2-23-142146/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Mõista Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D.’ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (1606,41 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Naval Baltic Service OÜ (kostja I või laenusaaja) sõlmisid 16.01.2023. a laenulepingu nr xxxx (laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 6000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 16.01.2023. a. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige Y. D. (kostja II) sõlmisid 16.01.2023. a laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx (käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 12 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 16.01.2025. a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 13.09.2023. a. 21.09.2023. a sõlmisid laenuandja ja Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku summas 8063,63 eurot, millest põhinõue moodustab 5723,63 eurot, intress 1305,46 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1034,54 eurot. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 8086,63 eurot, millest põhinõue moodustab 5723,63 eurot, intress

2-23-142146 1305,46 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1034,54 eurot ning täiendav viivis 0,2 % põhinõude (5723,63 eurot) tasumata osalt päevas alates 01.12.2023. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3936,37 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 07.01.2024 vastuses hagile märkisid kostjad, et firma oli majanduslikult raskes olukorras ja pank ei saanud laenu anda. Laenu taotlemine oli vajalik abinõu ettevõtte päästmiseks ja töö jätkamiseks. Kostjad on valmis Credit Invest OÜ-le põhiosa laenust mõistliku intressiga tagasi maksma. Samas taotlesid kostjad korraldada asjas istung. Kohus määras asjas kohtuistungi toimumise ajaks 31.10.2024. Kohus saatis kostjatele kohtukutse istungile 02.10, 14.10 ja 16.10.2024 elektronposti aadressidele [email protected] ja xxxx, millelt kostjad on kohtuga menetluse käigus suhelnud ning millest esimesena märgitud aadress on kantud Äriregistrisse kostja I e-posti aadressina. Samuti saadeti kutse kohtuistungile veel aadressidel xxxx ja xxxx ning tähtsaadetisena kostja I registrisse kantud aadressile Paavli tn 5/1, Tallinn, millelt tagastati kohtule, kuna saaja ei viibinud kohal. Asjas toimus kohtuistung 31.10.2024. Kostjad istungile ei ilmunud. Kostjate esindaja saatis 31.10.2024 kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks ja juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks istungit edasi lükata, taotles vaadata asi läbi sisuliselt kostjate kohalolekuta. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 3 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjad ei ilmunud istungile (TsMS § 413 lg 1). Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt TsMS § 413 lg 3 toodud takistusi tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjad on istungile kutsutud õigel ajal ja piisava etteteatamisega. Kohus ei loe põhjendatuks istungi toimumise päeval esitatud kostjate esindaja taotlust, kuivõrd kostjatel oli piisavalt aega esitada vastav taotlus juba varasemalt ning kohtuistung määrati asjas ainult põhjusel, et kostjad kohtuistungit soovisid. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. TsMS) § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning märgib otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS §

2-23-142146 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja nõue on selles toodud asjaoludega õiguslikult VÕS § 76 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 145 lg 1, VÕS § 65 lg 1, VÕS § 164 lg 1 ja VÕS §