Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-13333
Kohtuasi
X-i maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.11.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i 18.11.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 03.11.2025 määrus muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud X-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.1.Avalduse kohaselt ei võimalda avaldaja majanduslik seisund täita tal kõiki kohustusi senises mahus. Võlgnevused on valdavalt üle 10 aasta vanad. Avaldaja eesmärk on leida kokkulepe maksegraafikus vastavalt avaldaja sissetulekutele, intresside ja viiviste vähendamises ja vajadusel osalises võlgade kustutamises. Avaldaja palus kohtul algatada võlgade ümberkujundamise menetlus ja määrata sobivad tingimused, mis võimaldavad
2-25-13333 avaldajal täita kohustused osaliselt säilitades avaldajale elatusvahendid. Avaldaja on valmis tegema koostööd võlausaldajatega ja esitama kõik vajalikud dokumendid menetluse käigus.
2.Maakohus jättis 25.08.2025 määrusega avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama avaldus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 9 lg 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormil ning tooma avalduses välja FIMS § 11 lg 2 sätestatud andmed.
3.Avaldaja esitas avalduse täienduse 31.08.2025. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus keeldus 03.11.2025 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Maakohus selgitas, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 14 lg 1 p 1, § 19 lg 3 p 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.
4.2.Avaldaja ei toonud kohtule 31.08.2025 esitatud vormis esile oma sissetulekuid ega väljaminekuid, vormi p 9 lahtrid on täielikult täitmata. Avaldaja ei põhjendanud vormil maksejõuetusavalduse esitamise vajadust ega selgitanud makseraskusi ja nende põhjusi. Vormi lahtris 2 on märgitud vaid – võlgade ümberkujundamine.
4.3.Avaldajal puudub avaldusest nähtuvalt vara. Kohus kontrollis kinnistusraamatust, et avaldajale ei kuulu kinnisvara. Avaldusest nähtuvalt ei kuulu avaldajale ühtegi sõidukit ega finantsvara. Kohus kontrollis väärtpaberite keskregistrist, et avaldajale kuuluvad väärtpaberid. Kohus kontrollis liiklusregistrist, et avaldajale kuulub sõiduauto Mercedes-Benz (kaubik ehitusaastaga 1997). Sõidukile on seatud keelumärked kohtutäituri ning Maksu- ja Tolliameti poolt. Arvestades sõiduki ehitusaastat ja seatud keelumärkeid, ei ole sõiduki väärtus ilmselt suur või sõidukit ei pruugi enam alles olla. Kui tegemist oleks aga väärtusliku varaga, siis jättis avaldaja selle vara kohta andmed esitamata. Ebatäielike andmete esitamine vara kohta annab kohtule õiguse jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata (FIMS § 19 lg 3 p 1).
4.4.Avaldaja on avaldusest ja äriregistrist nähtuvalt Y OÜ ainuosanik. Avalda märgib oma netotöötasuks juhatajana 800 eurot kuus. Avaldaja ei ole avalduses märkinud oma väljaminekuid. Ei ole usutav, et avaldajal väljaminekud puuduvad.
4.5.Avaldaja ei ole avalduses põhjendanud maksejõuetusavalduse esitamise vajadust ega selgitanud makseraskusi ja nende põhjusi.
4.6.Pärnu Maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-13-16196 08.02.2024 määrusega avaldaja kohustustest vabastamise menetluse ja jättis avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Nimetatud määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2024 määrusega. Avaldaja ei teinud eeltoodud menetluses viie aastase aja jooksul võlausaldajatele väljamakseid. Ringkonnakohus nõustus sealses asjas maakohtuga, et avaldaja on oma kohustusi rikkunud süüliselt ning on olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes tähtaja möödumise ootamist. Ringkonnakohus jagas maakohtu kahtlust, et avaldaja ei esitanud õigeid andmeid oma
2-25-13333 sissetulekute kohta. Avaldaja ei olnud kohustustest vabastamise menetluses aktiivne ja kahjustas võlausaldajate huve. Arvestades avaldaja eelnevat käitumist ei ole usutav, et avaldaja oma 800 euro suuruse sissetulekuga suudaks käesolevas menetluses võlausaldajate nõudeid vähendama asuda. Ei ole usutav, et avaldajal ei ole ühtegi väljaminekut ja ta suudaks kogu igakuise sissetuleku panustada võlgnevuste vähendamiseks. Avaldaja ei ole avalduses toonud välja vastupidist.
4.7.Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks ning praegu rikuks menetluse algatamine ebaproportsionaalselt võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3).
4.8.Kuigi avaldaja esitas maksejõuetusavalduse selleks ettenähtud vormil, on ta olnud vähemalt raskelt hooletu oma vara ja kohustuste kohta andmete esitamisel jättes täitmata olulised lahtrid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta ja mootorsõiduki ja väärtpaberite olemasolu kohta. Avaldaja jättis olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole. Maksejõuetusavalduse vormidel on otsesõnu küsitud teavet sõidukite ja finantsvara kohta (p 6.2 ja 6.3), võlgniku sissetulekute ja väljaminekute kohta (p 9), ei ole vormil põhjendanud maksejõuetusavalduse esitamise vajadust ega selgitanud makseraskusi ja nende põhjusi (p 2).
4.9.Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud heas usus käituvatele võlgnikele ajutiste makseraskuste ületamiseks. Avaldaja ei ole käitunud heas usus ja tema makseraskused ei ole ajutised.
4.10.Avaldaja ei ole kõrvaldanud kõiki 25.08.2025 määruses osundatud puuduseid.
4.11.Lisaks ei ole avaldaja eesmärki võimalik saavutada, mistõttu on võlgniku taotlus perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4.12.Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldaja maksejõuetusavaldus menetlusse. Avaldaja palub määrata talle usaldusisiku, kes selgitab välja avaldaja varalise seisundi, mh avaldaja sissetulekud ja väljaminekud ning menetluse jätkamiseks vajalikud asjaolud.
5.1.Avaldaja väitel jättis maakohus ekslikult arvestamata FIMS § 4 lg-st 1 tuleneva põhimõtte, et menetlus tuleb läbi viia hagita menetluse reeglite järgi ning üldjuhul tuleb määrata usaldusisik. Kohus hindas ennatlikult avaldaja maksevõimet, kuigi füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on maksevõime selgitamine menetluses, mitte enne seda.
5.3.Maakohus hindas avaldaja varalist seisu ja maksevõimet ühekülgselt ja ekslikult.
5.4.Pankrotimenetluse asjaolud ei saa olla automaatseks aluseks käesoleva avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
2-25-13333
5.5.Maaohus rikkus selgitamiskohustust (TsMS § 477 lg 5). Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab ja muudab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Avaldaja on esitanud maksejõuetusavalduse, milles taotleb üksnes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õigesti maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) alusel. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtu määruse põhjendustega, et avaldaja ei esitanud õigeid ja täielikke andmeid oma varalise seisundi kohta (FIMS § 19 lg 3 p 1). Siiski muudab ja täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja maksejõuetusavalduses puudused esinesid (ebatäielik info andmine oma varalise seisundi kohta), on ringkonnakohus seisukohal, et avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks on eelkõige asjaolu, et avaldajal ei ole võimalik maksejõuetusavaldusega taotletavat eesmärki (võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist) saavutada, sest praegusel juhul oleks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine vastuolus FIMS § 19 lg-ga 4.
9.FIMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse mh siis, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
10.FIMS § 19 lg 4 kohaselt ei algata kohus võlgade ümberkujundamise menetlust, kui kohus on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Ringkonnakohus on seisukohal, et FIMS § 19 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et see kohaldub ka juhul, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist otsustanud jätta võlgniku kohustustest vabastamata. See tähendab, et kohustustest vabastamise otsustamine hõlmab FIMS § 19 lg 4 tähenduses olukorda, kus kohus on teinud sisulise otsustuse, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Selline tõlgendus on kooskõlas seadusandja tahtega. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu 575 SE seletuskirja järgi hõlmab kohustustest vabastamise otsustamine FIMS § 19 lg 4 tähenduses nii seda, kui võlgnik kohustustest vabastatakse, kui ka seda, kui kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata (seletuskirja lk 40).
2-25-13333
11.Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas füüsilise isiku maksejõuetuse seadus mõtte, eesmärgi ja muude asjakohaste füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse sätetega. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist reguleerivast FIMS §-st 49 nähtub samuti, et „kohustustest vabastamise otsustamine“ hõlmab endas nii võlgniku kohustustest vabastamist kui ka sellest keeldumist (FIMS § 49 lg-d 1, 11, 13). Ringkonnakohtu hinnangul on FIMS § 19 lg-s 4 sätestatud sarnane põhimõte ette nähtud ka FIMS § 45 lg 3 p-s 3, mille järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu 575 SE seletuskirjas on pankrotiseaduse § 159 lg 3 ja FIMS § 52 kohaldamise kontekstis selgitatud, et kui kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse aluse äralangemise tõttu, siis ei tee kohus kohustustest vabastamise kohta otsust, st ei otsusta võlgnikku kohustustest ei vabastada ega vabastamata jätta. Sellisel juhul ei kaasne ka võlgnikule piiranguid tulevikus uue maksejõuetusmenetluse algatamisel vähem kui 10 aasta jooksul (FIMS § 19 lg 4, § 45 lg 3 p 3) (seletuskirja lk 99). Samuti on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu 575 SE seletuskirja järgi kohustustest vabastamine võimalik üks kord kümne aasta jooksul ning füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse mõte ei ole luua olukorda, kus võlgnik on kestvalt pankrotimenetluses või kohustustest vabastamise menetluses (seletuskirja lk 3, 40).
12.Seega nähtub eeltoodust, et seadusandja tahe on olnud ette näha, et võlgade ümberkujundamise menetluse ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine on võimalik üks kord kümne aasta jooksul. Seetõttu on uue võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud alles siis, kui viimasest kohustustest vabastamise otsustamisest (s.o kohustustest vabastamisest või vabastamata jätmisest) on möödunud kümme aastat. Samamoodi on uue võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud alles kümne aasta möödumisel eelmise menetluse algatamisest.
13.Seadusandja tahe piirata kohustustest vabastamise õiguse kasutamist nii juhul, kui võlgnik on varem kohustustest vabastatud, kui ka juhul, kui sellest on keeldutud, on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1023, 20.06.2019, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv). Direktiivist ei tulene füüsilise isiku maksejõuetuse menetlustele piiranguid ning lisaks võimaldab see ka seada piiranguid korduva menetluse alustamisele (vt TlnRnKm 08.04.2026, 2-25-22666/5, p-id 6-10).
14.Maakohus tuvastas, et Pärnu Maakohus lõpetas 08.02.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-1316196 avaldaja kohustustest vabastamise menetluse ja jättis avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.07.2024 määrusega eelmises lauses nimetatud maakohtu määruse muutmata. Maakohtu 08.02.2024 määrus ja ringkonnakohtu 26.07.2024 määrus jõustusid 21.10.2024. Avaldaja pöördus siinses asjas kohtusse 15.08.2025 avaldusega. Seetõttu on praegusel juhul FIMS § 19 lg-st 4 tulenevalt välistatud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, kuna kohus on viimase kümne aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist otsustanud jätta avaldaja kohustustest vabastamata.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab määruskaebuse rahuldamata.
ringkonnakohus
maakohtu
määruse
muutmata
ja
2-25-13333
16.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 696 lg 1 esimese lause järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Käesolev määrus ei ole maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata jätmise osas Riigikohtule edasikaevatav (FIMS § 7 lg 2 teine lause, FIMS § 14 lg 3).
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd praegune määrus ei ole edasikaevatav maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata jätmise osas, ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada ka menetluskulude jaotuse osas. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.