Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. november 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-107481
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi Eleriin Kursi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
15 eurot 29 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. juuni 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (kostja):
XXXXXXXXXXXX)
Eleriin
Kurs
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 10. juuni 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 19. aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagi Eleriin Kursi (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 40 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivise 11 eurot 91 senti ning viivise leppetrahvilt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 12. veebruaril 2021 sõiduauto registreerimismärgiga XXXXXX Kalevi tn 1 kinnistul asuvas parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja määras kostjale leppetrahvi 40 eurot tasumise tähtajaga 26. veebruar 2021. Kostja leppetrahvi ei tasunud. Hageja esitas 21. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 79 euro 54 sendi saamiseks. Kostja esitas 5. märtsil 2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt on kostja võlgnevuse tasunud. Seoses vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule. Hageja selgitas 27. mai 2024 seisukohas kohtule, et kostja tasus hagejale 5. märtsil 2024 56 eurot. Hageja arvestas tasutu põhinõude (40 eurot), viivise (11 eurot 91 senti) ja 4 euro 9 sendi ulatuses sissenõudmiskulude katteks. Hageja palus seetõttu kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud 15 eurot 91 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et tal ei ole hageja ees võlgnevusi. Kostja tasus võlgnevuse pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 10. juuni 2024 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1). Maakohus leidis, et hageja on esitanud hagiavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks nõudes, mille kostja enne hagiavalduse esitamist tasus. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejal puudub leppetrahvist nr 0256009897 tulenev nõue kostja vastu, sest kostja tasus võlgnevuse 5. märtsil 2024.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21. veebruaril 2024 ning kostja tasus võlgnevuse osaliselt 5. märtsil 2024, st peale hagi esitamist. Kuna kostja tasus võlgnevuse osaliselt, oli hagejal endiselt õigus nõuda võlgnevuse jäägi tasumist. Samuti on hagejal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist. Hagi tuleks rahuldada osaliselt – osas, mille kostja jättis tasumata. Menetluse kestel osaliselt tasutud nõue ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Hagiavalduses on ekslikult arvestatud viivist kuni hagiavalduse esitamiseni. Korrektse viivise arvutuskäigu kohaselt on viivised perioodil 27. veebruar 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni 5. märtsil 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 11 eurot 29 senti. Kostja tasus 56 eurot, millest hageja arvestas 40 eurot põhiosa, 11 eurot 29 senti viivise ja 4 eurot 71 senti sissenõudmiskulude katteks. Kostja jättis tasumata sissenõudmiskulud 15 eurot 29 senti. Maakohus rikkus kohtuotsuse tegemisel TsMS § 174 lg-t 1, jättes menetluskulud hageja kanda. Hageja nõudis kostjalt võlgnevust põhjendatult, seega ei saanud kohus jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude hageja kanda jätmist.
vastu
ja
taotleb
selle
rahuldamata
ning
Kostja hüvitas nõude enne hagimenetlust maksekäsu kiirmenetluses. Hageja ei toimetanud kostjale enne maksekäsu kiirmenetlust kätte teateid selle kohta, et hagejal on kostja vastu nõue. Veebilehel, kuhu kostja suunati, oli võlgnevuseks märgitud 56 eurot ning kostja tasus nimetatud ulatuses 5. märtsil 2024 AS-le ÜHISTEENUSED. Hagis soovis hageja juba tasutud nõude täiendavat tasumist. Kostjal ei ole kohustust tasuda lepingulist nõuet topelt. Seega on kohus jätnud õigesti haginõude rahuldamata. Hageja tekitas sellega endale ise hagi- ja apellatsioonimenetluses täiendavat kahju. Hageja ei ole tõendanud, et nõue ületab 56 eurot. Hageja nõudis sissenõudmiskulusid 20 eurot – 30. märtsi 2022 tasulise meeldetuletuskirja eest 15 eurot ning 27. detsembri 2023 tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Need kulud ei ole põhjendatud. Samuti sisaldavad kirjad ebaõiget informatsiooni. Kirjade kohaselt oli 12. veebruaril 2022 nõue 73 eurot 47 senti ning 27. detsembril 2023 80 eurot 33 senti, seega suurem kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Vaatamata ringkonnakohtu nõudele, ei täpsustanud hageja, kui suur on hageja nõue, mille rahuldamist ta ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamise korral taotleb. Hageja muutis maakohtu menetluses 27. mai 2024 seisukohas oma nõuet, paludes mõista hageja kasuks kostjalt välja vaid sissenõudmiskulud 15 eurot 91 senti. Hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks, kuid kohtul tuleb võtta selle kohta selge seisukoht enne lõpplahendi tegemist kas või juba menetlusosalise menetlusliku positsiooni selguse huvides (vt selle kohta Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9613, p 19). (p 13).
Kuigi hageja kasutab õigusteadmistega esindajat, ei selgitanud hageja, kas ta soovib hagist osaliselt loobuda või hagi osaliselt tagasi võtta. Samuti ei võtnud maakohus nõude vähendamise kohta seisukohta lahendis ega teinud määrust menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta. Apellatsioonkaebuses täpsustas hageja, et kostjal on tasumata sissenõudmiskulud 15 eurot 29 senti. Hageja märkis samas, et hagi tuleks rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et hageja on siiski väljendanud tahet, et hagi menetletakse sissenõudmiskulude 15 euro 29 sendi ulatuses ja ringkonnakohus loeb selle haginõude suuruseks.
8.Hageja tugines apellatsioonkaebuses asjaolule, et kostja tasus võlgnevuse osaliselt. Hageja hinnangul ei ole kostja tasunud sissenõudmiskulu 15 eurot 29 senti. Kostja esitas sissenõudmiskuludele apellatsioonimenetluses vastuväite. Kostja hinnangul ei ole hageja sissenõudmiskulusid tõendanud.
9.Kuna kostja nõustus juba maksekäsu kiirmenetluses leppetrahvi 40 euro tasumisega ega ole leppetrahvi vaidlustanud, lähtub ringkonnakohus sellest, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja rikkus parkimisnõudeid. Kuna leppetrahvi nõuet ei vaidlustatud, on põhjendatud ka leppetrahvi tasumisega viivitamisest tulenevad viivised. Ringkonnakohus lahendab seega vaid küsimust, kas hageja sissenõudmiskulu kostjalt väljamõistmiseks on alus.
10.Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (TsMS § 652 lg 3 p 1). Maakohus jättis hageja esitatud tõendi, meeldetuletuskirjade koopiad, põhjendamatult tähelepanuta. Seetõttu hindab ringkonnakohus maakohtu hindamata jäetud tõendit.
11.Maakohus ei käsitlenud sissenõudmisekulude põhjendatust sisuliselt ega hinnanud sissenõudmiskulude tõendamiseks esitatud tõendit. Samuti ei esitanud kostja maakohtus sissenõudmiskuludele vastuväiteid. Apellatsioonkaebuse vastuses väitis kostja, et sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudmiskulude hüvitise tasuliste meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib juhul, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja kostjale meeldetuletuskirjade saatmist tõendanud. Hageja tõi hagiavalduses sissenõudmiskulude põhjendusena välja 30. märtsil 2022 esimese tasulise kirja saatmise hinnaga 15 eurot ning 27. detsembril 2023 teise tasulise kirja saatmise hinnaga 5 eurot. Hageja tõendab kirjade saatmist koopiaga meeldetuletuskirjadest (dtl 52–54). Kostja esitas vastuväite, et ei ole selliseid kirju oma postkasti saanud. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Siiski kohaldatakse võlausaldaja kasuks ka TsÜS-i § 70, mille järgi isegi kui kirja edastamisel esineb viivitus või see läheb edastamisel kaotsi, loetakse kiri kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, P. Varul, I, Kull jt, Tallinn 2016, lk 580.) Riigikohus on leidnud, et dokumendist, millel on küll märgitud kostja õige aadress, ei saa järeldada seda, et see dokument on ka toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses. Kostja ei pea tõendama negatiivset asjaolu, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada (RKTKm 02.05.2012, 3-2-1-5012, p 14).
Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda digitaalsed koopiad meeldetuletuskirjadest kirjade kostjale saatmist. Dokumentaalse tõendi metaandmete kohaselt loodi tõend 19. aprillil 2024, st hagiavalduse kohtusse esitamise päeval. Meeldetuletuskirjade koopiast ei nähtu, kas ja millal kirjad kostjale välja saadeti. Saatmise tõendina on esitatud vaid meeldetuletuskirjad kostja rahvastikuregistrisse märgitud aadressiga. Sellest ei saa järeldada, et meeldetuletuskirjad on kostjani toimetatud TsMS § 69 lg 3 alusel. Meeldetuletuskirjade kättesaamist ei saa tuvastada ka TsÜS § 70 alusel, sest hageja ei ole meeldetuletuskirjade saatmist tõendanud.
13.Kostja esitas meeldetuletuskirjadele vastuväite ka seoses nende sisuga. Kostja viitab asjaolule, et kirjad sisaldavad ebaõiget informatsiooni – 27. detsembri 2023 kirjas on nõue 80 eurot 33 senti, st suurem kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue. Ringkonnakohtu hinnangul on meeldetuletuskirjade sisu vastuoluline. Juba väidetavas 30. märtsi 2022 kirjas on märgitud, et hageja tegi võla sissenõudmiseks kulutusi 30 eurot. Kirja sõnastusest nähtub, et kulutused tehti enne kirja saatmist. Hagis toob hageja sissenõudmiskuludena alusena välja
30.märtsi 2022 kirja saatmise hinnaga 15 eurot ning 27. detsembri 2023 kirja saatmise hinnaga 5 eurot. Ka hageja enda õigusliku käsitluse kohaselt oleks hageja nõudnud kirjades sissenõudmiskulusid suuremas ulatuses kui VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 lubatud.
14.Hageja käitus vastuoluliselt ka kohtumenetluses. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, et on võlgnevuse tasunud. Kohtu päringule võlgnevuse tasumise kohta vastas hageja, et laekumisi ei ole toimunud. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetlusse üleminekul esitas hageja nõude täies ulatuses. Alles pärast maakohtu järjekordset päringut tunnistas hageja 27. mai 2024 seisukohas, et kostja on võlgnevuse katteks 5. märtsil 2024 hagejale tasunud 56 eurot.
15.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonmenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjal puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.