Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2026, Pärnu Kohtuasi
A.L maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/võlgnik: A.L (isikukood XXX) Võlgniku usaldusisik: E.Q
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja A.L pankrot 15.10.2026 kell 11.00 ja algatada A.L kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada E.Q A.L usaldusisiku ülesannetest.
3.Nimetada A.L pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid, Tondi 51, 11316, Tallinn, e-post [email protected]).
4.Määrata A.L võlausaldajate esimene üldkoosolek 03.11.2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas Kuninga 22, Pärnu.
5.Kohustada võlgniku A.L-i ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 03.11.2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas, Kuninga 22, Pärnu. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. A.L ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
6.Pankrotimenetluse lõpuni täidab A.L kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande
14.oktoobriks, esimene aruanne esitada 14.10.2027.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.A.L võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
14.Jätta menetluskulud võlgniku A.L kanda ning anda A.L-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks.
15.Määrata usaldusisiku E.Q tasuks 462,00 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Usaldusisiku tasu summas 462,00 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summa tuleb kanda Murussaare Consulting OÜ (registrikood 16960570) arveldusarvele nr EE551010220301957224, mille kaudu usaldusisik E.Q tegutseb.
16.Võlgnik A.L on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:
16.1.tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
16.2.viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,
16.3.samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile.
19.Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad esitada määruskaebuse usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Asjaolud
1.A.L (avaldaja, võlgnik) esitas 13.07.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.Kohus kuulas võlgniku ära 25.08.2026. Ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse eeldusi. Võlgnik selgitas, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus võttis 26.08.2026 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks E.Q .
4.26.09.2026 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ning kuulutada välja A.L pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik tuvastas, et kinnistusregistri andmetel võlgnikul kinnistud puuduvad ning transpordiameti andmetel võlgnikul sõidukid puuduvad. Muu vara puudub. Võlgnik on alates 01.05.2026 arvel Eesti Töötukassas. Tema sissetulekuks on töötutoetus. Ta on väga huvitatud tööle saamisest ning tegeleb aktiivselt tööotsinguga. Ta on kandideerinud viie kuu jooksul kuueteistkümnele ametikohale (kaubandus, sotsiaalhoolekanne, tööstus), kuid siiani ei ole tööd leidnud. Viimane eitav vastus tuli vahetult enne aruande esitamist 24.09.2026. Võlgnik osaleb Töötukassa poolt korraldatud eesti keele kursusel. Kuigi ta saab eesti keelest aru ja oskab ennast eesti keeles väljendada, on tema hinnangul see üheks tööle saamise takistuseks. Võlgnikul on 12 võlanõuet 10 võlausaldaja ees. Kokku on eeldatavaid võlanõudeid summas 14 795,07 eurot, sh põhivõlgnevused 14 438,04 eurot. Bigbank AS ja Swedbank AS esitasid menetlusse ümberarvestatud nõuded. Selles etapis ei ole usaldusisik kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist, kuid esmasel hindamisel ei ole kõik võlausaldajad seda teinud. Võlgniku laenukoormus on aastate jooksul järk-järgult kasvanud. Võlgnikul oli püsiv töökoht ja regulaarne sissetulek ning ülalpeetavaid tal ei ole, mistõttu hindas ta oma võimet võetud kohustusi täita liiga optimistlikult. Võlgnik tunnistab, et elas üle oma võimete ega hinnanud laenude võtmisel piisavalt võimalikke tulevikuriske. Võlgnik täitis oma kohustusi korrektselt kuni 2026 kevadeni, mil ta jäi töötuks ja kaotas regulaarse sissetuleku. Esialgu püüdis ta laenumakseid tasuda isiklike asjade müügist saadud vahenditega, kuid selline lahendus ei olnud jätkusuutlik ning võlgnik pöördus võlanõustaja poole. Võlgnik on aktiivselt tööd otsinud, kuid ei ole ligikaudu viie kuu jooksul vaatamata
kandideerimistele tööle saanud. Võlgnik mõistab, et tekkinud olukorrale aitas kaasa ka tema varasem finantskäitumine ning on enda sõnul olukorda tõsiselt analüüsinud ning teinud vajalikud järeldused. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on XXXXXXXXXXXXXX Võlgnikul on keskharidus ning tema varasem töökogemus on peamiselt kaubanduse valdkonnas. Kuigi võlgniku vanust ja töövõimet arvestades on tema edaspidine tööle asumine võimalik ja eeldatav, ei anna käesoleval ajal teadaolevad asjaolud alust järeldada, et tema majanduslik olukord paraneks lähitulevikus sellisel määral, mis võimaldaks tal võlausaldajate nõudeid olulises ulatuses rahuldada. Võlgniku kohustuste kogusumma on ligikaudu 15 000 eurot. Võlgnikul puudub vara ning praegu ka regulaarne sissetulek. Isegi tööle asumise korral tuleb arvestada võlgniku haridust, senist töökogemust ja talle realistlikult kättesaadavate töökohtade eeldatavat töötasu. Seetõttu ei ole praeguste asjaolude põhjal alust eeldada sellise vaba sissetuleku tekkimist, mis võimaldaks võlgnikul mõistliku aja jooksul oma kohustusi võlausaldajate ees nõuetekohaselt täita. Võlgnik on avaldanud soovi oma võlad ümber kujundada. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgade ümberkujundamise menetlus käesoleval ajal siiski otstarbekas ega perspektiivikas, kuna võlgnikul puudub regulaarne sissetulek, mille alusel oleks võimalik koostada realistlik ja täidetav ümberkujundamiskava. Pelgalt võimalus, et võlgnik võib tulevikus tööle asuda, ei võimalda praegu piisava usaldusväärsusega hinnata tema tulevase sissetuleku suurust ega võlausaldajatele tehtavate maksete võimekust. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik seisukohal, et võlgnik A.L on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik palub kohtul kuulutada välja A.L pankrot ning algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt kuulutab kohus pärast pankrotiavalduse läbivaatamist võlgniku pankroti välja pankrotiseaduse §-s 31 sätestatu kohaselt.
7.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
8.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub A.L-il vara, mille arvelt saaks kohustuste mahtu märkimisväärselt vähendada. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku umbes 15 000 euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et A.L on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik A.L on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.
10.Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
11.PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 51 1 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
12.FiMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt kohus vabastab usaldusisiku tema ülesannetest, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja ei nimeta teda pankrotihalduriks. Kuivõrd usaldusisikul E.Q-l ei ole pankrotihalduri õigusi, tuleb ta usaldusisiku ülesannetest vabastada ning määrata pankrotihaldur.
13.Pankrotihaldur Kristjan Aava on andnud kohtule nõusoleku määrata end võlgniku A.L pankrotihalduriks ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristjan Aava on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
14.Kohus kuulutab võlgniku A.L pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kristjan Aava ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.
15.PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
16.PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
17.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
18.FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
19.Võlgnik A.L on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
20.Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
21.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
22.Pankrotihaldur Kristjan Aava andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Kristjan Aava määramisega usaldusisikuks.
23.Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristjan Aava on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
24.FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud
25.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse
läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).
26.FiMS § 54 lg 9 kohaselt võib kohus määrata usaldusisiku tasu ja hüvitatavad kulutused tasumiseks büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FiMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses määrata võlgniku taotlusel talle usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi TsMS § 183 lg-s 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub usaldusisiku tasu maksmiseks piisav vara või sissetulek.
27.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
28.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 189,2 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 66 eurot tunnis.
29.Usaldusisik palub määrata tasuks 462 eurot arvestusega 7 tundi ja 66 eurot tunnis. Tasule ei lisandu käibemaksu.
30.Kuna võlgniku varast ei jätku menetluses vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest.
31.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on asja lahendamiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on taotletav tunnitasu põhjendatud ning vastab usaldusisiku kutseoskustele. Tunnitasu 66 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga ning täidetud ülesannete sisu ja mahuga.
32.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
33.2026 on kuupalga alammääraks 946 eurot, millest 1/5 on 189,20 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
34.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
35.E.Q tegutseb usaldusisikuna Murussaare Consulting OÜ kaudu, mis ei ole käibemaksuseaduse tähenduses käibemaksukohustuslane. Seega ei lisandu tasule käibemaks.
36.Kohus leiab usaldusisiku aruandega tutvumise järel, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses maksta. Seetõttu hüvitatakse riigi vahenditest menetlusabi korras 462, eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu tuleb maksta FiMS § 54 lg 9 alusel usaldusisiku taotluse kohaselt büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord
37.FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja. FiMS § 8 lg 6 kohaselt võib menetluskulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse.
38.FiMS § 54 lg 11 kohaselt võivad usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.