Tartu Maakohus 24. september 2026, Viljandi kohtumaja 1-26-5960 (26261000814)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Aivar Hint Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Jüri Mäekivi süüdistuses KarS § 424 lg 1, KarS § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Süüdistatav
abiprokurör Valdo Gerassimov Jüri Mäekivi (isikukood: 38106095228; elukoht: XXX ; viibimiskoht: Tartu Vangla; töökoht või õppeasutus: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud, viimati: 11.04.2024.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 4231 järgi 11 kuu vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega kandmata karistus. Liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust, milline asendati 690 tunni üldkasuliku tööga 2 aasta jooksul. 14.08.2025.a. kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele. 16.06.2026.a. kohtumäärusega vabastati karistuse kandmisest enne tähtaega. Karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 8 päeva vangistust; tõkend: vahistamine 21.07.2026.a., kahtlustatavana kinni peetud 20.07.2026)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamine, s.o 20.07.2026.
lugeda
Jüri
Mäekivi
kahtlustatavana
Jüri Mäekivile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Süüdistus Jüri Mäekivi süüdistatakse selles, et tema 20.07.2026 kella 01:55 ajal juhtis Valga maakonnas Valga linnas Kungla tn 37b juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,82 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE NR. ARLK-0025. Jüri Mäekivi rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Jüri Mäekivi toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Lisaks süüdistatakse Jüri Mäekivi selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 11.04.2024 otsusega nr 1-24-1725 KarS § 423 1 järgi ning olles katseajal (02.07.2026-01.01.2027) juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 20.07.2026 kella 01:55 ajal Valga maakond Valga linn Kungla tn 37b juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Jüri Mäekivi rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani Jüri Mäekivi toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 424 lg 1 ja KarS § 423 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 11.04.2024.a. kohtuotsusega 1-24-1725 Jüri Mäekivile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, milleks on 5 kuud ja 8 päeva vangistust. Seega mõista Jüri Mäekivile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 20.07.2026.a. s.o. alates Jüri Mäekivi kahtlustatavana kinnipidamisest käesolevas menetluses. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Jüri Mäekivi kaitsja esinemise eest
kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 341 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Jüri Mäekivile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1760 eurot, s.h sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 341 eurot. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale Jüri Mäekivile kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.