nädalavahetusele või riiklikule pühale. Alates 01.01.2023 on viivitusintressi (viivise) suuruseks 8% aastas tasumata laenu summalt, millele lisandub alates 01.01.2023 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.
32.Hageja on viiviseid arvestanud laenulepingu lisa 1 p-s 1 kokkulepitud maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvatelt põhivõlgnevuse summadelt seadusjärgses määras ja esitanud viivisearvestused tabeli kujul (tlk 33). Kohus on hageja arvutusi kontrollinud ja need on korrektsed. Kostja on kohustatud tasuma põhivõlgnevuse graafikujärgsetelt maksetelt perioodi eest 21.03.2019 – 31.12.2022 viivist kokku 6 620,30 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on ülal märgitud ulatuses põhjendatud ja rahuldab selle.
33.Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude alates 01.01.2023. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab välja viivise põhinõudelt alates 01.01.2023
seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
35.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas koos hagiga kohtule enda menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1 540 eurot ja õigusabikulu 1 666,80 eurot.
36.Kohus leiab, et riigilõivu kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt välja.
37.Esindaja tunnitasu suurus (120 eurot tunnis) on mõistlik. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
38.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1 540 + 1 666,80 = 3 206,80 eurot.
39.Hageja on palunud menetluskulude tasumise osas kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja määrata, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja arveldusarvele nr xxxx AS-s Xxxx. Kohus rahuldab taotluse ja määrab vastava otsuse täitmise korra menetluskulude osas kindlaks.
40.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.